Arvamus juristieksami seaduse eelnõu (JUM/23-0207) kohta.

Riigikohtu arvamus juristieksami seaduse eelnõu kohta Üldised märkused 1. Riigikohtus on juristieksami seaduse eelnõu osas erinevaid arvamusi ning need puudutavad mitmeid põhimõttelisi küsimusi: kas juristieksamiga on võimalik õigushariduse kvaliteeti mõjutada; milliste elukutsete pidamiseks tuleks juristieksami sooritamist nõuda; kas seadus peaks eksamile pääsemise eeldusena ette nägema mõne- aastase töökogemuse omandamise; kas olulisuse põhimõttest tulenevalt tuleks eksami sisu ja korraldust täpsemalt reguleerida. Kokkuvõtvalt peab Riigikohus teemaga edasiliikumist oluliseks, kuid eelnõu ja selle rakendamine vajab veel tööd ja sihtrühmadega läbiarutamist. Praeguses seisus ei tekkinud eelnõu ja sellele lisatud materjalide põhjal kindlustunnet, et eksamikorraldus on sedavõrd põhjalikult läbi mõeldud, et see võiks nõutaval tasemel toimida. 2. Õigushariduse kvaliteet ja eriti selle tulevikuväljavaated tekitavad tõsiseid küsimusi, millele vastamiseks ei piisa juristieksami sisseseadmisest. Magistrikraadi omandamisele järgnev eksam ei muuda juba omandatud hariduse kvaliteeti. Samuti ei peaks seda läbima ju kõik õigushariduse saajad. Loomulikult oleksid tööandjad huvitatud sellest, et tööleasujate õigusalase tõlgendusoskuse ja üldoskuste tase oleks parem, et nad oskaksid paremini seostada erinevaid õigusvaldkondi ja lahendada eripalgelisi kaasusi, oleksid arenenuma kontseptuaalse ja strateegilise mõtlemisega, valdaksid täiuslikumalt argumenteerimisoskust ja läbirääkimistehnikat ning oskaksid koostada erinevaid õigusdokumente. Küllap oleks sellest huvitatud ka tööleasujad ise. Suur osa eelmärgitust kuuluvad teadmiste ja oskuste hulka, mille omandamine on võimalik alles vahetu praktilise kogemuse läbi – juristieksami korraldamine selliseid teadmisi, oskusi ega kogemusi ei anna. Õigushariduse kvaliteedi tõstmiseks ja erinevate õppeasutuste poolt antavate teadmiste ja oskuste taseme ühtlustamiseks tuleks kaaluda täpsemate riiklike nõuete kehtestamist õppekavadele, rangemat akrediteerimist, integreeritud õppele üleminekut (või vähemasti nii õigusteaduse bakalaureuse kui magistriastme läbimist) ning õppejõu töö atraktiivsemaks muutmist. Elu on näidanud, et senine riigipoolne kõrghariduse kvaliteedikontroll pole suutnud tagada, et õiguse õpetamisel arvestataks piisavalt Eesti õiguspraktika vajadustega. 3. Samuti ei taga ainuüksi eelnõus pakutud regulatsioon, et kohtumenetluses osalevate lepinguliste esindajate teadmised vastaksid teatud kvaliteedinõuetele. Kohtumenetluses osalevatele lepingulistele esindajatele on haridusnõuded kehtestatud (vt nt KrMS § 41 lg 4 ja § 42 lg 1 p 1) ja puudulike teadmiste korral eemaldatakse nad praegugi kohtumenetlusest (nt RKKK 3-1-1-61-10). Puudulike teadmiste ilmnemisel eemaldatakse kohtumenetlusest ka välisriigis hariduse omandanud esindajad. Mõistetavalt on seadusandjal võimalik reguleerida nende osalemist kohtumenetluses ka muul viisil, nt analoogselt AdvS § 74 lg-s 4 sätestatule, s.o nii, et nad saavad kohtumenetluses isikut esindada üksnes koos Eestis õigushariduse omandanud esindajaga. Samuti saab seadusandja istutada teisi kohtumenetlusi reguleerivaisse normistikesse KrMS § 42 lg 1 p-ga 1 analoogseid sätteid. De lege ferenda võib kaaluda ka regulatsiooni, mille järgi mitteadvokaadist esindaja korduva ebapädevuse tõttu kohtumenetlusest kõrvaldamine toob kaasa (tähtajalise) esindamise keelu või kohustuse läbida täiendkoolitus ja/või eksam. Juristieksamiga on võimalik kontrollida vaid teadmisi üldiselt, kuid see ei taga advokatuuriväliste