A. Eiche vastuväite edastamine Riigikohtule

RIIGIKOHUS 24. märtsil 2023 Lossi 17, 51005 Tartu Edastatud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Kohtuasja nr 5-23-13 Kaebuse esitaja: Alar Eiche Vastustaja: Vabariigi Valimiskomisjon Vaidlustatud lahend: Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2023 otsus nr 56 Menetlustoiming: Vastuväide Vabariigi Valimiskomisjoni 20.03.2023 kaaskirjas nr 12-19/23-17/5 sisalduvale seisukohale Lugupeetud Riigikohus 1. Alar Eiche (edaspidi kaebaja) esitas 16. märtsil 2023 Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2023 otsusele nr 56. 2. Kaebaja esitas 19. märtsil 2023 Riigikohtule täiendava selgituse ja jääb esitatud väidete juurde vaatamata Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) 20. märtsi 2023 kaaskirjas nr 12-19/23-17/5 „Alar Eiche kaebuse täienduse edastamine“ viidatud veebiarhiivi aadressidele. Kaebaja sai VVK 20. märtsi 2023 kirjast teada 23. märtsil 2023 e-toimiku kaudu ja vastab sellele esimesel võimalusel. VASTUVÄIDE 3. Kaebaja jääb varasemalt antud selgitustele ja taotlustele kindlaks. VVK 20. märtsi 2023 kaaskirjas toodud veebiarhiivi aadressi lehitsedes (paremal ülaosas nooltele vajutades) on võimalik tuvastada anomaalia. Nii sisaldub pärast valimisi 6. märtsil 2023 veebiarhiivi üles laetud aadress https://web.archive.org/web/20230306020837/https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/e- haaletamise-juhised/e-haale-kontrollimine esmakordset viidet kontrolli käiku kirjeldavale pildile, mis pidanuks olema juhendis häälte kontrollimiseks enne valimisi ja valimiste ajal, sest sisaldab selgitust: „soovi korral saate e-häält muuta uuesti elektrooniliselt hääletades (kuni 4. märts kella 20:00ni). VKK 20. märtsi 2023 kaaskirjas toodud veebiarhiivi aadressi lehitsedes kehtis enne 06.03.2023 veebiarhiivi 05.12.2022 üles laetud aadress https://web.archive.org/web/20221205041341/https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/e- haaletamise-juhised/e-haale-kontrollimine, kus on viide sama situatsiooni kirjeldavale pildile, mis oli seal valimiste ajal, vt pilti all, mida muudeti veebiarhiivis millegipärast alles pärast valimisi, aga püüti jätta muljet kuupäeva lisamisega, nagu oleks see seal olnud enne valimisi. 4. Asjaolu, et VVK 20. märtsi 2023 kirjas sisalduvasse veebiarhiivi aadressi on kirjutatud sõnaühend web.archive.org, ei tee osundatud lehekülge autentseks Eesti riiklikuks arhiiviks. Tegemist on serveri kataloogiga, mida haldaja saab muuta ja jooksvalt (ka tagasiulatuvalt) erinevaid parandusi teha. Eelmises punktis väljatoodud näite puhul (veebiarhiivi lehitsemisel) on näha, et Riigikogu valimiste ajal oli juhiste lugejale ette näidata ühe sisuga pilt, valimiste lõppemise järgselt pandi üles teine pilt, mis õpetas käituma valimiste ajal, mis on ilmselgelt anomaalia. Samas ei ole vaidlus kokkuvõttes mitte juhiste muutmise võimaliku aja, vaid kaebaja õiguste tõendatud rikkumise üle. 5. Kuna internetihääletusest paberile jälgi ei jää, sõltub avalikkuse usaldus selle vastu suures osas tegevuse aruandlusest ja läbipaistvusest.1 E-hääletus seondub vahetult põhiseaduse printsiipide - demokraatia põhimõtte järgimise, võrdsusõiguse tagamise ja diskrimineerimise keeluga. Riigikogu valimiste seadusest otsekohalduvalt on valijal (põhi)õigus kontrollida, kas tema antud e-hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud ja salvestatud sellisel kujul nagu edastati. See tähendab ühemõtteliselt, et demokraatia printsiipi ja võrdse kohtlemise printsiipi kohaldades peab esinduskogude valimise kontekstis elektroonilisel hääletamisel kõikidele valimisõiguslikele isikutele olema erandeid tegemata tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks, sh valimistoimingu (e-hääle edastamise) kontrollimiseks. 6. Asjaolu, et VVK juht Arne Koitmäe on kaebuse punktis 37 viidatud ajalehe Postimees artiklis https://elu24.postimees.ee/7733016/see-ei-toiminud-e-haalt-mobiilirakendusega-kontrollida- soovinud-naine-jai-abitusse-olukorda avaldanud, et e-hääletamise perioodil 27. veebruarist kuni 4. märtsini kontrollis oma e-häält «EH kontrollrakendusega» 17 371 inimest (samas kui e-hääletas 313 514 inimest), ei näita iseenesest mitte vähest huvi e-hääletamise kontrolli vastu, vaid pigem kinnitab e-hääletamise massilist kontrollimise ebaõnnestumist riiklikult loodud ja tagatud «EH kontrollrakendusega». Esitatud kontekstis pole riigi valimisteenistuse juhi esitatud kontrolli teostanud isikute üldarv argument seni, kuni pole tõestatud, kui suurel osal inimestel kontroll ebaõnnestus, sest süsteem registreerib positiivsed päringud, mitte päringuid, mis serverisse ei jõudnud. Kontrolli ebaõnnestumiste üldarvu ei saa tuletada ka riigi valimisteenistusele helistanute üldarvu (väidetavalt 29) põhjal. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et kontrollida ei õnnestunud temal, abikaasal, kaebuses on tehtud viide, et nördinud inimesed on pöördunud ajakirjanduse poole. Kaebaja laiendab loetelu Delfis 4. märtsil 2023 pärast e-hääletuse lõppu ilmunud artikliga „PUUST JA PUNASEKS | Miks on valijate arv pidevas muutumises? Mis põhjusel võis e-hääle kontrollimine raskendatud olla?“, kus on nimetatud, et Delfi poole pöördus hääletaja, kes ei saanud peale e-hääle andmist QR-koodiga toimingut kontrollida https://www.delfi.ee/artikkel/120152470/puust-ja- punaseks-miks-on-valijate-arv-pidevas-muutumises-mis-pohjusel-vois-e-haale-kontrollimine- raskendatud-olla. 7. Kaebaja ei saa nõus olla Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsil 2023 asetleidnud käsitlusega, et vastutus riigile pandud kontrolli ebaõnnestumise eest langeb valijale. Valijal peab jääma õigus oma e-häält kontrollida pärast valimisi enne valimistulemuste väljakuulutamist, kui kõik on tehniliselt veel võimalik vähemalt olukorras, kus e-hääle kontrollimist pole riik taganud e-hääletamise ajal. Küsimus saab ainult olla, kui personifitseeritud see on, absoluutne keeld (nagu on väljendanud Vabariigi Valimiskomisjon) võrdub valija riiklikul tasemel diskrimineerimise õigustamisega. 8. Palun arvestada käesolevat vastuväidet lahendi tegemisel. Lugupidamisega Alar Eiche 1 Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo, EESTI RIIGIKOGU VALIMISED 6. märts 2011 OSCE/ODIHR-i valimiste hindamise missiooni aruanne, https://www.osce.org/files/f/documents/2/7/81813.pdf Riigikohus [email protected] 24.03.2023 nr 12-19/23-17/7 Alar Eiche vastuväite edastamine Edastan Riigikohtule Alar Eiche vastuväite Vabariigi Valimiskomisjoni kaaskirjale (lisa 1). Vabariigi Valimiskomisjon jääb seniste seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjoni 25.01.2021 otsuse nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ p-s 3.6 kehtestatud nõue, et valija peab saama oma elektrooniliselt antud häält kontrollida kolmekümne minuti jooksul kuni kolm korda, on ette nähtud eesmärgiga minimeerida ohtu, et kõrvalistel isikutel oleks võimalus isikustatud elektroonilise hääle sisule juurde pääseda. Sellise tehnoloogilise lahenduse loomine, mis võimaldaks isikustatud elektroonilist häält avada pikema aja jooksul, sh pärast elektroonilise hääletamise lõppemist, ei oleks kooskõlas Riigikogu valimise seaduse ja viidatud otsusega nr 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask esimees Lisa: Vastuväide