Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord

MINISTRI MÄÄRUS 23.05.2025 nr 17 Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 ja määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele” (lisa 17).“; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sotsiaalkindlustusamet tagab S-veebis lõike 1 kohaselt esitatavate aruannete kogumise, määrab nende esitajad aruannete kaupa, kogub ja vaatab üle aruandeid, koostab maakondade ja riigi koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.“; 4) paragrahvi 3 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 3 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sotsiaalkindlustusamet tagab H-veebis lõike 10 kohaselt esitatavate aruannete kogumise, määrab nende esitajad aruannete kaupa, kogub ja vaatab üle aruandeid, koostab maakondade ja riigi koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need H-veebi kaudu 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.“; 6) paragrahvi 4 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel“; 7) määruse lisad 2, 4, 6, 10–12 ja 15–17 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–9. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Eluruumi tagamise teenus Lisa 2 Koduteenus Lisa 3 Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 4 Võlanõustamisteenus Lisa 5 Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 6 Erihoolekandeteenused Lisa 7 Varjupaigateenus Lisa 8 Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Lisa 9 Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7, millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja aruannete esitamise kord. Määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda koondina vähendada esitatavate aruannete mahtu. Muudatused hõlmavad täpsustusi seoses aruannete kogumise ja üle vaatamise rollidega, väiksemaid sisulisi ja tehnilisi muudatusi kaheksas aruandevormis ning ühe aruandevormi ära jätmist. Aruannete kogumise, üle vaatamise ja kinnitamise puhul sätestatakse Sotsiaalkindlustusametile selge vastutus, mis loob selguse rakendusasutuse rollist sotsiaalhoolekande statistika kogumisel ja avaldamisel. Muudatused kaheksas vormis on väiksemad kohandused, mis on tehnilised pisiparandused või vajalikud muudatused sotsiaalpoliitika kujundamise seisukohast ja sotsiaalhoolekande seaduse ning teistes kaasuvates seadustes tehtud muudatustega kooskõlla viimiseks. Kehtetuks tunnistatav lapsehoiuteenuse aruanne on seotud teenuse üleminekuga haridusvaldkonna alla. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Mari Sarv (e-post: [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna juhtaja kohusetäitjana hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (e-post: [email protected]) ning analüütikud Tiina Linno (e-post: [email protected]), Svetlana Karpovitš (e-post: [email protected]) ja Kadri Kallip (e-post: [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa (e-post: maarjo.mä[email protected]), vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Britt Tammiste, hoolekande osakonna nõunikud Ketri Kupper (e- post: [email protected]), Tarmo Kurves (e-post: [email protected]), Elen Preimann (e- post: [email protected]) ja Liisa Päeske (e-post: [email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak (e-post: [email protected]) ja nõunik Kaie Pukk (e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 01.01.2025 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (RT I, 18.10.2024, 1), sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) (RT I, 11.12.2024, 1) ning 01.09.2025 jõustuva alusharidusseadusega (RT I, 09.01.2025, 1). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.03.2024, 7. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks aruanne „Lapsehoiuteenus”. Teenuse korraldus (alushariduse osana), sealhulgas edaspidine vajalik andmekorje ja selle korraldus, läheb üle Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkonda. Sotsiaalvaldkonna korraldada jääb endiselt suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiuteenus, millega seotud aruandluskohustus on kaetud teise aruandega. Punktiga 2 nimetatakse ümber endine aruanne „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ (lisa 17). Aruande uus nimetus on „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“. Sõnastuse muudatused tulenevad 2025. aastal kehtima hakkava alushariduse ja lapsehoiu seaduse muutmise seadusest, kus teenuse nimetuses ja teenuse sihtrühma nimetuses on tehtud samad sõnastusmuudatused. Punktiga 3 tehakse muudatus määruse § 3 lõikes 2, millega täpsustatakse Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Sotsiaalkindlustusametil oli varem kehtinud sätte kohaselt nimetatud aruannete koondamise ja 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile esitamise kohustus. Täienduse kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil jätkuvalt sama kohustus, kuid lisatud on S-veebis aruannete kogumise tagamise ülesanne, kohustus määrata aruannete esitajad aruannete kaupa ning aruannete kogumise juures ka aruannete ülevaatamise roll. Praktikas on Sotsiaalkindlustusamet ka seni aruannete esitajatele avanud aruanded täitmiseks ja tuletanud meelde aruannete esitamist, kuid varem polnud see määruses sätestatud (aruannete esitajateks on KOV-id ja hoolekandeasutused lähtuvalt SHS § 11 määratlusest, kuid teenuseosutajad võivad aastati muutuda, mistõttu tuleb esitajad igal aastal uuesti kaardistada). Varem ei olnud ka määruses kindlaks määratud, kes tagab, et aruanded oleksid e-keskkonnas ette valmistatud ning kas aruannete koondamine on ainult tähtaegse aruande koondi tegemine või see eeldab ka loogilist kontrolli, mis on andmekvaliteedi tagamiseks vajalik ja seostub ka tehniliste kontrolltingimuste loomisega aruannete ettevalmistamisel (ehk eeltööde kaudu saab ka automaatselt osaliselt tagada, et andmete sisestamisel ei saa teha inimlikke vigu). Täpsustused on vajalikud, et Sotsiaalkindlustusametil oleks edaspidi õiguslik alus ja kohustus aruandeid tehniliselt ette valmistada, avada aruanded esitajatele täitmiseks tähtaegselt ja tagada andmete kvaliteet eeltööde ja andmete ülevaatamisega. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks edaspidi ebavajalikud määruse § 3 lõiked 3–5. Need puudutasid aruande „Lapsehoiuteenus“ esitamise ja kogumise ülesandeid ning pole seoses käesoleva määruse punktiga 1 selle aruande kehtetuks tunnistamisega enam vajalikud. Punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõiget 11, millega täpsustatakse sarnaselt eelnevate punktidega Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Sotsiaalkindlustusametil oli varem kehtinud sätte kohaselt lõike 10 kohaselt esitatud aruannete koondamise ja 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile esitamise kohustus. Täienduse kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil jätkuvalt samad kohustused, mis varem, kuid lisatud on kohustus tagada H-veebis aruannete kogumine, määrata nende esitajad aruannete kaupa ning aruannete kogumise juures ka 2 kohustus need üle vaadata (need kohustused olid varem määruses sätestamata). Täpsustus on vajalik, et Sotsiaalkindlustusametil oleks edaspidi õiguslik alus ja kohustus aruandeid tehniliselt ette valmistada, avada aruanded esitajatele täitmiseks ja tagada andmete kvaliteet aruannete ülevaatamise kaudu ka lõike 10 kohaselt esitatavate aruannete puhul ehk määruse punktid 4 ja 6 taotlevad ühtset lähenemist Sotsiaalkindlustusameti rolli puhul aruannete kogumisel. Punktiga 6 sõnastatakse ümber määruse § 4 lõikeid 1 ja 2, millega jäetakse ära hoolekandestatistika keskkondade eest viide, et need asuvad Sotsiaalministeeriumi kodulehel, kuna tegemist on ebatäpsusega ja keskkondadel on omad eraldiseisvad veebilehed. Punktiga 7 muudetakse määruse lisasid ehk aruandevorme „Eluruumi tagamise teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, „Võlanõustamisteenus“, „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“, „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“. Neist kahe puhul (lisa 3 „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ ja lisa 5 „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“) on tegemist ainult reanumbri ja päise valemi parandustega ehk aruandevormis ei muutu midagi sisulist ja tegemist on tehniliste vigade parandusega. Määruse lisa 1 „Eluruumi tagamise teenus“ aruandevormis muutub tabel 2 „Andmed elanike liikumise kohta“. Tabelist jäetakse välja andmete küsimine selle kohta, kust või millist teenust saamast inimesed tulid. Küsitakse vaid andmeid aruandeaasta jooksul teenust saama tulnud inimeste arvu kohta kokku. Loobutakse ka teenust saamast lahkunud inimeste lahkumise koha andmete küsimisest ehk kuhu või mis põhjusel mindi, v.a juhul, kui teenuse saamise järel mindi eraelamispinnale. Need andmed on vajalikud Rahandusministeeriumi loodud KOV-i teenuste olukorrast ülevaate andva andmete ja mõõdikute töölaua (minuomavalitsus.ee) täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenusetasemete indikaatori arvutamiseks. Määruse lisa 2 „Koduteenus“ aruandevormis tehakse muudatus tabelis 2 „Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi“. Tabelis koondatakse veerus A ridade 01 ja 02 vanuserühmad 18–49 ja 50–64 üheks vanuserühmaks 18–64, kuna praktika on näidanud, et regulaarselt on kasutatud eelkõige seda vanuserühma. Määruse lisa 4 „Võlanõustamisteenus“ aruandevormis tehakse mõned sisulised muudatused. Aruandevormist jäetakse välja tabel 4 „Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus“. 74 KOV-ist, kus oli korraldatud võlanõustamisteenus, suunati 2023. aastal 66 KOV-is inimesi lepingulise võlanõustaja juurde või osteti teenust sisse. Sellisel juhul, kui KOV ise teenust ei osuta, ei ole tal ka täpseid andmeid võlanõustajate arvu ja nende kutsetunnistuse või läbitud koolituste kohta. Lisaks saab sama teenuse pakkuja osutada teenust erinevatele KOV-idele, mistõttu kajastuvad samad võlanõustajad erinevate KOV-ide aruannetes topelt. Seega on koonduvad andmed suure tõenäosusega ebatäpsed, mistõttu ei ole nende kasutatavus põhjendatud, samal ajal kaasneb andmete esitamisega halduskoormus. Seetõttu lõpetatakse nende andmete pärimine aruandevormis. Andmed teenuse saamise ja selle kohta, kas teenust osutas erialase ettevalmistusega teenuseosutaja, kajastuvad jätkuvalt aruande tabelis 1 (mitut inimest KOV-is esmanõustas sotsiaalspetsialist, kellel puudus vajalik ettevalmistus, mitmele inimesele osutas teenust KOV-i sotsiaaltööspetsialist, kellel oli vastav ettevalmistus ja mitmele inimesele osutasid teenust võlanõustajad väljaspool KOV-i, kelle juurde nad olid suunatud). 3 Määruse lisa 6 „Erihoolekandeteenused“ tabelitesse 1 „Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi“, 2 „Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi“ ja 4 „Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised“ lisatakse 01.01.2025 lisanduv uus päeva- ja nädalahoiuteenus. Samal ajal jääb üleminekuajaga kehtima ka diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus, mille kohta jäetakse samadesse tabelitesse andmete märkimise võimalus. Tabelite 1 ja 2 veeru A pealkiri viiakse vastavusse tabeli 4 veeru A pealkirjaga „teenuse liik“. Tabelis 4.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud“ lõpetatakse sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu ja sisseostetud õendusabiteenuse tundide mahu andmete kogumine, sest 01.01.2025 jõustub muudatus, mille alusel peab erihoolekandeteenuse osutamisel õendusabi osutamise eest tasu saamiseks olema õendusabi osutajal leping Tervisekassaga ja vastavad andmed koonduvad Tervisekassasse. Määruse lisas 7 „Varjupaigateenus“ tehakse muudatused tabelis 4 „Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused“. Nimekirjast jäetakse välja isikukaitsevahendite (sh näomaskide) ja desinfitseerimisvahendite olemasolu ning andmed toidupakkide jagamise ja riiete pesemise võimaluste kohta, kuna need on eeldatavasti olemas kõikides teenust osutavates asutustes ning andmete kogumine nende teenuste olemasolu kohta ei ole mõistlik. Määruse lisa 8 „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ aruandevormi tehakse mõned sisulised muudatused ja tehniliste vigade parandused. Tabelis 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ ja tabelis 6 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ ühtlustatakse vanuserühmad, et võimaldada üldhooldus- ja päevahoiuteenuse andmete omavahelist võrdlemist vanuse alusel. Uued vanuserühmad on järgmised: 18–64, 65–79, 80–84 ja 85+. Seetõttu koondatakse kõne all olevate tabelite veergude 1 ja 2 varasemad vanuserühmad 18–49 ja 50–64 üheks vanuserühmaks 18–64. Tabelis 1 ühendatakse lisaks veergude 3–5 vanuserühmad 65–69, 70–74 ja 75–79 üheks vanuserühmaks 65–79, kuna praktika on näidanud, et nii detailset jaotust ei ole vaja. Tabelis 6 tehakse muudatus ka rea 04 vanuserühmades: senise vanuserühma 80+ asemele tulevad vanuserühmad 80–84 ja 85+. Tehniliste vigadena korrigeeritakse tabelites 3a ja 6 rea ja päise valemeid. Määruse lisa 9 „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“ (endise nimetusega „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“) aruandevormis muudetakse vastavalt 2025. aastal kehtima hakkavale SHS-i muudatusele teenuse nimetust ja teenuste sihtrühma nimetust (seotud ka 2025. aastal kehtima hakkava alushariduse seaduse muudatusega, mille kohaselt liigub tavaline ehk suurema hooldus- ja abivajaduseta laste lapsehoid haridusvaldkonda). Muudatuse kohaselt muudetakse aruande pealkirjas, aruande tabelite pealkirjades ja kummagi tabeli ühel real teenuse nimetus „lapsehoiuteenus“ nimetuseks „hoiuteenus“ ning teenuse sihtrühma nimetus „hooldusvajadusega lapsed ja nende pered“ nimetuseks „hooldus- ja abivajadusega lapsed ja nende pered“. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. 4 Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku tehakse väikseid muudatusi kaheksas aruandevormis ning kaotatakse üks aruandevorm, mis vähendavad esitatavate aruannete mahtu. Määruse muudatustega täpsustatakse ka Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Kuivõrd määruses esitatud juba kehtivate aruandevormide muudatused on väga väiksed ja näevad eelkõige ette aruande esitajate koormuse vähendamist, ei ole mõjusid nende aruandevormide puhul hinnatud ning välja on toodud vaid kokkuvõtlik mõju. Eraldi on hinnatud mõju Sotsiaalkindlustusameti aruannete kogumist täpsustavate muudatuste raames. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele Aruannete muudatustel ja aruannete kogumist täpsustavatel muudatustel on mõju nendele riigiasutustele, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Mõju Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele seisneb aruandevormide muudatuste tegemises S- ja H-veebi aruandluskeskkonnas, et aruannete täitjatel oleks võimalik muudatuste kohaseid vorme täita ja esitada. See eeldab Sotsiaalkindlustusametilt muudatuste tehnilist kirjeldamist ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt nende IT-arenduste hankepartnerile edastamist ja seejärel aruandevormide testimist S- ja H-veebis Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate poolt. Kuivõrd määrus täpsustab Sotsiaalkindlustusameti kohustust tagada aruannete kogumine ja seni on määratlematuse tõttu Sotsiaalministeerium praktikas seda ülesannet ise täitnud, peab Sotsiaalministeerium sellega kaasnevalt andma Sotsiaalkindlustusametile üle vormide tehnilise kirjeldamise, juhendite koostamise ja nõustamise varasema praktika. Sotsiaalkindlustusamet peab leidma ressurssi aruandevormide tehniliseks kirjeldamiseks ja vajaduse korral nõustamiseks ning pärast arendusi nende S- ja H-veebis testimiseks, samuti aruandevormide täitmise juhiste ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Kohustuste määramise ja aruannete koondamisega tegeles Sotsiaalkindlustusamet ka varem, kuid määruses tehtavad täpsustused toovad esile, et Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on ka aruannete esitamise ettevalmistustööd ja aruannete ülevaatamine nende kvaliteedi tagamiseks. Aruannete ülevaatamise rolli lisamine on osaliselt seotud ka aruandevormide ettevalmistusega, mille kaudu saab luua tehnilisi tingimusi, mis väldivad andmesisestaja inimlikke eksimusi, kuid andmete ülevaatamine hõlmab näiteks ka loogilisi eksimusi, mille puhul ei pruugi tehnilised tingimused alati olla rakendatavad (nt arvuliste näitajate formaadi või suuruse tingimusi saab küll seada, kuid alati ei saa erineva teenusemahuga asutuste puhul neid ühtselt rakendada). Edaspidi annab Sotsiaalministeerium vajaduse korral Sotsiaalkindlustusametile nõu, näiteks kui aruandevormide puhul on vaja tõlgendada sisulisi seadustest ja määrustest lähtuvaid põhimõtteid. Sotsiaalkindlustusamet nõustab aruannete esitajaid edaspidi lisaks tehniliste murede puhul ka sisulistes küsimustes, mis oli samuti praktikas varem aruannete täitjate jaoks 5 ebaselgelt jaotunud. Praegu on Sotsiaalkindlustusametis olemas erinevate sotsiaalteenuste ekspertiis ja ka praegu nõustatakse KOV-e teenuste korralduse küsimustes, mistõttu ei ole asjakohane suunata aruannete esitajaid osades küsimustes Sotsiaalministeeriumi poole. Praktikas ei olnud aruannete esitajate jaoks ka selge, kes neid milles saab nõustada, mistõttu jõudsid nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Sotsiaalkindlustusametini väga erinevad nõustamisvajadused, sh mõlemani nii sisulised kui tehnilised küsimused (nt kasutajate keskkonda loomine või aruandekohustuse edasiandmine). Osati on Sotsiaalkindlustusamet ka ise teenuste korraldaja (nt erihoolekandeteenus), mistõttu oleks kõikne andmekorje ka loomulik teenuse korraldamise osa. Sotsiaalministeeriumis on seni olnud neli analüütikut, kes täitsid neid ülesandeid muu töö kõrvalt, edaspidi saab kandva rolli Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalministeeriumi neli analüütikut hindasid üleantava ülesande koormuseks kokku 0,5 kohta aastas, see jaotub aasta peale erineva intensiivsusega ning eeldab sotsiaalteenuste osutamise ja korraldamise pädevust, mistõttu on Sotsiaalkindlustusametil oma rolli täitmiseks eeldatavasti vaja kasutada erinevates osakondades olemasolevat ekspertiisi (nt laste heaolu, KOV-i nõustamine, erihoolekande korraldamine, andmete töötlemine, IT tehnilised kirjeldused jne ). Näiteks on Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakond juba varem panustanud S- ja H-veebi andmete ülevaatamisse ja võrdlusse STAR-iga sarnaste andmete puhul, mis on aidanud kaasa nii STAR-i kvaliteedile ja vajalikele parandustele kui ka S- ja H-veebi aruannetes sisalduvate andmete korrektsusele. Kuna suures osas on S- ja H-veebi kaudu kogutavad andmed seotud KOV-ide poolt STAR-i sisestatavate andmetega ja seeläbi ka STAR-i tulevaste arendustega, on mõistlik, et veebidest päritavat haldab sama asutus, kes vastutab ka STAR-i arenduste ja andmekvaliteedi eest. Niisamuti on erihoolekandeteenuse puhul Sotsiaalkindlustusameti hallatavas sotsiaalkaitse infosüsteemis andmed riigieelarvest teenuse osutamise kohta ning H-veebis kogutakse suuresti samadelt asutustelt andmeid riigieelarvevälise teenuse osutamise kohta. Pikemas perspektiivis võimaldaks erinevate infosüsteemide mõistlikum kasutuselevõtt optimeerida andmekorjet ja rakendada tõhusamalt nullbürokraatia põhimõtet. Eesmärgiks on, et andmeid päritaks võimaluse korral üks kord ning nii andmeesitajatele kui ka -kogujatele vähem ressurssi kulutavalt. Samal ajal arendatakse STAR-is, SKAIS-is või muus sotsiaalvaldkonna infosüsteemis ühtset sotsiaalteenuste andmete kättesaadavust, vältides dubleerivat andmekorjet. Kui andmekorje kui rakenduslik tegevus antakse üle Sotsiaalkindlustusametile, siis aruandevormide kehtestamise ja selleks vajaliku sisendi kogumine poliitikavaldkondadest jääb endiselt Sotsiaalministeeriumi kohustuseks (sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine), mida täidetakse jätkuvalt koostöös andmeesitajate ja aruannete koondaja Sotsiaalkindlustusametiga. Muudatus, mille kohaselt edaspidi täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll H- ja S-veebis esitatavate aruannete tagamisel ja kogumisel (sh aruannete ülevaatamisel), toob kokkuvõttes kaasa mõju eelkõige Sotsiaalkindlustusametile. Lühemat aega mõjutab see ka Sotsiaalministeeriumit ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse senine peamine koostööpartner aruannete ülesehitamisel ja aruannete IT-lise esitamise ettevalmistamisel on olnud Sotsiaalministeerium. Edasine partneri vahetus ei oma olulist mõju ning osapoolte kohanemine on eelduslikult kiire. Sotsiaalministeeriumi jaoks avaldub lühiajaline mõju seoses info ja varasema praktika üleandmisega Sotsiaalkindlustusametile. 