kohtuesindajate suhtes efektiivset järelevalvet, et esindajana ei saaks kohtus tegutseda lisaks ebapädevatele, eesti keelt  mitteoskavatele juristidele ka ebaeetilised juristid. Seega tuleks tervikuna mõelda kohtumenetluse esindajate suhtes suures ulatuses advokatuuri kuulumise nõudele või siis nende suhtes üldise paralleelse järelevalvemehhanismi kehtestamisele. Eelnõu seletuskirja järgi ei ole tagatud juristieksami Riigikohtu juures paiknemisel efektiivne ja professionaalne ülesehitus. Juristieksami korralduslik mudel, spetsiifiliselt just Riigikohtu ülesanded on ebaselged ja eksami korraldamisega seotud kuluarvestus ei ole realistlik. Ei saa eeldada, et eksamikaasuste ja hindamisjuhendite ning eksamikavade ettevalmistamine ning ka hindamine toimuks õhinapõhiselt ja tasuta, vaid selleks tuleb ette näha piisav ressurss (vt lähemalt allpool). Seletuskirjast selgub, et juristieksami korraldamiseks vajalikke ühekordseid kulusid plaanitakse rahastada Justiitsministeeriumi eelarvest ja Riigikohtus tuleks luua ning eelarvestada eksami korraldamisega tegeleva teenistuja ametikoht. Kõik mitteühekordsete kulutustena käsitletavad tööd või korraldava ametniku tööna mittetehtav peaks seega saama kaetud eksamitasudest. Eksamitasu, mis on 1/3 eksamiperioodil kehtivast alampalgast, ei võimalda Riigikohtu hinnangul kulusid katta. Riigikohtu hinnangul peaks ka efektiivse eksamikorralduse tingimustes (seletuskirja lk 30 toodud Riigikohtu tehtud kuluanalüüsist pärinevad kriteeriumid) olema eksamitasu suuruseks 50% alampalgast. Kusjuures ka siis saaks juristieksami kvaliteedi tagamiseks kahte kõige olulisemat tööd – komplekskaasuste ettevalmistamist ja eksami hindamist – tasustada üksnes võrdväärselt kohtunikueksami arvestuslike tasumääradega1 ning kriitiliselt väikest ajanormi rakendades (nt ühe komplekskaasuse ettevalmistamiseks saaks kokku kuluda maksimaalselt 6 tundi kõikide ettevalmistuses osalevate kõrgkvalifitseeritud juristide tööaega). Sellise eksamitasu puhul ei oleks arvesse võetud tööaega, mis kuluks uueks hindamiseks vaide korral. Et eksamitulemust väljendatakse punktides, millest tõenäoliselt võib sõltuda konkurentsivõime tööturul, võib eeldada pigem suurt vaidlustuste hulka. Seega võiks ümberhindamistele minevate eksamitööde mahuks hinnata ca 10%. Seda arvesse võttes peaks eksamitasu olema 55% alampalgast. Riigikohus esitas oma seisukoha juristieksami korraldusliku mudeli osas – millised tegevused ja ressursid on vajalikud juristieksami korraldamiseks – VTK kooskõlastamise etapis. Juhime tähelepanu, et senisel kujul ei ole jätkusuutlik ka kohtunikueksam – riigil tuleks selle taseme tõstmiseks ja kandidaatide võrdseks kohtlemiseks täiendavalt rahaliselt panustada. 4. Eelnõuga jätkamiseks tuleks selgelt muuta nii eelnõu kui ka sellega kaasneva kommunikatsiooni fookust. Esmaseks eesmärgiks tuleks võtta olemasolevate kutseeksamite koondamine üheks, ühendades ressursid ning pannes paika ja ühtlustades taseme, mida ootame advokaadilt, kohtunikult, prokurörilt, notarilt, kohtutäiturilt, pankrotihaldurilt. Juristieksami sihtgruppi võiks vähemasti esialgu pigem kitsendada, nii et see hõlmaks üksnes kohtunikke, advokaate ja prokuröre. Nii oleks võimalik eksam efektiivsemalt ette valmistada. Hiljem, kui ühendeksam on end õigustanud, saab seda laiendada ka teistele elukutsetele. 5. VTK valdavalt negatiivse tagasiside saamisel ei olnud õige saata eelnõu sisuliselt VTK- s väljendatud kujul kooskõlastamiseks, kui oli juba tekkinud nii palju pinget ja selgeks rääkimata küsimusi. Edasiseks oleks mõistlik kutsuda uuesti kokku kutseorganisatsioonide esindajad ja tööandjad koos Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1 Kohtunikueksamikomisjoni liikmed ei saa eksamikomisjoni liikmena tegutsemise eest tasu, tegemist on kohtuniku kutsega seostatud kohustusega ehk kohtunikueksami komisjoni liikme töö on tasustatud kohtuniku palgaga.  esindajatega ning arutada tipptasemel läbi ja leppida kokku (kasvõi mingis n.ö metsaseminari vormis), kuidas ja milliste põhimõtetega õigushariduse probleemide lahendamisel edasi minna ja sellest siis edasiselt ka kinni pidada. Ning sellest lähtudes minna edasi ka eelnõuga. Mõjuanalüüs 6. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole eelnõu puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Juristieksami läbimise kohustus piiraks siiski töötajate vaba liikumist ja asutamisvabadust. Seega tuleks analüüsida selle piirangu kooskõla EL õigusega. Riigikohus märkis VTK-le esitatud arvamuses, et õigusvõrdlev analüüs peaks olema tunduvalt põhjalikum. Seletuskirjas õigusvõrdlev analüüs puudub. Samuti juhtis Riigikohus tähelepanu, et mitteadvokaatidest lepingulistele esindajatele juristieksami sooritamise kohustuse mõjud vajaksid põhjalikumat analüüsi. Ka sellele ettepanekule ei ole eelnõu seletuskirjas reageeritud. Mitmed muudki olulised küsimused vääriksid seletuskirjas põhjalikumalt analüüsimist, samas kui eelnõus kirjapandu kordamiseks ei ole vajadust. Olulisuse põhimõtte järgimine 7. Riigikohus oli VTK-le esitatud arvamuses seisukohal, et juristieksami eseme ja täpse teemadejaotuse võiks kindlaks määrata seadusandja ning teatud täpsustuste tegemise võib seadusandja delegeerida täitevvõimule piisava ja täpse volitusnormi alusel. Eelnõus on paika pandud, et eksam seisneb kaasuste kirjalikus lahendamises. Markeeritud on ka valdkonnad: eraõigus, riigi- ja haldusõigus ning karistusõigus koos menetlusõigustega (§ 7 lg 1). Seaduses tuleks eksami teemadejaotust täpsustada. See on vajalik juba ainuüksi põhjusel, et õigusteaduse magistriõppel puudub riiklik õppekava. Määrusega ei saa teemaderingi laiendada: praegu on juristieksami kava seaduseelnõus kajastatust laiem, hõlmates täiendavalt ka Euroopa Liidu õigust. Eelnõu järgi jäetaks seadusega lahtiseks ka eksami maht. Juristieksami kava projekti järgi koosneks eksam kuuest kaasusest ning iga kaasuse lahendamiseks oleks aega viis tundi. On väga küsitav, kas sedavõrd suur maht on eksami eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seadusandja peaks sätestama vähemalt eksami mahu- ja ajapiirangud. Eksami kvaliteedi tagamine 8. Eelnõu edasiarendamisel tuleks pöörata suuremat tähelepanu eksami kvaliteedi tagamisele. Põhiõiguste riive intensiivsuse ja avaliku huvi olulisuse tõttu ei tohiks eksperimenteerimisele kuigi palju ruumi jätta. Eksami korraldamise kohta oleks vaja lisada täiendavaid tingimusi, mis viiksid eksimuste tõenäosuse miinimumini. Eelnõus ei ole praegu ühtegi sätet, mis aitaks tagada eksamiülesannete koostamise ja hindamise adekvaatsuse (nt kaasuse ja lahenduskäigu eksamieelse testimise kohustus; milliseid meetmeid tuleb rakendada hinnangute olulise lahknevuse korral). Muu hulgas tuleks seaduses sätestada, mitu komisjoniliiget ühte tööd hindab (sellest sõltub aritmeetilise keskmise kujunemine) ning et eksamiülesande koostajad, hindajad ja vaidlustust läbivaatavad isikud ei tohiks kattuda. 