Riigikogu juhatus Teie 05.05.2025 nr 7-1.2/25-00846-
[email protected] 2, 2-3/15-315/
Meie 23.05.2025 nr 5.2-2/1224-2
Vastus Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini
kirjalikule küsimusele (KK 315)
Eestis ei ole seadusest tulenevat üldist kohustust teenindada patsiente nende emakeeles.
Tervishoiutöötajale kehtib üksnes eesti keele tundmise nõue. Samas kehtivad mitmed olulised
põhimõtted ja nõuded, mis on seotud patsiendiga suhtlemise ning teavitamisega:
1. Eesti keel kui ametlik keel
Vastavalt keeleseadusele ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab
tervishoiuteenuse osutamine toimuma eesti keeles. Kehtiva õigusruumi tähenduses seda, et
meditsiinitöötajatel peab olema piisav eesti keele oskus, et nad saaksid oma tööülesandeid
Eestis pädevalt täita.
2. Patsiendi õigused ja arusaamine ravist
Patsiendi õigused on sätestatud eelkõige võlaõigusseaduses. Tervishoiuteenuse osutaja
kohustus on nimetatud seadusest tulenevalt informeeritud nõusoleku saamiseks teavitada
patsienti tema tervislikust seisundist, läbivaatuse tulemustest, võimalikest diagnoosidest ja
nende kulust, pakutava tervishoiuteenuse olemusest, eesmärgist, kaasnevatest riskidest ja
võimalikest tagajärgedest, samuti muudest võimalikest või vajalikest teenustest. Patsiendi
soovil tuleb see teave esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega, kui patsient
ei valda eesti keelt piisavalt, tuleb leida sobiv viis info arusaadavaks edastamiseks — see võib
tähendada suhtlemist patsiendile arusaadavas keeles, sh vajadusel tõlgi kaasamist või
tehniliste lahenduste kasutamist tõlkimiseks.
3. Praktiline korraldus
Paljudes tervishoiuasutustes kasutatakse praktikas abikeelena vene keelt, kui patsiendi eesti
keele oskus on ebapiisav. Kuigi tõlketeenuse pakkumine ei ole raviasutuste otsene
seadusjärgne kohustus, leitakse praktikas enamasti lahendused, et patsiendi informeerimine
ja informeeritud nõusoleku küsimused lahendada. Erinevates asutustes on tõlketeenuse
sisuline korraldus varieeruv ning vajadusel kaasatakse patsiendi pereliikmeid või tõlke asutuse
sisemiste ressursside alusel (nt keelt valdav kolleeg), seda eriti välismaalaste või Ukraina
sõjapõgenike puhul, aga samuti viipekeele vajadusel. Tõlgi kaasamise saab plaanilistel
juhtudel korraldada ka patsient ise asutusse tulles ja oma keeleoskusest teadlik olles. Tänasel
päeval on olemas tehnilised lahendused, mis aitavad suhelda erinevas keeles.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ka õiguskantsleri hinnangu kohaselt tuleb Eestis viibivatel, elavatel ja Eestisse elama asuda
soovivatel inimestel mõista, et Eesti riigil on põhiseaduse järgi kohustus tagada
tervishoiuteenuse kättesaadavus eesti keeles (PS § 6, vt ka välismaalaste seaduse § 11, §
179 lg 3, § 234 lg 1; kodakondsuse seaduse § 8). Kui tervishoiuteenuse osutaja ei osuta
teenust võõrkeeles või pole lubanud tõlget korraldada, tuleb eesti keelt mittevaldaval inimesel
endal sobiv tõlk kaasata või leida muu tõlkimisvõimalus. Teenuseosutaja võiks tõlkimise
vajadusele aegsasti ja arusaadavalt tähelepanu juhtida, nii tagatakse tervishoiuteenuse
kättesaadavus. Praegu on mitmel pool võimalik tervishoiuteenust saada ka võõrkeeles
(vanema põlvkonna arstide hulgas on vene keele valdajaid rohkem, nooremate hulgas inglise
keele valdajaid). Seetõttu võib tulla selgitus, et inimene peab ise tõlkimise tagama ja sellega
seotud kulud kandma, ebameeldiva üllatusena. Sellega tuleb inimestel siiski harjuda. Nagu
öeldud, on väga oluline juhtida inimeste tähelepanu tõlkimise vajadusele juba enne, kui nad
arsti juurde lähevad (viide õiguskantsleri kirjale: Õiguskantsleri Kantselei avalik
dokumendiregister).
Kokkuvõtteks:
Emakeelne teenindamine ei ole raviasutustele seadusega kohustuseks pandud, kuid teisalt
patsiendile peab tervishoiuteenuse osutamisel tagama arusaadava teabe edastamise. See
võib praktikas tähendada suhtlemist patsiendi emakeeles, kui tervishoiuteenuse osutajal on
selline võimalus või sobiva tõlkimise võimaluse sh tõlgi või kaasaegsete tehniliste lahenduste
kasutamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Made Bambus
[email protected]