2025. aasta jooksul on kavandatud, et Sotsiaalministeerium nõustab ja juhendab Sotsiaalkindlustusametit vajaduse korral vastavalt aruandluse protsessile: esmalt aruannete kogumisel ja aruannete esitajate nõustamisel, seejärel andmete ülevaatamisel ja viimaks uue perioodi aruandluse ettevalmistamisel (annab edasi IT-arenduste tellimise ja testimise senise praktika, sh eelnevate aastate sisenddokumendid IT-arenduste tellimiseks aruandevormide ülesehitamiseks). Eesmärk on, et 2025. aasta sügiseks on Sotsiaalministeerium andnud Sotsiaalkindlustusametile üle kõiki tegevusi puudutava kogemuse. Seega kaasneb muudatustega Sotsiaalministeeriumi jaoks lühiajaline juhendamise koormuse kasv, millega on 2025. aasta tööplaane tehes ka arvestatud. Pikemaajaline mõju on muudatustel Sotsiaalkindlustusameti jaoks, kes võtab 2025. aastal tegevused üle ja kohaneb rolliga. Eeldatavasti kaasneb muudatustega 6 Sotsiaalkindlustusametile ülesannete kasv seoses aruandlusega, kuid seda saab leevendada, optimeerides andmekorjet, rakendades järk-järgult registripõhisele andmekasutusele üleminekut ja kasutades olemasolevate ametnike ekspertlust ehk sisuteadmisi sotsiaalvaldkonna teenuste korraldusest. Muudatustega ebasoovitavaid riske ei kaasne. Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalvaldkonna statistika kogumisel vastutava rolli üleminekut saab lugeda oluliseks riski maandavaks teguriks – selliselt on paremini maandatud risk, et sotsiaalvaldkonna statistikavajaduste kaetus ei ole kooskõlas registrite arenduste prioriteetidega. Kuivõrd ka sotsiaalvaldkonna oluliste registrite STAR ja SKAIS arendused on Sotsiaalkindlustusameti vastutada, võimaldab see, kui mõlema tegevussuuna puhul on üks vastutaja, paindlikumalt ja paremini rakendada ka praktikas registripõhisele andmekorjele üleminekut. Kokkuvõttes on muudatuste mõju Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele oluline ning valdkonna arengu seisukohast mõistlik ja positiivne. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused aruandevormides „Eluruumi tagamise teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ ja „Võlanõustamisteenus“ puudutavad kõiki KOV-e, kuivõrd kõik nad on nende aruannete esitajad. Niisamuti on aruannete „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ muudatustest puudutatud need KOV-id, kellel on endal vastava teenuse osutamise asutus. Kuna nimetatud aruannete muudatused on väga väikesed, puudutavad kas tehnilisi parandusi või väikseid kohandusi, mis ei mõjuta oluliselt aruande sisu või enamasti vähendavad esitatavate andmete mahtu (tabelite ärajätmine, vanuserühmade kokkutoomine), on nende aruannete muudatuste mõju hinnatud kokkuvõtvalt: muudatused aruannetes ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik teenuseid osutavad KOV-id, kuid kuna eelkõige väheneb esitatavate andmete maht ja ebasoovitavaid mõjusid aruandemuudatustega ei kaasne, on mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele väheoluline. Kaasuvalt väheneb ka esitatavate aruannete maht KOV-idele tulenevalt aruande „Lapsehoiuteenus“ kehtetuks tunnistamisega. Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele Majanduslikke mõjusid saab hinnata aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ aruannete muudatustega ja aruandevormi „Lapsehoiuteenus“ kehtetuks tunnistamisega kaasnevalt neid teenuseid osutavatele eraasutustele. Nimetatud aruannete muudatused on väga väikesed, puudutavad kas tehnilisi parandusi või väikseid kohandusi, mis ei mõjuta oluliselt aruande sisu ja enamasti vähendavad esitatavate andmete mahtu (tabelite ärajätmine, vanuserühmade kokkutoomine). Aruandevormi „Lapsehoiuteenuse“ kehtetuks tunnistamine vähendab aruande esitajatele andmete esitamise kohustust. Seetõttu on põhjendatud nende aruannete muudatuste mõju hinnata koos kokkuvõtvalt: muudatused aruannetes ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik nimetatud aruannete teenuseid osutavad asutused, kuid kuna esitatavate andmete maht väheneb ja ebasoovitavaid mõjusid aruandemuudatustega ei kaasne, on mõju asutustele kokkuvõttes väheoluline ja täpsemalt seda ei hinnata. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete muudatuste või uute vormide loomise korral tuleb e-vorme ümber seada ja see eeldab e- keskkondade IT-arendust, mille korraldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (arendushankega) koos Sotsiaalkindlustusametiga. Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. 7 Muudatuste koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Sotsiaalhoolekande aruandluse vorme on viimase 10. a perspektiivis vähendatud jõudsalt, lahtrite arv on kokku aruannetes vähenenud enam kui 12 korda (2014. aastal oli s -ja h-veebi aruannete lahtreid enam kui 25 600, 2025. aasta aruannetes on lahtreid kokku vormides 2 003)1. Kuigi kõige jõudsam mahu vähendamine toimus pärast 2016-2018 aastaid, kui rakendus STAR ja toimetulekutoetuse ja asendushoolduse andmekorje sai enam registripõhiseks minna, siis ka käesoleva määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda vähendada esitatavate aruannete mahtu ja võrreldes eelneva aastaga on lahtrite maht vähenenud ligi 10%. Selle tingisid väiksemad aruannete vormide muudatused ja ka ühe aruandevormi ära jätmine, mis läbi maht ja halduskoormus vähenevad. Taotlus on ka järgnevatel aastatel aruannete vähendamise trendi jätkata ja leida ühe enam registripõhise andmekorje võimalusi. Muudatustega kaasneb küll ajutine töökoormuse muudatus rollide üleminekuga seeläbi, et Sotsiaalministeerium annab rakendusliku tegevuse üle Sotsiaalkindlustusametile, mis on nende asutuste rolle silmas pidades praktiline ja optimeerivate võimalustega ning ajutine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide veebikeskkonnas kättesaadavaks tegemine ja aruandevormides tabelitele tingimuste programmeerimine. Veebide arendamisega seotud kulud on eraldiseisvad ja neid ei ole siin arvestatud. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla eelmise aasta kogemust arvestades kuni 9000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvest S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega kaasneb ka kulutuste kasv Sotsiaalkindlustusametile, mis tuleneb aruannete ettevalmistamise, aruannete esitajate nõustamise ja andmete ülevaatamise rolli täpsustamisest. Kulutuste kasvu katteks annab Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusametile eelarvelisi vahendeid arvestusega aasta kohta 21 200 eurot alates määruse jõustumise hetkest. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Statistikaamet ja Hoolekandeteenused AS andsid teada, et on eelnõuga tutvunud ja neil kommentaare pole. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas 1 Sotsiaalhoolekande aruandluse vormide mahu minianalüüs (Sotsiaalministeeriumi Analüüsi ja statistika osakond, 2025) 8 eelnõu teadmisega, et sotsiaalhoolekande statistiliste aruannete muudatused on kooskõlas 01.09.2025 jõustuva alusharidusseadusega ja aruannete muutused peaks seostuma ka selle kuupäevaga, kuid kuna hoolekande aruandeid kogutakse aasta kohta, siis osa aasta kohta eraldi aruandeid Sotsiaalministeerium ei kehtesta. Sotsiaalkindlustusamet andis samuti teada, et on tutvunud eelnõuga ja märkis et lisanduvate ülesannete täitmist ei pruugi nad jõuda täita õigeaegselt, kuivõrd näevad, et eelarvelised vahendid oleks selleks vaja enam. Sotsiaalministeerium võtab teadmiseks ja arvestab selle teadaandega. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega, mille osas on lisatud määruse lisana kooskõlastustabel. Märkustest tulenevalt ei tehta küll muudatusi määrusesse, kuid need aitavad täiendada aruannete juhendeid ja on tarvilikuks sisendiks STAR arendusteks ja tulevasteks aruannete korrigeerimisteks, mis on kavandatud pärast käesoleva aastase andmepõhise aruandluse projekti analüüsi, mis täpselt kaardistab erinevate registrite võimekuse lähedaste andmete saamiseks registrite kaudu. 9  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2 (muudetud sõnastuses) ELURUUMI TAGAMISE TEENUS 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Perede arv Elanike arv Rea nendest Eluruumi tüüp kokku (k.a nendest alla nendest nr üheliikmeli- 18-aastaste ühe- kokku puudest või pensioni- sed) lastega liikmelised east tingitud ealised erivajadusega A B 1 2 3 4 5 6 Kogukonnapõhine toetatud 01 eluase (teenusmaja) Sotsiaalmajutusüksused 02 Teised kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruu- 03 mid Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid 04 kokku (r01 + r02 + r03) Eraelamispinnad 05 Kõik kokku (rida 04 + rida 05) 06 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Elanike arv eelmise Aruandeaasta jooksul Aruandeaasta jooksul teenust saamast lahku- Elanike arv aruan- aruandeaasta lõpus teenust saama tulnud ini- nud inimeste arv deaasta lõpus meste (v1 + v2 - v3) Kokku sh eraelamispinnale arv 1 2 3 4 5 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) nendest eluruumidest Eluruumide kohandatud vajavad kohan- Voodikohad (tubade ja puudest või damist puudest sotsiaalma- Rea Eluruumi tüüp korterite) üksikud east tingitud või east tingi- jutusüksus- nr arv kokku korterid toad erivajadu- tud erivajadu- tes (v2 + v3) sega inimes- sega inimes- tele tele A B 1 2 3 4 5 6 Kogukonnapõhine toeta- 01 X X tud eluase (teenusmaja) Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X Teised kohaliku omavalit- suse omandis olevad elu- 03 X ruumid Kokku (rida 01 + rida 02 04 + rida 03) 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) nendest Rea Hõivatud eluruu- Hõivatud voo- Eluruumi tüüp üksikud nr mide (tubade ja korterid dikohtade arv toad  korterite) arv sotsiaalma- kokku (v2 + v3) jutusüksustes A B 1 2 3 4 Kogukonnapõhine toetatud eluase (tee- 01 X X nusmaja) Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X Teised kohaliku omavalitsuse omandis 03 X olevad eluruumid Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03) 04 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Eluaset Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud eluruumi vajavate inimeste arv 1 2 3 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenust Kulutused kulutuste rahastusallikad Re saanud teenusele Eluasemetüüp a kohalik välisva- muu inimeste kokku, eurot riik nr omavalitsus hendid arv kokku (v3 + v6) A B 1 2 3 4 5 6 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis 01 X olevad eluruumid sh eluruumide kohandamine puudest või 02 X east tingitud erivajadusega inimestele Eraelamispind 03 X sh eluruumide kohandamine puudest või 04 east tingitud erivajadusega inimestele Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 4 (muudetud sõnastuses) KODUTEENUS 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Teenusesaajad neist Rea kokku nr aruandeaasta perede koosseisus üksi elavad jooksul elavad A B 1 2 3 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad 02 teenusesaajad 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühm Rea Mehed Naised Kokku Osutatud teenuse maht nr A B 1 2 3 18–64 01 65–74 02 75–84 03 85+ 04 Kokku (r01 +...+ r04) 05 Osutatud teenuse maht 06 X X kokku (tundides) Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 07 X X teenusesaaja kohta (r06/r05/12) 3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus) Kokku Rea aruandeaasta nr lõpus A B 1 Teenust osutavad isikud 01 neist erialase väljaõppe läbinud 02 4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse maht teenusele teenusetunni kokku, kokku, eurot isiku kohalik riik välisvahendid muu kohta, eurot tundides (v3 +…+ v7) omaosalus omavalitsus (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7 8  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 6 (muudetud sõnastuses) LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum 01 (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, 02 et lapse abivajadus sai rahuldatud Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 04 hooldusperre 05 asenduskodusse või perekodusse 06 turvakodusse 07 naasid perekonda 08 muu 09 2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga töötavad 02 osaajaga töötavad 03 Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud koormus 04 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud koormus (täidetud + täitmata) 05 Lastekaitsetööd tegevate ametnike haridus ja erialane ettevalmistus: sotsiaaltööalase kõrgharidusega 06 neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 07 muu kõrgharidusega 08 neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 09 muu haridusega 10 1  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 10 (muudetud sõnastuses) VÕLANÕUSTAMISTEENUS 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse tundide maht Pöördunud isikutest ja kulutused teenusele keskmised saanud teenust kohaliku saanud teenust kulutused kulutused Isikute arv saanud esmast omavalitsuse üksuses teenuse- kohaliku suunatud võla- ühe tee- kokku võlanõustamist vastava täiendkoolituse tundide omavalitsuse lepingulise nõustamis- nusetunni sotsiaaltööspetsialisti läbinud või maht üksuse palgal oleva võlanõustaja poole teenusele, kohta, poolt kutsetunnistusega kokku võlanõustaja poolt eurot eurot sotsiaaltööspetsialisti poolt (v7/v6) 1 2 3 4 5 6 7 8 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute neist teenust saama pöördumise kõikide põhjuste järgi arv üüri- ja kokku laen liising elu- kommu- muud (v1 ≤ pangalt ja/või SMS- elatise aseme- naal- trahv võlad või v2+…+v või era- järel- laen võlg- laen maksete kohus- 9) isikult maks nevus võlg tused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)  neist riiklikku pensioni saav isik Isikute töövõi- arv ema- või registree- metus- kokku õpilane mitte- vana- teised vanema- ritud pensio- muu (v1 = v2 töötav puhkusel kodune (üli- töötu registreeritud dus- när või pensio- pöördu- +...+ v11) õpilane) töötu pensio- jad olev töövõime när när toetust saav isik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 11 (muudetud sõnastuses) ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes Isikute teenuse Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust saamise aeg kokku nr saanud isikud saanud isikud (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) Järelhooldusel 10 Asendus- ja järelhooldusteenust 11 saanud kokku (isikud üks kord) 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutuste rahastusallikad sh Isikute Kulutused Kulutused Aasta meditsiini- teenuse ühe isiku teenusele jooksul isiku ja Rea saamise kohta kohalik välis- aruande- teenust omaos hügieenik nr aeg keskmiselt omava riik vahe muu aastal saanud alus ulud kokku kuus litsus ndid kokku isikud (konto (kuudes) (v9 / v2) (v4 +…+ v8) 5522) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Järelhooldusel 03 Asendus- ja järelhooldustee 04 nus kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga Asendushooldu Teenust Järelhooldusteenust Teenust pakkunud Rea steenust pakkunud saanud isikud perevanemad/kasvata nr saanud isikud pered (aasta lõpus) jad (aasta lõpus) (aasta lõpus) (aasta lõpus) A B 1 2 3 4 Perekodus kokku 01 1 perevanemaga 02 peredes 2 perevanemaga 03 peredes  3 perevanemaga 04 peredes Asenduskodus kokku 05 kuni 3 kasvatajaga 06 peredes 4 või enama 07 kasvatajaga peredes Järelhooldusel muul 08 x viisil* Kokku (üks kord) 09 * real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvatajaid/perevanemaid. 4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Täitmata Täidetud ametikohtade Töötajate Keskmine Keskmine ametikohtade arv töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu Töötaja Rea arv aasta arv (koormused oktoobris, oktoobris oktoobris, nr lõpus (koormused aasta lõpus) taandatud kokku, eurot eurot (isikute arv) aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4) A B 1 2 3 4 5 6 Kasvataja 01 Kasvataja abiline 02 Perevanem 03 Perevanema abiline 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–04) Sotsiaaltöötaja 06 Muud teenusesaajatega tegelevad 07 põhitöötajad* KOKKU/keskmine 08 * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 12 (muudetud sõnastuses) ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Kokku eelmise Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- Rea Sugu / teenuse liik aruan- deaasta lõpul (v2 nr deaasta +…+ v5) lõpul 80 ja vane- 18–24 25–64 65–79 mad A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toetamise teenus 04 igapäevaelu toetamise teenus autismi- 05 spektriga täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 06 või täpsustamata intellektipuudega täi- sealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 07 mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise teenus 08 kogukonnas elamise teenus 09 töötamise toetamise teenus 10 päeva- ja nädalahoiuteenus 11 ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 12 sisalda ridu 13 kuni 15) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava 13 või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 14 sele ööpäevaringne erihooldusteenus au- 15 tismispektriga täisealisele inimesele Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku eel- Kokku aruan- Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Rea mise aruan- deaasta jook- Sugu / teenuse liik nr deaasta jook- sul (v2 +…+ sul v5) 80 ja vane- 18–24 25–64 65–79 mad A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 01 1 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toetamise teenus 04 igapäevaelu toetamise teenus autis- 05 mispektriga täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 06 või täpsustamata intellektipuudega täi- sealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 07 mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise teenus 08 kogukonnas elamise teenus 09 töötamise toetamise teenus 10 päeva- ja nädalahoiuteenus 11 ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 12 sisalda ridu 13 kuni 15) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava 13 või püsiva kuluga psüühikahäirega ini- mesele ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 14 sele ööpäevaringne erihooldusteenus au- 15 tismispektriga täisealisele inimesele Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel. 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu Täidetud Täitmata Keskmine Keskmine ametikoh- ametikoh- Töötajate töötajate arv brutotöö- Töötaja/ amet tade arv Brutotöötasu tasu ok- Rea tade arv arv oktoobris, (koormu- oktoobris toobris, nr (koormu- aasta lõpus taandatud sed) aasta kokku, eurot eurot sed) aasta (isikute arv) täistööajale lõpus lõpus (v5 / v4) A B 1 2 3 4 5 6 Hooldustöötaja 01 Tegevusjuhendaja 02 Abihooldustöötaja 03 Õde 04 Sotsiaaltöötaja 05 Huvijuht 06 Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07 Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08 * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 2 4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot muu (v.a rii- Riigieelarvevälised gieelarvest Rea kulutused kohalik rahastatav Teenuse liik isiku välisva- nr teenusele kokku omavalit- erihoole- (v1 = v2 + v3 + v4) omaosalus hendid sus kande maksi- maalne mak- sumus) A B 1 2 3 4 5 Igapäevaelu toetamise teenus 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järele- valvet ja kõrvalabi vajavale 03 raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuu- dega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõr- 04 valabi vajavale mõõduka intellek- tipuudega täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 05 Kogukonnas elamise teenus 06 Töötamise toetamise teenus 07 Päeva- ja nädalahoiuteenus 08 Ööpäevaringne erihooldustee- 09 nus (ei sisalda ridu 09 kuni 12) Ööpäevaringne erihooldustee- nus ebastabiilse remissiooniga 10 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele Ööpäevaringne erihooldustee- nus äärmusliku abi- ja toetusva- 11 jadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldustee- nus kohtumäärusega hoolekan- 12 deasutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldustee- nus autismispektriga 13 täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 12) 14 4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul) Rea Kokku (olenemata rahasta- Kululiik nr misallikast), eurot A B 1 Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01 3  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 15 (muudetud sõnastuses) VARJUPAIGATEENUS 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja Kokku nr 18–24 25–49 50–64 vanemad A B 1 2 3 4 5 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04 mehed 05 naised 06 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07 mehed 08 naised 09 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 7 1. Kodutud 01 2. Teised varjupaigateenuse saajad 02 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 03 3. Kohtade kasutamine Ühe isiku Teenust Isikute teenuse Kohtade arv keskmine saanud saamise aeg (aruandeaasta teenuse saamise inimeste kokku, lõpus) aeg (ööpäevade arv ööpäevades arv) (v3 / v2) 1 2 3 4 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Teenuse olemasolu Rea asutuses (teenuse Teenuse liik nr olemasolu tähistage numbriga 1) A B 1 Riiete ja esmatarbevahendite andmine 01 Valmistoidu pakkumine 02 Sotsiaalnõustamine 03 Psühholoogiline nõustamine 04 Resotsialiseerimisteenus 05 Meditsiiniline abi* 06 * meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Täidetud ametikohtade Töötaja Rea nr Tegelik töötajate arv arv A B 1 2 Juhataja 01 Sotsiaaltöötaja 02 Hooldustöötaja 03 Valvetöötaja 04 Õde 05 Muud 06 Kokku 07 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused Kulutuste rahastusallikad, eurot Teenuse teenusele Keskmised saamise aeg kokku, kulutused ühe kokku eurot isiku kohalik ööpäeva kohta riik välisvahendid muu (ööpäevad) (v3 + v4 + omaosalus omavalitsus (v2 / v1) v5 + v7) 1 2 3 4 5 6 7 8 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 16 (muudetud sõnastuses) VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Vanuserühmad Kokku Sugu nr 18–64 65–79 80–84 85+ A B 1 2 3 4 5 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist dementsuse 04 diagnoosiga 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Eelmise Aruande- aruande- neist neist aasta aasta iseseisvalt lõpus lõpus sh sh elama statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt teisest asutusest ööpäevaringsele üldhooldusteenusele teise asutusse isikud, kellele osutati eelnevalt ühte või enamat toetavat ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt mujale, andmed puuduvad mujalt, andmed puuduvad toetavat sotsiaalteenust saama õendusabiteenuselt Kokku Kokku (v12 (v3 + +…+ sotsiaalteenust surnud kodust koos perega v6 +...+ v15 + isikute arv isikute arv v10) v17 + üksi v18) 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 14 15 16 17 18 19 3 2a. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus Kokku neist Kokku neist (v2 + v3) isikud, kelle isikud, kes (v5 + v6) isikud, kelle isikud, kes hooldusteenuse tasusid oma hooldusteenuse tasusid oma eest tasus kohalik hooldus- eest tasus kohalik hooldusteenuse omavalitsus teenuse eest omavalitsus eest ise vähemalt osaliselt ise vähemalt osaliselt 1 2 3 4 5 6 3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenust Ühe isiku saanud Ühe isiku Isikute teenuse isikute Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) teenuse teenuse saamise arv saamise saamise keskmine kokku arvestuslik aeg kokku aeg (öö- (üks aeg (kuud (ööpäeva- päevad kord) aastas) des) aastas) (v2 +…+ kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 v10 / 30,4 v9 / v1 v8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise sh teenuse saamise kestuse järgi Teenusesaajate arv kordade arv 151 ja enam (üks kord) kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva (v3 +…+ v6) ööpäeva 1 2 3 4 5 6 4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Täidetud Täitmata Keskmine Keskmine ametikohtade Töötajate ametikohtade töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu Rea arv arv aasta Töötaja arv oktoobris, oktoobris oktoobris, nr (koormused lõpus (koormused taandatud kokku, eurot eurot aasta lõpus) (isikute arv) aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4) A B 1 2 3 4 5 6 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Huvijuht 03 Tegevusjuhendaja 04 Sotsiaaltöötaja 05 Õde¹ 06 Muud teenusesaajatega 07 tegelevad põhitöötajad* Kokku (rida 01 + ...+07) / 08 keskmine 2 ¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust. * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Isikute Kulutused Teenust teenuse ühe isiku Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused saanud saamise kohta teenusele sh meditsiini- ja isikute aeg keskmiselt kokku, hügieenikulud, arv kokku ööpäevas, isiku kohalik eurot (v4 konto 5522 riik välisvahendid muu kokku (ööpäeva- eurot (v9 / omaosalus omavalitsus +…+ v8) des) v2) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Teenust saanud Rea isikud kokku nr 18–64 65–79 80–84 85+ (üks kord) (v1 +...+ v4) A B 1 2 3 4 5 Kokku 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga 7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Ühe isiku Teenust Isikute teenuse saanud teenuse 331– saamise isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise 31–90 365 aeg (päevi (üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku (366) aastas) (v9 (v2 +…+ v8) (päevades) / v1) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused Isikute Kulutused ühe isiku teenuse teenusele kohta saamise kokku, isiku kohalik keskmiselt aeg kokku riik välisvahendid muu eurot (v3 omaosalus omavalitsus päevas, eurot (päeva- +…+ v7) (v2 / v1) des) 1 2 3 4 5 6 7 8 3  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 17 (muudetud sõnastuses) HOIU-, REHABILITATSIOONI- JA NÕUSTAMISTEENUSE NING MUUDE SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE SUURE HOOLDUS- JA ABIVAJADUSEGA LASTELE JA NENDE PEREDELE 1. Kulutused hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenusele ning muudele sotsiaalteenustele suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele (aasta jooksul) Kulutusi rahastas Kulutu- Keskmi Teenuse- Rea isik kohalik välis- muud sed ne tunni tunnid nr oma- vahendid allikad kokku, hind (v6 kokku valitsus eurot / v1) A B 1 2 3 4 5 6 7 Hoiuteenus 01 Rehabilitatsiooniteenus 02 x x Nõustamisteenus 03 x x Muud sotsiaalteenused 04 x x Kokku 05 x x 2. Suure hooldus- ja abivajadusega laste arv, kellele osutati hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenust ning muid sotsiaalteenuseid (aasta jooksul) Rea Kokku laste neist nr arv sügava puudega raske puudega muud A B 1 2 3 4 Hoiuteenus 01 Rehabilitatsiooniteenus 02 Nõustamisteenus 03 Muud sotsiaalteenused 04 Nimetage muud teenused 05 Vabatekstiväli  Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud märkustele ja ettepanekutele Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar 1. Lisas 3 on toodud tabel lastekaitsealaste juhtumite Ei arvestata. menetlemise kohta. Sotsiaalvaldkonna statistiliste näitajate jälgimine ei sõltu Ettepanek on lisada tabelisse täiendav infoväli, kogumaks ainult määrusega kehtestatud vormide kaudu andmeid PIA-menetluste arvu kohta. PIA-menetlus kujutab kogutavast, vaid valdkonna näitajaid saab kasutada ja endast proaktiivset sekkumist. Kõikidest juhtudest ja jälgida ka registrite põhiselt talletuva kohta. Andmete sekkumistest ei saa juhtumit, mistõttu ei kajastu need kogumisel on Sotsiaalministeeriumi suund vähendada olemasolevas statistikas. Samas on need nn registreerimata eraldi aruandlust ja enam kasutada just registripõhiseid juhtumid olulised spetsialisti töökoormuse hindamisel ja andmeid. Kuna PIA-menetlused saabuvad STARi, siis vajaksid seega kajastamist tabelis. ei ole tarvidust nende kohta eraldi aruandevormiga andmeid koguda. Statistiliste andmete soovimisel on võimalik Sotsiaalkindlustusametile teha vastav päring PIA-menetluste kohta. 2. Lisa 6 punktis 2 on tabel, kogumaks teavet suure hooldus- Võetakse arvesse viiteajaga. ja abivajadusega laste arvu kohta, kellele osutati hoiu-, Hetkel on puude raskusaste aruandes sees tulenevalt rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenust ning muid toetusfondi kaudu KOVidele jagatavast sotsiaalteenuseid. Nimetatud tabelis tuleb märkida raske ja sihtotstarbelisest toetusest raske ja sügava puudega sügava puudega laste arv. Oleme seisukohal, et selliste laste arvu järgi, kuid kuna KOV võib vahendeid andmete küsimine ei ole põhjendatud, kuna kohalik kasutada lastele ja nende peredele abivajaduse omavalitsus suunab lapsi teenusele abivajaduse hindamise hindamise tulemustest lähtuvalt ja sõltumata puude tulemusel, sõltumata puude raskusastmest (puude raskusastmest, siis on õigustatud kaaluda aruandest raskusastet ei markeerita). välja arvata puude raskusastme pärimine. Kaalume edaspidi puude raskusastme andmelõigete välja jätmist aruandest, kui on tehtud andmepõhise aruandluse projekti raames vastav analüüs STARi võimekusest lähedasi andmeid anda (muudatus saaks rakenduda aastal 2026). 3. Juhime tähelepanu sellele, et eespool nimetatud Meile teadaolevalt on STARi kaudu PIA-menetluste muudatuste tegemisel tuleks täiendada STAR-i, kuna praegu suunamine käivitunud ja puude teavet on isiku kohta puudub seal võimalus koguda teavet nii PIA-menetluste kui võimalik STAR kaudu pärida KOVil, kui ta teenusele ka puude raskusastmete kohta. suunates isiku osas seda põhjendatuks peab, mis suure hooldusvajadusega laste puhul on sisuliselt ka põhjendatud. Kui peetakse silmas, et statistilist ülevaadet ei võimalda STAR hetkel neis teemades, siis hetkel on võimalik teha vastav päring Sotsiaalkindlustusametile igal KOVil. Kahjuks andmeaida või aruandluse lahendus STAR registri peale täna ei ole veel kättesaadav, kuid Sotsiaalkindlustusamet tegeleb selle lahenduse väljatöötamise ja ülesehitamisega. 4. Lisa 15.Varjupaigateenuse saajate kohta on eraldi välja Arvestatud. toodud kodutud ja teised varjupaigateenuse saajad. Tekitab Aruandevormi muudatusi sisse ei viida esialgu, kuid segadust, keda peetakse silmas „teiste varjupaigateenuse kaalume ka siin aruandluse kärbet uuel perioodil. saajate“ all? Varjupaigateenust osutatakse isikutele, kes on Selgitus on aruande juhendis ka täna (h-veebis, mis jäänud ilma peavarjuta, st nad on kodutud isikud. Teeme pole määruse lisaga kinnitatud) ja võtame arvesse, et ettepaneku täpsustada, kui on mõeldud midagi muud ja uuel perioodil täpsustada juhendit veel selgemaks. sõnastada aruande vorm selgemini. 5. Lisa 16. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse Ei arvestata. saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta Aruandevormist esialgu dementsuse infot välja ei võeta, jooksul). Märgime, et sotsiaalteenuste osutajatel puudub kuid kaalume aruandluse kärbet uuel perioodil. vastavatele andmetele ligipääs, st ei ole teada, kellel on Teenuse osutaja peab selleks, et teenust osutada, diagnoositud dementsus ja kellel ei ole. teadma inimese erivajadusi, sealhulgas tervisega Lisaks on Tervisekassa seisukohal, et sotsiaalteenuse seonduvat. Dementsuse teema on Eestis hetkel väga osutajad neid andmeid teada ei tohi, kuna tegemist on aktuaalne ja dementsusega inimeste arv kasvutrendis, delikaatsete terviseandmetega. Selleks, et koguda andmeid, seega on oluline poliitika kujundajatel saada andmed mis sisaldavad delikaatseid tervisandmeid, oleks vaja selle kohta, kui suurt osa teenuse saajatest vastav regulatsiooni, mis annab loa sotsiaalteenuste osutajatel diagnoos puudutab. nende andmetega tutvumiseks ja nende kasutamiseks. 6. Ettepanek on kaaluda üldhooldusteenuse aruandes, kas Võetakse arvesse viiteajaga. teenuse osutajate poolt sisestatavad andmed (näiteks - Kaalume aruandluse kärbet uuel perioodil, kui on tehtud isikud, kellele on eelnevalt osutatud üht või enamat toetavat andmepõhise aruandluse projekti raames vastav sotsiaalteenust /saabub ööpäevaringselt analüüs STARi võimekusest lähedasi andmeid anda erihoolekandeteenuselt) on usaldusväärsed? (aastal 2026). Kui teenuse osutaja algandmetega kokku ei puutu ja neil puudub ligipääs STARile, ei pruugi küsitud tulemused kajastada tegelikkust. Lisaks peaks STARi võimekus olema selline, et vastavad andmed on sealt kätte saadavad päringute tegemise kaudu.