Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 07/05/2025  EUROOPA LIIDU KOHUS 06/05/25 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1330657.6 ES Eelotsuse asi C-235/25 Zabrano 1 (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Cataluña - Hispaania) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. 1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Leticia Carrasco Marco Ametnik Vastuvõtmise kuupäev : 07/05/2025  Kokkuvõte C-235/25 – 1 Kohtuasi C-235/25 [Zabrano]i Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 27. märts 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) Eelotsusetaotluse kuupäev: 10. märts 2025 Apellant: CG Vastustaja: Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) (riiklik sotsiaalkindlustusamet, Hispaania) Põhikohtuasja ese Teise astme töövaidlus, mille ese on püsiva täieliku töövõimetusega politseiametnikule määratud pensioni tühistamine. Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus ELTL artikkel 267. Hispaania kohtupraktika nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) vastavuse analüüsimine. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25 Eelotsuse küsimused 1. Kas 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 3 lõike 1 punkti c ja artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud direktiiv on kohaldatav juhul, kui kohalik politseiametnikult, kellele on füüsilise puude tekkimise tõttu määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension ja kes on viidud üle vähendatud koormusega tegevteenistusse, kus ta täidab haldusülesandeid ja tegeleb kodanike teenindamisega ning tema ülesanded erinevad puude määramise põhjustanud tööülesannetest, nõutakse, et ta lõpetaks nimetatud pensioni saamiseks kohaliku politseiametniku teenistussuhte? 2. Kas direktiivi 2000/78 artiklit 5 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 21 ja 26 ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 2 ja artikli 27 lõikest 1 lähtuvalt tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt vähendatud koormusega tegevteenistuses töötav kohalik politseiametnik, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension, peab lõpetama nimetatud pensioni saamiseks kohaliku politseiametniku teenistussuhte, kui ta on juba viidud üle täitma tööülesandeid, mis erinevad puude määramise põhjustanud tööülesannetest ja sellega on kaasnenud palgavähendus? Viidatud liidu õigusnormid Euroopa Liidu põhiõiguste harta: artikli 21 lõige 1 ja artikkel 26. Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel: artikli 3 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 5. Nimetatud direktiiviga seoses viidatakse 13. detsembril 2006 New Yorgis allkirjastatud puuetega inimeste õiguste konventsioonile, mis sõlmiti liidu nimelt nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ, eelkõige selle artikkel 2 (mõisted „diskrimineerimine puude alusel“ ja „põhjendatud ümberkorraldused“) ning artikli 27 lõige 1. Viidatud riigisisesed õigusnormid 10. juuli 1991. aasta Kataloonia autonoomse piirkonna seadus 16/1991 kohaliku politsei kohta (Ley 16/1991 de las Policías Locales, de Cataluña). Seaduse artiklis 43 on sätestatud: „1. Kohalikud politseiametnikud, kelle tavateenistuses osalemise võime on meditsiinilise arvamuse kohaselt või vanuse tõttu, mis on vähemalt 57 aastat, vähenenud, viiakse vastavalt omavalitsuse määruses sätestatule üle vähendatud koormusega tegevteenistusse. 2  ZABRANO 2. Üldjuhul tegutsevad kohalikud politseiametnikud vähendatud koormusega tegevteenistuses samas üksuses, kuhu nad kuuluvad, täites olenevalt oma ametiastmest teisi tööülesandeid; kui see ei ole kas töökohtade puudumise või töövõimetuse laadi tõttu võimalik, võivad nad täita oma ametiastmele vastavaid täiendavaid ülesandeid sama kohaliku omavalitsuse teistes töökohtades. 3. Vähendatud koormusega tegevteenistusse üleviimisega ei kaasne mõjutatud isiku põhipalga ega ametiastme alandamist.“ Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 8/2015, millega kiidetakse heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsioon (Real Decreto Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General de la Seguridad Social). Üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 914 lõige 4 on üleminekusätte 26ª kohaselt sõnastatud järgmiselt: „Püsivaks täielikuks töövõimetuseks loetakse tavapärase kutseala puhul võimetust, mis takistab töötajal täita kõiki selle tavapärase kutsealaga seotud ülesandeid või enda olulisi ülesandeid, samas võib ta töötada muul kutsealal.“ Tavapärase kutseala mõiste sisaldub üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 194 lõikes 2, mis on üleminekusätte 26ª kohaselt sõnastatud järgmiselt: „Õnnetusjuhtumi korral, olenemata sellest, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte, loetakse tavapäraseks kutsealaks seda tööd, mida töötaja tavaliselt õnnetusjuhtumi ajal teeb. Haiguse korral, olenemata sellest, kas tegemist on kutsehaigusega või mitte, loetakse tavapäraseks kutsealaks seda tööd, mida töötaja põhiliselt tegi enne töövõimetuse tekkimist, nii nagu see on kindlaks määratud õigusnormidega.“ Püsiva täieliku töövõimetuse eest makstav pension on sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 195 lõike 2 esimeses lõigus: „Püsiva täieliku töövõimetuse korral makstav rahaline hüvitis on eluaegne pension, mis võidakse erandkorras asendada kindlasummalise hüvitisega, kui pensionisaaja on alla 60- aastane.“ Sellega seoses moodustab vastavalt 15. aprilli 1969. aasta määruse, millega kehtestatakse üldise sotsiaalkindlustusskeemi raames invaliidsushüvitiste rakendamist ja väljatöötamist reguleerivad õigusnormid (Orden por la que se establecen normas para la aplicación y desarrollo de las prestaciones por invalidez en el Régimen General de la Seguridad Social), artiklile 15 püsiva töövõimetuse pension 55% baassummast. Nimetatud baassumma arvutatakse harilike riskide puhul järgmiselt: kahju põhjustanud sündmusele eelnenud 96 kuu jooksul huvitatud isiku poolt tasutud osamaksete baassummad jagatakse 112-ga. Püsiva täieliku töövõimetuse pensioni kokkusobivus palgaga on omakorda sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 198 lõike 1 esimeses lõigus: „Püsiva täieliku töövõimetuse korral on asjaomane eluaegne pension kooskõlas palgaga, mille töötaja võib saada samas äriühingus või mõnes muus äriühingus 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25 tingimusel, et tema tööülesanded ei lange kokku tööülesannetega, mis põhjustasid püsiva täieliku töövõimetuse.“ Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte 1 Apellant, kelle tavapärane kutseala on kohalik politseiametnik, saab alates 14. juunist 2018 tööga mitteseotud haiguse tõttu püsiva täieliku töövõimetuse pensioni. Apellant viidi füüsiliste võimete vähenemise tõttu 1. detsembril 2020 üle vähendatud koormusega kohaliku politseiametniku tegevteenistusse, mille raames säilisid kontoritöö ja kodanike teenindamise ülesanded, aga välistati füüsilist pingutust nõudvad ülesanded, mistõttu ta ei täida enam kodanike julgeoleku tagamisega seotud ülesandeid. 2 Apellant saab vähendatud koormusega tegevteenistuses väiksemat palka kui tavapäraste politseiametniku ülesannete täitmise eest, sest ta ei saa enam öövahetuste ja nädalalõppude eest lisatasu. Samuti on tema ametiaste nüüd C1, mis on tema algsest ametiastmest madalam. 3 Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusamet, INSS) esitas 10. märtsil 2021 hagi, et tuvastada püsiva täieliku töövõimetuse pensioni vastuolu vähendatud koormusega tegevteenistuse ülesannetega. 4 Juzgado de lo Social n.º 3 de Girona (Girona töökohus nr 3, Hispaania) otsusega rahuldati INSSi hagi ning otsustati, et toetuse saajale määratud püsiva täieliku töövõimetuse hüvitis on ühitamatu kohaliku politseiametniku tavapärase kutseala ja vähendatud koormusega tegevteenistuse ülesannetega. 5 Apellant esitas nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse Tribunal Superior de Justicia de Cataluñale (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania). Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 6 Apellant möönab, et riigisiseseid sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme käsitleva Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktika kohaselt ei ole püsiva täieliku töövõimetuse pension politseiametnike puhul ühildatav tasustatud tööga vähendatud koormusega tegevteenistuses. Apellant väidab siiski, et nimetatud kohtupraktika on vastuolus direktiivi 2000/78 artiklitega 1, 5 ja 7 ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon“) artiklitega 5 ja 27. 7 INSS väidab, et Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) on juba õigusliku vaidluse lahendanud nii, et püsiva täieliku töövõimetuse pension ei ole ühildatav palgaga, mida politseiametnikele vähendatud koormusega tegevteenistuses makstakse. 4  ZABRANO Eelotsusetaotluse põhjenduste kokkuvõte Esimene eelotsuse küsimus 8 Euroopa Kohus on töölt vabastamise mõiste puhul direktiivi 2000/78 kohaldatavuse tuvastamiseks sedastanud, et selle mõiste puhul peetakse eelkõige silmas direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud mis tahes tegevuse ühepoolset lõpetamist (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus TP (monteerija avalik- õiguslikus televisioonis), C-356/21, EU:C:2023:9, punkt 62). Seda mõistet tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki töölepingu lõpetamise juhtumeid, mida töötaja ei ole soovinud ja millele ta seega oma nõusolekut ei ole andnud (11. novembri 2015. aasta kohtuotsus Pujante Rivera, C-422/14, EU:C:2015:743, punkt 48). 9 Sotsiaalkindlustushüvitiste välistamise kohta nimetatud direktiivi kohaldamisalast selgitatakse 19. septembri 2018. aasta kohtuotsuses (C-312/17, EU:C:2018:734, punkt 30), et arvestades direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c ja lõiget 3 koosmõjus direktiivi põhjendusega 13, tuleb direktiivi kohaldamisala mõista nii, et see ei hõlma sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitseskeeme, millega antavaid soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis sellele mõistele on antud ELTL artikli 157 lõike 2 kohaldamisel. 10 Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb mõistet „tasu“ ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses tõlgendada laialt. See hõlmab eelkõige igasugust tasumoodust kas rahas või loonusena, mida makstakse kohe või tulevikus, tingimusel et töötaja saab seda tööandjalt kas või kaudselt oma töö eest, olenemata sellest, kas seda makstakse töölepingu või õigusnormide alusel või vabatahtlikult. Ühtlasi ei välista asjaolu, et teatud hüvitisi makstakse pärast töösuhte lõppemist, et neil võivad olla tasule omased tunnused ülalnimetatud sätete tähenduses (6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Dittrich jt, C-124/11, C-125/11 ja C-143/11, EU:C:2012:771, punkt 35, ning 2. juuni 2016. aasta kohtuotsus C, C-122/15, EU:C:2016:391, punkt 21). 11 Hüvitise ELTL artikli 157 (endine artikkel 119) kohaldamisalasse kuuluvuse hindamisel on ainus määrav kriteerium see, kas töötajale on hüvitist makstud tema töösuhte tõttu, mis seob teda endise tööandjaga, see tähendab nimetatud sätte sõnastusel põhinev töösuhte kriteerium (6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Dittrich jt, C-124/11, C-125/11 ja C-143/11, EU:C:2012:771, punkt 37, ning 24. novembri 2016. aasta kohtuotsus Parris, C-443/15, EU:C:2016:897, punkt 34). 12 Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta kohtuotsuses K. B. (C-117/01, EU:C:2004:7, punkt 25) võeti asjaomane kohtupraktika kokku sedastades, et pensionikindlustussüsteemi väljamaksed, mis sõltuvad peamiselt huvitatud isiku varasemast tööst, on seotud selle isiku saadud tasuga ning kuuluvad EÜ artikli 141 reguleerimisalasse. 13 Sotsiaalkindlustuspensionite kohta märkis Euroopa Kohus 12. septembri 2002. aasta otsuses Niemi (C-351/00, EU:C:2002:480, punkt 45), et hindamaks, kas vanaduspension jääb aluslepingu artikli 119 kohaldamisalasse, on 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25 kohtupraktikas kasutatud määrava kriteeriumina seda, kas töösuhte ja vanaduspensioni vahel on seos ning ei ole leitud, et pensionihüvitiste süsteemi struktuurielementidel on otsustav tähtsus. Asjaolu, et seaduses sätestatud pensionisüsteem kuulub ühtlustatud süsteemi nii, et kindlustatud isiku saadav kogupension kajastab kogu karjääri jooksul tehtud tööd olenemata asjaomasest tööst ja tegevusvaldkonnast, ei saa välistada aluslepingu artikli 119 kohaldamist ainult selle tõttu, et pension on seotud töösuhtega ja seetõttu maksab riik seda kui tööandja. 14 Sellele eeldusele tuginedes märgiti nimetatud kohtuasja punktis 47, et sotsiaalpoliitilised, riigikorralduslikud või eetilised kaalutlused või eelarvekaalutlused, mida riigi seadusandja arvestas või võis arvestada sellise skeemi kehtestamisel nagu põhikohtuasjas, ei saa siiski prevaleerida, kui pension puudutab vaid üht erilist töötajate kategooriat, sõltub otseselt töötatud ajast ning kui pensionisumma arvutatakse ametniku viimase palga alusel. Sellisel juhul on avaliku sektori tööandja makstav pension täiesti võrreldav pensioniga, mida erasektori äriühing maksaks oma endistele töötajatele. 15 Euroopa Kohus järeldas neid parameetreid rakendades, et selline pensionisüsteem nagu käsitletakse Soome seaduses 280/1966, mis hõlmab kõiki riigi töötajaid (ametnikud või erasektori töötajad), mille lähtepunktiks on töötatud ajal põhinev tööea ülempiir ja mille puhul arvutatakse pensioni summa välja vahetult pensionile jäämisele eelnenud aastatel saadud keskmise palga põhjal, jääb endise artikli 119 kohaldamisalasse, mistõttu on direktiiv 2000/78 kohaldatav. 16 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi käesolevas kohtuasjas direktiivi 2000/78 kohaldamise kohta. Riigisisese kohtupraktika kohaselt on kohustuslik, et töötaja, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse eest pension, lõpetab nimetatud hüvitise saamiseks politseiametnikuna töötamise, mis lõpetab tema teenistussuhte. Töölt lahkumist nõutakse, kui politseiametnik on viidud üle vähendatud koormusega tegevteenistusse ja ta täidab teistsuguseid tööülesanded kui need, mille tõttu puue tuvastati. See on nõutud isegi juhul, kui tööülesannete muutmisega on kaasnenud palgavähendus nagu käesolevas kohtuasjas. Kuna töötajale määratud püsiva täieliku töövõimetuse pensioni saamiseks on ta kohustatud lõpetama teenistussuhte, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tagatised võivad olla kohaldatavad, sest tegemist on tegevusega, mis mõjutab töötingimusi, sealhulgas töölt vabastamine, mida käsitatakse töölepingu lõpetamisena, mida töötaja pole soovinud. 17 Riigisiseses õiguses on püsiva täieliku töövõimetuse eesmärk hüvitada sissetuleku kaotus, mis on tingitud sellest, et töötaja, kellele on määratud puue, ei saa jätkata tavapärase kutseala ülesannete täitmist. Selline riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi eluaegne pension arvutatakse, võttes lähtepunktiks töötaja poolt viimasel 96 kuul saadud töötasu, mis jagatakse 112-ga. Pensioni suurus on (üldreeglina) 55% kirjeldatud viisil arvutatud baassummast. Seetõttu võib direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 3 alusel asuda seisukohale, et püsiva täieliku töövõimetuse pensioni 6  ZABRANO makstakse hüvitise saajale tööandja juures töötamise tõttu, mistõttu on nimetatud direktiiv kohaldatav. Teine eelotsuse küsimus 18 Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) on eespool ära toodud sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme tõlgendades tõdenud, et töötajale määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension on palga saamisega ühitamatu, kui töötaja täidab vähendatud koormusega tegevteenistuses teistsuguseid tööülesandeid kui need, mida ta enne kahju põhjustanud sündmust täitis ning millest tingituna määrati tavapärasel kutsealal töötamiseks püsiv töövõimetus. See kohtupraktika tuleneb 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsusest nr 356/2017 (kohtuasi 2050/2015) ja seda ei ole hilisemate otsustega muudetud. Lisaks on seda laiendatud mitte üksnes vähendatud koormusega tegevteenistuse võimalusega ametitele, näiteks politsei, vaid ka töötajatele, kes viiakse üle teisele töökohale, mille tööülesanded on erinevad ning mille puhul tööpäeva pikkus ja palk vähenevad (16. juuli 2024. aasta kohtuotsus nr 1022/2024, kohtuotsus 3993/2021). 19 Sellise riigisisese kohtupraktika tulemusena on töötajal, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension, kohustus lõpetada nimetatud hüvitise saamiseks tavapärasel kutsealal töötamine, millega kaasneb teenistus- või töösuhte lõpetamine, isegi juhul, kui ta on viidud üle täitma teistsuguseid tööülesandeid kui need, mis tingisid nimetatud puude määramise ja palgavähenduse. 20 Kuigi liikmesriik on ainsana pädev korraldama oma sotsiaalkindlustussüsteemi ja määrama kindlaks sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused, peab liikmesriik selle pädevuse teostamisel järgima liidu õigust (30. juuni 2022. aasta kohtuotsus INSS (täieliku töövõimetuse hüvitiste maksmine kumulatiivselt), C-625/20, EU:C:2022:508). 21 Direktiiviga 2000/78 täpsustatakse harta artiklis 21 sätestatud diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, eelkõige puude tõttu (Euroopa Kohtu 10. veebruari 2022. aasta otsus HR Rail, C-485/20, EU:C:2022:85, punkt 27). Samuti võib direktiivi 2000/78 sätete tõlgendamisel tugineda ÜRO konventsiooni sätetele, mistõttu tuleb seda direktiivi tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas selle konventsiooniga (21. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Komisia za zashtita ot diskriminatsia, C-824/19, EU:C:2021:862, punkt 59). 22 Niisiis tuleb mõistet „puue“ tõlgendada nii, et see hõlmab patoloogilist seisundit, mille on põhjustanud arstlikult diagnoositud ajutine haigus või ravimatu haigus, kui selle haigusega kaasneb füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, ja see piirang on pikaajaline (Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Z., C-363/12, EU:C:2014:159; 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FOA, C-354/13, EU:C:2014:2463; 1. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Daouidi, C-395/15, 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25 EU:C:2016:917; 9. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Milkova, C-406/15, EU:C:2017:198; 18. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Ruiz Conejero, C-270/16, EU:C:2018:17 ja 11. septembri 2019. aasta kohtuotsus Nobel Plastiques Ibérica, C-397/18, EU:C:2019:703). 23 Mõiste „mõistlikud abinõud“ tähendab omakorda seda, et töötaja, kes on tunnistatud puude tõttu võimetuks täitma oma töökohaga seotud olulisi ülesandeid, tuleb ümber paigutada teisele töökohale, mille jaoks tal on vajalikud oskused, võimed ja võimalused, tingimusel et selline meede ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust (10. veebruari 2022. aasta kohtuotsus HR Rail, C-485/20, EU:C:2022:85, punkt 49). 24 18. jaanuari 2024. aasta kohtuotsuses Ca Na Negreta (C-631/22, EU:C:2024:53) on selles analüüsitud Hispaania tööõigust ja sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme, mille kohaselt peab puudega töötaja lõpetama püsiva täieliku töövõimetuse pensioni saamiseks töösuhte olenemata sellest, et ta saaks ühitada nimetatud pensionit teiste ametitega. Nimetatud kohtuotsuse punktis 49 on sedastatud, et asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide kohaselt tunnistati töötaja tema taotlusel püsivalt täielikult töövõimetuks ja see annab talle õiguse saada sotsiaalkindlustushüvitist, st igakuist pensioni, säilitades samas võimaluse täita muid tööülesandeid, ei ole asjakohane selleks, et tuvastada, kes mõistlike abinõude võtmise kohustus on täidetud. 25 Sama arutluskäiku järgides on kohtuotsuse punktis 50 märgitud, et sellised riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on puudega töötaja sunnitud riskeerima töökoha kaotamisega, et saada sotsiaalkindlustushüvitist, kahjustavad nimelt direktiivi 2000/78 artikli 5 soovitavat toimet, arvestades ÜRO konventsiooni artikli 27 lõiget 1, mille kohaselt tuleb kaitsta ja edendada õigust tööle, kaasa arvatud nende isikute puhul, kes on saanud puude töötamise käigus, ning töökoha säilitamist. Kuna kõnealused riigisisesed õigusnormid samastavad „püsiva täieliku töövõimetuse“, mis puudutab üksnes tavapäraseid tööülesandeid, töötaja surma või „püsiva üldise töövõimetusega“, mis Hispaania valitsuse kirjalike seisukohtade kohaselt tähendab igasuguse töövõime puudumist, siis on need õigusnormid vastuolus puuetega inimeste tööalase integratsiooni eesmärgiga, mida mainitakse harta artiklis 26. 26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlus selle osas, kas riigisisene kohtupraktika on nimetatud direktiivi artikli 5 eesmärgiga vastuolus. 27 Esiteks võib selline töötaja nagu käesoleva kohtuasja apellant, kellele on määratud püsiv töövõimetus tavapärase kutseala (kohalik politseiametnik) ülesannete täitmiseks, võib jääda mõiste „puudega inimene“ kohaldamisalasse Euroopa Kohtu praktika tähenduses. Apellandil on krooniline füüsiline piirang, mis takistab kodanike julgeolekuga seotud tavapäraste tööülesannete täitmist, mistõttu on talle määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension. 8  ZABRANO 28 Teiseks viiakse apellant pärast talle nimetatud pensioni määramist üle vähendatud koormusega kohaliku politseiametniku tegevteenistusse, mille raames ta lõpetab kodanike julgeolekuga seotud tööülesannete täitmise, mille tõttu talle püsiv töövõimetus määrati. Selle tulemusena piirdub vähendatud koormusega tegevteenistus haldusülesannete täitmise ja kodanike teenindamisega, eelmainitud ülesanded välistatakse, apellant ei saa enam teatavaid lisatasusid ja ametiastme alanemisega väheneb tema täispalk. 29 Kolmandaks pärast töötaja tööülesannete muutmist, millega kaasneb töötasu vähenemine, määratakse liikmesriigi kirjeldatud kohtupraktika kohaselt pensioni maksmise peatamine ja antakse korraldus kõik hüvitisena saadud summad tagasi maksta. Kuigi ülesanded, mida apellant vähendatud koormusega tegevteenistuses täidab, erinevad tööülesannetest, mis tingisid püsiva täieliku töövõimetuse, ja ta saab nende täitmise eest väiksemat töötasu, leitakse, et nimetatud pension on palgaga ühitamatu. Seetõttu kohustatakse puudega töötajat lõpetama uute tööülesannetega avalik-õiguslik töösuhe, kui ta soovib talle määratud hüvitist saada. Ei saa eirata tõsiasja, et püsiva täieliku töövõimetuse pension, mille eesmärk on hüvitada sissetuleku vähenemist, mis on tingitud sellest, et töötaja ei saa oma tavapärasel kutsealal töötada, moodustab eelnevalt saadud palgast ainult umbes poole. 30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab neid asjaolusid arvestades, et kirjeldatud riigisisene kohtupraktika võib kahjustada soovitavat toimet, mis on direktiivi 2000/78 artiklil 5, tõlgendatuna koostoimes harta artiklitega 21 ja 26 ning ÜRO konventsiooni artikli 2 ja artikli 27 lõikega 1. Kui nimetatud Euroopa ja rahvusvaheliste normide lõppeesmärk on võimaldada nii palju kui võimalik puuetega inimeste sotsiaalset lõimimist, nii et nad ei kannata puude tõttu kahju ja neid ei tõrjuta seetõttu tööturult välja, siis võib liikmesriigi kohtupraktika, mis kohustab puudega töötajal, kes on tööülesandeid vahetanud ja kelle palk on vähenenud, lõpetama talle määratud püsiva täieliku töövõimetuse pensioni saamiseks nimetatud töösuhte, olla nimetatud õigusnormiga vastuolus. 9 Saatja: [email protected] Saaja: "Merle Järve", [email protected], "Käddi Tammiku", [email protected], [email protected], [email protected] Teema: C-235/25 Kuupäev: 2025-05-07 11:48 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2025/204 Kohtuasja number: C-235/25 Vastuse kuupäev: 21.05.2025 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: kohustus lõpetada hüvitise saamiseks töötamine; töövõimetuspension; võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel Õiguslikud vormid: direktiiv 2000/78/EÜ; EL põhiõiguste harta artikkel 21; EL põhiõiguste harta artikkel 26; ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=8145 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium