Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 02.05.2025 nr 4.2-3/1209-1
Lossi plats 1a
15165, Tallinn
Muudatusettepanekud eelnõule 561 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõule 561 SE.
1. Palume täiendada eelnõu uute §-dega 4 ja 5 (muutes järgnevate paragrahvide
numeratsiooni) ja sõnastada need järgmiselt:
„§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega vanaduspensioniea 2027.
aastaks, arvestades käesoleva seaduse enne 2025. aasta 1. novembrit kehtinud redaktsiooni
alusel kehtestatud vanaduspensioniiga 2027. aastaks.“;
2) paragrahvi 6123 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui isikul tekkis õigus vanaduspensionile enne käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuari
kehtinud redaktsiooni alusel ja tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž
ning ta ei ole enne 2021. aasta 1. jaanuari taotlenud edasilükatud vanaduspensioni, on tal
õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension käesoleva seaduse
2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni alusel või edasilükatud vanaduspension enne
2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 6131 järgmises sõnastuses:
„§ 6131. Varem kehtinud vanaduspensioniea kohaldamine
Käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1, 3 ja 41 ning § 111 lõikes 5 nimetatud vanaduspensionieana
käsitatakse ka käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 7
sätestatud vanaduspensioniiga.“;
4) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
„(11) Käesoleva seaduse § 71 lõige 61 kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini.“.
§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 19.12.2020,
1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkt 12 jäetakse välja;
2) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktid 2, 5 ja 12“ tekstiosaga „punktid 2 ja
5“.“.
Selgitus:
Paragrahvi 4 punktid 1 ja 4:
Riigikogu võttis 19.03.2025. a vastu perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse, mille § 9 punktiga 4 muudeti riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 71 lõikes
6 sätestatud määruse andjat (Vabariigi Valitsus (VV) asendati ministriga). Muudatus jõustub
1.11.2025. a. RPKS § 71 lõike 6 alusel kehtestatakse vanaduspensioniiga igaks aastaks kaks
aastat ette. VV on seni kehtestanud viidatud sätte alusel 2027. a vanaduspensioniea (2027.
aasta vanaduspensioniea kehtestamine). Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt
kehtib määrus kuni volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Antud juhul muutub senine
volitusnorm kehtetuks, kuna VV-lt läheb määruse andmise pädevus üle ministrile. See
tähendab, et alates 1.01.2025. a on 2027. a vanaduspensioniiga kehtestav määrus kehtetu ja
vastav märge on tehtud ka Riigi Teatajas.
RPKS § 71 lõike 6 kohaselt tuleb vanaduspensioniiga kehtestada kaks aastat varem. Ministrile
läheb vanaduspensioniea kehtestamise pädevus üle alates 1.11.2025. a, seega ei saa minister
kehtestada 2027. a vanaduspensioniiga kaks aastat varem nagu seadus nõuab. Selleks, et
igal hetkel oleks vanaduspensioniiga kaks aastat ette teada, täiendatakse RPKS §-i 71 lõikega
61 ja sätestatakse, et 2027. aasta vanaduspensioniea kehtestab minister – samast ajast kui
muudetakse volitusnormi (ministri määrus jõustuks 1.11.2025. a koos volitusnormi
muudatusega). Minister peab täienduse kohaselt võtma vanaduspensioniea kehtestamisel
arvesse VV poolt 2027. aastaks kehtestatud vanaduspensioniiga. See tagab, et minister
kehtestab uuesti sama ea. Nii on kokkuvõttes 2027. a vanaduspensioniiga kaks aastat varem
teada ja isikute õigused on tagatud. Muudatus jõustub 1.11.2025. a.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (RT I, 03.01.2019, 1) § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks RPKS § 71
lõiked 3–9 (jõustub 1.01.2027), kuid see ei tähenda automaatselt hiljem sättesse lisatava lõike
61 kehtetuks tunnistamist. Seetõttu täiendatakse RPKS-i sättega, mille kohaselt kehtib lisatav
lõige 61 kuni sama ajani ehk kuni 31.12.2026. a. See tähendab, et alates 1.01.2027. a on
kehtetud nii RPKS § 71 lõige 6 kui ka lõige 61. Vanaduspensioniea kehtestamise volitusnorm
liigub alates 1.01.2027. a RPKS § 7 lõikesse 7. Selleks, et enne seda kehtestatud
vanaduspensioniead jääksid kehtima, muudetakse 1. jaanuariks 2027. a määruses
volitusormi. See tagab, et varasemad pensioniead jäävad ministri määrusesse alles ja on
olnud ette teada kaks aastat nagu nõuab ka alates 1.01.2027. a kehtima hakkav RPKS § 7 lg
7. Muudatus jõustub 1.11.2025. a.
Paragrahvi 4 punkt 2 ja § 5:
Teeme ettepaneku RPKS § 6123 muutmiseks. RPKSi täiendati viidatud sättega 12.12.2018. a
vastuvõetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse § 1 punktiga 34, mis jõustus 1.01.2021. a. Hilisemad muudatused
on tehtud 8.12.2020 vastuvõetud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste
3
muutmise seaduse § 1 punktidega 11 (jõust 1.01.2024. a) ja 12 (jõust 1.01.2027. a) ning § 2
punktiga 5 (jõust 1.01.2021. a).
RPKS § 6123 kehtestamise mõte oli kohaldada sätet isikule, kes oli enne 1.01.2021. a jõudnud
vanaduspensioniikka, aga ei olnud veel pensioni taotlenud ning soovis kunagi tulevikus
taotleda edasilükatud vanaduspensionit. Selle sättega jäeti talle alles valik taotleda varem
kehtinud RPKSi redaktsiooni alusel edasilükatud vanaduspensioni. Seega ei ole olnud
vajalikud selles sättes tehtud viite muudatused erinevatele RPKSi vanaduspensioniea
kehtestamise alustele, sest silmas on siin peetud üksnes isikuid, kes olid juba
vanaduspensionieas enne 1.01.2021. a. Ehk nende vanaduspensioniiga on sätestatud kuni
1.01.2027. a kehtiva RPKS redaktsiooni §-s 7. Kuna rakendussäte lisati RPKSi alates
1.01.2021. a, on kohane viidata enne seda kuupäeva kehtinud RPKSi redaktsioonile.
Samuti on vaja eelpooltoodust tulenevalt muuta 8.12.2020. a vastuvõetud riikliku
pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust ja jätta sealt välja
muudatus, mis muudaks RPKS §-i 6123 alates 1.01.2027. a ehk § 1 punkt 12 (sellega seoses
tuleb muuta ka jõustumissätet). Muudatused jõustuvad üldises korras.
Paragrahvi 4 punkt 3:
12.12.2018. a vastuvõetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 1 punktiga 4 muudetakse alates 1.01.2027.
a RPKS § 7 sõnastust ja selles ei ole enam viidet vanaduspensionieale, mis kehtis enne 2027.
a, vaid üksnes uutele vanaduspensioniigadele, mis on kehtestatud igaks aastaks kaks aastat
varem. Alates 1.01.2027. a jõustuva RPKSi redaktsiooni kohaselt viidatakse selles üldiselt
vanaduspensionieale, kuid ka täpsemalt RPKS § 7 lõike 7 alusel kehtestatud
vanaduspensionieale.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada RPKSi §-ga 6131, mille kohaselt käsitatakse
vanaduspensionieana ka enne 1.01.2027. a kehtinud vanaduspensioniiga. Oluline on see
paindliku pensioni sätete kohaldamisel olukorras, kus isik soovib paindlikku pensioni taotleda
pärast pensioniiga – siis võib juhtuda, et tema pensioniiga ei ole kehtestatud RPKS § 7 lõike 7
alusel, vaid see oli sätestatud varasemas RPKSi redaktsiooni §-s 7. Näiteks on 2025. a
vanaduspensioniiga 64 aastat ja 9 kuud. Kui isik, kes sai 2025. a 64 a ja 9-kuuseks, taotleb
paindlikku pensioni alles 2028. a, siis on oluline, et ka talle kohalduks RPKS § 91 lõiked 1, 3 ja
41 ning samuti § 111 lõige 5. Muudatus jõustub 1.01.2027. a.
2. Palume jätta välja eelnõust § 4 punkt 21 (uue numeratsiooniga § 6 punkt 22), muutes
järgnevate punktide numeratsiooni.
Selgitus: Eelnõust jäetakse välja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatus, millega
nähakse ette SHS § 76 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Tegemist on sättega, mille kohaselt
võib Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase
teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud
erihoolekandeteenuse vajadus. Eelnõus oli kavandatud tunnistada vastav säte kehtetuks,
kuna erihoolekandeteenusele saab inimese suunata alles täisealiseks saamisest ja
teenusevajaduse objektiivseks hindamiseks on olulised töövõime hindamise andmed. Lisaks
näitab statistika, et 16-aastaselt järjekorda pandud isikud ei võta täisealiseks saades
teenuskohta vastu kui neile seda pakutakse, mis võib kaasa tuua uue teenusvajaduse
hindamise (inimene on pikalt teenuse järjekorras). Muudatusega säilib siiski võimalus, et
Sotsiaalkindlustusamet saab erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase
isiku, kui toetusvajaduse hindamise tulemusel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.
Sellega arvestatakse Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu
ettepanekuga, et ka 16–17-aastasel lapsel oleks jätkuvalt võimalik end teenuse järjekorda
panna varem kui kolm kuud enne 18-aastaseks saamist nagu algselt planeeritud. Edaspidi ei
ole võimalik kasutada 16–17-aastaste teenusevajaduse hindamiseks enam Eesti Töötukassa
eksperdiarvamust, sest töövõimet hinnatakse alates 18-aastaseks saamisest. Alla 18-aastase
4
isiku erihoolekandeteenuse järjekorda võtmine eeldab seetõttu Sotsiaalkindlustusameti
tööprotsesside ümberkorraldamist ja lisatööd, et tagada hindamiste kvaliteet tänasega samal
tasemel. Edaspidi peab Sotsiaalkindlustusamet kvaliteetse hindamise tagamiseks koguma
täiendavat taustainfot, milleks võib olla puude tuvastamise eksperdiarvamus, kohaliku
omavalitsuse juhtumiplaan ning lisainformatsioon haridusvaldkonnast. Muudatuse eesmärk on
pakkuda erivajadusega laste peredele kindlustunnet, et lapse teenusevajadus hinnatakse ja
vajadusel võetakse järjekorda juba enne 18-aastaseks saamist. Endiselt on võimalik kolm
kuud enne 18. sünnipäeva hinnata töövõimet Eesti Töötukassas, mis on eelduseks teatud
teenustele suunamiseks (nt ööpäevaringne erihooldusteenus, päeva- ja nädalahoiuteenus ja
töötamise toetamise teenus). Kuid nende teenuste järjekorda saab Sotsiaalkindlustusamet
lisada inimese juba enne töövõime hindamist ja teenusele suunamisel kontrollib
Sotsiaalkindlustusamet üle, kas õigustatus nimetatud teenustele on olemas. Kuigi 16-
aastaseks saamine ei tähenda edaspidi enam tööealiseks saamist, mis varem oli aluseks
erihoolekandeteenuse järjekorda panemisele, soovib sihtgrupp siiski, et see võimalus jääks
just alates 16. eluaastast nagu see ka praegu on.
3. Seoses punktides 1 ja 2 esitatud muudatustega palume muuta ka eelnõu §-s 9 (uue
numeratsiooniga § 11) esitatud seaduse jõustumise paragrahvi sõnastust ning sõnastada see
järgmiselt:
„§ 11. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 6 punkt 20 jõustub 2025. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 6 punktid 1 ja 5–11 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.
(3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. novembril.
(4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 6 punktid 14, 17 ja 25, § 9 punktid 1 ja
4 ning § 10 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril.“.
Selgitus: Kuna eelnõu täiendatakse uute §-dega 4 ja 5 ning eelnõust jäetakse välja § 6 punktis
22 esitatud muudatus, siis on vaja täiendada seaduse jõustumissätteid ja muuta ka viiteid
jõustumissätetes. Lisatava § 4 punktid 1 ja 4 jõustuvad 1.11.2025, § 4 punkt 2 ja lisatav § 5
jõustuvad üldises korras ning § 4 punkt 3 jõustub 1.01.2027. Jõustumissätete muudatuste
puhul on arvestatud ka Sotsiaalministeeriumi 12.02.2025 esitatud muudatusettepanekuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Kadri Mets
[email protected]