Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028 kehtestamine

KÄSKKIRI Tallinn 08.04.2025 nr 1-2/25/155 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028 kehtestamine Käskkiri kehtestatakse veeseaduse § 45 lõike 3 alusel. 1. Kehtestan „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028“. 2. Avaldada „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028“ Kliimaministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister  KINNITATUD EELNÕU 08.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/155 Lisa Pandivere ja Adavere Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 4 1. Ülevaade nitraaditundlikust alast.................................................................................................... 5 2. Ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda ............................................... 6 2.1. Ülevaade põhja- ja pinnaveeseirest .............................................................................................. 6 2.2. Nitraatide sisaldus ........................................................................................................................ 7 2.3. Pinnavee eutrofeerumine ........................................................................................................... 11 2.4. Pestitsiidide sisaldus .................................................................................................................. 12 3. Ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta NTA-l ja väljaspool seda ..... 15 3.1. Põllumajanduskultuuride maakasutus ja saagikus ..................................................................... 15 3.2. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine ............................................................................ 18 3.3. Taimekaitsevahendite kasutamine ............................................................................................. 20 3.4. Taluvärava toiteelementide bilanss ............................................................................................ 22 4. Ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja väljaspool seda ........................ 23 4.1. Ettevõtete keskmise põllumajandusmaa suurus ja selle muutused ............................................ 23 4.2. Püsirohumaa keskmine suurus ja osakaalu muutused ................................................................ 24 4.3. Erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutused ....................... 24 4.4. ÜPP toetuste jagunemine ........................................................................................................... 25 5. NTA tegevuskava 2025-2028 .......................................................................................................... 28 5.1. Meetmed Veeseaduses ja selle alamaktides ............................................................................... 28 5.2. Toetavad meetmed ..................................................................................................................... 29 5.2.1. Teekaart: NTA 2028 ........................................................................................................... 38 5.3. Ülevaade tegevuskava maksumuse prognoosist ........................................................................ 46 6. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmise hindamine ........................................................................ 47 Kokkuvõte............................................................................................................................................ 48 Kasutatud allikad ................................................................................................................................ 50 LISAD .................................................................................................................................................. 54 Lisa 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed ................................................................................ 54 Lisa 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed............................................ 61 Lisa 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks ............................................................................ 65 Lisa 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega ...................................................... 68 Lisa 5. Tegevuskava koostamisel kaasatud ministeeriumid ja asjaomased asutused ....................... 72 3 Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi saavutamise. Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest 91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks. Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseadusest tulenevalt on Eestis nitraaditundlikuks alaks (NTA) määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Veeseaduse alusel koostatakse Eestis iga nelja aasta tagant NTA tegevuskavad. NTA tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks. NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste parandamisel ja säilitamisel NTA-l. NTA-l tegevusprogrammidega määratud ja rakendatud meetmete tõhusust hinnatakse pinna- ja põhjavee seireprogrammi abil. Kehtiv tegevuskava on koostatud aastateks 2021-20241. 1 Keskkonnaminister kinnitas tegevuskava 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221 4  1. Ülevaade nitraaditundlikust alast Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi saavutamise. Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest 91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (edaspidi ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks. Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseaduse §37 lg 2 ja §168 lg 4 alusel on keskkonnaministri 05.11.2021 määrusega nr 49 Eestis nitraaditundlikuks alaks määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala suurus on 3250 km2 ning see jaguneb põhjaosas paiknevaks Pandivere (2382 km2) ja lõunapool paiknevaks Adavere-Põltsamaa (667 km2) nitraaditundlikuks piirkonnaks. Nitraaditundlik ala paikneb kolmes maakonnas: Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal ning hõlmab kümmet omavalitsusüksust: Rakvere linn, Rakvere vald, Kadrina vald, Tapa vald, Väike-Maarja vald, Vinni vald, Järva vald, Paide linn, Põltsamaa vald ja Jõgeva vald (joonis 1). Joonis 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (aluskaart: Maa-amet, 2024). 5 2. Ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda Veekvaliteedi andmete kogumine ja võrdlemine eelnevate perioodidega võimaldab tuvastada, kas ja millised muutused on toimunud põhja-, pinna- ja rannikuvee seisundis. Mõjusid veekeskkonnale on võimalik seostada muu tegevuse ja maakasutusega, sh muutustega põllumajandustavades ja –praktikates. Käesolevas peatükis esitatud ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool on antud nitraadidirektiivi kohaste raportite2, 3, riiklike keskkonnaseire aruannete ning nende alusel koostatud analüüside ja kokkuvõtete põhjal. 2.1. Ülevaade põhja- ja pinnaveeseirest Põhjaveeseire Põhjaveeseiret tehakse Eestis riikliku keskkonnaseire programmi põhjaveeseire allprogrammi raames nii põhjaveekogumites kui ka nitraaditundliku ala (NTA) põhjavees. Põhjaveekogumite seire hõlmab kõigi 31 põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seiret. Nitraaditundliku ala põhjavee seire keskendub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, mis on kavandatud põllumajanduse mõju ja põhjavee nitraatide sisalduste muutuste hindamiseks. Põhjaveeproovidest määratakse NH4, NO3, Cl, SO4 ning proovivõtul põhjavee temperatuur, O2-sisaldus, elektrijuhtivus ja pH. NTA kuni 20 seirepunktist määratakse täiendavalt ka enamkasutatavate taimekaitsevahendite sisaldus üks kord aastas. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire toimub riikliku seireprogrammi raames alates 1995. aastast, kuid põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas veekvaliteedi uuringuid läbi viidud juba 1988. aastast. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire jaguneb neli korda aastas tehtavaks põhivõrgu seireks ning selle täiendamiseks tehtavaks ühekordseks tugivõrgu seireks. Selgitamaks põllumajandustootmise mõju ka väljaspool NTA territooriumi ja nitraadisisalduse foonilist taset ülemises põhjaveekihis, võetakse võrdluseks ja taustinfo saamiseks üks kord aastas põhjaveeproove seitsmest allikast ja seitsmest kaevust. Tegemist on seirekohtadega, mis peaks iseloomustama põllumajanduse tegevuse mõju põhjaveele väljaspool NTA-d. Perioodil 2020-2023 oli nitraaditundliku ala põhjaveeseires kokku 116 seirekohta, seejuures ühiseid seirepunkte võrreldes eelnevate perioodidega (2012-2015, 2016-2019) oli 111. Pinnaveeseire Pinnaveekogudes tehakse püsiseiret ja seisundiseiret. Püsiseirejaamades jälgitakse toitainete ja saasteainete sisalduse trende ja seire toimub igal aastal. Seisundiseire (rotatsiooniga vähemalt kord veemajanduskava perioodi ehk 6 aasta jooksul) toimub kõigil suurematel voolu- ja 2 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 3 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 6 seisuveekogudel ning rannikuvees (veekogumitel veepoliitika raamdirektiivi (VRD) tähenduses). Tegemist on ülevaateseirega VRD tähenduses, millega selgitatakse veekogumite ökoloogiline ja/või keemiline seisund, ühtlasi seiratakse selle raames nii hüdrobioloogilisi kui hüdrokeemilisi näitajaid. Valdavas osas seisundiseire jaamades võetakse toitainesisalduse määramiseks veeproove vähemalt neli korda aastas, seega on olemas ülevaade pinnavee eutrofeerumisohust ka väljaspool NTA-d asuvatel veekogudel. Igal aastal toimub nitraatide seire 47 püsiseirejõel 53 püsiseirejaamas ja igal aastal või iga kolme aasta tagant toimub seire 13 püsiseirejärves 31 püsiseirejaamas. Rannikumere seire Rannikumere seiret viiakse läbi 16 rannikuveekogumis: kolmes kõige enam mõjutatud kogumis toimub seire igal aastal (püsiseire), 12 rannikuveekogumis rotatsiooni korras vähemalt kord kuue aasta jooksul ning ühte veekogumit seiratakse alates 2015. aastast iga kolme aasta tagant. 2.2. Nitraatide sisaldus4 Nitraadid põhjavees Põhjaveedirektiivi5 kohaselt on ühe olulise põhjavee keemilise seisundi kvaliteedi näitajana kehtestatud nitraatioonide piirväärtus põhjavees 50 mg/l. Joogivee nitraadisisaldusele on kehtestatud piirsisaldus 50 mg/l6, millest suurema nitraadisisalduse korral loetakse põhjavesi nitraatidega probleemselt reostunuks. Lisaks, Veeseaduse § 82 lg 5 alusel on kehtestatud nitraatide sisalduse vähendamise künnis nitraaditundliku ala põhjavees 40 mg/l. Sellise taseme saavutamisel on pädev haldusorgan kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid saasteainesisalduse olulise või püsiva kasvu peatamiseks või saasteainesisalduse vähendamiseks. Põhjavee nitraadisisaldus (siin ja edaspidi räägitakse nitraatiooni ehk NO3 sisaldusest) nitraaditundlikul alal on muutunud ajas ja piirkonniti. Adavere‐Põltsamaa piirkonnas oli riikliku seire algul (1990-ndatel) nitraadi sisaldus põhjavees oluliselt suurem, mille järel toimus langus. Viimastel aastatel on aga nitraadisisaldus põhjavees taas tõusmas7, olles suurem kui kunagi varem vaatlusrea (alates 1991. aastast) jooksul. Võrreldes perioode 2012-2015, 2016-2019 ja 2020-2023, on NTA seirejaamades nitraadisisaldus suurenenud nii maksimaalse mõõtetulemuse alusel kvaliteediklassis NO3 ≥ 50 mg/l (vastavalt 25% -> 32% -> 33%) kui ka perioodi keskmise alusel (suurenenud 9% -> 7% - 4 Nitraadisisalduse puhul on mõeldud põhjavee, pinnavee ja rannikuvee nitraatiooni ehk NO 3 sisaldust 5 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ) 6 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded 7 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire 2023. aastal 7 > 16%). Samas on vähenenud nende NTA seirejaamade osakaal, mis kuuluvad nitraadisisalduse järgi 40-50 mg/l kvaliteediklassi8. Perioodil 2016-2019 oli NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil 2020-2023 on keskmine nitraadisisaldus tõusnud 33,6 mg/l-ni. Seega on 2020-2023. aasta seireandmete põhjal NTA põhjavee seirekohtade keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11% võrreldes perioodiga 2016-2019; joonis 2). 13 aastase perioodi jooksul (alates 2010) on NTA põhjavee NO3 sisaldus (aasta keskmiste alusel) tõusnud tervelt 60%. Joonis 2. Nitraadisisalduse trend NTA põhjavees perioodil 2010-2023, võttes arvesse NTA seirejaamade nitraatide aasta keskmised kontsentratsioonid9. Väljaspool NTA‐d põhjaveekogumite 2020-2023. aasta seireandmete põhjal (tugiseirekohad) pole nitraatide sisaldus üle 50 mg/l kvaliteediklassis oluliselt tõusnud. Kuues seirejaamas (ehk 3% seires olnud seirejaamadest) oli nitraatide keskmine mõõteväärtus üle 50 mg/l10. Seega on viimastel aastatel põhjavee seireprogramm väljaspool NTA-d tuvastanud kõrgenenud NO3 sisaldused vaid üksikutes seirepunktides, kus seda ei saa seostada põllumajandustegevuse 8 NTA piirkonna põhjavee nitraadisisalduste muutuste hindamisel on lähtutud Euroopa Liidu nitraadidirektiivi aruandlusjuhistest, kus nitraatide sisaldus põhjavees jaotub nelja erineva kategooria vahel. Iga seirejaama kohta arvutatakse perioodi keskmine nitraadi sisaldus ning saadud tulemusi (ja ka suundumusi) võrreldakse eelmisel aruandlusperioodil raporteeritud tulemustega. Seirejaamade osakaalu arvestus lähtub aruandlusperioodi jooksul seirejaamas mõõdetud maksimaalsest üksiktulemusest (Max. NO3) ning seirejaama keskmisest nitraadi kontsentratsioonist (Avg. NO3). 9 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 10 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 8 mõjuga11ning väljaspool nitraaditundlikku ala jäävad põhjavee nitraadisisaldused enamasti 0- 25 mg/l piiresse (93% seirejaamadest) 12. Nitraadid vooluveekogudes Eesti vooluveekogude viie aasta libisev keskmine nitraadisisaldus on suurenenud viimase 20 aasta jooksul 5 mg/l tasemelt 8 mg/l-ni13 (joonis 3). Joonis 3. Eesti vooluveekogude aasta keskmine üldlämmastiku sisaldus14. Eesti jõgedes jääb perioodi 2020-2023 keskmine nitraatide sisaldus valdavalt alla 10 mg NO3/l, nagu ka perioodil 2016-2019. Samas ligikaudu neljandikus seirejaamades (21%) on keskmised nitraadisisaldused suurenenud (võrreldes seirejaamasid, kus andmeid koguti nii peroodil 2016- 2019 kui ka 2020-2023). Nitraadisisalduse vähenemine on toimunud ainult 11% seirejaamades. Siiski, võrdluses perioodiga 2012-2015, on nitraadisisalduse keskmiste kasv aeglustunud umbes 2 korda ja nitraadisisalduste langus kasvanud umbes 2,5 korda. See viitab küll jätkuvale tõusutrendile, kuid ühtlasi ka olukorra paranemisele15. Eesti jõgede kõigi seirejaamade perioodi 2020-2023 keskmine nitraadisisaldus oli 7,58 mg NO3/l. Sarnaselt perioodiga 2016-2019, asub perioodil 2020-2023 enamik >10 mg NO3/l nitraadisisaldusega seirejaamu NTA-l või sealt alguse saavates jõgedes, mis on muuhulgas tingitud ka põhjaveelise toitumise suurest osakaalust nendes veekogudes. Väljaspool NTA-d 11 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2022. 12 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 13 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar 2024 14 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 15 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 9 ületas perioodi 2020-2023 keskmine nitraadisisaldus 10 mg NO3/l 35 jões (43 seirejaamas). Võrreldes perioodiga 2016-2019 on see 20 jões rohkem16. Suurenenud nitraadisisalduse põhjus pinnavees võib olla lämmastikväetiste kasutamise kasv (mineraalse lämmastikväetise kasv 13% võrreldes eelmise perioodiga). Samas on mineraalväetistega väetatava ala pind 3% võrra vähenenud. Nitraadisisalduse tõusu põhjused võivad olla tingitud ka ilmastikuoludest (toitainete sisaldust mõjutab suuresti sademete hulk) või jõgede põhjaveetoitelisusest17. Nitraadid seisuveekogudes Järvedes on olukord NO3 sisalduse osas suhteliselt stabiilne, sest Eestis toimub väikejärvede seire reeglina maist septembrini (vegetatsiooniperioodil), mil enamus nitraate on bioloogilises aineringes ja seetõttu on mõõdetud sisaldused madalad, sageli määramispiiri lähedal. Sellega seoses ei ole võimalik järvedes mõõdetud nitraadisisaldusi kasutada põllumajandusreostuse indikaatorina18. Suurjärvedes (Peipsi ja Võrtsjärv) toimub seire nii suve- kui ka talveperioodil, seejuures Võrtsjärve NO3 näitajad on on võrreldes perioodiga 2016-2019 kerges tõusutrendis ning Peipsi järve NO3 näitajad on üldpildis stabiilsed. Kõigi Eesti järvede seirejaamade keskmine nitraadisisaldus oli perioodil 2020-2023 0,52 mg NO3/L19. Nitraadid rannikuvees20 Rannikumere seiret teostatakse valdavalt vegetatsiooniperioodil, et saada terviklik pilt mereökosüsteemide seisundist. Sel perioodil on mereelustik, veetaimestik, vetikad ja plankton aktiivsed ning toitainete tarbimine on intensiivne. Anorgaaniliste toitainete sisaldused on reeglina maksimaalsed enne vegetatsiooniperioodi algust, seetõttu jääb aasta keskmine nitraadisisaldus Eesti rannikumeres perioodil 2020-2023 üldiselt alla 0,5 mg/l NO3, nagu ka eelmistel perioodidel. Keskmise nitraadisisalduse osas ei ole suuri muutusi rannikumeres toimunud ning olukord on stabiilne (joonis 4). Nitraadisisalduste poolest kõige tähelepanuväärsemad piirkonnad on Pärnu ja Liivi laht, kus võrreldes teiste rannikumere piirkondadega on täheldatud suurimad talvised ja maksimumkontsentratsioonid. Perioodil 2020-2023 mõõdeti suurimad nitraadisisalduse väärtused (ületasid 0,5 mg/L NO3 lävendi) 19 seirejaamas 45-st, kolmes seirejaamas mõõdetud kontsentratsioonid jäid 2-10 mg/l NO3 piiridesse ning ühe seirejaama mõõdetud tulemus jäi vahemikku 10-25 mg/l NO3. 16 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 17 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 18 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 19 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 20 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 10 Joonis 4. Rannikumere nitraadisisalduste muutused perioodidel 2016-2019 ja 2020-202321. 2.3. Pinnavee eutrofeerumine Euroopa Komisjoni suunisdokumendis nr 2322 käsitletakse eutrofeerumist kui vee rikastumist toiteainetega, eriti lämmastiku- ja/või fosforiühenditega, mis põhjustavad vetikate ja kõrgemate taimede kiirendatud kasvu, häirivad veeorganismide koosluste tasakaalu ning halvendavad vee kvaliteeti ja hapnikutingimusi. Eutrofeerumisohus olevatena käsitletakse veekogumeid, mille toiteainete sisaldus on ebasoodne, kuid elustikuelementide seisund on (veel) soodne. See tähendab, et veekogumi füüsikalis-keemilised omadused on heast kvaliteediklassist halvemad – toitainete sisaldus on küll kõrge, kuid elustikuelementide seisund ei ole veel selle tõttu halvenenud. Eutrofeerununa käsitletakse veekogumeid, milles nii toiteainete sisaldus kui elustikuelementide seisund on ebasoodne. Mitte-eutrofeerununa käsitletakse veekogumeid, kus toiteainete sisaldus on soodne, sõltumata elustikuelementide seisundist. Perioodiga 2016-2019 võrreldes, on perioodil 2020-2023 eutrofeerumise seisund jäänud samaks 83,5% jõgede ja järvede seirejaamades (arvesse võeti vaid need seirejaamad, mida seirati mõlemal perioodil). Eutrofeerumise seisund oli muutunud paremaks 6,5% seirejaamadest ning halvemaks 10% seirejaamadest. Jõgede lõikes läks seisund ca 9% juhtudest halvemaks ning 3% paremaks. Järvede puhul oli seisund paranenud 14% seirejaamadest ning halvenenud 12% seirejaamadest23. Joonisel 5 on ülevaade pinnaveekogude seirejaamadest, kus on täheldatud eutrofeerumist. 21 Keskkonnaagentuur, 2024. Nitraadidirektiivi rakendamise raport perioodi 2020-2023 kohta - esitlus Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisel 08.10.2024 22 Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektoraat. 2009. Suunisdokument eutrofeerumise hindamiseks Euroopa veepoliitika raames. https://data.europa.eu/doi/10.2779/49795 23 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 11 Joonis 5. Seirejaamade protsent, kus on täheldatud eutrofeerumist (klassid „eutroofne“ ja „võib muutuda eutroofseks”)24. Eutrofeerumise seisund on nii jõgedes, järvedes kui ka rannikumeres võrreldes eelmise perioodiga veidi halvenenud. Jõgedes ja järvedes on tõusnud fosfori- ning klorofüll a sisaldused. Sellel perioodil esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on 100% ulatuses eutrofeerunud. Andmete põhjal võib ennustada tulevikus eutrofeerumise jätkuvat kerget tõusu, seda eriti järvedes. 2.4. Pestitsiidide sisaldus Pestitsiidide25 sisaldus põhjavees Põhjaveedirektiivi26 kohaselt on pestitsiididele kehtestatud kaks üldist piirväärtust – 0,1 μg/l iga üksiknäidu kohta ning 0,5 μg/l ühes proovis olevate pestitsiidide summa kohta. Ehk pestitsiidide summa 0,5 ug/l võrdub seirepunktis tuvastatud üle määramispiiri saanud näitude summaga. Perioodil 2006-2022 on Eestis pestitsiide analüüsitud 399-st põhjavee seirekohast ning pestitsiide leiti neist 208-st. Kokku on Eesti põhjaveest leitud 85 erinevat pestitsiidi. Perioodil 2019-2023 on NTA põhjavee seireprogrammi raames analüüsitud enam kui 22 000 tulemust pestitsiidide kohta. Neist vaid 231 tulemust on üle labori määramispiiri ja nendest omakorda 46 näitu üle 0,1 ug/l ehk üle piirväärtuse. Trend ei näita pestitsiidide tuvastuste 24 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 25 Käesolevas peatükis kasutatakse mõistet „pestitsiidid“ (pestitsiidid on taimekaitsevahendid ja biotsiidid), kuna lähtutakse riikliku keskkonnaseire programmi näitajatest põhja-, pinna- ja rannikuvees. 26 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ). 12 suurenemist ega vähenemist põhjavees27. Piirväärtuse ületamisi põhjavees on pigem harva ning üksikutes kohtades. Ainus pestitsiid, mida pikaajaliselt järjepidevalt põhjaveest üle piirväärtuse tuvastatakse, on kloridasoon-desfenüül28. 2022. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi poolt tellitud uuring, mille järeldus oli, et kloridasooni (KL) jätkuvat keskkonda viimist käesoleval ajal ei toimu ning peamiselt on tegemist jääkreostusega aastakümnete tagusest ajast29. Pestitsiidid voolu- ja seisuveekogudes30 Erinevalt põhjaveest, kus on kehtestatud kaks üldist piirväärtust (0,1 μg/l iga üksiku pestitsiidi kohta ning 0,5 μg/l ühes proovis olevate pestitsiidide summa kohta) on maismaa pinnavetes, sh jõgedes ja järvedes Keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud erinevad hea seisundi piirväärtused ohtlikele ainetele, sh pestitsiididele, mis on tuletatud pestitsiidide varieeruvast toksilisusest vee-elustikule. Käesolevas peatükis antakse ülevaade pestitsiididest Vainu et al., 2024 töö põhjal, kus parema võrreldavuse huvides vaadeldi pestitsiidide sisalduse muutusi pinnaveekogudes nende samade põhjaveele kehtestatud piirväärtuste alusel. Vooluveekogude pikaajalise keskmisena on tuvastatud pestitsiidide sisaldus üle määramispiiri kuni 3,5% aasta jooksul analüüsitud tulemustest. Alates 2017. aastast on üle määramispiiri olnud alla 1% analüüsitud tulemustest. Samas on tõusnud ühendite osakaal ning suurenenud on ka nende vooluveekogude osakaal, kus vähemalt ühe pestitsiidi sisaldus vähemalt ühes proovis aasta jooksul on üle määramispiiri. Viimase kümnendi jooksul on pestitsiide leitud enamikust ja mõnedel aastatel (nt 2018, 2020 ja 2021) ka peaaegu kõigist Eestis uuritud vooluveekogudest. Veekogusid, kus aasta jooksul on vähemalt ühe pestitsiidi sisaldus olnud ühes proovis üle 0,1 µg/l, on olnud valdavalt kuni viis ning see suurus ei ole oluliselt kasvanud. Seisuveekogudes ei ole pestitsiide pikaajaliselt uuritud. Rohkemate veekogude kohta kogutakse andmeid alates 2015. aastast, seega ajaliste muutuste võrdlemiseks pikki andmeridasid pole. Seisuveekogusid, kus mõne pestitsiidi sisaldus on olnud üle 0,1 μg/l on olnud aastas reeglina üks, erandiks oli 2017. aasta, kus lävendi ületusi oli kolmes järves. Üldjuhul on järvedest leitud ühendite osakaal kõigist analüüsitud ühenditest olnud igal aastal enam kui kaks korda madalam, kui sama osakaal vooluveekogudes. Samas on igal aastal uuritud ka umbes poole vähem järvi (võrreldes vooluveekogudega). Jõgedes probleemiks olevat kloridasoon-desfenüüli pole järvedest üle 0,1 μg/l leitud. 27 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 28 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 29 Freiberg, R., Tuvikene, A., 2022. Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli, leviku põhjuste väljaselgitamine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 01/Kloridasooni%20l%C3%B5pparuanne%2024_01_2023_0.pdf 30 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 13 Pestitsiidid rannikuvees Rannikumerest on tehtud oluliselt vähem pestitsiidisisalduse analüüse kui siseveekogudest ning täpsemat ülevaadet nende andmete põhjal koostada ei saa. Kõikidest perioodil 2010-2022 tehtud proovidest (kokku 4582 proovi) ületas vaid neli proovi piirväärtuse 0,1 μg/l31. 31 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 14 3. Ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta NTA-l ja väljaspool seda Ülevaate saamine põllumajanduse keskkonnakoormuse trendidest on oluline, kuna see võimaldab seostada põllumajandusliku tootmisega seotud trende veekvaliteedi seisundi muutustega. Nii põhja- kui ka pinnavee NO3 sisaldus sõltub maakasutuse muutustest, kasutatud lämmastikväetiste hulgast, väetamise tehnoloogiast ja ajast ning ilmastikust, eriti sügistalvise perioodi veerohkusest ja talvede temperatuurist32. Veekeskkonna seisundi ning põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide analüüs võimaldab samas hinnata ka keskkonnakaitseliste meetmete tõhusust. Põllumajanduse koormuse avaldab otseslt mõju just nitraaditundliku ala põhjavee seisundile, kuna selles piirkonnas on maapinna ülemises osas kivimid sageli karstunud ja lõhelised, võimaldades saastel liikuda takistamatult põhjavee sügavamatesse kihtidesse. NTA piirkonnast väljaspool on põhjavesi paremini saastuse eest kaitstud ning olulist nitraadiprobleemi põhjavees ei esine. 3.1. Põllumajanduskultuuride maakasutus ja saagikus Pikaajaliselt, perioodil 2004–2023 suurenes kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis 24,7%33. Lühemas vaates, alates 2016. aastast, ei ole kasutatava põllumajandusmaa pindalas olulisi muutusi toimunud ei NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa) ega ka Eestis tervikuna. Samas on toimunud olulised muutused kasvatatavates kultuurirühmades (joonis 6). Joonis 6. Kasutatava põllumajandusmaa jagunemine põllukultuuride lõikes Eestis perioodil 2004–202334. 32 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 33 Statistikaamet PM0281. 34 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 15 Järgnevalt on välja toodud põllukultuuride kasvatamises toimunud olulisemad muutused nii Eestis kui ka NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa): 1) Vähenenud on püsirohumaa pindala ning suurenenud peamiste põllukultuuride pindala. Eelkõige võib selle põhjuseks pidada kariloomade (eriti piimalehmade) arvu vähenemist. Võrreldes perioode 2016-2019 ning 2020-2023, on Eestis püsirohumaa pindala vähenenud keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%. Lühiajalise rohumaa pind on vähenenud nii Järva- kui ka Jõgevamaal35 (alates 2015. aastast vastavalt 13% ning 26%). Eestis keskmiselt on lühiajalise rohumaa pind alates 2015. aastas tõusnud 12%. Veekaitse seisukohalt tähendab rohumaa pinna vähenemine ja põllukultuuride pinna suurenemine mullaharimise sageduse kasvu (mis võib suurendada pinnase erosiooniriski, eriti vihmaperioodidel ning seeläbi toitainete suuremat kandumist veekogudesse) ning väetiste kasutamise kasvu (rohumaid väetatakse minimaalselt)36. Täpsem ülevaade püsirohumaade pindala muutustest on ptk-s 4.2. 2) Märkimisväärselt on suurenenud talikultuuride kasvupind. Alates 2015. aastast on talirapsi ja –rüpsi pind suurenenud Eestis 175%37 (NTA maakondades keskmiselt 88% võrra38), taliteraviljade pind on suurenenud 86% (NTA maakondades 72% võrra39). Pinna suurenemise põhjuseks võib olla keskmiselt kõrgem saagikus (võrreldes suviviljadega), masinapargi kasutamise optimeerimine (külvi- ja koristusajad) ning talvise taimkatte olulisuse suurenenud teadvustamine. Taliviljade kasvupind kasvas Eestis alates 2004. aastast 537% ja aastatel 2016– 2023 91%40. Selle üheks põhjuseks on EL ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) strateegiakavas ette nähtud minimaalse talvise taimkatte nõue41, mida muuhulgas täidetakse ka talikultuuride kasvatamisega. Veekaitse seisukohalt on oluline välja tuua, et sama saagikuse taseme juures on taliviljade väetustarve pisut suurem ning väetist antakse ka sügisel42, mil ilmad võivad olla sademete osas heitlikumad. Samas suurendab talvine taimekate muldade kaetust taimikuga, mis kasutab toiteelemente ning seeläbi väheneb toitelementide leostumise ja erosiooni oht43. 35 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 36 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 37 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 38 Statistikaamet PM0281 39 Statistikaamet PM0281 40 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 41 Alates 2018. aastast käivitus NTA-l piirkondlik veekaitsetoetus, kus toetati kahte tegevust: ühe toetatava tegevusena hoiti 60% toetusõiguslikust põllumaast talvise taimkatte all vähemalt viiel järjestikusel kalendriaastal ning teise tegevusena toetati maa hoidmist rohumaa all vähemalt viiel järjestikusel kalendriaastal. 42 Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022. https://metk.agri.ee/media/2809/download 43 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 16  3) Oluliselt on suurenenud kaunvilja kasvupind44. Eestis keskmiselt on perioodil 2015-2022 kaunvilja kasvupind suurenenud 56%, NTA maakondades keskmiselt 80% (seehulgas Järvamaal 109%). Sellele andis tõuke nn rohestamise nõue, mis soosib lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamist. Kaunviljakasvatuses esineb aga aastaid, kus koristuspind on oluliselt väiksem kui külvipind, kuna rohkete sademete tõttu saaki ei koristata. Kui põllukultuur jäetakse koristamata, siis võib eeldada, et biomass jääb põllule ja laguneb. Kui tegemist on lämmastikku siduva kultuuriga ja kaasnevad suured sajud, siis võib eeldada, et suureneb ka lämmastiku leostumise oht45. 4) Märkimisväärselt on suurenenud haljasmaisi kasvupind46. NTA-le jäävates maakondades on haljasmaisi kasvupind pikaajalise perioodiga (alates 2004) võrreldes suurenenud 1794% võrra, mis on sarnane Eesti keskmisega (1620%). NTA tegevuskava erinevate perioodide võrdluses, on haljasmaisi kasvupind NTA maakondades 2023. aastal suurenenud 46% võrreldes 2020. aastaga47. Oluline on välja tuua, et haljasmaisi puhul on väetustarve ning saagikus suurem kui mitmeaastastel söödakultuuridel48. Maisile antakse ka suures koguses (50 t/ha) vedelsõnnikut49. Suurenenud väetiste andmisega võib tõusta toitainete leostumise oht ning seeläbi surve veekeskkonnale. 5) Suurenenud on tehniliste kultuuride (sh raps, rüps) kasvupind: NTA maakondades alates 2015. aastast 20–50% (va Jõgevamaa kasv 1%)50. Eestis keskmiselt on tehniliste kultuuride kasvupind suurenenud alates 2015. aastast 32%51. Põllukultuuride saagikus Kolmes NTA maakonnas on enamasti põllukultuuridel mõnevõrra kõrgemad saagikused võrreldes Eesti keskmisega. Kõrgemad saagikused on eelkõige teravilja (5–15%), rapsi ja rüpsi (2–15%) osas. Haljasmaisi saagikus Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas on Eesti keskmisest ligikaudu 10–15% madalam. Haljasmaisi puhul tuleb esile ka asjaolu, et headel saagiaastatel on Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Viru maakonnas haljasmaisi saagikus olnud Eesti keskmisest parem ja kehvadel saagiaastatel Eesti keskmisest madalam52. Rohumaade saagikuse kohta Eestis statistika puudub. Saagikus sõltub aasta kasvutingimustest, kuid olulist saagikuse suurenemist alates 2015. aastast ei selgu53. 44 Statistikaamet PM0281. 45 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 46 Statistikaamet PM0281. 47 Statistikaamet PM0281. 48 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 49 Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022. https://metk.agri.ee/media/2809/download 50 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 51 Statistikaamet PM0281 52 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 53 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 17 3.2. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine Põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide iseloomustamisel on probleemiks andmete puudumine mineraalväetiste ja sõnniku kasutamise ruumilise kasutuse kohta, kuna põllupõhiseid andmeid ei koguta. Seetõttu ei ole võimalik täpsemalt hinnata ka väetiste kasutamise efektiivsust ning seostada seda asukohapõhiselt pinna- ja põhjavee seisundiga. Mineraalväetised Statistikaaameti andmetel on perioodil 2016-2022 mineraalväetistega väetatud pind Eestis kõikunud 458–505 tuhande hektari vahel (joonis 7). Perioodide 2016-2019 ja 2020-2023 võrdluses on mineraalväetisega väetatud pind vähenenud Eestis keskmiselt 3% võrra. Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile Eestis 80000 510000 70000 500000 Kasutatud väetis kokku, tonni 60000 490000 Väetatud pind, ha 50000 480000 40000 470000 30000 460000 20000 450000 10000 440000 0 430000 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Aasta Väetis kokku, tonni Lämmastik (N), tonni Väetatud pind, hektarit Joonis 7. Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile Eestis perioodil 2016-202254 Samas on suurenenud mineraalväetiste kasutamine väetatud pinna hektari kohta. Kui perioodil 2016-2019 kasutati Eestis mineraalväetisi keskmiselt 124 kg/ha, siis perioodil 2020-2022 keskmiselt 141 kg/ha. Samuti suurenes nende perioodide võrdluses mineraallämmastiku (N) väetiste kasutamine ligikaudu 13%55. Pikaajaliselt, aastatel 2004–2021, on Eestis kasutatud mineraalväetiste kogus peaaegu kahekordistunud56. Selged erinevused on väetiste kasutamise suurenemisel ja vähenemisel seoses majanduslike põhjustega. Samuti on tuvastatud seosed väetiste kasutamise suurenemise ja veekogude nitraadisisalduse vahel. Vainu et al., 2024 võrdles väetiste kasutamise suurenemise ja 54 Statistikaamet PM065 55 Statistikaamet PM065 56 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar 2024 18 vähenemise perioode Eesti vooluveekogude aasta keskmise nitraadisisaldusega perioodil 1992–2022 ning leiti, et aastatel 2007–2008, kui majanduslikus mõttes oli kasulik väetiste kasutust suurendada, suurenes püsivalt seiratud vooluveekogude viie aasta libisev keskmine nitraadisisaldus.57 NTA-l ega NTA maakondades ei koguta andmeid mineraalväetiste kasutamise kohta, seega vastav statistika puudub. Orgaanilised väetised Orgaaniliste väetistega väetatava põllumajandusmaa pindala on nii Eestis kui ka NTA maakondades alates 2016. aastast olnud üsna stabiilne. Orgaanilise väetisega väetatud pind Eestis oli perioodil 2012-2015 keskmiselt 1050 km2, perioodil 2016-2019 keskmiselt 1396 km2 ning perioodil 2020-2023 keskmiselt 1414 km2 58, kuid tõenäoliselt on muutunud sõnniku liik – rohkem on hakatud kasutama vedel- või poolvedelat sõnnikut59. Kui mineraalväetistes on lämmastik üldiselt juba kergesti omastatavates vormides, siis orgaaniliste väetiste omadused võivad olla väga erinevad nii toitainete sisalduse kui ka nende vormide osas. Üldiselt on risk lämmastiku kadudeks veekeskkonda suurem just vedelsõnniku kasutamise puhul, võrreldes tahesõnniku või stabiliseerunud kompostiga60. Kolmes NTA maakonnas oli orgaanilise väetisega väetatud pind perioodil 2016-2019 keskmiselt 492 km2 ning perioodil 2020-2023 keskmiselt 489 km2. 61 Võrdluses perioodiga 2016-2019, vähenes perioodil 2020-2023 Jõgevamaal orgaanilise väetisega väetatav põllumajandusmaa pind ning Lääne-Virumaal suurenes62. 57 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 58 Statistikaamet PM0645 59 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 60 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 61 Statistikaamet PM0645 62 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 19 3.3. Taimekaitsevahendite kasutamine Eestis kasutati 2020. aastal 1 707 561 kg taimekaitsevahendeid63, millest 66% teraviljakultuuridel, 22% tehnilistel kultuuridel ning 7% kaunviljadel, ülejäänud kultuurid moodustasid kokku 5%64. Sarnane proportsioon iseloomustab ka eelnevaid aastaid65. Statistikaameti andmete põhjal kasutati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes haritava maa hektari kohta 2015. aastal 1,11 kg taimekaitsevahendeid, mis on mõnevõrra suurem tulemus, kui sellele eelnenud aastatel. Joonisel 8 on näidatud tulemused ka 2020. aasta kohta, kuid metoodika muudatuse tõttu ei ole need varasemate aastate andmetega üks-ühele võrreldavad. Seega ei saa andmete põhjal järeldada taimekaitsevahendite kasutuse tegelikku suurenemist. Kõige enam kasutatakse umbrohutõrjevahendeid, millele järgnevad seenhaiguste tõrjevahendid66. 3,00 2,46 Preparaadi kg 2,50 1,73 2,00 1,50 0,95 0,91 1,04 0,97 1,11 0,84 1,00 0,50 0,00 Taimekaitsevahendid Taimekaitsevahendid Taimekaitsevahendid Taimekaitsevahendid kokku kokku kokku kokku 2013 2014 2015 2020 Kogus põllumajandusmaa hektari kohta Kogus haritava maa hektari kohta Joonis 8. Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Eestis67 (2020. aasta taimekaitsevahendite kasutuse andmed ei ole metoodika muudatuse tõttu varasemate aastate andmetega üks-ühele võrreldavad; haritav maa – põllumaa ehk põllukultuuride kasvupind) Taimekaitsevahendite kasutamist saab NTA-l kirjeldada vaid maakonna täpsusega, kuna kohapõhiseid (NTA-ga piiritletavaid) andmeid ei koguta. Ülevaade kasutatud taimekaitsevahendite kogustest erinevatel perioodidel Eestis ja NTA maakondades on joonisel 9. 63 Käesolevas peatükis kasutatakse mõistet „taimekaitsevahendid“, kuna lähtutakse Statistikaameti andmetest 64 Statistikaamet KK2082 65 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 66 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 67 Statistikaamet KK208 20  Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes 1800000 1600000 1400000 1200000 Preparaadi kg 1000000 800000 600000 400000 200000 0 2013 2014 2015 2020 2013 2014 2015 2020 Eesti NTA maakonnad Putukatõrjevahendid Seenhaiguste tõrjevahendid Umbrohutõrjevahendid Kasvuregulaatorid Molluskitsiidid Joonis 9. Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Eestis ja NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa)68 (2020. aasta taimekaitsevahendite kasutuse andmed ei ole metoodika muudatuse tõttu varasemate aastate andmetega üks-ühele võrreldavad) 68 Statistikaamet KK2082 21 3.4. Taluvärava toiteelementide bilanss69 Taluvärava toiteelementide bilanss põhineb Maaelu Teadmuskeskuse arvutustel, kus 2021. aasta andmete põhjal leiti kõik lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansinäitajad kaalutud keskmistena põllumajandustootja kohta ning tulemused üldistati gruppi kuuluvate tootjate üldkogumile. NTA arvutustes võeti arvesse ettevõtted, kellel vähemalt 70% kasutatavast põllumajandusmaast asub NTA alal. Taluvärava toiteelementide bilansi tulemused annavad põllumajandusettevõtte majandamise kohta üldist informatsiooni. Bilansi põhjal saab hinnata, mil määral võib erinevate nõuete täitmine vähendada või suurendada leostumise riski pinna- ja põhjavette, kuivõrd efektiivselt ettevõtte tasandil toiteelemente kasutatakse ning kui suure üle- või puudujäägiga majandatakse. Bilansi tulemused kajastavad kaudselt ka võimalikke muutusi (positiivseid või negatiivseid) mullaviljakuses. Bilansi arvutuste põhjal oli NTA-l tegutseva ettevõtte kasutuses 2021. aastal keskmiselt 239 ha ja väljaspool NTA-d keskmiselt 138 ha põllumajandusmaad. NTA lämmastiku bilanss oli 2021. aastal 46 kg/ha (võrdluseks 2015. a 35 kg/ha) ja fosfori bilanss 0 kg/ha (2015. a 1 kg/ha). Väljaspool NTA-d oli N bilanss 43 kg/ha (2015. a 33 kg/ha) ja P bilanss 3 kg/ha (2015. a 0 kg/ha)70. Seega, võrreldes 2015. aastaga suurenes N bilanss 2021. aastal NTA-l 11 kg/ha ja väljaspool NTA-d 10 kg/ha, fosfori bilanss püsis samal tasemel. Sisseostetud tootmisvahendite kogused (N ja P sisend) ja müüdud toodangu kogused (N ja P väljund) olid 2021. aastal suuremad NTA ettevõtetes. Võrreldes 2015. aastaga püsis nii mineraalväetiste kasutamine kui ka ostetud loomasööda osakaal 2021. aastal NTA-l ja väljaspool NTA-d samal tasemel. 2021. aastal oli NTA ettevõtetes lämmastiku kasutamise efektiivsus madal (N efektiivsus 62%). P efektiivsus oli tasakaalus tootmise tasemel (P 98%). Väljaspool NTA-d majandati veelgi madalama N efektiivsusega (56%) ning fosfori kasutamine oli säästva tootmise tasemel (P 78%). Madala efektiivsusega majandamisel võivad suureneda kaod keskkonda, pikaaegse puudujäägiga majandamisega võib aga kaasneda mullaviljakuse langus. Uuringus leiti, et ettevõtete toiteelementide bilansi ja efektiivsuse näitajaid mõjutavad tugevalt aasta ilmastik ja kasvutingimused – põllumajandusele soodsa ilmastikuga aastatel on toiteelementide kasutamise efektiivsus suur. 69 Maaelu Teadmuskeskus, 2023. Taluvärava toiteelementide bilansi uuring 70 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 22 4. Ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja väljaspool seda Põllumajandustootjate profiili muutustel võib olla oluline mõju nii põhjavee kui ka pinnavee seisundile. Seejuures võib mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne ning sõltuda paljudest asjaoludest nagu põllumajandustootja teadlikkus, rakendatud tehnoloogilised uuendused, säästvate põllumajanduspraktikate kasutuselevõtt, tootmismahtude suurenemine või vähenemine jne. 4.1. Ettevõtete keskmise põllumajandusmaa suurus ja selle muutused Pikaajaliselt, perioodil 2004–2023 suurenes kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis 24,7%71. Kasutatava põllumajandusmaa pindala hüppeline suurenemine toimus pärast EL-ga liitumist ja kasv jätkus kuni 2016. aastani72. Võrreldes kahte viimast NTA tegevuskava perioodi, on kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis (kasvupind ha) alates 2016. aastast (1 003 505 ha) vähenenud 1,6% võrra aastaks 2023. aastaks (987 785 ha). NTA maakondades kokku oli kasutatava põllumajandusmaa suurus 2016. aastal 263 415 ha, mis vähenes aastaks 2023 3% võrra73. Seega ei ole toimunud märkimisväärset muutust kasutatava põllumajandusmaa pindalas võrreldes eelmise NTA perioodiga. Küll aga on muutunud põllumajandusmaa pind tootja kohta, mille Eesti keskmine näitaja on üks Euroopa suurimaid. Pikaajaliselt, perioodil 2001–2020, vähenes Eesti põllumajandustootjate arv 55 748 tootjalt 11 369 tootjale. Samal perioodil kasvas keskmine maakasutuse pindala ühe tootja kohta 16 ha-lt 86 ha-le (joonis 10). Kuigi põllumajandusmaa kogupindala on püsinud üldiselt muutumatuna, muutus nii tootjate arv kui nende keskmine maakasutus ligikaudu 80% võrra74. Seega on Eestis pikaajalises plaanis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse. 100 80 60 Ha 40 20 0 2001 2003 2005 2007 2010 2013 2016 2020 2023 Aasta Joonis 10. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta Eestis75. 71 Statistikaamet PM0281. 72 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 73 Statistikaamet PM0281. 74 Rasva, M., Jürgenson, E. 2022. Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment Possibilities. – Land. Vol. 11, No. 12, pp. 1–15. https://doi.org/10.3390/land11122270 75 Statistikaamet 23 Kolme viimase aasta jooksul on Eesti põllumajandustootjate arv vähenenud 6% ehk 700 tootja võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini. Kõige enam ehk 14% vähenes põllumajandustootjate arv Jõgevamaal ning Võrumaal, ainukesena kasvas tootjate arv veidi Harjumaal76. 2023. aastal tegutseb NTA-l 1128 põllumajandustootjat ning ettevõtete keskmine maakasutus 2023. aastal on 99,2 ha, mis on mõnevõrra suurem, kui Eestis keskmiselt77. 4.2. Püsirohumaa keskmine suurus ja osakaalu muutused Pikaajaliselt, perioodil 2004-2023 on püsirohumaa pindala Eestis kasvanud 6%. Samas, alates 2014. aastast on püsirohumaa pindala Eestis järjepidevalt vähenenud. Selle üheks põhjuseks võib pidada kariloomade (eriti piimalehmade) arvu vähenemist, mis toimus peamiselt aastatel 2014–2016. Tootjad spetsialiseerusid ümber taimekasvatusele, millega seoses suurenes nii mullaharimise sagedus kui ka väetiste kasutamine78. Statistikaameti avaandmetes on maakasutuse andmed esitatud maakonnapõhiselt. Võrreldes perioode 2016-2019 ning 2020-2023, on Eestis püsirohumaa pindala vähenenud keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%79. 4.3. Erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutused Põllumajandusettevõtjate koguarv perioodil 2012-2015 oli keskmiselt 19 186, millest loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtjate arv oli 8379. Perioodil 2016-2019 olid vastavad arvud keskmiselt 16 696 ja 696580. 2020. aastal oli Eestis 11369 põllumajanduslikku majapidamist, millest põllumajandustootjaid oli 6678 (Eestis on alates 2010. aastast kehtestatud majandusliku suuruse alampiiriks 4000 eurot), 2023. aastal oli põllumajanduslikke majapidamisi 10 712, millest 6633 olid põllumajandustootjad81. Võrreldes eelmise (2016-2019) NTA tegevuskava perioodiga, on perioodi 2020-2023 keskmisena Eestis vähenenud veiste arv 1% võrra, kodulindude arv 0,3% ning muude loomade arv 23%. Sigade arv on suurenenud ligikaudu 2%. Veiste arv NTA maakondades on nende perioodide võrdluses jäänud ligikaudu samaks. Muude loomade arvu kohta NTA maakondades andmeid ei ole. 76 Statistikaamet, 2024. Uudised: Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid (13.02.2024). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-pollumajandusmaa-pind-tootja-kohta-uks- euroopa-suurimaid 77 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 78 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 79 Statistikaamet PM0281 80 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 81 Statistikaamet, PMS442 24 Joonisel 11 on ülevaade taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutustest olulisemate kultuuride lõikes aastatel 2010, 2020 ja 2023. Majapidamiste arv 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 Teravili Kaunvili Kartul Tehnilised kultuurid Kultuurid Raps ja rüps Söödakultuurid põllumaal Püsirohumaa Püsirohumaa sööda tootmiseks Hooldatav püsirohumaa Püsikultuurid 2010 2020 2023 Joonis 11. Põllumajanduslike majapidamiste arv kultuuride lõikes Eestis82. NTA-l on 2023. aasta seisuga 1128 põllumajandustootjat. Peamiseks tootmistüübiks on taimekasvatus. Taimekasvatusega tegelevaid põllumajandustootjaid on ligikaudu 846, kes moodustavad 75% põllumajandustootjate koguarvust, loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid on 107 (9% koguarvust) ning segatootmisega tegelevaid ettevõtteid 89 (8% koguarvust)83. 4.4. ÜPP toetuste jagunemine Pindalalt kolm kõige suuremat toetusmeedet on ühtne pindalatoetus (ÜPT), keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) ning mahepõllumajanduse toetus (MAHE). Keskkonnakaitselisest aspektist on oluline välja tuua, et KSM ja MAHE toetuse saajad peavad täitma rangemaid keskkonnakaitselisi nõudeid, kui seadustes sätestatud miinimumnõuded. ÜPT toetuse taotlejad peavad täitma seadustes sätestatud minimaalseid keskkonnanõudeid84. Ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete andmete statistiline võrdlemine on veekaitse seisukohast oluline, kuna nimetatud meetmed mõjutavad otseselt põllumajanduspraktikaid, mis omakorda suurendavad või leevendavad põllumajanduse survet veekvaliteedile. 82 Statistikaamet PMS142 83 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 84 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 25 2022. aasta üle-Eestiliste andmete põhjal asub taotlusalusest pinnast NTA-l 21% keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), 14% ühtse pindalatoetuse (ÜPT), 9% mullatoetuse ja 6% mahetoetuse meetme (MAHE) pinnast85. NTA-l kasutatakse enim KSM pindalapõhist toetust (joonis 12). Oluline erinevus on toetusealuse pinna põllumaade osakaalus võrreldes üle-eestilisi keskmisi ning NTA-d. NTA-l moodustavad põllumaad ÜPT pinnast 88% ja KSM tootjatel 93%. Põllumaa osatähtsus ei ole viimastel aastatel muutunud. MAHE põllumaa taotlusalune pindala on järjest suurenenud ning moodustas 2022. aastal 76,8% taotlusalusest MAHE maast NTA-l. Püsirohumaade osatähtsus NTA põllumajandusmaast väheneb aasta-aastalt kõikides toetusgruppides. Seega, NTA-l on üle-eestilise keskmisega võrreldes põllumaid võrreldes püsirohumaadega rohkem – ÜPT toetuse saajatel 2,8 korda, KSM tootjatel 1,6 korda ja MAHE tootjatel 1,7 korda rohkem86. Joonis 12. Püsirohumaa (PR) ja põllumaa (P) (põllukultuurid, sh mustkesa + lühiajalised rohumaad) jaotus NTA-l aastatel 2016–2022 toetusmeetmete lõikes (tulpadele on märgitud pindala hektarites)87. Lisaks ülal kirjeldatud toetusmeetmetele, rakendatakse läbi ÜPP strateegiakava 2023-2027 pinna- ja põhjaveekaitse toetusmeedet88, 89 (vt ka lisa 4). Põhjavee kaitse toetuse eesmärgiks on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine ning toetus on suunatud just veekaitseliselt tundlikele piirkondadele (põllud kaitsmata põhjaveega aladel, olulistel allika- ja karstialadel, põllud, millel asub allikas või karstivorm). Pinnavee kaitse toetus on suunatud põldudele, mis paiknevad toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis 85 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 86 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 87 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 88 Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022055?leiaKehtiv 89 Perioodi 2023-2027 põhjavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024008?leiaKehtiv 26 pinnaveekogumi valgalal asuva veekogu kaldal ning toetuse eesmärk on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Perioodil 2014–2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määrad ei olnud põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveerivad ning toetuste taotlemise maht oli ebapiisav. Seda arvesse võttes kehtestati ÜPP strateegiakava perioodil 2023-2027 kõrgemad toetusmäärad. 27 5. NTA tegevuskava 2025-2028 NTA tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks. Tegevuskava üldeesmärgiks on luua eeldused säästva põllumajandustootmise arenguks ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks. NTA tegevuskava 2025-2028 koosneb nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest (lisa 1) ning hea põllumajandustava meetmetest (lisa 2), mis on kehtestatud Veeseadusega90. Lisaks veekaitselistele piirangutele sisaldab tegevuskava ka toetavaid meetmeid (ptk 5.2). Täiendavalt NTA tegevuskava meetmetele, aitavad veekeskkonnale avalduvat põllumajanduskoormust vähendada ka Helcom-i Läänemere tegevuskavas91 (ja sellega koos vastu võetud Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegias92), EL-i ÜPP strateegiakavas 2023-2027 ning perioodi 2022-2027 veemajanduskavades planeeritud tegevused ja meetmed põllumajanduse reostuskoormuse vähendamiseks. Seoseid ülaltoodud tegevuskavadega on käsitletud lisas 4. 5.1. Meetmed Veeseaduses ja selle alamaktides Nitraadidirektiivi lisa II ja III meetmed on Eesti õigusesse üle võetud veeseadusega, mille 7. jaos kehtestatakse keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta põllumajandusest tuleneva koormuses eest (lisa 1). Hea põllumajandustava Veeseaduse mõistes tähendab Eesti loodus- ja kliimatingimustele vastavaid ning üldisi keskkonnatingimusi arvestavaid üldtunnustatud tootmisvõtteid ja -viise, mille järgimine võimaldab vähendada põllumajanduslikust tegevusest põhjustatud keskkonnariski veele. Hea põllumajandustava on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. “Hea põllumajandustava” sisaldab kohustuslikke nõudeid, mis on sätestatud veeseaduses ja selle alamaktides (lisa 2) ning mille täitmine on kõigile tootjaile kohustuslik nii nitraaditundlikul alal kui ka väljaspool seda. Lisaks seadusesätetele on „Heas põllumajandustavas“ veel peatükid, mis käsitlevad põllumajanduse ja keskkonnakaitse vahelisi seoseid, veehoidu, muldade säästvat kasutamist ja kaitset, väetiste ja sõnniku keskkonnasäästlikku kasutamist, taimekaitset, maakasutuse korraldust, maaparandust ja reoveekäitlust põllumajanduses. 90 EL nitraadidirektiivi art 5 lg 1 näeb ette, et direktiivi artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid käivitama määratud tundlike alade suhtes tegevusprogrammid. Lg 4 kohaselt peavad tegevusprogrammid sisaldama: a) direktiivi III lisas kirjeldatud meetmeid ning b) liikmesriikide kehtestatud hea põllumajandustava eeskirjades sätestatud meetmeid. 91 Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf 92 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf 28 5.2. Toetavad meetmed Toetavad meetmed, nt erinevad uuringud, aitavad kaasa keskkonnahoidlike praktikate rakendamisel põllumajanduses või parandavad teadmisi veekvaliteeti mõjutavatest aladest. Uute toetavate meetmete väljatöötamisel lähtutakse eelkõige asjakohastes uuringutes antud soovitustest ning huvigruppide kaasamisel selgunud vajalikest tegevustest. NTA tegevuskavas 2025-2028 on kavandatud kuus meedet ning nende all 15 tegevust. Arvuliselt suurema osa moodustavad jätkutegevused NTA tegevuskava 2021-2024 perioodist. Need on pidevad tegevused ning eelmisel tegevuskava perioodil kavandatud tegevused, mida ei jõutud täielikult ellu viia, kuid mis on asjakohased ja olulised meetmete tulemuslikkuse saavutamiseks. NTA perioodi 2025-2028 tegevuskava üheks mahukaimaks tegevuseks ning peamiseks suunaks on tegevuste kavandamine läbi teekaardi rakendamise, mille elluviimise tulemusena jõutakse NTA laiendamise ja/või täiendavate veekaitseliste meetmete rakendamise otsusteni (ptk 5.2.1). Selleks, et luua eeldused säästva põllumajandustootmise arenguks ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks, rakendatakse perioodi 2025-2028 tegevuskavas kuut meedet. Meede 1. Tervisele ohutu joogivee tagamine ühisveevärgiga katmata piirkondades Meetme eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu joogivesi hajaasustusega piirkondade elanikele, kellel puudub ligipääs ühisveevärgile. Selleks on vajalik riikliku keskkonnaseire programmi jätkamine, et tuvastada saastunud või ohustatud kaevuveega kaevud. Läbi KOV- ide koolitamise ning uute kaevude rajamise toetamise aidatakse kaasa nõuetekohase joogivee tagamisele. Hajaasustuse programmi toel tagatakse maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidatakse kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Meetme raames viiakse seega ellu koolitusi ja teavitustööd kohalikele omavalitsustele, jälgitakse ja hinnatakse põhjavee seisundit ning toetatakse saastunud või ohustatud kaevude asendamist, et ennetada ja vähendada terviseriske joogivee kvaliteedi halvenemise tõttu. Meede 2. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja majandamisvõtete rakendamine põllumajanduses Punktreostuse ärahoidmisel on oluline sõnniku- ja silohoidlate tehniline seisukord ja piisav mahutavus, mis on jätkuvalt probleemiks. Selleks, et parandada põllumajandustootmise konkurentsivõimet keskkonnakoormust suurendamata, tuleb jätkata sõnniku- ja silohoidlate rajamise ja korrastamise toetamist. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimise juures on oluline roll kaasaegsete põllumajandustehnoloogiate rakendamisel. Toitainete bilansi arvestamisel ning väetiste kasutamise tõhustamisel avalduvad olulised majanduslikud mõjud põllumajandustootja tootlikkusele ja konkurentsivõimele, näiteks väheneb võimalus mullas toiteelementide liia ja/või puudujäägi tekkimiseks. Põllumajanduspraktikate tõhustamine ja andmete digitaliseerimine aitavad samas kaasa ka veekaitseliste- ning keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Nende andmete põhjal saab näiteks hinnata, kui palju veekogu valglal 29 lämmastikväetisi kasutatud on ning kui palju neist saagiga koristamata on jäänud ja seetõttu tõenäoliselt mullast välja on leostunud. Samuti saab analüüsida väetiste kasutamise asukohaspetsiifilist mõju pinna- ja põhjaveele. Meetme eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist põllumajanduses, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja tagada säästlik ressursside kasutamine. Selleks toetatakse sõnniku- ja silohoidlate rajamist ja korrastamist, et vältida reostusohtu ning arendatakse e-põlluraamatut ja seonduvaid teenuseid, mis aitavad põllumajandustootjatel tõhustada põllumajanduspraktikaid, paremini hallata ja jälgida oma tegevuse keskkonnamõjusid. Meede 3. Põllumajandustootmise mõju selgitavate uuringute ja seirete korraldamine (sh uuringud ja tegevused veekogumite valgaladel, kus veekogumi halva seisundi üheks põhjuseks on toitainete koormus) Inimtegevuse, sh põllumajandustootmise, mõju veekeskkonnale hinnatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutud andmete alusel. Lisaks sellele on oluline ellu viia uuringuid, mis keskenduvad konkreetsele probleemile või probleemsele piirkonnale ning seeläbi koguda asjakohast teavet põllumajandustegevuse mõju kohta veekeskkonnale, mida riikliku seire andmete põhjal ei ole võimalik hinnata ega analüüsida. Sarnased uuringud on aluseks olemasolevate keskkonnanõuete tõhususe hindamisel, uute keskkonnasäästlike praktikate, kohustuslike nõuete ja vabatahtlike meetmete välja töötamisel. Oluline on uuringute tulemuste, juhendmaterjalide või teadmiste kättesaadavaks tegemine nii ametkondadele, organisatsioonidele kui ka põllumajandustootjatele. Meetme eesmärk on uurida ja hinnata põllumajanduse mõju veekogumite seisundile, eriti piirkondades, kus on tuvastatud toitainete liigne koormus. Selle raames pakutakse põllumajandustootjatele oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike silotootmise tehnoloogiate rakendamiseks, mõõdetakse ja hinnatakse veekaitsemeetmete tõhusust pilootpiirkondades ning vaadatakse üle riiklike põhja- ja pinnavee seireprogrammide metoodikad, et parandada seire raames kogutavate andmete praktilisust, täpsust ja tõhusust. Meede 4. Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse-eesmärkide saavutamiseks Põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine samaaegselt keskkonnakoormust suurendamata on keeruline ülesanne. Nitraadikoormuse osas ühisele arusaamale jõudmiseks tuleb arendada koostööd kõikide seotud osapoolte vahel, analüüsides mõju sotsiaalsektorile, regionaalarengule, riigi toidujulgeolekule ja väliskaubandusele, põllumajandusele, elu- ja looduskeskkonnale jne. Meetme eesmärk on luua ja tugevdada õiguslikke aluseid ja koostöömehhanisme erinevate ametkondade ja huvigruppide vahel, et saavutada NTA eesmärgid. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis hõlmavad NTA uute piiride ja/või kohustuslike veekaitsemeetmete väljatöötamist, tuginedes sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsile ning kaasates aktiivselt huvigruppe ja avalikkust otsustusprotsessi. 30 Meede 5. Teadlikkuse tõstmine ja asjatundlikkuse tagamine Toitainete koormuse piiramine eeldab tihedat koostööd huvigruppide vahel. Nõuandeteenust pakkuva nõustaja teadlikkusest sõltub paljude tootjate teadlikkus ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine. Seetõttu on vajalik nõustajate regulaarne koolitamine – nii uute teadmiste jagamiseks kui ka olemasolevate teadmiste kinnistamiseks. Asjakohaste uuringute tulemuste, juhendmaterjalide ning parimate praktikate näited tuleb teha kättesaadavaks nii ametkondadele, nõustajatele. Põllumajandustootjatele tuleb infot jagada nõuandeteenuse kaudu ning otse teemakohastel üritustel, seminaridel jm. Planeerida tuleb regulaarseid ja jooksvaid kohtumisi, et arutada NTA tegevuskava täitmisega ja õigusloomega seotud küsimusi, jagada uusimaid teadmisi põllumajanduse veekaitse- ja keskkonnavaldkonnas, analüüsida põllumajandustootjatel tekkinud küsimusi, toetada kohalikke omavalitsusi nende kohustuste täitmisel joogiveega varustamisel jne. Seega on meetme eesmärk parandada veekaitsealast teadlikkust põllumajandussektoris, et toetada kestlikke põllumajandustavasid ning vähendada survet veekeskkonnale. Selle raames jätkatakse põllumajanduse veekaitse töörühma93 tegevust, tõstetakse nõustajate teadlikkust veekaitse teemadel õppekava ja koolituste abil ning pakutakse veekaitsealast koolitust põllumajandustootjatele. Meede 6. Järelevalve töökorralduse tõhustamine Põllumajanduse valdkonna keskkonnajärelevalve teostamisel on Keskkonnaametile üheks peamiseks probleemiks andmete kättesaamise võimalikkus ja keerukus, et hinnata tegevuse vastavust nõuetele. Meetme eesmärk on tõhustada põllumajanduse valdkonna keskkonnajärelevalve alast töökorraldust läbi nutikate kontrollivõimaluste laiendamise E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt. Meetmete kirjeldused koos täideviijatega ning maksumuse prognoosiga on tabelis 1. 93 Kliimaministeerium, 2024. Põllumajanduse veekaitse töörühm. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/pollumajanduse-veekaitse-tooruhm 31 Tabel 1. NTA tegevuskava 2025-2028 meetmed. Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu Tegevuskava 2025-2028 Maksumus Tähtaeg Vastutaja kohta (EUR) 1. Tervisele ohutu 1.1 Koolituste korraldamine Koolitused on läbi viidud – Koolitused on läbi viidud ning Jätkata KOV-idele suunatud koolituste 2028 Keskkonnaamet joogivee tagamine kohalikele omavalitsustele vähemalt neli koolitust infomaterjalid on koostatud. Juhis koos läbiviimisega perioodil 2025-2028. hajaasustusaladel. seoses NTA hajaasustusega perioodi kohta. koolitusmaterjalidega on kättesaadav Korraldada vähemalt üks koolitus piirkondade Keskkonnaameti kodulehelt. aastas, mille teemade valikul lähtuda eramajapidamiste Korraldati neli koolitust, mille teemade kohalike omavalitsuste huvidest ja veevarustuse tagamisega. valik lähtus KOV-ide huvist ja soovidest: soovidest. • 16.11.2021 toimus NTA KOV- idele suunatud koolitus, kus jagati teadmisi ja soovitusi eramajapidamiste veevarustuse paremaks korraldamiseks. Koolitusmaterjali tutvustas ekspert Madis Metsur Maves OÜ-st. Koolitus toimus koostöös KeA keskkonnahariduse osakonnaga. • 07.06.2022 toimus NTA KOV- idele koolitus, kus põhiliseks teemaks oli ülevaade NTA põhjaveeseirest ja puurkaevu „elukaarest“. Koolituse viis läbi Eesti Geoloogiateenistus. • 26.10.2022 toimus teabepäev Väike-Maarja vallas. Valla keskkonnaspetsialist tutvustas piirkonna probleeme ja valla tegemisi. Pärast seda toimus praktiline väliosa piirkonna põllumajandustootja objektidel, sh tutvuti suurfarmi keskkonnarajatiste, karsti ja kaasaegsete põlluharimispraktikatega. • 06.12.2023 teabepäeval Rakveres, kus anti ülevaade NTA seire tulemustest, põhjavee mikrobioloogiast, puurkaevude sanitaar- ja toitealadest ning kaevude rajamisest ja sellega seotud probleemidest. Kõikide teabepäevade ettekanded on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel ning KOV-idele saadeti vastavad viited. 1.2 NTA kaevude NO3 ja NTA põhjavee seire raames Nitraaditundliku ala põhjavee seires on Jätkata NTA kaevude NO3 ja Pidev Kliimaministeerium, taimekaitsevahendite analüüsitakse igal aastal viimastel aastatel Pandivere piirkonnas neli taimekaitsevahendite sisalduse seiret Keskkonnaagentuur sisalduse seire riikliku orienteeruvalt 200 veeproovi korda aastas seiratud 17 kaevu, Adavere- riikliku keskkonnaseire programmi keskkonnaseire programmi hajaasustusaladel asuvatest Põltsamaa piirkonnas 15 kaevu ning kord (RKSP) põhjavee seire allprogrammi (RKSP) põhjavee seire kaevudest. aastas seiratakse Pandiveres 34 kaevu ning NTA põhjavee seire alamprogrammi allprogrammi NTA Adavere-Põltsamaa piirkonnas 20 kaevu. raames. Tegevuskavaga ei näha ette põhjavee seire Seega on analüüsitud ligikaudu 182 kaevu seirevõrgu, -mahu ega -näitajate alamprogrammi raames. veeproovi ning tulemus on ligikaudu muutmist. saavutatud. 32  Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu Tegevuskava 2025-2028 Maksumus Tähtaeg Vastutaja kohta (EUR) Pestitsiide analüüsiti kõikides seirejaamades vähemalt korra 4 aasta jooksul. 1.3 Seire käigus ilmnenud Kohalikke omavalitsusi Teavitati kohalikke omavalitsusi, mille Jätkata riikliku põhjaveeseire käigus Pidev Keskkonnaamet saastunud või ohustatud teavitatakse iga-aastaselt territooriumil nitraaditundlikul alal riikliku ilmnenud saastunud või ohustatud kaevuveega kaevude saastunud veega (vähemalt põhjaveeseire tulemuste alusel oli puur- ja kaevuveega kaevude kohta info ja teavitustöö kohalikele üks NO3 seiretulemus üle 50 salvkaevusid, mille vees nitraatide sisaldus selgituste edastamist NTA kohalikele omavalitsustele. mg/l) ja ohustatud seisundiga ei vastanud joogivee nõuetele (nitraatide omavalitsustele. (vähemalt üks NO3 aasta keskmine sisaldus > 50 mg/l) või Igal aastal pärast riikliku põhjaveeseire seiretulemus vahemikus 40- tuvastati ohustatud joogiveekvaliteediga tulemuste selgumist teavitatakse 50 mg/l) kaevudest, NO3-ga (nitraatide aastakeskmine sisaldus >25mg/l kohalikke omavalitsusi, mille saastunud vee tarbimise ja 40-50mg/l) kaevusid. territooriumil nitraaditundlikul alal ohtudest ja KOV • 2021. a. NTA põhjaveeseire riikliku põhjaveeseire tulemuste alusel kohustustest ohutu joogivee tulemused koos selgitustega edastati on kaevusid, mille vees nitraatide tagamisel. kõikidele NTA KOV-idele sisaldus ei vastanud joogivee nõuetele 05.05.2022. või tuvastati ohustatud • 2022. a. NTA põhjaveeseire joogiveekvaliteediga kaevusid. tulemused edastati koos selgitustega Teavitusega koos selgitatakse KOV kõikidele NTA KOVidele kohustustest ohutu joogivee tagamisel. 21.03.2023. • 2023. aasta NTA põhjaveeseire ülevaade anti EKUK poolt 06.12.2023 toimunud teabepäeval ning edastati pärast teabepäeva 18.12.2023 KOV-idele meili teel. • 2024. aasta seiretulemusi veel ei ole. 1.4 Hajaasustuse elanikele Hajaasustuse programmi RTK-l on kokkuvõte veesüsteemide Jätkata hajaasustuse elanikele Pidev Kohalikud omavalitsused, kvaliteetse joogivee tingimustele vastavad valdkonnas rahastatud tegevuste kohta kvaliteetse joogivee tagamiseks kaevude hajaasustuse elanikud, Riigi tagamiseks kaevude taotlused on rahuldatud. KOV-ide lõikes. asendamise toetuse maksmist Tugiteenuste Keskus (RTK). asendamine hajaasustuse KOV-idelt saadud info kohaselt on hajaasustuse programmist. programmist. perioodil 2021-2024 NTA-l asendatud kaevude arv järgmine94 (andmed seisuga 28.05.2024): • Tapa vallas umbes 15 puurkaevu; • Paide linnas 12 puurkaevu (sh 4 puurkaevu, mille toetuse määramise otsus oli 2020. a. programmist, kuid ehitus toimus 2021. aastal); • Vinni vallas 19 kaevu (2021- 2023); • Väike-Maarja vallas umbes 28 puurkaevu; • Kadrina vallas 10 puurkaevu. 2. Keskkonnasäästlike 2.1 Sõnnikuhoidlate ja ÜPP strateegiakava 2028- ÜPP strateegiakavas 2023-202795 on NTA tegevuskava 2025-2028 kattub 2028 Regionaal- ja tehnoloogiate silohoidlate korrastamiseks 2032 koostamisel on välja ettenähtud järgmised sekkumised: valdavas osas ÜPP strateegiakava 2023- Põllumajandusministeerium rakendamine ja rajamiseks selgitatud "Põllumajandustootjate tootlikud 2027 perioodiga. ÜPP strateegiakava põllumajanduses. toetusvõimaluse säilitamine. investeeringuvajadused ja materiaalsed ja immateriaalsed 2028-2032 perioodi sekkumiste välja säilitatud sekkumised investeeringud“, töötamisel selgitatakse 94 NTA-le jääb ka Rakvere linn, kes ei osale hajaasustuse programmis, kuna puudub abikõlblik piirkond 95 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 (version 3.1). Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/%C3%BCpp-2023-terviktekst-2024-01-01-v3-1_1.pdf 33  Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu Tegevuskava 2025-2028 Maksumus Tähtaeg Vastutaja kohta (EUR) sõnniku- ja silohoidlate "Väikeste põllumajandusettevõtete investeeringuvajadused ning luuakse korrastamise ja rajamise arendamine". sekkumised sõnniku- ja silohoidlate toetamiseks. korrastamise ja rajamise toetamiseks. 2.2 Sõnniku- ja silohoidlate ÜPP strateegiakava Nitraaditundlikele aladele rajati PRIA Jätkata sõnniku- ja silohoidlate Pidev Regionaal- ja korrastamine ja rajamine. toetustingimustele vastavad rahastuse toel perioodil 2021-202496 kokku korrastamise ja rajamise toetamist ÜPP Põllumajandusministeerium rahastustaotlused sõnniku- ja 8 uut sõnnikuhoidlat (arvesse on võetud strateegiakava raames. silohoidlate korrastamiseks ainult lõpetatud projekte). ja rajamiseks on rahuldatud. Rajatud sõnnikuhoidlate kogumahutavus on 63 146 m3 ning ehitamiseks maksti toetust 741 772,53 eurot. Sellel perioodil ei korrastatud nitraaditundlikel aladel asuvaid sõnnikuhoidlaid. 2.3 E-põlluraamatu ja E-põlluraamatu ja Põlluraamatute keskse digitaliseerimise Kavandatud tegevused: 2028 PRIA seonduvate seonduvate teenuste projekti esimene etapp kestis detsembrini • E-põlluraamatus luuakse toimiv teenuste arendamine. arendustegevused on ellu 2023. Esimese etapi eesmärgiks oli keskse bilansi arvestuse võimalus. viidud. e-põlluraamatu jaoks luua seadusandlik ja • E-põlluraamatu kasutajale tehniline baas. 2024. aasta 1. aprillist alates luuakse võimalus saada lisandus e-PRIA põldude haldamise väetamis- ja lupjamissoovitusi. teenusesse uus funktsionaalsus, mis • PRIA, KeA, PTA menetlejale võimaldab põlluharijatel elektroonset luuakse ligipääs põlluraamatu põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka andmetele. PRIA teenuses97. • Välistele osapooltele luuakse e-PRIA põldude haldamise teenuse (PHT) eeldused e-põlluraamatu elektroonse põlluraamatu funktsionaalsus andmete kasutamiseks. on kasutatav kõigile • Eratarkvarade põlluraamatud põllumajandustootjatele. Kasutamiseks ei on e-põlluraamatuga pea olema toetuse taotleja, seega saavad liidestatud. seda tasuta kasutada ka põlluharijad, kes seni pole põlluraamatu pidamiseks kasutanud mõnda eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada. Elektroonse põlluraamatu täitmine ei ole kohustuslik, kuid keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.98 3. 3.1 Keskkonnasõbralikud Projekt „Kestlik silotootmine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Jätkata projekti „Kestlik silotootmine – (projekti 2026 Eesti Põllumajandus- Põllumajandustootmise silotootmise tehnoloogiad – – Sustainable Silage“ on ellu koostöös Eesti Maaülikooli, Maaelu Sustainable Silage“ elluviimist. elluviimist Kaubanduskoda, Eesti mõju selgitavate põllumajandustootjatele viidud. Teadmuskeskuse, Läti Põllumeeste toetab Maaülikool, Maaelu uuringute ja seirete oskusteabe ja praktiliste Parlamendi ja Soome ProAgria INTERREG Teadmuskeskus (välispartnerid korraldamine. juhiste andmine nõuandeorganisatsiooniga viib aastatel Kesk- Läti Põllumeeste Parlament ja keskkonnasõbralike 2023–2026 läbi projekti „Kestlik Läänemere Soome ProAgria praktikate rakendamise silotootmine – Sustainable Silage“. Programm) nõuandeorganisatsioon) kohta silo tootmisel ja Projekti eesmärk on vähendada silo käitlemisel. tootmisest ja käitlemisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Katseprogrammi raames pakutakse põllumajandustootjatele oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike praktikate rakendamise 96 PRIA andmed seisuga 05.06.2024 97 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: PRIA elektroonilise põlluraamatu teenus alustab aprillis 98 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: Veebiseminar „PRIA elektroonse põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav. 14.05.2024 34  Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu Tegevuskava 2025-2028 Maksumus Tähtaeg Vastutaja kohta (EUR) kohta silo tootmisel ja käitlemisel. Programmis osalevad põllumajandustootjad, kelle tegevusvaldkond puudutab piimatootmist, lihaveisekasvatust, lambakasvatust, biogaasi tootmist, silo tootmist müügiks või muuks otstarbeks. Projekti elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.99 3.2 Põllumajanduse Käimas on projekti II etapp, Valminud on I etapi vahearuanne. Jätkata töö II etapiga, mis on planeeritud 180 000 2029 (projekt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti veekaitsemeetmete mille aruanne valmib 2029. Uuringu I etapis100: aastateks 2026-2029. Uuringu II etapis lõppeb NTA Keskkonnauuringute Keskus, rakendamise tõhususe aastal. 1. Koostati lõpparuanne, mis andis seire jätkatakse valitud valglal rakendatud tegevuskava Maaelu Teadmuskeskus, mõõtmine pilootpiirkonnas. käigus kogutud andmete põhjal esialgse meetmete tõhususe hindamist seire perioodil Kliimaministeerium hinnangu meetmete tõhususest ja tegi andmete põhjal, mille alusel on võimalik 2029-2032) ettepanekuid nii NTA tegevuskava 2025‒ I etapil valminud valglapõhist 2028 meetmeteks kui ka VMK 2022‒2027 põllumajandus-meetmete planeerimise meetmeprogrammi meetmete mudelit valideerida ja täiendada. rakendamiseks. 2. Valmis esialgne valglapõhine põllumajandusmeetmete planeerimise mudel, mille alusel oleks võimalik edaspidi metoodiliselt planeerida teistele pinnaveekogumi valglatele põllumajanduse keskkonnameetmed ning anda hinnanguid meetmete tõhususe kohta, sh hinnangut meetmete mõju avaldumises ajaskaalas. 3. Valmis hüdrogeoloogiline mudel pinna- ja põhjavee seoste, põhjavee toitumise, liikumise ja tegevuste mõju efektiivsuse hindamiseks. Uuringut viivad läbi Taltech (pinnavee uuring, üldine koordineerimine ja meetmete tõhususe hindamine), EKUK (põhjavee uuring, meetmete rõhususe hindamine) ning METK (dreenivee uuring, meetmete tõhususe hindamine). Pilootpiirkonnaks on Sõmeru jõe valgala (jätk CleanEST projektile). Uuringut rahastab Kliimaministeerium ning see viiakse ellu kahes etapis. 3.3 Riikliku keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire - Käesoleva NTA tegevuskava 2025-2028 2026 Keskkonnaagentuur programmi (RKSP) programmi (RKSP) põhjavee koostamisel koondati ettepanekud NTA põhjavee ja pinnavee seire ja pinnavee seire seirekava täiendamiseks (lisa 3). allprogrammide allprogrammid on üle Ettepanekud koondati viimastel aastatel ülevaatamine. vaadatud ning vajadusel on valminud uuringutest ning tegevuskava asjakohased muudatused koostamisel kaasatud osapooltelt. sisse viidud. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmist korraldab Keskkonnaagentuur (KAUR), kes vaatab ettepanekud üle ning hindab võimalust ja asjakohasust nende rakendamiseks. Seirekava 99 Nemvalts, J., 2023. Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid. Põllumehe Teataja, märts 2023. Kättesaadav: https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/03/06/silotootmise-katseprogramm/ 100 Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. 2023. Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas (Sõmeru jõe valgla). I etapp 2023–2025. 2023. a. tegevuste ja tulemuste kokkuvõte 35  Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu Tegevuskava 2025-2028 Maksumus Tähtaeg Vastutaja kohta (EUR) muutmisega seotud kulud ei ole selle tegevuskava osa. 4. Õigusliku raamistiku 4.1. Teekaardi elluviimine, Teekaart on ellu viidud. Perioodil 2021-2024 viidi läbi Teekaart ning selle raames elluviidavad 53 000 2028 Kliimaministeerium ja koostöö arendamine mille eesmärk on välja alusuuringud, mis moodustavad sisulise osa tegevused on lisas 1. (konkreetsete tegevuste eest NTA kaitse eesmärkide töötada ja kehtestada NTA teekaardi esimestest etappidest: Valmis vastutajad on tabelis 2). saavutamiseks. uued piirid ja/või uued NTA nimistu täiendamise uuring koos kohustuslikud mõjuanalüüsiga101. Valmis veekaitsemeetmed, viies hüdrogeoloogiline uuring ja saasteainete selleks läbi liikumise ja veehaarete toitealade sotsiaalmajanduslike modelleerimine102. mõjude analüüsi ning kaasates huvigruppe ja avalikkust. 5. Teadlikkuse tõstmine 5.1 Põllumajanduse Põllumajanduse veekaitse Kohtumised on toimunud üks kord aastas. Jätkata põllumajanduse veekaitse Pidev Kliimaministeerium ja asjatundlikkuse veekaitse töörühma töö töörühma kohtumised töörühma kohtumisi üks kord aastas. tagamine. jätkamine. toimuvad vähemalt üks kord aastas. 5.2 Nõustajate Õppekava on METK poolt Koostöös toonase Maaeluministeeriumiga EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2028 Maaelu Teadmuskeskus veekaitsealase teadlikkuse kinnitatud ning koolitused on koostati põllumajandus-veekaitsealane strateegiakava perioodil 2017-2023 (METK) tõstmiseks põllumajanduse toimunud vastavalt õppekava, mis on kinnitatud Maaelu võisid nõustamisteenuseid osutada vaid veekaitsealase õppekava õppekavale. Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse konsulendi kutsega inimesed kinnitamine METK poolt poolt. (koordineeris MES). Alates uuest ning koolituste läbiviimine. Õppekava alusel viidi läbi koolitus perioodist, 2024. aastast, abistab METK konsulentidele märtsis 2022. põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustamise korraldamist. ÜPP uue strateegiakavaga seoses on kõige olulisem nõustamisega seotud muudatus see, et nõustajate nimekirja kandmist saavad lisaks kutsega inimestele taotleda ka kõrgkoolide õppejõud, kutseõppeasutuste õpetajad, teadustöötajad ja oma valdkonnas kogenud ettevõtjad. Seega laieneb nõustajate ring ning võimalus on muuta nõuandeteenus kättesaadavamaks. Nõustajale, kes pakub toetavat nõuandeteenust, on seatud nõuded regionaalministri 27.12.2023 määruses nr 113103 toetuse tingimuste kohta. Täienduskoolitustele esitatavad nõuded on jäänud endiseks tulenevalt täiskasvanute koolituse seadusest104. Tegevuskava raames kinnitab METK põllumajandus-veekaitsealase õppekava. Aluseks võetakse varasem MES-i juhatuse poolt kinnitatud õppekava, mida vajadusel 101 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 102 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 103 Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024 104 Täiskasvanute koolituse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv 36 Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu Tegevuskava 2025-2028 Maksumus Tähtaeg Vastutaja kohta (EUR) kohandatakse. Õppekava alusel korraldatakse koolitus(ed) nõustajatele. 5.3 NTA Põllumajandustootjaid on Koostöös Maaeluministeeriumiga (end.) Põllumajandustootjatele suunatud Pidev Kliimaministeerium, põllumajandustootjate veekaitseteemadel koolitatud koostati veekaitsealane koolitusprogramm, veekaitsealaseid koolitusi eraldiseisva Regionaal- ja veekaitsealane koolitamine muude käimasolevate mis lähtus NTA tegevuskava 2021-2024 tegevusena NTA tegevuskavasse ei Põllumajandusministeerium projektide ja lisast 4 (põllumajandustootjate kavandata. Veekaitsealaseid koolitusi koolitusprogrammide koolituskava). Koolitusprogrammi alusel viiakse ellu muude käimasolevate raames. viidi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projektide raames: LIFE IP CleanEST (EPKK) poolt läbi kaheksa koolitus- (veemajanduse integreeritud projekt, /õppepäeva, mis toimusid veebis: mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa • 29.11.21 - Veekaitse kohustused ja veekogumite seisundi parandamisele), vajadused. 38 osalejat. LifeSIP AdaptEST (kliimamuutustega • 21.12.21 - Veekaitse kohustused ja kohanemise tegevuste elluviimine vajadused. 30 osalejat. Eestis), põllumajandustootjatele • 16.03.22 - Veekaitse kohustused ja suunatud toetusmeetmete tutvustused vajadused. 64 osalejat. jne. • 12.04.22 - Veekaitse kohustused ja vajadused. 45 osalejat. • 13.12.22 - Veekaitse vajadused ja kohustused: karst põllumaal. 59 osalejat. • 25.04.2023 - Veekaitse kohustused ja vajadused: põllumajanduse ohud ja võimalused. 80 osalejat. • 02.11.2023 - Veekaitse vajadused ja kohustused. Infopäeval käsitleti veekaitse olulisust, keskendudes väetamisele, toitainete liikumisele mullas ning veekaitsealastele põllumajandustoetustele. Eesmärk on mõista, kuidas saame veeressursse säästlikult kasutada ja kaitsta. 122 osalejat. • 28.11.2023 – „Kas ilma veeta saame piimapulbri ja kuiva veini?“ ning „A’ kust sa tead, et see reostus põllumajandusest pärit on?”. 110 osalejat. 6. Järelevalve 6.1. Järelevalve tõhususe E-põlluraamatu - E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt 2028 Keskkonnaamet töökorralduse hindamine pärast e- kasutuselevõtu järgselt on on hinnatud senise järelevalve tõhustamine. põlluraamatu hinnatud senise järelevalve töökorraldust. kasutuselevõttu töökorralduse tõhusust. 37 5.2.1. Teekaart: NTA 2028 Sissejuhatus105 Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse. Võrreldes perioodiga 2016-2019, on perioodil 2020-2022 Eesti põldudel lämmastiku kogused väetamise tõttu kasvanud keskmiselt 13% ning viimase seitsme aastaga 16% (näitaja kirjeldab mineraalväetiste kasutamist aruandeaasta saagile) 106. Samuti on NTA maakondades tõusnud sõnnikus sisalduvad lämmastiku kogused ca 4% (võrreldes perioodiga 2016-2019). Samas on vähenenud väetatud rohumaa ja põllumaa pindalad. Seega on lämmastikväetiste kasutamine ajas kasvanud nii NTA piirkonnas kui ka laiemalt üle Eesti. Tõusnud on ka sügis-talvise perioodi sademete hulk. Lisaks NTA piirkonna hüdrogeoloogiale on need põhilised tegurid, mille koosmõjul on seletatav nitraadisisalduse tõus nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees. 2020-2023. aasta seireandmete analüüs näitab, et võrreldes eelmise perioodiga on NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11%. Kui perioodil 2016-2019 oli NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil 2020-2023 oli keskmine nitraadisisaldus tõusnud 33,6 mg/l-ni. Prognooside kohaselt väheneb järgmise kümne aasta jooksul mineraalväetiste kasutamine Eestis, aga veiste, sigade ja kodulindude arv suureneb, võib eeldada ka sõnniku, eeskätt vedelsõnniku koguse suurenemist. Seega võib põhjavee nitraadisisaldus ja pinnavee eutrofeerumus jääda status quo säilimisel mitterahuldavale tasemele või halveneda vedelsõnniku ohtrama kasutamise tõttu veelgi. Olemasolevate andmete põhjal võib eeldada põhjavee nitraadisisalduse kasvu järgnevatel aastatel. Kui põhjavee keskmine nitraadisisaldus jätkab senist tõusu (10%), on tõenäoline, et NTA piirkonna põhjaveekogumite põhjavesi hinnatakse järgmisel perioodil ohustatud seisundiklassi. Põhjendus NTA laiendamiseks või uute kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamiseks Selleks, et saavutada põhja- ja pinnavee head seisundit, ei piisa ainult seniste veekaitsemeetmetega jätkamisest. Uute võimalike veekaitsemeetmete välja töötamiseks, rakendamiseks ning mõjude hindamiseks on Eestis seni tehtud mitmeid uuringuid (kokkuvõte olulisematest uuringutest on koostatud Vainu et al, 2024 põhjal): • 2011.107 ja 2015. 108 aastal valmisid Tallinna Tehnikaülikooli uuringud NTA ruumilise ulatuse muutuste kohta. 2011. aasta uuringu eesmärgiks oli analüüsida NTA piiride muutmise vajadust tuginedes olemasolevatele uuringutele ja seiretulemuste andmetele ning formuleerida teaduslikult põhjendatud ettepanekud olemasolevate NTA piiride muutmise kohta. Kuna Loigu et al. (2011) töös jõuti järeldusele, et konkreetse NTA 105 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 106 Statistikaamet PM065 107 Loigu, E., Iital, A. & Pachel, K. 2011. Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 108 Iital, A., Pachel, K. & Piirimäe, K. 2015. Nitraaditundliku ala 2011. aasta uuringu “Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse analüüs ajakohastamine”. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 38  laiendamise ettepaneku tegemiseks on puudu pinna- ja põhjavee nitraadisisalduse andmeid kehtivast NTA-st väljaspool, siis viis Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2013. aastal109 läbi vastava uuringu NTA-ga piirnevates valdades. Aastal 2015 uuendas TTÜ oma 2011. aasta uuringut. Selle eesmärgiks oli ajakohastada NTA laiendamise vajaduse analüüsi, määratleda tundlikud alad lähtudes ND, eriti selle lisas I toodud kriteeriumidest (nitraadi sisaldused pinna- ja põhjavees, eutrofeerumise risk) ning esitada analüüs ja põhjendus NTA piiride muutmiseks või olemasolevate piiride säilitamiseks. • 2014. aastal valmis Civitta uuring110 NTA võimaliku laiendamise sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks. Selle käigus teostati üle Eesti tegutsevate põllumajandusvaldkonna ettevõtjate seas ankeetküsitlus. Uuringu läbiviijate järeldus selle tulemustest oli, et NTA laienemine toona kehtinud piirangute taustsüsteemist suuri sotsiaalmajanduslikke mõjusid kaasa poleks toonud, vajalik oleks tootjate poolne parem planeerimine, tootmise efektiivistamine ja mõtteviisi muutus. Seega selgitas uuring välja põllumajandustootjate põhimõttelise meelsuse NTA laiendamise suhtes, kuid ei analüüsinud detailsemalt, milline oleks olnud mõju konkreetselt nende NTA laiendamise stsenaariumite korral, mis Loigu et al. (2011) töös olid välja pakutud. Kuna uuringu tulemused põhinesid vaid tootjate vastustel, mis sõltusid ilmselt olulisel määral nende üldisest suhtumisest põllumajanduspiirangutesse, siis põhjapanevaid järeldusi oleks selle alusel ennatlik teha. • 2017. aastal valmis Consultarel111 NTA võimaliku laiendamise majandusliku mõju analüüs. Uuringus leiti, et 2017. aastaks oli Eestis sisuliselt realiseerunud stsenaarium, kus erinevused NTA-l ja väljaspool seda kehtivates piirangutes on kaotatud. Seetõttu soovitasid uuringu autorid selle olukorra muuta ka juriidiliselt kehtivaks ehk kinnitada kogu Eesti kasutatava põllumajandusmaa lämmastikuühenditest tingitud veereostuse vähendamise tegevusprogrammi alaks. Lõppjärelduseks öeldi, et võrreldes 2010. aastaga on toimunud tootmise ühtlustumine NTA-l ja sellest väljaspool ning NTA laienemine mõjutab enam suurema tootmismahuga tootjaid. • 2024. aastal valmis Kliimaministeeriumi tellimusel uuring “Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga”112. Uuringu eesmärk oli läbi viia analüüs ning selle tulemusel anda riigile soovitused ja teha ettepanekud nitraaditundlike alade nimistu muutmise kohta koos põhjaliku mõju-analüüsiga. Uuringu tulemusena valmis ka metoodika, mille alusel on riigil võimalik edaspidi metoodilisemalt kaaluda ja põhjendada nitraaditundliku ala laiendamist vastavalt Nitraadidirektiivi artikli 3 punktidele 1, 2 ja 4. Analüüsides on ekspertide poolt antud sisend NTA piiride ja uute kohustuslike meetmete võimaliku rakendamise osas. 109 Leisk., Ü., Tang, H., Keernik, H., Pruul, I., Hindrikson, M. 2013. Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse otsuse aluseks põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldamine nitraaditundliku alaga piirnevatel põllumajandusaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn. 110 Civitta. 2014. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs 111 Consultare OÜ. 2017. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse majandusliku mõju analüüs 112 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 39 Käesoleva tegevuskavaga esitatakse teekaart, kuidas läbi laiapõhjalise kaasamise ja mõjuanalüüsi jõuda asjakohaste meetmeteni ning nende rakendamisel saavutada põhja- ja pinnavee hea seisund. Nitraaditundliku ala piiride muutmata jätmise ja/või täiendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei ole ette näha veekeskkonna seisundi paranemist. Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei113 soovituste järgi võiks poliitika kujundamisel ja õigusaktide ettevalmistamisel läbida mõjuhindamise sammud, mis on kirjeldatud joonisel 13. Täpsem ülevaade teekaardiga välja pakutud etappidest ning etappide raames elluviidavatest tegevustest on tabelis 2. Teekaart on kavandatud paindlikult ning seda tuleb kohandada vastavalt muutuvale olukorrale ja uutele teadmistele. Muudatuste elluviimine on vajalik, et tagada teekaardi jätkusuutlikkus (eesmärgi saavutamine) ja tõhusus. Joonis 13. Etapid NTA piiride muutmise ja/või kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamise lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 113 Justiitsministeerium, Riigikantselei, 2021. Mõjude hindamise metoodika. 40 Tabel 2. Teekaart Etapp Selgitus Tegevused Algtase Tähtaeg Sihttase Vastutaja Maksumus (EUR) 1. Probleemi Etapp on sisulises osas 1.1. Põhjavee seisundi analüüs: Valminud on NTA X Saavutatud Kliimaministeerium kindlaksmääramine läbitud. hetkeolukorra kaardistamine, kasutades nimistu täiendamise olemasolevaid andmeid põhjavee uuring koos kvaliteedi kohta. Kõrge mõjuanalüüsiga114. nitraadisisaldusega alade tuvastamine. 1.2. Põllumajandustavade hindamine: Valminud on NTA X Saavutatud Kliimaministeerium olemasolevate põllumajandustavade nimistu täiendamise analüüs, mis võivad mõjutada nitraadi uuring koos sattumist põhjavette. mõjuanalüüsiga115. Valminud on hüdrogeoloogiline uuring ja saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade modelleerimine116. 1.3. Seadusandluse ülevaatus: Valminud on NTA X Saavutatud Kliimaministeerium olemasolevate seadusandlike aktide nimistu täiendamise analüüs, mis reguleerivad uuring koos põllumajandusega seotud mõjuanalüüsiga117, mis veekaitsenõudeid. sisaldab ka ülevaadet veekaitselistest õigusaktide nõuetest ning õigusaktide muutmise vajadust väljapakutud meetmete rakendamisel. 2. Eesmärkide Eesmärgid on suuna mõttes 2.1. Uute seadusandlike nõuete Ettepanekud uute X Saavutatud Kliimaministeerium püstitamine üldjoontes püstitatud, kuid väljatöötamine: ettepanekute seadusandlike nõuete vajalik on täpsustada ja koostamine uute/täiendavate rakendamiseks on välja ajakohastada nende seadusandlike nõuete kohta, mis on töötatud (Vainu et al., kriteeriumid, indikaatorid, kooskõlas EL-i Nitraadidirektiivi ja 2024 töös)118. sihttasemed ja ajakava. muude asjakohaste õigusaktidega. Püstitatakse mõjueesmärgid, 2.2. Vajalike uuringute planeerimine: Vajalike uuringute Pidev Kliimaministeerium, tulemuseesmärgid ja vajadusel täiendavate uuringute planeerimine toimub Regionaal- ja tegevuseesmärgid. määratlemine, et paremini mõista vastavalt vajadusele. Põllumajandusministeerium nitraadi jõudmist põhjavette ja selle mõju põhjaveele (nt modelleerimine, 114 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 115 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 116 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 117 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 118 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 41  proovid, põllumajanduslike heitmete jälgimine jne). 2.3. Keskkonnasõbralike Arendustegevus toimub Pidev Kliimaministeerium, põllumajandustavade arendamine: pidevalt. Regionaal- ja soovituste ja juhendite väljatöötamine Põllumajandusministeerium põllumeestele, et vähendada nitraadi leostumist (nt täppisväetamine, talvised kattekultuurid). 3. Eesmärkide On koostatud esialgne 3.1. Sidusrühmade määratlemine ja Sidusrühmad ei ole 2025 Sidusrühmad seoses Kliimaministeerium, saavutamise vahendite nimekiri meetmetest, sh nendega arutelude läbiviimine: määratletud. NTA piiride muutmise Regionaal- ja kujundamine nende ruumiline ulatus Asjakohaste sidusrühmade või uute kohustuslike Põllumajandusministeerium (NTA laiendamise kaardistamine. Peamiseks laiapõhjaliseks veekaitsemeetmete alternatiivid), olemasolevate ekspertrühmaks on põllumajanduse rakendamisega on meetmete tõhustamise veekaitse töörühm, kelle kaudu ja abil on määratletud. võimalused ja uued võimalik rakendada tagasisidestamist ja Läbi on viidud arutelud meetmed. konsultatsiooni. See ühendab erinevate sidusrühmadega, põllumajandustootjate, Selles etapis toimub saadud on sisend keskkonnakaitsega tegelevate konsultatsioon ja arutelu olulisematelt sidusrühmadega. Varasemalt organisatsioonide ja sidusrühmadelt. on läbi viidud uute võimalike mittetulundusühenduste, kohalike omavalitsuste, põllumajandusnõustajate, veekaitsemeetmete esialgne 119 ministeeriumide ja ametite ning mõjuanalüüs . inspektsioonide esindajaid. Lisaks üldisele tagasiside kogumisele on vajalik ka sisuliselt ja otse konsulteerida konkreetsete huvirühmadega. Visualiseerida ning teha sidusrühmadele kättesaadavaks uute meetmete väljatöötamise- ja rakendamise protsess ning selle edenemine. Arutelude läbiviimise eesmärk on jagada teavet põhja- ja pinnavee seisundi ning võimalike uute veekaitseliste meetmete rakendamise osas (sh tutvustada uuemate uuringute tulemusi), arutleda ja saada esmast sisendit väljapakutud veekaitsemeetmete rakendamise osas sidusrühmade huvidest lähtudes. 4. Eesmärkide Väljundiks on 4.1. Sotsiaalmajandusliku Analüüsi ei ole 2025 Valminud on Kliimaministeerium 50 000 + saavutamise vahendite sotsiaalmajanduslike mõjude mõjuanalüüsi läbiviimine meetmete koostatud. analüüsiaruanne KM mõjude analüüs analüüsi aruanne. nimekirjale (sissetellitav töö). sotsiaal-majanduslike (sotsiaalmajanduslik mõjude hindamiseks. Sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi mõjuhindamine) raames hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi: 119 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 42  1) sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule; 2) mõju riigi toidujulgeolekule ja väliskaubandusele; 3) mõju põllumajandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale. Analüüsitakse uute meetmete rakendamise maksumust ja mõju riigiaparaadile. Analüüsitakse saamata jäänud tulu kahes osas ning viiakse läbi võrdlus tulemuste a ja b osas (saamata jäänud tulu hinnatakse rahas): a) NTA uute meetmete rakendamine ja seeläbi saamata jäänud tulu põllumajanduses; b) nitraadireostuse tõttu saamata jäänud tulu ühiskonnas laiemalt. Paralleelselt võiks toimuda seadusemuudatuste eelnõude ja nende seletuskirjade koostamine, kus on muuhulgas kokkuvõte sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist. 5. Eesmärkide Selles etapis viiakse läbi 5.1. Uute (uuringus120 välja pakutud) Uuringus välja pakutud 2025 Läbi on viidud analüüs Kliimaministeerium, saavutamise vahendite eesmärkide saavutamise veekaitsemeetmete analüüs: meetmete rakendamist ning koostatud Regionaal- ja võrdlemine ja vahendite võrdlus, kus analüüsitakse uuringus välja pakutud (kohustuslikud ja ülevaade, millised Põllumajandusministeerium menetlemine tuuakse eesmärkide kaupa meetmeid ning töötatakse välja esialgne vabatahtlikud meetmed) võiksid olla esialgse esile eelistatud valikute lahendus - millised meetmed võiksid olla ei ole analüüsitud. analüüsi põhjal järjestus koos põhjendusega kohustuslikud seadusandlikud meetmed võimalikud (sh kirjeldades lahenduste (veeseadus või NTA määrus) ning seadusandlikud positiivseid ja negatiivseid millised võiksid olla vabatahtlikud meetmed mõjusid). Hinnata ja võrrelda veekaitsemeetmed, mille rakendamisel (kohustuslikud) ning tuleb erinevate meetmete on võimalik taotleda toetust. toetusalused meetmed tulemuslikkust, mõjusust ja (vabatahtlikud). tõhusust. 5.2. ÜPP toetusmeetmete analüüs: ÜPP toetusmeetmete 2025-2026 Läbi on viidud analüüs Regionaal- ja Selles etapis toimub lisaks Selgitatakse, kuivõrd on punkti 5.1 analüüsi ei ole koostatud. ja koostatud kokkuvõte, Põllumajandusministeerium, eelnõu kooskõlastamine meetmed kaetud seniste ÜPP millised võiksid olla Maaelu Teadmuskeskus ministeeriumide ja toetusmeetmetega. ÜPP toetusmeetmete huvirühmadega ning avalik muudatused ja Ettepanekute tegemine ÜPP konsultatsioon. Toimub täiendused punkti 5.1 toetusmeetmete täiendamiseks või sisendi kogumine kohaste vabatahtlike muutmiseks, et soodustada avalikkuselt ning teavitamine meetmete keskkonnasõbralike võimalusest osaleda uute rakendamiseks. põllumajandustavade rakendamist. 120 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 43  veekaitsemeetmete 5.3. Uute võimalike meetmete Uusi võimalikke 2026 Uusi võimalikke Kliimaministeerium, väljatöötamisel. tutvustamine ja arutelude läbiviimine veekaitsemeetmeid ei ole veekaitsemeetmeid on Regionaal- ja Visualiseerida ning teha teemakohastel üritustel: teemakohastel üritustel tutvustatud Põllumajandusministeerium avalikkusele kättesaadavaks Keskkonnakonverentsil, Eesti tutvustatud. teemakohastel üritustel. ka uute meetmete Põllumajanduse Aastanäitusel (EPA väljatöötamise- ja mess) ja selle seminaridel, ÜPP rakendamise protsess ning meetmete tutvustusüritustel jne. selle edenemine. Oluline on 5.4. Teemapäev NTA uute võimalike NTA teemapäeva ei ole 2026 Läbi on viidud 1 Kliimaministeerium, 1500 kanalite loomine, mille meetmete tutvustamiseks ja arutelude läbi viidud. teemapäev. Regionaal- ja kaudu sidusrühmad saavad läbiviimiseks. Teemapäev on üle- Põllumajandusministeerium anda tagasisidet ja teha Eestiline üritus, kus on võimalik osaleda ettepanekuid uute nii kohapeal kui ka veebis (eeldab kõrget veekaitsemeetmete tehnilist võimekust videoülekande rakendamisel. tegemisel). Üritusele kutsutakse näiteks Rakendatavate meetmete suuremad põllumajandustootjad ja lõplik nimekiri selgub eelnõu põllumeeste katusorganisatsioonid, kooskõlastamise ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja avalikkuse kaasamise mittetulundusühendused, kohalikud tulemusena. omavalitsused, põllumajandusnõustajad, ministeeriumid, ametkonnad jne. 5.4. Maakondlikud tutvustus- ja Maakondlikke NTA 2026-2027 Läbi on viidud kuni 15 Kliimaministeerium, 1500 aruteluüritused NTA võimalike uute laiendamise tutvustus- ja tutvustus- ja Regionaal- ja meetmete tutvustamiseks ja arutelude aruteluüritusi ei ole läbi aruteluüritust: üks Põllumajandusministeerium läbiviimiseks (kuni 15 üritust). viidud. üritus igas maakonnas121. 6. Poliitikavahendite Kirjeldatakse eesmärkide 6.1. Poliitikavahendite rakendamise Poliitika järelhindamise 2027 Järelhindamise Kliimaministeerium, järelhindamise saavutamise jälgimise ehk järelhindamise metoodika metoodikat ei ole metoodika on välja Regionaal- ja metoodika andmete kogumise ja väljatöötamine (poliitika rakendamise koostatud. töötatud. Põllumajandusministeerium väljatöötamine hindamise üldist korraldust – järelhindamine toimub tegevuskava kuidas kogutakse uute järgnevatel NTA tegevuskava meetmete rakendamisega perioodidel). kaasnevate mõjude hindamiseks vajalikke andmeid ning kuidas hinnatakse uute meetmete rakendamise mõju. Mõjude järelhindamise kohustus seatakse seaduse rakendussätetes, sh esitatakse avaldunud oluliste mõjude analüüs ja hinnang seatud eesmärkide saavutamisele (milline on põhja- ja pinnavee seisund pärast poliitika rakendamist ja milline oli poliitika 121 Teekaardis on kavandatud tutvustus- ja aruteluüritused kõikides Eesti maakondades. Sõltuvalt NTA laiendamise potentsiaalsest ulatusest (olemasolevad NTA maakonnad ning maakonnad, kuhu NTA laieneb), võib ürituste arv olla väiksem. 44  rakendamise sotsiaalmajanduslik mõju). 7. Poliitika Selles etapis jõutakse 7.1. Veeseaduse muudatuse eelnõu Veeseaduse muudatust ei 2028 Veeseaduse muudatus Kliimaministeerium menetlemine ja veeseaduse muudatuse menetlemine ja eelnõu jõustumine. ole jõustunud. on jõustunud. jõustumine jõustumiseni. Poliitika 7.2. Poliitika jõustumisel teabe Poliitika ei ole jõustunud 2029 (NTA Rakendatud on mõjusad Kliimaministeerium, jõustumisele järgneb jagamine: koolituste korraldamine, ning koolitusi ja tegevuskava vahendid poliitika Regionaal- ja teavitustegevus seoses teavituskampaaniad, otseteavitus: teavituskampaaniaid ei 2029-2032) jõustumisest Põllumajandusministeerium veeseaduse uute nõuetega. kanalite loomine uutest ole sel teemal tehtud. teavitamiseks. veekaitsemeetmetest teavitamiseks. Näiteks saab infot jagada e-PRIA-s ÜPT taotluse esitamisel, kus süsteem teavitab konkreetses asukohas kehtima hakanud veekaitsemeetmetest. Koolituste korraldamine ja teavituskampaaniate läbiviimine põllumeestele ja teistele sidusrühmadele, et suurendada teadlikkust ja oskusi seoses kehtima hakanud nõuetega. 45 5.3. Ülevaade tegevuskava maksumuse prognoosist NTA tegevuskava 2025-2028 rakendamise maksumus on hinnanguliselt 233 000 eurot, millest: 1) „Põllumajandustootmise mõju selgitamise uuringute ja seirete korraldamise“ meetme all on kavandatud uuringu „Põllumajanduse veekaitsemeetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas“ jätkamine, maksumusega 180 000 eur, 2) „Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse eesmärkide saavutamiseks“ meetme all on kavandatud teekaardi elluviimine, maksumusega 53 000 eur. Muude meetmete raames kavandatud tegevused on administratiivsed ning arvestatud ametnike olemasolevate tööülesannete hulka, mistõttu nende elluviimiseks täiendavaid eelarvelisi vahendeid ei kavandata. Meetmeid rahastatakse sõltuvalt nende olemusest kas Kliimaministeeriumi või Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest ning sõltuvalt tegevusest ka hajaasustuse programmi, Eesti Maaelu Arengukava, ÜPP strateegiakava jm vahenditest. 46 6. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmise hindamine Nitraadidirektiivi kohaselt hinnatakse tegevuskava tulemuslikkust eelkõige veeseire andmete põhjal. NTA-l avaldub põllumajandustootmise mõju põhjaveele kõige selgemalt, mistõttu on veeseire selles piirkonnas tihedam kui ülejäänud Eestis122. NTA tegevuskava 2025-2028 võib pidada tulemuslikuks, kui põhjavee seirepunktides on NO3 sisalduse tõus peatunud ning NTA- l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-keemilised näitajad vastavad vähemalt heale seisundiklassile. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmist hinnatakse perioodi 2029-2032 tegevuskava koostamise raames. Tegevuskava täitmise hindamisel võetakse aluseks tabelis 1 esitatud indikaatorid. Tegevuskava 2025-2032 põhjal hindab ja analüüsib NTA tegevuskava täitmist põllumajanduse veekaitse töörühm, võttes aluseks põhjaveele123 ja pinnaveele124 seatud hea seisundi kriteeriumid, tervisele ohutule joogiveele125 kehtestatud nõuded ning sõnniku ja virtsa hoidmisele126 kehtestatud nõuded, mis lähtuvad peamiselt veeseadusest. 122 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 123 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. 124 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. 125 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Täiendavad nõuded joogiveehaardele ning selle valikule on kehtestatud veeseaduses. 126 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“. 47 Kokkuvõte Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse. Perioodide 2016-2019 ja 2020-2023 võrdluses on nii Eestis kui ka NTA maakondades vähenenud kasutatava põllumajandusmaa pindala ning püsirohumaa pindala (Eestis vähenenud keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%). Nendel perioodidel on mineraalväetisega väetatud pind Eestis vähenenud keskmiselt 3% võrra, kuid samal ajal on suurenenud mineraalväetiste kasutamine väetatud pinna hektari kohta – kui perioodil 2016- 2019 kasutati Eestis mineraalväetisi keskmiselt 124 kg/ha, siis perioodil 2020-2022 keskmiselt 141 kg/ha. Olulised muutused on toimunud ka kasvatatavates kultuurirühmades: 1) märkimisväärselt on suurenenud talikultuuride kasvupind - alates 2015. aastast on talirapsi ja -rüpsi pind suurenenud Eestis 175% (NTA maakondades keskmiselt 88% võrra), taliteraviljade pind on suurenenud 86% (NTA maakondades 72% võrra. Seejuures on sama saagikuse taseme juures taliviljade väetustarve pisut suurem ning väetist antakse ka sügisel, 2) oluliselt on suurenenud kaunvilja kasvupind - Eestis keskmiselt on perioodil 2015-2022 kaunvilja kasvupind suurenenud 56%, NTA maakondades keskmiselt 80% (seehulgas Järvamaal 109%). Sellele andis tõuke nn rohestamise nõue, mis soosib lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamist, 3) märkimisväärselt on suurenenud haljasmaisi kasvupind - NTA maakondades 46% võrreldes 2020. ja 2023. aastat. Oluline on välja tuua, et haljasmaisi puhul on väetustarve ning saagikus suurem kui mitmeaastastel söödakultuuridel. Maisile antakse ka suures koguses (50 t/ha) vedelsõnnikut, 4) Suurenenud on tehniliste kultuuride (sh raps, rüps) kasvupind – NTA maakondades alates 2015. aastast 20–50% (va Jõgevamaa kasv 1%). Eestis keskmiselt on tehniliste kultuuride kasvupind suurenenud alates 2015. aastast 32%. NTA piirkonna hüdrogeoloogia koostoimes põllumajanduses toimunud muutustega ning sügis- talvise perioodi sademete hulga tõusuga jm kliimamuutuste mõjudega on viinud nitraadisisalduse järjepideva tõusuni nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees. 2020-2023. aasta seireandmete põhjal on NTA põhjavee seirekohtade keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11% (võrreldes perioodiga 2016-2019). Jõgede puhul on ligi neljandikus seirejaamades (21%) perioodi 2020-2023 keskmised nitraadisisaldused suurenenud (võrreldes samade seirejaamade tulemusi perioodil 2016-2019). Vähenemine on toimunud ainult 11% seirejaamades. Keskmine nitraadisisaldus on Eesti jõgedes tõusnud 10%, kuid nitraadisisalduste kasv on aeglustunud umbes 2 korda võrreldes perioodiga 2016-2019. See viitab jätkuvale tõusutrendile, kuid tõus on aeglustumas. Järvedes ja meres on olukord NO3 sisalduse osas suhteliselt stabiilne. Toitainete sisalduse vaatest on eutrofeerunud jõgesid veidi vähem kui eelneval perioodil, kuid probleem on suurenenud järvedes ja rannikumeres. Võrreldes eelmise perioodiga on eutrofeerumine järvedes suurenenud ligi 14% ning rannikumeres ligi 7% (rannikumeri täies ulatuses eutrofeerunud). Sellel perioodil esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on täies ulatuses eutrofeerunud. Seireandmete alusel võib eeldada jätkuvat eutrofeerumise tõusu eriti just järvedes, kus on oht et kõik järved langevad „eutrofeerunud“ klassi. Nitraadisisalduse tõusu peatamiseks põhja- ja pinnavees on NTA tegevuskavas 2025-2028 kavandatud 15 tegevust, millest suurem osa on jätkutegevused eelmisest perioodist. NTA perioodi 2025-2028 tegevuskava üheks keskseks tegevuseks on teekaardi elluviimine, mille 48 eesmärk on läbi laiapõhjalise kaasamise ja mõjuanalüüsi jõuda asjakohaste veekaitseliste meetmeteni ning nende rakendamisel saavutada põhja- ja pinnavee hea seisund. Nitraaditundliku ala piiride muutmata ja/või täiendavate meetmete rakendamata jätmise korral, ei ole ette näha veekeskkonna seisundi paranemist. Kuna prognooside kohaselt väheneb järgmise kümne aasta jooksul mineraalväetiste kasutamine Eestis, aga veiste, sigade ja kodulindude arv suureneb, võib eeldada, et suureneb ka sõnniku, eeskätt vedelsõnniku kogus. Seega, kui täiendavaid veekaitsemeetmeid ei rakendata, võib põhja- ja pinnavee nitraadisisaldus ning pinnavee eutrofeerumistase jääda mitterahuldavale tasemele või halveneda vedelsõnniku ohtrama kasutamise tõttu veelgi. 49 Kasutatud allikad Civitta. 2014. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Consultare OÜ. 2017. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse majandusliku mõju analüüs Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2022 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire 2023. aastal Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektoraat. 2009. Suunisdokument eutrofeerumise hindamiseks Euroopa veepoliitika raames. https://data.europa.eu/doi/10.2779/49795 Freiberg, R., Tuvikene, A., 2022. Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli, leviku põhjuste väljaselgitamine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 01/Kloridasooni%20l%C3%B5pparuanne%2024_01_2023_0.pdf Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon. pdf Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling- Strategy.pdf Iital, A., Pachel, K. & Piirimäe, K. 2015. Nitraaditundliku ala 2011. aasta uuringu “Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse analüüs ajakohastamine”. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105092023006?leiaKehtiv Justiitsministeerium, Riigikantselei, 2021. Mõjude hindamise metoodika Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf Keskkonnaagentuur, 2024. Nitraadidirektiivi rakendamise raport perioodi 2020-2023 kohta - esitlus Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisel 08.10.2024 50 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Kliimaministeerium, 2024. Põllumajanduse veekaitse töörühm. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/pollumajanduse-veekaitse-tooruhm Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-2023 Leisk., Ü., Tang, H., Keernik, H., Pruul, I., Hindrikson, M. 2013. Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse otsuse aluseks põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldamine nitraaditundliku alaga piirnevatel põllumajandusaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn Loigu, E., Iital, A. & Pachel, K. 2011. Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022. https://metk.agri.ee/media/2809/download Maaelu Teadmuskeskus, 2023. Taluvärava toiteelementide bilansi uuring Nemvalts, J., 2023. Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid. Põllumehe Teataja, märts 2023. Kättesaadav: https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/03/06/silotootmise-katseprogramm/ Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024 Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022055?leiaKehtiv Perioodi 2023-2027 põhjavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024008?leiaKehtiv 51 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ) Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: PRIA elektroonilise põlluraamatu teenus alustab aprillis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: Veebiseminar „PRIA elektroonse põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav. 14.05.2024 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti koduleht, 2024 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte Rasva, M., Jürgenson, E. 2022. Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment Possibilities. – Land. Vol. 11, No. 12, pp. 1–15. https://doi.org/10.3390/land11122270 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Täiendavad nõuded joogiveehaardele ning selle valikule on kehtestatud veeseaduses Statistikaamet, 2024. Uudised: Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid (13.02.2024). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-pollumajandusmaa- pind-tootja-kohta-uks-euroopa-suurimaid Statistikaameti andmebaas. Kättesaadav: https://www.stat.ee/ Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. 2023. Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas (Sõmeru jõe valgla). I etapp 2023–2025. 2023. a. tegevuste ja tulemuste kokkuvõte Täiskasvanute koolituse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 52 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar 2024 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 (version 3.1). Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/%C3%BCpp-2023-terviktekst- 2024-01-01-v3-1_1.pdf 53 LISAD Lisa 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed Lisa III, 1.1 Veeseaduse (edaspidi VeeS) ajavahemikud, mil teatavat tüüpi § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded väetiste kasutamine põllumajandusmaal ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded on keelatud (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui Lisa II, A, 1 maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. ajavahemikud, mil väetiste kasutamine (4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi põllumajandusmaal ei ole asjakohane laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. Lisa II, A, 3 § 159. Sõnniku kasutamise nõuded (1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist väetiste kasutamine veega küllastunud, kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on üle ujutatud, külmunud või lumega külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle kaetud maal ujutatud või veega küllastunud. (3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. (6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. Lisa III, 1.2 VeeS loomasõnnikumahutite mahutavus; see § 164. Sõnniku hoidmise nõuded peab olema suurem, kui nõutakse sellise (1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt laotamine on tundlikel aladel keelatud, sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja välja arvatud juhul, kui suudetakse virtsahoidla. 54 Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed pädevale asutusele tõestada, et (2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla sõnnikukogus, mis ületab mahutite peab mahutama peetavate loomade vähemalt tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, viisil, mis ei kahjusta keskkonda; sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse. (3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab Lisa II, A, 5 käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. loomasõnnikumahutite mahutavus ja konstruktsioon, sealhulgas meetmed (4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga sellise veereostuse ärahoidmiseks, mis loomapidamishoone ei mahuta käesoleva tekib loomasõnnikut sisaldavate paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, vedelike ning hoiustatud taimsest peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav materjalist, nagu silost, tekkiva heitvee hoidla. põhja- ja pinnavette imbumise tõttu (5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel. (6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult. (7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 5. Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele 55 Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed (1) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. (2) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla kasutusaja vältel. § 6. Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele (1) Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks silohoidlasse. (2) Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. (3) Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse, virtsahoidlasse või vedelsõnnikuhoidlasse. (4) Silo ladustamisel maa peale silopätsina tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks tuleb pinnas katta põhu või mõne muu vedelikku imava materjali kihiga paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. (5) Kui silo kuivainesisaldus on vähemalt 30%, võib silo ladustamisel maa peale silopätsina alusmaterjalina kasutada põhku või mõnda muud vedelikku imavat materjali paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. (6) Kui silo ladustamine toimub käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, tuleb jälgida, et ladustamine toimub tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Maapealse silo ladustamise korral ei tohi silo ladustada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, liigniiskele ega üleujutatavale alale. (7) Silo ladustamisel maa peale silopätsina ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal silopätsi paigutada samasse kohta. (8) Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta. (9) Kui silomahla hoidla mahutavus on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust, peab silomahla mahutavus olema tagatud virtsahoidla või vedelsõnnikuhoidla mahuga. 56 Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed (10) Silomahla hoidlat peab vastavalt vajadusele tühjendama, et oleks välistatud silomahla hoidla ületäitumine ning lekked hoidlast keskkonda. § 7. Rullsilo hoidmine põllul (1) Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine. (2) Rullsilo ladustamine veekaitsevööndis on keelatud. Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee Lisa III, 1.3 kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ väetiste põllumajandusmaal kasutamise piirangud, mis on kooskõlas hea § 9. Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise põllumajandustavaga ja arvestavad nõuded asjaomase tundliku ala omadusi ning eelkõige: (1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava a) mulla omadusi ja tüüpi ning lämmastiku kogus ei tohi ületada kogust, mis on maapinna kallet; vajalik kasvatatava kultuuri planeeritava saagi saamiseks. b) kliimatingimusi, sademeid ja (2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise niisutamist; planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada: c) maakasutust ja põllumajandustavasid, sealhulgas 1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava külvikordade süsteeme ning need saagi saamiseks vajaliku lämmastiku tarvet piirangud põhinevad järgmises kahes käesoleva määruse lisa 1 järgi; punktis määratletu omavahelisel tasakaalul: 2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta i) põllukultuuride eeldatav põhikultuuri lämmastikunormi planeerimisel lämmastikuvajadus käesoleva määruse lisa 2 järgi; 3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3 ning järgi. (3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib kvaliteedinõuete tagamiseks anda täiendavalt ii) lämmastikukogus, mida taimedele omastatavat lämmastikku järgmiselt: põllukultuurid saavad mullast ja planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha, väetistest ning mis vastab: 5–7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul kuni 20 kg/ha. 57 Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed — lämmastikukogusele mullas sel (4) Mineraallämmastiku kogused, mis on hetkel, mil põllukultuur hakkab suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda lämmastikku olulisel määral kasutama jaotatult. (suured kogused talve lõpus), — mullas oleva orgaanilise lämmastiku varude netomineralisatsiooni teel § 10. Silomahla ja vadaku laotamine tekkinud lämmastikukogusele, (1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas — täiendavatele loomasõnnikust pärit määruses veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses lämmastikuühenditele, väetisena. — täiendavatele keemilistest ja (2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need muudest väetistest pärit segada veega vahekorras 1 : 1. lämmastikuühenditele Lisa II, A, 6 nii keemiliste väetiste kui ka loomasõnniku põllumajandusmaal kasutamise kord, sealhulgas selle (3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe sageduse ja ühtluse tingimused, mille hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas. korral jääb toitainete kadu vees aktsepteeritavale tasemele (4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada silomahla ning vadaku toitainete sisaldust ning Lisa II, A, 2 pidada vastavat arvestust väetamisplaanis ja põlluraamatus. (5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega väetiste kasutamine tugeva kaldega külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega maa-alal küllastunud maale. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal (3) Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele allika- ja karstialadele jäävatel allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud: 1) väetamine 2) taimekaitsevahendi kasutamine; 3) sõnniku hoidmine aunas; 4) maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 8) heitvee pinnasesse juhtimine; 9) reoveesette laotamine; Keskkonnaministri määrus nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ 58 Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed § 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal Kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal ei tohi: 1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku põllumajandusmaa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet. § 160. Väetamine kaldega alal (1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. (2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel. Lisa III, 2 VeeS tagatakse iga põllumajandusettevõtte või loomühiku puhul,et loomasõnniku § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori hulk, mida igal aastal maale laotatakse, piirnormid sealhulgas loomade enda jäetu, ei ületa konkreetset kogust hektari kohta. (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe See kogus ühe hektari kohta on hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale lämmastikku jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. Lisa II, A, 4 VeeS väetiste kasutamise tingimused § 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis vooluveekogude lähedal Veekaitsevööndis on keelatud: 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded 59 Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile) II ja III meetmed (2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist. Lisa II, B, 9 VeeS § 155. Põlluraamat väetiste kasutamise planeerimine ja (1) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama dokumenteerimine igas põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusettevõttes põllumajandusliku tegevuse kohta. (4) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist. § 162. Väetamisplaan (3) Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani. 60 Lisa 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed § 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis Veekaitsevööndis on keelatud: 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; § 158: Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded (1) Väetise laotamine lennukilt on keelatud. (2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist. (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 159. Sõnniku kasutamise nõuded (1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (2) Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata vedelsõnniku laotamise 15. oktoobrist alates. (3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. (6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. (7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on: 1) põllumaa; 61 2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala. § 160. Väetamine kaldega alal (1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. (2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel. (3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse eelkõige Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest. Kui maapinna kalde määramisel ei ole võimalik kasutada Eesti topograafia andmekogu andmeid, siis kasutatakse kalde määramiseks kohapealset mõõdistamist. (4) Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. (2) Väljaspool nitraaditundlikku ala on maisile, kõrrelistele heintaimedele ja kõrrelisterohkele rohumaale, milles on liblikõielisi kuni 25 protsenti, lubatud anda käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud lämmastikukogused sõnnikulämmastikuga. Sõnnik tuleb laotada enne 15. augustit ja mitmes jaos. Erandit ei kohaldata turvasmuldadele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab põllumajandustootja pidama põllupõhist arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta. (4) Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme. (6) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa. (7) Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel. 62 (8) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kilogrammi fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari kohta. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. (10) Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (11) Haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (12) Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (13) Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel arvutatud väärtused või akrediteeritud laborianalüüsi meetodil analüüsitud sõnnikuproovi tulemused. § 164. Sõnniku hoidmise nõuded (1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. (2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse. (3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. (4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla. (5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel. (6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult. 63 (7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. § 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded (1) Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima nende sattumist keskkonda. (2) Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all. 64 Lisa 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks Tegevuse sisuks on riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee ja pinnavee seire allprogrammide ülevaatamine. Allpool toodud ettepanekud põhinevad NTA tegevuskava 2021- 2024 perioodil valminud uuringutes antud soovitustel. Täiendavalt on lisatud perioodi 2025-2028 NTA tegevuskava koostamisel kaasatud osapoolte tehtud ettepanekud. Põhjaveeseire 1. Pandivere kõrgustiku geoloogiline ehitus ning põhjaveekihtide veevahetuse aeglustumine sügavuse suunas tingivad selle, et kuigi kõrgustikuga seotud vooluveekogusid iseloomustab suur põhjavee osakaal, mõjutab nende veekvaliteeti just maapinnalähedane põhjavesi (sügavus kuni 30 m). Põhjaveekogumite seisundi hindamisel on põhja- ja pinnavee vastastikmõju testi usaldusväärsuse tõstmiseks oluline, et hinnatavates kogumites oleks esindatud maapinnalähedase põhjavee seirepunktid (madalad puurkaevud ja allikad), mille vee kvaliteeti saaks otseselt seostada pinnavee kvaliteediga. Selle saavutamiseks võiks kaaluda nitraaditundlikul alal toimuva põhjaveeseire täiendamist, et selle käigus mõõdetaks ja raporteeritaks rohkem parameetreid (nt täiskeemiline analüüs, veetasemed), mida saaks hiljem kasutada ka põhjaveekogumite seisundi hindamisel127; 2. NTA põhjavee seires on vastavalt ND aruandlusjuhisele jagatud kaevud madalateks (5–15 m), keskmisteks (15–30 m) ja sügavateks (üle 30 m). Parema indikatiivsuse huvides tuleks seires edaspidi kaevu sügavusena käsitleda puurkaevudel manteldamata ehk avatud osa alguse sügavust, mitte kaevu füüsilist sügavust. Näiteks kui üle 30 m sügavuse kaevu manteldamata osa algab 20 m sügavusel, siis iseloomustab sealt võetav veeproov põhjaveekihti alates sügavusest 20 m128. 3. Selgitada välja põhjaveest sõltuvate pinnaveekogumite ja maismaaökosüsteemide seosed ning luua nendest nimekiri, samuti nimekiri seotud seirejaamadest, mis võimaldaks paremini hinnata probleemsete pinna- ja põhjaveekogumite vahelisi seoseid veekeemia seire põhjal (vastav uuring kavandati VMK raames ning on koostamisel Tallinna Ülikooli poolt) 129. 4. Sünkroniseerida pinna- ja põhjavee seire (näide: kui vooluveekogumile lähim põhjavee seirejaam asub 3 km kaugusel, siis kui usaldusväärselt saab antud juhul hinnata põhjavee mõju pinnaveekogumile) 130. 5. Täna ei ole enamik EELIS-sse kantud NTA põhjavee seirejaamadest seostatavad põhjaveekogumiga. Kui seirejaama seos põhjaveekogumiga puudub, pole võimalik põhjavee seisundi hinnangus NTA põhjavee seireandmeid kasutada131. 6. Üldlämmastiku ja üldfosfori näitajad ülehindavad tõenäoliselt taimede poolt omastatava ja seega veekogumite seisundit mõjutava lämmastiku ja fosfori koguseid, kuid seda kogust alahindab ainult anorgaanilise lämmastiku (NO3-N) või fosforiga (PO4-P) arvestamine. 127 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte 128 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 129 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 130 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 131 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek  Seega on ettepanek tulevikus määrata pinnaveekogumitega seotud põhjaveekogumites lisaks anorgaanilistele lämmastiku ja fosfori ühenditele ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust maapinnalähedaste põhjaveeveekihtide (<30m) seirejaamades. See võimaldab otsesemalt võrrelda pinna- ja põhjavee toitainete sisaldusi, mis praeguste seireandmete puhul on raskendatud, sest pinna- ja põhjaveekogumitest määratakse seirete käigus erinevaid näitajaid. Määratavate näitajate ühtlustamine suurendaks oluliselt ka veekogumite seisundihinnangute usaldusväärsust132. Pinnaveeseire 7. Vainu et al., 2024 tõid puudusena välja, et teatud hulk NTA-le jäävaid vooluveekogumeid jääb seiramata, kuna üldjuhul tehakse mitmeks kogumiks jagatud vooluveekogude puhul seiret alamjooksupoolsetes kogumites. NTA-lt algavate vooluveekogude puhul tähendab see, et vahetult NTA-l voolava vee kvaliteet jääb teadmata. Kuigi ka alamjooksupoolses kogumis on nitraadisisalduse probleem enamasti tuvastatud (nitraadisisaldused üle 10 mg/l), siis probleemi tõsidus ülemjooksul ei ole teada (nitraadisisaldus allavoolu jäävates kogumites on oluliselt väiksem). Perioodil 2016-2021 oli selliseid vooluveekogumeid seitse, mille osavalgla jäi olulisel määral NTA-le, kuid mille kohta riikliku seire raames 2016–2021 nitraadisisalduse andmeid ei kogutud. Seiresagedus on olnud viimasel ajal selgelt ebapiisav selleks, et hinnata nitraadireostust piiravate meetmete tõhusust nii nitraadisisalduse muutuse kui eutrofeerumise järgi. Kui aga hinnata seire piisavust nitraadidirektiivi aruandeperioodi (neli aastat) kohta, oleks ebapiisava seiresagedusega kogumeid rohkemgi. Ettepanek on nitraaditundlikule alale jäävates vooluveekogumites teha vähemalt füüsikalis-keemilist seiret kord veemajanduskava perioodi jooksul ka ülemjooksupoolsetes kogumites, et hinnata põllumajanduse mõju ja selle piiramise meetmete efektiivsust. Või kaaluda vooluveekogumite liitmist olukorras, kus vooluveekogumil (ülemjooksupoolsed kogumid) ei ole seiret alates 2007. aastast tehtud ning jõel ei ole elustiku rännet takistavat paisu. Ühendatud kogumite piires näha ette füüsikalis-keemiliste näitajate seire tavapärase ühe asemel kahes seirejaamas, millest üks on alamjooksul ja teine ülemjooksul, lähtest kuni 5 km kaugusel133. 8. Pärn et al., 2022 leidsid, et toitainete hajukoormuse täpsemaks hindamiseks valglates, kus domineerib põllumajanduslik maakasutus, on vaja täpsemalt hinnata äravoolu. Igakuised vooluhulga mõõtmised samaaegselt veeproovide kogumisega ei anna selleks piisavalt head alust, kuna suure tõenäosusega ei kirjeldata nii kõiki hüdroloogilisi perioode (sh madalvee- kõrgvee perioodid). Seetõttu on paremaks lahenduseks hajureostuse mõju hindamisel vooluhulga (veetaseme) pidev (automaatne) mõõtmine ning vooluhulgaga või ajas keskmistatud veeproovide kogumine. Osade kvaliteedielementide (nt nitraat) seireks on ka pinnavees võimalik kasutada sensortehnoloogiat. Ka allikate seirel võib täpsemaid tulemusi anda vooluhulkade ja nitraatide automaatseire. 132 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte 133 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga  9. Pärn et al., 2022 leidsid, et taimekaitsevahendite ja ravimijääkide seirega kogutavad andmed on riskihaldajatele täiendavaks kinnituseks, et võimalik risk nende liigkõrge sisalduse näol ei ole/või on realiseerunud. Ka on kogutav teave vajalik üldsuse informeerimiseks ja potentsiaalsete hirmude maandamiseks. Samas on tegelike (tipu) sisalduste mõõtmine, eelkõige vooluveekogudes, suureks väljakutseks nii taimekaitsevahendite kui ka ravimijääkide seire korraldamisel. Suure tõenäosusega ei ole võimalik kirjeldada kogu varieeruvust nende sisaldustes ning tabada maksimaalseid sisaldusi, kui seire sageduseks on vaid 4 korda (või 2 korda ravimijääkidel) aastas. Seetõttu on keeruline ka taimekaitsevahendite ja ravimijääkide koormuse arvutamine vooluveekogumite suublatele. Heaks lahenduseks ei ole ka ajas või vooluhulgaga keskmistatud veeproovide kogumine, kuna suhteliselt pika säilitusaja (nt 14 päeva) jooksul võib nii taimekaitsevahendite kui ravimijääkide tegelik sisaldus mikrobioloogiliste ja füüsikalis keemiliste protsesside tulemusena oluliselt langeda ning nii kõrgemad kui madalamad sisaldused jäävad määramata. Seetõttu tuleks veeproove taimekaitsevahendite mõju selgitamiseks koguda eelkõige vegetatsiooniperioodil (aprill-oktoober), mil seda saab korraldada suurema tihedusega, kusjuures proovivõtt leiaks aset taimekaitsevahendite tegeliku kasutamise järgselt kohe peale suuremat sadu. Sama kehtib ka ravimijääkide puhul, kus veeproovid tuleks koguda sõnniku laotamise järgselt peale suuremaid sademeid. Selline seire korraldus eeldab operatiivset proovivõttu ja laborite valmisolekut analüüsimiseks. Põhjavee puhul, mille viibeaeg on pinnavee omast pikem, võib täpsemate andmete saamiseks piisata seiresagedusest 2-4 korda aastas, aga seda oletust tuleks eelnevalt kontrollida mõne pilootuuringuga, kus seiresagedus oleks tihedam (nt 12 korda aastas) 134. 134 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte Lisa 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega NTA tegevuskava 2025-2028 eesmärkide ja meetmete välja töötamisel võeti arvesse järgmistes strateegilistes dokumentides toodud eesmärkide, probleemide ja tegevustega: • Perioodi 2022-2027 veemajanduskavad (meetmeprogramm) • ÜPP 2023 - 2027 strateegiakava sekkumised (lähtuti asjakohastest erieesmärkide 4, 5 ja 6 sekkumistest ja nõuandetegevuse sekkumisest). • Helcomi Läänemere tegevuskava135 ja Helcomi Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia136. Perioodi 2022-2027 veemajanduskavad (VMK): NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava ning veemajanduskava meetmeprogrammi osa. NTA tegevuskava koostamisel on muuhulgas järgitud, et NTA tegevuskavas põllumajanduse koormusele seatud eesmärgid ja tegevused oleksid VMK-ga kooskõlas ning selle eesmärke ja tegevusi toetavad. Veemajanduskava meetmeprogrammi on planeeritud meede NTA tegevuskava ajakohastamiseks ja rakendamiseks (NTA01). VMK lisa 1 tabelis 2 ja 3 on kavandatud meetmed nii põhjaveele kui pinnavee kogumitele seatud eesmärkide saavutamiseks. Seehulgas on kavandatud tegevused (nt tehnilised tegevused, uuringud ja järelevalve tegevused) veekogumitel, kus veekogumile avalduva koormuse põhjuseks on põllumajandus. VMK-de meetmeprogrammis 2022 – 2027 on peatükk 3.8 Saasteainete koormuse vähendamine põllumajandusest. Selles on neli meetmegruppi: - Põllumajanduslikud punktkoormusallikad – peamiselt järelevalve tugevdamine jms; - Põllumajandusliku hajukoormuse vähendamise meetmed – samuti peamiselt järelevalve; - Põllumajandustootjate veekaitsealase teadlikkuse tõstmine, keskkonnaalane nõustamine läbi nõuandetoetuse; - E-põlluraamatu arendamine. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 on punktkoormuse mõju vähendamise meetmed seotud ennekõike keskkonnakaitselubade, sh keskkonnakomplekslubade menetlemisega, mis on peamine ja efektiivne põhimeede punktallikatest tuleneva koormuse ohjamiseks. Meede keskkonnakaitseloa nõuete täitmiseks (Keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine KKL02_2_1) planeeriti kokku 86 punktallikale 42 kogumil Ida-Eesti vesikonnas. Veekaitsenõuete täitmise järelevalve tegevused on üks osa põhimeetmete rakendamisest, millega meetmeprogrammis punktkoormuse mõju ohjatakse ning rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab“. Järelevalvetegevusi tehakse kokku 19 eri meetmega, mis on kogumitele planeeritud vastavalt koormuste hinnangule ning teistele läbiviidavatele tegevustele, sh loata tegevuste lõpetamiseks. 135 Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf 136 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf ÜPP 2023 - 2027 strateegiakava Asjakohased vajadused: Vajadus V5.1. Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele. Vajadus V6.6. Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid. Toetusskeemid: Eco-scheme. ÖK1. Keskkonnasõbralik majandamine. Põhitegevuse nõuete seas on Lämmastikubilansi koostamine ja vajalike andmete jagamine e-põlluraamatusse. Eco-scheme. ÖK 2. Mahepõllumajanduse ökokava. Eesmärk SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega. KK4. Mulla- ja veekaitsetoetus, sh põhjaveekaitse toetus. Veekaitseliselt on selle sekkumise eesmärk põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras. Pinnaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige veeseadusega võrreldes laiema püsiva taimikuga veekaitsevööndi kehtestamist, millest tulenevad piirangud toetusega hüvitatakse. Sekkumist kujundati koos perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Põhjaveekaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ning põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm. Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded. Toetuse taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaa hoidmist rohukamaras. • Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. • Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. • Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. • Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. • Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni viie kohustusealuse rohumaa hektari kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja osaleb üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. Helcomi Läänemere tegevuskava (uuendatud 2021) Teema: Põllumajandus Tegevused: E5. Rakendada ja jõustada 1992. aasta Helsingi konventsiooni põllumajandusest lähtuva reostuse vältimist käsitleva III lisa 2. osa sätted. E6 Luua kraavipervedele või pinnavee sisselaskeavade juurde kohapõhised puhveralad põllumajandusmaalt lekkivate toitainekoguste vähendamiseks, näiteks nendes põldude osades, kus esineb vee pinnalt välja valgumist ja erosiooni. E7 Tasakaalustada väetamismäärad kohapõhiselt ning edendada täpsete väetamismeetodite kasutamist, et suurendada toitainete kasutamise tõhusust ning vähendada toitainekadusid. E8 Töötada põllumajandusmaadelt fosfori lekkimise vähendamiseks 2025. aastaks välja ning võtta 2027. aastaks kasutusele head tavad savimuldade struktuuri ning koostise stabiilsuse parandamiseks, näiteks pinnase struktureerimiseks lubja või kipsi kasutamise teel. E9 Edendada mahepõllumajandust, et see hõlmaks 2030. aastaks vähemalt 25% põllumajandusmaast. E10 Vältida sügisel sõnniku ja teiste orgaaniliste väetiste kandmist talvel rohelise taimestikuta põldudele. E11 Tõhustada teadmiste vahetamist, luues talunike, ametiasutuste ja otsustajate vahel dialoogi. E12 Laiendada talunikevahelist üksteiselt heade tavade õppimist ja uudse tehnoloogia kohta teabe saamist. E13 Töötada 2025. aastaks välja soovitused parima võimaliku tehnika ja parima keskkonnatava kohta, et vähendada loomapidamisest, sõnniku hoidmisest ning kasutamisest tekkivaid ammoniaagi ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. E14 Töötada 2025. aastaks välja sõnniku majandamise soovitused, eelkõige hobuste, lammaste, kitsede ning karusloomakasvatuse jaoks. E15 Rakendada intensiivsele linnu- ja seakasvatusele vähemalt ELi uuendatud parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumenti ning PVT kohta tehtud järelduste nõudeid, eriti nendes ettevõtetes, mis asuvad toitainete lekke seisukohast lähtudes äärmiselt olulistes piirkondades. E16 Vaadata üle riiklikud eeskirjad ja vabatahtlikult võetavad meetmed ja rakendada vajaduse korral täiendavaid või muudetud meetmeid läbivaadatud põllumajanduse fosfori ja lämmastiku kadude vähendamiseks võetavate meetmete valikust. E17 Leppida 2023. aastaks siseriiklikul tasandil kokku väetamisel liigsete toitainete kasutamise vähendamise meetmetes toitainekadude vähendamise eesmärgil. E18 Uurida 2024. aastaks mineraalväetiste maksustamise ja/või lämmastiku ülejäägi maksustamise ja/või põllumajanduskeskkonna meetmete eest tasude rakendamise võimalusi ning rakendada neid meetmeid mitmete erinevate riikide kogemustele tuginedes. E19 Kasutada põllumajanduse kuivendussüsteemide täiustamisel ja uuendamisel võimaluse korral uudseid veemajanduse meetmeid, näiteks lubjafiltriga kraavide rajamist, settepüüdurieid, seadedrenaaži ja looduslikke lahendusi, näiteks liitprofiiliga või kahetasandilisi kraave, puhastuslodusid ja valgväljakuid. Helcomi Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia (Helcom Nutrient Recycling Strategy137 , mis võeti vastu koos Helcomi Läänemere tegevuskavaga 2021. aastal) Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegias püstitatud eesmärgid ja tegevused aitavad vähendada põllumajanduslikku koormust veekeskkonnale, parandades samal ajal toitainete ringlust ja vähendades eutrofeerumise ohtu Läänemere piirkonnas. Dokumendis on seatud järgmised eesmärgid ja meetmed: Eesmärk 1: Läänemere piirkond kui toitainete ringlussevõtu eeskujupiirkond: • Toitainete kasutuse tõhususe suurendamine; • Kättesaadavate toitainete ressursside ringluse suurendamine ja toitainete sissevoolu vähendamine piirkonda; 137 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf  • Toitaineterikaste orgaaniliste jääkide kasutamine kõrge toitainetesisaldusega aladelt väetisetoodete valmistamiseks. Eesmärk 2: Keskkonnamõjude vähendamine: • Toitainete kao vähendamine Läänemerre ja toitainete tsüklite sulgemine; • Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine; • Ammoniaagi heitmete vähendamine; • Sobivate lahenduste kasutamine toitainete ringlussevõtuks, et vältida keskkonnareostust; • Mulla kvaliteedi parandamine ja süsiniku sidumise suurendamine orgaaniliste väetiste abil; • Kohapõhiste optimeeritud väetamisplaanide edendamine. Eesmärk 3: Ohutu toitainete ringlussevõtt: • Inimeste ja keskkonna saasteohust tulenevate riskide minimeerimine; • Uuringute ja teadmiste jagamise suurendamine riskide ja ohutute praktikate kohta. Eesmärk 4: Teadmiste vahetamine ja teadlikkuse tõstmine: • Uute teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise edendamine; • Teadmiste ja teabevahetuse hõlbustamine toitainete ringlussevõtu kohta; • Koostöö teiste piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teadmiste ja tehnoloogiate vahetamiseks; • Teadlikkuse tõstmine toitainete ringlussevõtu eelistest; • Toidutootmise tervikliku käsitluse edendamine. Eesmärk 5: Äriliste võimaluste loomine: • Uute ärimudelite edendamine ristsektoraalse koostöö abil; • Toitainete ringlussevõtu majandusliku tasuvuse parandamine. Eesmärk 6: Poliitikate sidususe parandamine: • Valitsusasutuste koostöö suurendamine poliitikate sidususe parandamiseks; • Õigusraamistiku uuendamine, et hõlbustada toitainete ringlussevõttu. Lisa 5. Tegevuskava koostamisel kaasatud ministeeriumid ja asjaomased asutused NTA tegevuskava 2025-2028 koostamisse olid kaasatud lisaks Kliimaministeeriumile veel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), Maaelu Teadmuskeskuse (METK), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ning NTA-le jäävate kohalike omavalitsuste esindajad.