9. Praeguste materjalide põhjal jääb ebaselgeks, kuidas tuvastatakse eksamile pääsemise tingimuste täidetus (isikusamasus, teovõime ja magistrikraadi olemasolu) ning milliste kriteeriumide ja tõendite alusel hinnatakse eksamitasu maksmisest vabastamisel taotleja  majanduslikku olukorda (§ 5 lg 2). Peamised eksami kvaliteeti tagavad garantiid tuleks sätestada seaduses, mitte määruses. Eksami sisu 10. Lisaks eespool osutatud probleemile seoses eksami sisu ebamäärasusega tekitab tõsiseid küsitavusi eelnõu § 7 lg 2, mille kohaselt oleks kolme valdkonna (eraõigus; riigi- ja haldusõigus; karistusõigus) osakaalud vahekorras 3:2:1. Selle intrigeeriva jaotuse kohta eelnõu seletuskirjast selgitust ei leia. Juristieksami kava projekti kohaselt koosneks eksamitöö kuuest kaasusest, neist kolm oleksid eraõiguse, kaks riigi- ja haldusõiguse ning üks karistusõiguse kohta. See kava vajab edaspidi kindlasti põhjalikumat mõttetööd. Ainuüksi eraõiguse distsipliinide liigendamine juristieksami kavas ei veena, et eraõiguse osakaal peaks hõlmama eksami mahust poole. Tulenevalt õigusnormide hierarhiast tuleks esile tuua riigiõigus, Euroopa Liidu õigus ja Eestile siduv rahvusvaheline õigus. Haldusõigust on praegu kajastatud pealiskaudselt ja ebaühtlaselt. Karistusõiguse osas tuleks täpsustada, millel põhineb süütegude seast tehtud valik. Kõigi valdkondade puhul on oluliseks probleemiks, et määruse projektis esitatud teave ei võimalda tuvastada eksami raskusastet ega detailsemaid piire. 11. Kui juristieksam hakkab hõlmama ühetaoliselt kõiki õigusvaldkondi, annab see märkimisväärse konkurentsieelise äsja ülikooli lõpetanutele ja piirab oluliselt nende juristide karjäärivõimalusi, kes on juba nt paarkümmend aastat mõnes kitsamas õigusvaldkonnas töötanud ja seega ka spetsialiseerunud. Ehkki nende teadmised ja oskused oma töövaldkonnas on kindlasti kordades põhjalikumad kui keskmisel noorjuristil, on neil raske omandada ülikoolilõpetajatega võrdset ühtlast teadmiste taset eranditult kõigis õigusharudes. Hindamine ja tulemuste avaldamine 12. Seaduses tuleks eraldi rõhutada, et hindamisskeem peab arvestama võimalusega, et adekvaatseid lahenduskäike võib olla mitu (vt § 8 lg 2 ja § 11 lg 2 p 2). Eelnõu võimaldab eksamit uuesti sooritada nii negatiivse kui ka positiivse tulemuse korral. Varasema eksami tulemuse kehtetuks tunnistamiseks on vajalik, et uue eksami punktide koguarv oleks varasema eksami punktide koguarvust suurem (§ 8 lg 4). See tingimus ei tundu igasse olukorda sobivat. Kui varasem eksam on jäänud läbimata põhjusel, et sooritajal ei õnnestunud koguda ühe eksamiosa eest vähemalt 55% punktidest, kuid ta sai väga kõrge skoori teise eksamiosa eest, võib uus eksam osutuda edukaks ka juhul, kui punktide koguarv on varasemast küll väiksem, kuid punktid jaotuvad nii, et 55% tingimus on täidetud. 13. Eelnõu järgi avaldataks eksamiülesanded ja lahendused, kuid hindamise õigsuses veendumiseks oleks vaja teada ka hindamisskeemi. Eksamikomisjon vs Riigikohus eksami korraldajana 14. Eelnõus tuleks selgelt sätestada, et eksami viib läbi (st korraldab) eksamikomisjon, praegu on eelnõus ja selle seletuskirjas eksamikomisjoni ja Riigikohtu ülesannete kohta  esitatu vastuoluline ja puudulik.2 Samuti tuleks täpselt kindlaks määrata komisjoni pädevus. Praegu pole nt paigas, kes otsustab eksamile lubamise (§ 4), kes määrab kindlaks eksami toimumise aja ja koha (§ 6), kes kinnitab ja avaldab eksamitulemused ning väljastab eksamitunnistused ja -tõendid (§ 11). Juristieksami korras võiks välja tuua ka selle, et kohtus esindab eksamikomisjoni komisjoni esimees või tema volitatud isik. 15. Kuna Riigikohtu ülesandeks on lahendada juristieksamiga seotud kohtuasju, tuleks eelnõus selgemini välja tuua, et eksamikomisjon on eksami läbiviimisel sõltumatu ning Riigikohtul on üksnes toetav roll. Riigikohtu puutumus eksami läbiviimisega tasuks viia miinimumini. Nii näiteks peaks kõik eksamil osalejate õiguste ja kohustustega seotud küsimused lahendama eksamikomisjon. Eelnõu praeguse teksti kohaselt tasutaks nt eksamitasu Riigikohtule ning seda raha kasutaks Riigikohus, mitte eksamikomisjon (§ 5 lg-d 1 ja 3), mistõttu tekiksid raha tagastamise vaidlused Riigikohtuga. Ka teabevaldajaks peaks olema eksamikomisjon, mitte Riigikohus (§ 7 lg 4). Komisjoni esimehe ja aseesimeeste puudumisel saab Riigikohtu esimehe sekkumise asemel olla esimeheks nt komisjoni vanim liige (§ 10 lg 4). 16. Eksamikomisjoni kuuluks 35 liiget. Seaduse eelnõus ei ole täpsustatud, kui palju liikmeid peab otsuste vastuvõtmisel osalema. Kuna erinevaid otsuseid on palju, tuleks pigem kaaluda seadusega kvoorumi vähendamist (nt anda vähemolulistes küsimustes pädevus toimkondadele). 17. Eelnõu rakendussätete kohaselt tuleks isikutele, kellele juristieksami nõue ei kehti, korraldada kutseeksamid enne 2027. aastat kehtinud mahus (nt KS § 1375 lg 3). Seega ei vabaneks elukutsete-ametite eksamikomisjonid senisest eksamist, vaid sellele lisandub uus kutseeksam ning lisaks tuleks eksamikomisjoni liikmetel osaleda ka juristieksami korraldamisel. See tooks eksamikomisjonile pikaks ajaks kaasa töökoormuse olulise kasvu. 18. Eelnõus ei ole eksamikomisjoni liikmetele tasu maksmist ette nähtud. Seletuskirjast võib lugeda, et tasu maksmist pole ka välistatud, kuid pigem võiks komisjoni liikmeks olek pakkuda õigusteaduslikku eneseteostuse võimalust (lk 9). Juristieksami korra projektis on juristieksami ühe põhimõttena nimetatud kogukonna teenimist (§ 1 p 5: „eksami korraldamisega annavad komisjoni liikmed oma võimete kohase panuse ühiskonna ning oma ameti- või kutseala hüvanguks“). Juristieksami läbiviimise näol oleks tegemist siiski riigi, mitte kogukondliku või omavalitsusliku ülesandega. Kuna eksami edukas läbiviimine on vägagi vastutusrikas, ajamahukas ja pühendumist nõudev töö, oleks tasu oluliseks motivaatoriks ning rõhutaks selle ülesande prioriteetsust muude kõrvaltegevuste ees. Riigikohus rõhutas tasustamise mehhanismi väljatöötamise vajalikkust ka VTK-le esitatud arvamuses. Just komisjoni töö on juristieksami 2 Eelnõus on üksnes ette nähtud, et Riigikohus kasutab eksamitasu juristieksami korraldamiseks (§ 5 lg 3) ja et Riigikohus korraldab asjaajamist (§ 10 lg 6). Seletuskirjas on Riigikohtu ülesandeid selgitatud vastuoluliselt. Kui seletuskirja osa „Juristieksamit korraldab Riigikohus“ pealkirjast (lk 8) võiks järeldada, et Riigikohus ongi eksami korraldaja, siis sama osa viimasest lõigust selgub, et Riigikohus korraldab üksnes juristieksami komisjoni asjaajamist. Seevastu seletuskirja lk-l 14 on väidetud, et Riigikohus on juristieksamit korraldav asutus, kuid lk-l 16 taaskord, et Riigikohtule pandav täiendav ülesanne seisneb komisjoni tehnilises teenindamises. Seletuskiri lähtub ilmselt üldiselt siiski arusaamast, et juristieksamit korraldab Riigikohus (mõjuanalüüs: lk 25). Muu hulgas on seletuskirjas ka märgitud, et nt eksamiruumide tagamisega tegeleks Riigikohus (lk 8). Kuna ka ruumide valik mõjutab eksami läbiviimist (nt müra, temperatuur, ruumikus jms), peaks ka selle küsimuse lahendama eksamikomisjon. Riigikohus peaks eksami läbiviimise küsimustes toimetama üksnes komisjoni juhiste alusel.  kvaliteedi tagamisel kriitilise tähtsusega ja selle liikmed peavad olema kõrgelt motiveeritud. Efektiivseim viis selle saavutamiseks on neile töö eesmärgist ja vastutusest tuleneva tasu maksmine. Seetõttu peaks nende tööaeg olema tasustatud minimaalselt nende kitsama tegevusvaldkonna töötunni keskmise maksumuse tasemel. 19. Põhjalikumalt tuleks läbi mõelda ka eksamikomisjoni liikmete õigused ja kohustused, sh kaaluda saladuse hoidmise kohustuse sätestamist koos vastutusega. Läbitöötamist vajaks ka küsimus, kuidas toimub komisjoni rahaliste kohustuste täitmine (nt komisjoniliikmetele tasu maksmine, hüvitiste maksmine nende väljamõistmise korral). Õiguskaitse 20. Eelnõu kohaselt saab vaidlustada eksamiosade tulemusi ning selleks on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Otsustusi on selles menetluses aga rohkem, mistõttu jääb selgusetuks, kas ja millises menetluses saab ülejäänud otsuseid vaidlustada (nt eksamitasust vabastamata jätmise otsust, eksamile mittelubamise või eksamilt kõrvaldamise otsust). 21. Eksamiosa tulemuste vaidlustamise osas tasuks kaaluda, kas see peaks olema lubatav juhul, kui vaide rahuldamine eksami koondtulemust ei muudaks. Praegu on võimalik eelnõust nii aru saada, et pelgalt ühe või kahe eksamiosa läbimisel puudub õiguslik mõju – eksami edukaks läbimiseks tuleb kõik osad uuesti sooritada. 22. Eelnõu kohaselt saab eksamikomisjon vaidlustatud eksamiosale omistatud punktide arvu ka vähendada. Eelnõu seletuskirjast sellekohast põhjendust ei leia. Kuna vaie on õiguskaitsevahend, ei tohiks vaide esitamine vaidlustaja olukorda halvendada. Samuti vajaks täpsustamist, kas eksamiülesandes või hindamisskeemis vea avastamise korral parandatakse ka nende eksamil osalenute punktisummad, kes tulemust ei vaidlustanud. Rakendussätted 23. Väga oluliseks sätteks osutuks praktikas eelnõu § 15 ning tõenäoliselt tekiks selle kohaldamisel elukutsele või ametile ligipääsu taotlemise käigus vaidlusi. Seepärast tasuks kaardistada erinevad tüüpjuhtumid ning neid analüüsida. Näiteks oleks vaja selgust, kas juristieksami nõue kehtiks isikule, kellel „aegub“ kohtunikueksami tulemus kas aastal 2023, 2025 või 2027 (KS § 66 lg 5). Täpsustamist vajaks ka eelnõu § 15 lg-s 2 kasutatud sõna „hiljem“, et oleks selge, kas silmas on peetud seaduse jõustumisaega või lõikes 1 nimetatud kuupäeva.3 Regulatsioon peaks hõlmama ka olukorda, kui isik ei pea pärast seaduse jõustumist (nt alates 02.01.2024) ühtegi õiguselukutset ega -ametit. 24. Eelnõu rakendussätete põhjal jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse, et ameti- ja kutseeksamid „ei hõlmaks enam juristieksami sisu ja eesmärki“ (nt KS § 1375 lg 2). Juristieksami eesmärk on hinnata õigusametisse või -elukutsesse pürgija oskust rakendada Eestis kehtivat õigust õigusteaduse magistrikraadi tasemel. Kas juhul, kui kutseeksamil ei tohi sama eesmärki olla, saab üldse kandideerija õigusteadmisi kontrollida? Sisu osas on juristieksami kavas märgitud, et juristieksami ülesanne võib seisneda ka kohtulahendi koostamises. Kui eksamite sisud ei tohi kattuda, ei tohiks 3 Näiteks HKMS § 2821 lg 4 põhjal: kas isik, kes peab 2024. aastal õiguselukutset või -ametit, võib olla kohtus volitatud esindajaks, kui ta alates 2025. aastast pole seotud ühegi õiguselukutse või -ametiga? kohtunikueksamil kohtulahendi koostamise oskust kontrollida. Tegelikult on kaheldav, kas juristieksam peaks hõlmama kohtulahendi koostamist – selle ülesande edukaks sooritamiseks ei piisa seniste magistriõppekavade raames omandatavatest teadmistest ja oskustest.  Justiitsministeerium Teie 21.02.2023 nr [email protected] Meie 10.04.2023 nr 6-6/23-14-1 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust juristieksami seaduse eelnõu (JUM/23-0207) kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus juristieksami seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee