EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 14.5.2019
С(2019) 3452 final
KOMISJONI OTSUS,
14.5.2019,
millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral
liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide
kindlaksmääramiseks
ET ET
KOMISJONI OTSUS,
14.5.2019,
millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu
rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut
ning arvestades järgmist:
(1) Käesolevas otsuses sätestatud finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suuniste eesmärk on
anda asjaomastele komisjoni talitustele juhiseid põhimõtete, kriteeriumide ja skaala kohta, mida
vastavalt neis suunistes sätestatule tuleks kohaldada finantskorrektsioonide puhul, mida
komisjon teeb koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames liidu rahastatavate
kulude suhtes juhul, kui ei ole järgitud kohaldatavaid riigihanke-eeskirju, eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/23/EL,1 2014/24/EL2 ja 2014/25/EL3.
(2) Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 144 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL, Euratom) 2018/10464 artikli 101 lõikele 8 peab komisjon rakendama
liikmesriikide suhtes finantskorrektsioone, et arvata liidu rahastatavatest kuludest välja sellised
maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes, võttes arvesse haldusressursside
proportsionaalset kasutamist. Finantskorrektsioonide tegemisel võetakse aluseks kindlakstehtud
põhjendamatult kulutatud summade suurus ja nende finantsmõju eelarvele. Kui neid summasid
ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib komisjon rakendada ekstrapoleeritud või
kindlamääralisi finantskorrektsioone vastavalt valdkondlikele õigusnormidele. Lisaks peab
komisjon finantskorrektsiooni summa üle otsustamisel võtma arvesse kohaldatava õiguse
rikkumise olemust ja raskusastet ning finantsmõju eelarvele, sealhulgas juhtimis- ja
kontrollisüsteemide puuduste korral.
(3) Suunised peaksid hõlmama kõiki fonde, mille puhul eelarvet täidetakse koostöös
liikmesriikidega.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-,
transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve
suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL)
nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja
otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
1
(4) Käesolevad suunised kajastavad kogemusi, mis on saadud riigihanke-eeskirjade rikkumise
korral tehtavaid finantskorrektsioone käsitlevate eelmiste suuniste kohaldamisel, mis võeti vastu
komisjoni 19. detsembri 2013. aasta otsusega,5 ning neis täpsustatakse proportsionaalsuse
põhimõtte ning direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaselt tehtavate
korrektsioonide suurust. Asjakohasel juhul tuleks suunistest lähtuda ka direktiivi 2009/81/EÜ6
alusel sõlmitud lepingute puhul.
(5) Siin esitatud suunistest tuleks lähtuda finantskorrektsioonide tegemise menetlustes, mis
algatatakse pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.
(6) Komisjon peaks neid suuniseid kasutama selleks, et tagada liidu rahastatavate kuludega seotud
finantskorrektsioonide tegemisel liikmesriikide võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja
proportsionaalsus,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsusega kehtestatakse otsuse lisas esitatud suunised koostöös liikmesriikidega toimuva
eelarve täitmise raames liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide
kindlaksmääramiseks kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral.
Artikkel 2
Komisjon lähtub neist suunistest finantskorrektsioonide tegemise menetlustes, mis algatatakse pärast
käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.
Brüssel, 14.5.2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Corina CREŢU
5
C(2013) 9527 (final).
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse-
ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise
kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
2
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 14.5.2019
С(2019) 3452 final
LISA
KOMISJONI OTSUS,
14.5.2019,
millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral
liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide
kindlaksmääramiseks
ET ET
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 2
1.1. Suuniste eesmärk ............................................................................................... 2
1.2. Kohaldamisala ................................................................................................... 3
1.2.1. Lepingud, mille suhtes kohaldatakse direktiive ................................................ 3
1.2.2. Lepingud, mille suhtes direktiive ei kohaldata .................................................. 4
1.2.3. Kindla piiriülese huvi olemasolu ....................................................................... 4
1.3. Kulud, mille suhtes finantskorrektsioone rakendatakse .................................... 4
1.4. Kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta proportsionaalse korrektsioonimäära üle
otsustamisel ....................................................................................................... 5
1.5. Pettus ................................................................................................................. 6
2. ÕIGUSNORMIDE RIKKUMISE LIIGID JA VASTAVAD
FINANTSKORREKTSIOONIDE MÄÄRAD............................................................ 7
2.1. Hanketeade ja tehniline kirjeldus ...................................................................... 7
2.2. Pakkujate valimine ja pakkumuste hindamine ................................................ 16
2.3. Lepingu täitmine .............................................................................................. 21
1
1. SISSEJUHATUS
1.1. Suuniste eesmärk
Käesolevad suunised teenivad kahte üldeesmärki:
suurendada liikmesriikide jaoks õiguskindlust. Selleks on oluline selgitada, millistel
asjaoludel võib komisjon kohaldatavate liidu riigihanke-eeskirjade või nende rakendamist
käsitlevate siseriiklike õigusnormide rikkumise korral teha finantskorrektsioone;
tagada proportsionaalsus. Selleks on oluline, et komisjon võtaks finantskorrektsiooni üle
otsustamisel arvesse õigusnormide rikkumise1 olemust ja raskusastet ning sellega seotud
finantsmõju liidu eelarvele.
Komisjon teeb finantskorrektsioone selleks, et arvata liidu rahastatavatest kuludest välja sellised
maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes (vrd määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 144
ja finantsmääruse artikli 101 lõige 8). Õigusnormide rikkumine võib, ent ei pruugi olla täpselt
kvantifitseeritav. Võimaluse korral kvantifitseeritakse õigusnormide rikkumise finantsmõju
täpselt, tuginedes konkreetsete juhtumite uurimisele, et arvutada välja kulude hüvitamiseks
komisjonile valesti deklareeritud kulude täpne summa; sellistel juhtudel tuleb finantskorrektsioon
täpselt arvutada. Siiski leitakse, et riigihangete puhul ei ole õigusnormide rikkumise olemusest
tulenevalt võimalik rikkumise finantsmõju täpselt kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb
mõjutatud kulude suhtes rakendada kindlamääralist korrektsiooni, võttes arvesse õigusnormide
rikkumise olemust ja raskusastet vastavalt punktis 1.4 sätestatud kriteeriumidele.
Riigihankevaldkonnas esinevate õigusnormide rikkumiste analüüsimisel peetakse silmas eesmärki
kaitsta liidu finantshuve ja tagada liidu õiguse (eelkõige läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu,
võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtete) järgimine. Lisaks võib
finantskorrektsioone teha ainult siis, kui kõnealune õigusnormide rikkumine avaldas või võinuks
avaldada finantsmõju liidu eelarvele. Seetõttu on käesolevates suunistes käsitletavad
õigusnormide rikkumiste liigid (või neile sarnased õigusnormide rikkumised), mille puhul
rakendatakse 2. jaos sätestatud kindlamääralist finantskorrektsiooni, sellised õigusnormide
rikkumised, mis loetakse finantsmõju omavaks2. Juhtudel, mil riigihanke-eeskirjade rikkumine on
ainult formaalne, ilma tegeliku või võimaliku finantsmõjuta, ei ole finantskorrektsiooni tegemine
põhjendatud3.
Suunised teenivad ka eesmärki edendada riigihangetega seotud vigade järjekindlat käsitlemist
asjaomaste komisjoni talituste, Euroopa Kontrollikoja4 ja liikmesriikide poolt. Liikmesriigid
vastutavad eelkõige õigusnormide rikkumise uurimise ja nõutavate finantskorrektsioonide
rakendamise eest. Sellega seoses on soovitatav, et liikmesriikide pädevad asutused kohaldaksid
1
Suuniste kontekstis tähendab õigusnormide rikkumine kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumist, mis on
mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet.
2
2. jaos kirjeldatud õigusnormiderikkumised on kõige sagedamini avastatavad õigusnormide rikkumise liigid. See
loetelu ei ole ammendav. Muid õigusnormide rikkumisi tuleks võimaluse korral käsitleda analoogselt
käesolevates suunistes kindlaks määratud õigusnormiderikkumiste liikidega.
3
Näide: kui lepingu sõlmimise teade avaldati nõutust hiljem või jäi üldse avaldamata.
4
Vrd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses Euroopa Parlamendi poolt 2010. aastal antud soovitus:
„Euroopa Parlament kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles kiiresti ühtlustama riigihangetega seotud vigade
käsitlemist kahes poliitikavaldkonnas: põllumajandus ja loodusvarad ning ühtekuuluvus, energeetika ja transport
(...)“
2
oma talituste avastatud õigusnormiderikkumiste käsitlemisel käesolevates suunistes sätestatud
kriteeriume ja finantskorrektsioonide määrasid.
Rahastatavad tegevused tuleks valida vastavalt kohaldatavatele ELi ja siseriiklikele
õigusnormidele, sealhulgas riigihangetega seotud õigusnormidele. Selles kontekstis võib esineda
kaks stsenaariumi.
a) Kui hankelepingu sõlmimiseks kasutatud hankemenetlus on vastuolus riigihanke-eeskirjadega
(mis toob kaasa finantskorrektsiooni rakendamise, kui lepingust tulenevad kulud deklareeritakse
komisjonile) ja see leping ei ole veel allkirjastatud, võib asjaomane asutus, võttes arvesse
võimalikke lisakulusid ja ajapiiranguid, soovitada toetusesaajal korraldada uus hankemenetlus,
mis täielikult vastab nimetatud õigusnormidele. Kui uut hankemenetlust ei korraldata, tuleks
õigusnormide rikkumisega seoses rakendada korrektsiooni, kohaldades käesolevaid suuniseid5.
b) Kui õigusnormide rikkumine avastatakse pärast lepingu allkirjastamist ja tegevus on
rahastamiseks heakskiidetud (tegevuse tsükli mis tahes etapis), tuleks õigusnormide rikkumisega
seoses rakendada korrektsiooni, kohaldades käesolevaid suuniseid.
1.2. Kohaldamisala
Nagu on sätestatud otsuse artiklis 1, on käesolevates suunistes kehtestatud finantskorrektsioonid,
mida tuleb rakendada õigusnormide rikkumiste korral, mille puhul on tegemist lepingute 6 suhtes
kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumistega, mis tekitavad koostöös liikmesriikidega
toimuva eelarve täitmise raames liidu rahastatavaid kulusid7.
1.2.1. Lepingud, mille suhtes kohaldatakse direktiive
Käesolevates suunistes käsitletakse õigusnormide rikkumisi, mis on direktiivides8 kindlaks
määratud ja mis avastatakse seoses riigihankelepingute ja avaliku sektori hankijatega. Direktiivi
2014/24/EL artikli 13 kohaldamisel kohaldatakse neid suuniseid ka avaliku sektori hankijate
subsideeritavate lepingute suhtes, isegi kui need hankijad ei ole kõnealuseid lepinguid sõlminud.
5
S.t komisjonile asjaomase lepinguga seoses deklareeritavate kulude suhtes tuleks teha eelnev kindlamääraline
korrektsioon.
6
Suuniste kohaldamisel kasutatakse mõistet „leping“ laias tähenduses, s.t selle puhul viidatakse iga liiki
riigihankemenetlustele.
7
Käesolevaid suuniseid ei kohaldata selliste õigusnormiderikkumiste suhtes, mis on seotud lihtsustatud
kuluvõimalustega.
8
Direktiivid on järgmised:
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute
sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1), arvestades selles tehtud muudatusi;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65), arvestades selles tehtud muudatusi;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-,
energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243), arvestades selles tehtud muudatusi;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate
kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
3
1.2.2. Lepingud, mille suhtes direktiive ei kohaldata
Juhul, kui direktiive ei kohaldata,9 kuid hange kuulub aluslepingu ja siseriikliku riigihankeõiguse
kohaldamisalasse, kohaldatakse käesolevaid suuniseid tingimusel, et on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
i) esineb kindel piiriülene huvi punktis 1.2.3 kindlaks määratud tähenduses ning asjaomaste
lepingute sõlmimisel ei ole järgitud aluslepingus sätestatud läbipaistvuse põhimõtet ja
diskrimineerimiskeeldu;
ii) asjaomaste lepingute puhul on selgelt rikutud siseriikliku riigihankeõigust.
Lisaks on need suunised kohaldatavad ka juhul, kui siseriiklike õigusnormide (sealhulgas
lepingutingimuste või lepingu sõlmimise tingimuste) kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi
rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid
õigusnorme,10 isegi kui need toetusesaajad ise ei ole avaliku sektori hankijad, nagu on kindlaks
määratud direktiivides. Sellisel juhul on õigusnormide rikkumise puhul tegemist siseriiklike
õigusnormide rikkumisega (nt viidatakse toetuslepingu tingimustes aluslepingu põhimõtetele või
siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele).
Kõigil sellistel juhtudel tuleks finantskorrektsioonide nõutav suurus kehtestada analoogselt 2. jaos
kindlaks määratud õigusnormiderikkumise liikidega.
1.2.3. Kindla piiriülese huvi olemasolu
Lepingute puhul, mis ei kuulu direktiivide kohaldamisalasse, kannab komisjon Euroopa Kohtu
praktika11 kohaselt kindla piiriülese huvi olemasolu tõendamise kohustust.
Sellega seoses tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas on faktilisi elemente, mis koostoimes tõendavad
piiriülese huvi olemasolu, sealhulgas järgmised: i) lepingu ese, ii) lepingu hinnanguline väärtus,
iii) lepingu tehnilised nõuded, iv) lepingu täitmise geograafiline asukoht, v) tõendid teistest
liikmesriikidest esitatud pakkumuste kohta või mõne teise liikmesriigi ettevõtjate avaldatud huvi
kohta.
1.3. Kulud, mille suhtes finantskorrektsioone rakendatakse
Kui komisjon avastab õigusnormide rikkumise, mis on seotud riigihanke-eeskirjade rikkumisega,
määrab ta kindlaks käesolevate suuniste kohaselt rakendatava finantskorrektsiooni summa.
Finantskorrektsiooni summa arvutatakse õigusnormide rikkumisest mõjutatud lepinguga (või selle
osaga12) seotud ja komisjonile deklareeritud kulude summa alusel, kasutades asjakohast
9
Sealhulgas direktiivi 2014/24/EL XIV lisas loetlemata sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste lepingud.
10
Näiteks siseriiklikud või programmi rahastamiskõlblikkuse õigusnormid, millega nähakse ette kohustus, et
toetusesaajad, kes ei ole avaliku sektori hankijad, peavad järgima teatavat lihtsustatud hankekorda, kui nad
sõlmivad lepinguid oma tarnijatega.
11
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, komisjon vs. Iirimaa, C-507/03, EKL 2007, lk I-9777, punktid 32 ja 34. Vt ka
kohtuotsus, Euroopa Kohus, komisjon vs. Itaalia, C-412/04, EKL 2008, lk I-619; kohtuotsus, Euroopa Kohus,
SECAP SpA ja Santorso Soc. vs. Comune di Torino, liidetud kohtuasjad C-147/06 ja C-148/06, EKL 2008, lk I-
3565.
12
Finantskorrektsioon piirdub lepingu osaga, kui see osa on selgelt eristatav, nimelt juhul, kui leping on jagatud
osadeks või kui lepingut reguleerib direktiivi 2014/24/EL artikli 33 kohane raamleping. Nii tuleks teha siis, kui
tehniline kirjeldus on piirav lepingu ühe osa puhul, nagu selles näites: haigla ehitamiseks sõlmitud laiema
ehitustööde hankelepingu ühes osas nõudis avaliku sektori hankija konkreetse kaubamärgiga arvuteid (lisamata
4
kindlamääralist korrektsiooni vastavalt 2. jaole ja võttes arvesse punktis 1.4 sätestatud
kriteeriume.
Sama korrektsioonimäära tuleks kohaldada õigusnormide rikkumisest mõjutatud sama lepinguga
(või selle osaga) seotud edaspidiste kulude suhtes enne nende sertifitseerimist komisjonile.
Praktiline näide:
Kui (ebaseaduslike kvalifitseerimise tingimuste kohaldamise tulemusena sõlmitud) ehitustööde
hankelepinguga seoses komisjonile deklareeritud kogukulude summa on 10 000 000 eurot ja kui
kohaldatav finantskorrektsiooni määr on 25 %, tuleb komisjonile esitatavast kuludeklaratsioonist
maha arvata 2 500 000 eurot. Sellest tulenevalt vähendatakse liidu rahastust selle prioriteetse
suuna asjakohase kaasrahastamise määra alusel, mille raames kulud deklareeriti. Kui edaspidi
kavatsevad riigi ametiasutused deklareerida täiendavaid kulusid, mis on seotud sama lepinguga,
mida mõjutab sama õigusnormide rikkumine, tuleks nende kulude suhtes rakendada sama 25 %
korrektsioonimäära enne nende deklareerimist komisjonile13. Lõpptulemusena korrigeeritakse
lepinguga seotud maksete kogusummat sama korrektsioonimäära alusel.
1.4. Kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta proportsionaalse korrektsioonimäära üle
otsustamisel
Nagu märgiti punktis 1.1, võib komisjon juhul, kui õigusnormide rikkumise olemusest tulenevalt
ei ole selle täpset finantsmõju võimalik kvantifitseerida, kuid õigusnormide rikkumine võib
avaldada eelarvele mõju, lähtuda rakendatava korrektsiooni summa arvutamisel kolmest
kriteeriumist, nimelt õigusnormide rikkumise olemusest ja raskusastmest14 ning sellega fondidele
põhjustatavast rahalisest kahjust. See tähendab, et käesolevate suuniste 2. jaos loetletud määrade
skaala (5 %, 10 %, 25 % ja 100 %) alusel tehtud finantskorrektsioonid vastavad
proportsionaalsuse põhimõttele. Sellele vaatamata tuleb rakendatava finantskorrektsiooni
lõppsumma kindlaksmääramisel arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad tuvastatud
õigusnormiderikkumist nende elementide suhtes, mida on vastava määra kehtestamisel arvesse
võetud15.
Kui sama hankemenetluse puhul avastatakse mitu õigusnormide rikkumist, siis
korrektsioonimäärasid ei kumuleerita. Asjaomase lepingu suhtes vastavalt 2. jaole rakendatava
korrektsioonimäära kindlaksmääramisel võetakse aluseks kõige raskem õigusnormide rikkumine.
Mõnel juhul võivad riigihangetega seotud üksikud õigusnormide rikkumised olla süsteemse
iseloomuga, mis on tingitud juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudusest. Sellistel juhtudel peaks
liikmesriik pärast riigihangetega seotud üksikute õigusnormiderikkumiste suhtes korrektsioonide
tegemist võtma asjakohaseid parandusmeetmeid seoses muude hankemenetlustega, mida mõjutab
sama liiki õigusnormide rikkumine. Kui seda ei tehta (s.t kui kõiki sellisest puudusest mõjutatud
kulusid ei ole korrigeeritud, kohaldab komisjon vastavaid parandusmeetmeid, sealhulgas
netofinantskorrektsioone, vastavalt iga fondi suhtes kohaldatavatele valdkondlikele
kohustuslikku märkust „või samaväärne“). Sellisel juhul puudutab finantskorrektsioon ainult kõnealuse lepingu
alusel soetatud arvutitega seotud kulusid, mitte kogu lepingu kulusid.
13
Riigi ametiasutused peavad säilitama lepingu suhtes rakendatud finantskorrektsioonide täieliku kontrolljälje,
sealhulgas asjakohased andmed raamatupidamissüsteemis.
14
Eeskirjade rikkumise raskusastme hindamisel võetakse eelkõige arvesse järgmisi tegureid: konkurentsi tase,
läbipaistvus ja võrdne kohtlemine.
15
Vt eelkõige määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 144 lõige 2 ja Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika:
otsused kohtuasjades C-406/14 (punktid 47–49) ja C-408/16 (punktid 65 ja 66).
5
õigusnormidele. Finantskorrektsioone tuleb rakendada mõjutatud hankemenetluste suhtes, mille
suhtes ei ole individuaalseid korrektsioone veel tehtud.
1.5. Pettus
100 % suurust finantskorrektsiooni rakendatakse kulude suhtes, mida mõjutab õigusnormide
rikkumine, mis seisneb ELi eelarvele mõju avaldavas riigihanke-eeskirjade rikkumises, mis on
seotud liidu finantshuve kahjustava pettusega, või mis tahes muus direktiivi (EL) 2017/137116
artiklitega 3–5 kindlaks määratud süüteos, mille on kindlaks teinud pädev õigusasutus või mille
on tuvastanud pädev ELi või siseriiklik asutus, tuginedes pettuse esinemist kinnitavatele
tõendusmaterjalidele.
Pettusi võivad tuvastada korruptsioonivastased/pettusevastased ELi või siseriiklikud haldus- ja
kriminaaluurimisasutused.
Komisjoni ja siseriiklike auditeerimisasutuste17 audiitoritel ei ole pettusejuhtumite uurimiseks
eripädevust (välja arvatud juhul, kui neile on siseriikliku õiguse alusel omistatud sellekohased
kohustused). Seega ei ole nende aruanded iseenesest pettuse olemasolu kindlaksmääramise
aluseks, isegi kui neis tuvastatakse pettuse risk või osutatakse pettuse tõenäosusele. See ei piira
nende kohustust teatada „OLAFile ja teistele pädevatele asutustele kõik asjaolud, millest nad on
oma ametiülesannete täitmisel teada saanud ja mida võiks käsitada (...) kuriteona“, ega
liikmesriikide kohustust tagada, „et riiklikud auditeerimisasutused teevad sama“, nagu on
sätestatud direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 15 lõikes 3.
16
Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371 (mis käsitleb
võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) artikli 3 lõike 2 punktis b.
17
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul sertifitseerimisasutused.
6
2. ÕIGUSNORMIDE RIKKUMISE LIIGID JA VASTAVAD FINANTSKORREKTSIOONIDE MÄÄRAD
2.1. Hanketeade ja tehniline kirjeldus
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
1. Hanketeate avaldamata Direktiivi 2014/23/EL artikkel 31 Hanketeadet ei avaldatud kooskõlas asjakohaste 100 %
jätmine õigusnormidega (nt avaldamine Euroopa Liidu Teatajas
Direktiivi 2014/24/EL artiklid 26, 32 (ELT)), kuigi see on direktiivide kohaselt nõutav.
Või põhjendamatult lepingu ja 49
sõlmimine See kehtib ka lepingute sõlmimise kohta
pakkumismenetlust Direktiivi 2014/25/EL artiklid 44 ja pakkumismenetlust korraldamata või väljakuulutamiseta
korraldamata (s.t ebaseaduslik 67–69 läbirääkimistega hankemenetluste kohta, kui nende
väljakuulutamiseta kasutamise kriteeriumid ei ole täidetud.
läbirääkimistega
hankemenetlus) Sama, mis eespool, välja arvatud asjaolu, et 25 %
avalikustamiseks kasutati muid piisavaid vahendeid19.
2. Ehitustööde/teenuste/asjade Direktiivi 2014/23/EL artikli 8 Ehitustööde projekt või teatava hulga asjade ja/või 100 %
hankelepingute kunstlik lõige 4 teenuste kavandatav ost jagatakse kunstlikult mitmeks (korrektsioon
osadeks jagamine lepinguks. Selle tulemusena jääb iga ehitustööde, asjade tehakse, kui
Direktiivi 2014/24/EL artikli 5 või teenuste osa käsitlev leping allapoole direktiivides hanketeadet
lõige 3 sätestatud piirmäära, mistõttu ELTs ei avaldata teavet asjaomaste
kõigi asjaomaste ehitustööde, teenuste või asjade hanke ehitustööde, asjade
Direktiivi 2014/25/EL artikli 16 kohta20. või teenuste kohta
lõige 3 ei avaldatud ELTs,
kuigi see on
18
Osutatud kohtupraktikas viidatakse direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätetele. Esitatud tõlgendus võib siiski olla asjakohane ka 2014. aasta direktiivide sätete puhul.
19
Avalikustamisvahendite piisavus tähendab seda, et hanketeade on avaldatud viisil, mis tagab, et teises liikmesriigis asuval ettevõtjal on enne hankelepingu sõlmimist juurdepääs
asjakohasele teabele riigihanke kohta, nii et tal on võimalik esitada pakkumus või väljendada huvi hankes osalemiseks. Praktikas on see nii, kui i) hanketeade on avaldatud
riiklikul tasandil (vastavalt sellekohastele siseriiklikele õigusaktidele või -normidele) ja/või ii) on järgitud hangete avalikustamise põhinõudeid (vt nende nõuete kohta lähemalt
komisjoni tõlgendava teatise 2006/C 179/02 punktist 2.1).
20
Sama lähenemisviisi kasutatakse mutatis mutandis ka lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse üksnes siseriiklikke riigihanke-eeskirju, kui ehitustööde, asjade või teenuste
kunstliku jagamise tõttu ei avaldata kooskõlas nende õigusnormidega teavet hanke kohta.
7
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
C-574/10: komisjon vs. Saksamaa, direktiivide
T-358/08: Hispaania vs. komisjon, kohaselt nõutav)
T-384/10: Hispaania vs. komisjon
Sama, mis eespool, välja arvatud asjaolu, et 25 %
avalikustamiseks kasutati muid piisavaid vahendeid
samadel tingimustel, nagu on kirjeldatud eespool
punktis 1.
3. Hankelepingu osadeks Direktiivi 2014/24/EL artikli 46 Avaliku sektori hankija ei esita peamisi põhjusi, miks ta 5%
jagamata jätmise lõige 1 otsustas hanke osadeks jagamata jätta.
põhjendamatus
4. Pakkumuste või Direktiivi 2014/24/EL artiklid 27– Direktiivides sätestatud tähtaega on lühendatud 85 % 100 %
osalemistaotluste laekumise 30, artikli 47 lõiked 1 ja 3 ning võrra või enam või tähtaeg on 5 päeva või lühem.
tähtaja rikkumine21 artikli 53 lõige 1
Direktiivides sätestatud tähtaega on lühendatud 50 % 25 %
või Direktiivi 2014/25/EL artiklid 45– võrra või enam (kuid vähem kui 85 % võrra)22.
48, artikli 66 lõige 3 ja artikli 73
Pakkumuste laekumise tähtaja lõige 1 Direktiivides sätestatud tähtaega on lühendatud 30 % 10 %
pikendamata jätmine võrra või enam (kuid vähem kui 50 % võrra).
hankedokumentides oluliste
või
21
Seda tähtaega kohaldatakse avatud hankemenetluste, piiratud hankemenetluste ja konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetluste puhul.
Tähelepanu tuleb pöörata ka direktiivi 2014/24/EL artikli 47 lõikele 1: „Pakkumuste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtab avaliku sektori hankija
arvesse konkreetse lepingu keerukust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks artiklites 27-31 sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.“
22
Näiteks pakkumuste laekumise minimaalse tähtaja puhul, mis on 35 päeva (vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklile 27), võib esineda kaks stsenaariumi: 1) avaliku sektori
hankija kohaldatud tähtaeg oli 10 päeva, mis tähendab, et tähtaega lühendati 71,4 % [= (35-10)/35)]; seega on põhjendatud 25 %-line finantskorrektsioon; 2) avaliku sektori
hankija kohaldatud tähtaeg oli 10 päeva, kuid minimaalne tähtaeg võis olla 15 päeva (kuna avaldati eelteade), mis tähendab, et tähtaega lühendati 33 % [= (15-10)/15)]; seega on
põhjendatud 10 %-line finantskorrektsioon.
8
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
muudatuste tegemisel Hankedokumentides oluliste muudatuste tegemisel ei
pikendatud tähtaegu23.
Direktiivides sätestatud tähtaega on lühendatud vähem 5%
kui 30 % võrra.
5. Ebapiisav aeg Direktiivi 2014/23/EL artiklid 29 Ettevõtjatele (s.t potentsiaalsetele 10 %
potentsiaalsetele ja 34 pakkujatele/kandidaatidele) hankedokumentide
pakkujatele/taotlejatele omandamiseks antud aeg on liiga lühike (s.t 50 %
hankedokumentide Direktiivi 2014/24/EL artiklid 22 asjakohaste sätete kohaselt hankedokumentides
omandamiseks ja 53 ettenähtud pakkumuste laekumise tähtajast või lühem),
millega on loodud põhjendamatu takistus riigihanke
või Direktiivi 2014/25/EL artiklid 40 avamiseks konkurentsile.
ja 73
Piirangud hankedokumentide Ettevõtjatele (s.t potentsiaalsetele 5%
omandamisel pakkujatele/kandidaatidele) hankedokumentide
omandamiseks antud aega on lühendatud, kuid vähem
kui 80 % võrra asjakohaste sätete kohaselt
hankedokumentides ettenähtud pakkumuste laekumise
tähtajast.
Ettevõtjatele (s.t potentsiaalsetele 25 %
pakkujatele/kandidaatidele) hankedokumentide
omandamiseks antud aeg on 5 päeva või lühem.
või
Kui avaliku sektori hankija ei ole üldse võimaldanud24
elektrooniliste vahendite abil hankedokumentidele
23
Vrd direktiivi 2014/24/EL artikli 47 lõike 3 punkt b.
24
Kui elektroonilist juurdepääsu võimaldati, kuid juurdepääsuaega lühendati, kohaldatakse vastavalt eespool nimetatud määrasid 25 %, 10 % või 5 %.
9
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu vastavalt
direktiivi 2014/24/EL artikli 53 lõikele 1, on tegemist
tõsise õigusnormide rikkumisega25.
6. Pakkumuste laekumise Direktiivi 2014/23/EL artiklid 3 Pakkumuste (või osalemistaotluste) laekumise esialgne 5%
pikendatud tähtaja avaldamata ja 39 tähtaeg oli kohaldatavate sätete kohaselt õige, kuid selle
jätmine26 pikendamisest ei teatatud korrektselt vastavalt
Direktiivi 2014/24/EL artiklid 18 asjakohastele õigusnormidele (s.t avaldamine ELTs),
või ja 47 kuid teavet (pikendatud tähtaja kohta) avaldati muul
viisil (vt eespool punktis 1 esitatud tingimused).
Direktiivi 2014/25/EL artiklid 36
ja 66 Sama, mis eespool, kuid teavet (pikendatud tähtaja 10 %
Pakkumuste laekumise tähtaja kohta) ei avaldatud muul viisil (vt eespool punktis 1
pikendamata jätmine esitatud tingimused).
või
Pakkumuste laekumise tähtaja pikendamata jätmine
juhul, kui mis tahes põhjusel ei edastatud lisateavet
hiljemalt kuus päeva enne pakkumuste laekumiseks
kehtestatud tähtaega, kuigi ettevõtjad taotlesid lisateavet
õigeaegselt27.
7. Konkurentsipõhise Direktiivi 2014/24/EL artikli 26 Avaliku sektori hankija sõlmib hankelepingu 25 %
läbirääkimistega lõige 4 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või
hankemenetluse või konkurentidega peetava dialoogi teel olukordades, kus
25
Välja arvatud juhtudel, kui osutatud sätte teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimused on täidetud. Sellistel juhtudel korrektsiooni ei rakendata.
26
Või osalemistaotluste laekumise pikendatud tähtaja avaldamata jätmine; seda tähtaega kohaldatakse piiratud hankemenetluste ja läbirääkimistega hankemenetluste puhul, mille
kohta on avaldatud hanketeade.
27
Vrd direktiivi 2014/24/EL artikli 47 lõike 3 punkt a. Nimetatud direktiivi artikli 27 lõikes 3 ja artikli 28 lõikes 6 osutatud kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli
päeva.
10
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
konkurentidega peetava direktiiv seda ette ei näe.
dialoogi põhjendamatu
kasutamine Juhtumid, mil avaliku sektori hankija tagas täieliku 10 %
läbipaistvuse, sh põhjendas nende menetluste kasutamist
hankedokumentides, ega piiranud esialgse pakkumuse
esitamiseks sobivate taotlejate arvu ning pakkumuste üle
peetud läbirääkimiste käigus oli tagatud kõikide
pakkujate võrdne kohtlemine.
8. Direktiiviga kehtestatud Direktiivi 2014/24/EL artiklid 33–39 Ei järgitud elektroonilise ja koondhanke29 erimenetlusi 10 %
elektroonilise või vastavalt kohaldatavas direktiivis sätestatule ja sellel
koondhankemenetluse Direktiivi 2014/25/EL artiklid 51–57 mittevastavusel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele
28
rikkumine heidutav mõju30.
Kui mittevastavus tõi kaasa hankelepingu sõlmimise 25 %
muu pakkujaga kui see, kellega leping oleks tulnud
sõlmida, on tegemist tõsise õigusnormide rikkumisega31.
9. Kvalifitseerimise tingimuste Direktiivi 2014/23/EL artiklid 31, a) Kvalifitseerimise tingimuste ja/või pakkumuste 25 %
ja/või pakkumuste hindamise 33, 34, 36, 37, 38 ja 41 ning V lisa hindamise kriteeriumide (ja nende osakaalude)
kriteeriumide (ja nende (punkti 7 alapunkt c ja punkt 9) hanketeates32 avaldamata jätmine
osakaalude) või lepingu
täitmise tingimuste või Direktiivi 2014/24/EL artiklid 42, b) Lepingu täitmise tingimuste või tehnilise kirjelduse 10 %
tehnilise kirjelduse 51, 53, 56–63, 67 ja 70, V lisa C osa hanketeates33 avaldamata jätmine
hanketeates avaldamata (punkti 11 alapunkt c ja punkt 18) ja
28
Välja arvatud juhud, mil õigusnormide rikkumine on juba hõlmatud muude käesolevates suunistes käsitletud õigusnormide rikkumistega.
29
Asjaomased hankemenetlused on järgmised: raamleping, dünaamiline hankesüsteem, elektrooniline oksjon, elektrooniline kataloog, keskne hankimine ja keskne hankija.
30
Näide: raamlepingu tähtaeg on pikem kui neli aastat ja seda ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.
31
Kui mittevastavus seisneb hanketeate avaldamata jätmises, tuleks korrektsioonimäär kindlaks määrata vastavalt punktile 1.
32
Või hankedokumentides, kui need avaldatakse koos hanketeatega.
33
Või hankedokumentides, kui need avaldatakse koos hanketeatega.
11
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
jätmine VII lisa c) Avaldatud hanketeates ega tehnilises kirjelduses ei
ole piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud pakkumuste
või Direktiivi 2014/25/EL artiklid 60, hindamise kriteeriume ja nende osakaale ning selle
71, 73, 76–79, 82 ja 87, VIII lisa tulemuseks on konkurentsi põhjendamatu piiramine (s.t
Pakkumuste hindamise ning XI lisa A osa (punktid 16 piisavate üksikasjade puudumisel võis olla
kriteeriumide ja nende ja 19), B osa (punktid 15 ja 16) ja 34
potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju) .
osakaalude ebapiisav C osa (punktid 14 ja 15)
kirjeldamine d) Avaliku sektori hankija antud selgitusi või lisateavet
Direktiivi 2014/24/EL artiklis 18 (kvalifitseerimise tingimuste/ pakkumuste hindamise
või osutatud võrdse kohtlemise kriteeriumide kohta) ei avaldatud ega edastatud kõigile
põhimõte pakkujatele.
Selgituste/lisateabe
esitamata/avaldamata jätmine Kohtupraktika: Euroopa Kohtu
otsused kohtuasjades Dimarso
(07/2016), komisjon vs. Iirimaa
(11/2010), Lianakis (01/2008)
34
Välja arvatud juhul, kui avaliku sektori hankija on pakkumuste hindamise kriteeriume ja nende osakaale pakkujatele viimaste taotlusel piisavalt üksikasjalikult selgitanud enne
pakkumuste esitamise tähtaega.
12
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
10. Selliste Direktiivi 2014/23/EL artiklid 36, Juhtumid, mil ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest 25 %
37, 38 ja 41 seoses artikliga 3 loobuda kõrvalejätmise või kvalifitseerimise tingimuste
– kõrvalejätmise või ja/või pakkumuste hindamise kriteeriumide või lepingu
kvalifitseerimise tingimuste ja Direktiivi 2014/24/EL artiklid 42, täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad
pakkumuste hindamise 56–63, 67 ja 70 seoses artikli 18 põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või
kriteeriumide või lõikega 1 ja VII lisaga kohalikke eelistusi.
– lepingute täitmise Direktiivi 2014/25/EL artiklid 60, Sellega on tegemist näiteks siis, kui on kehtestatud
tingimuste või 76–79, 82 ja 87 seoses artikli 36 nõue, et pakkuja peab pakkumuse esitamise ajal omama
lõikega 1 ja VIII lisaga
– tehniliste kirjelduste i) riigis või piirkonnas tegevuskohta või esindajat; või
kasutamine, mis on ii) riigis või piirkonnas tegutsemise kogemust ja/või
põhjendamatute siseriiklike, kvalifikatsiooni35;
piirkondlike või kohalike
eelistuste tõttu iii) riigis või piirkonnas seadmeid.
diskrimineerivad
Sama, mis eespool, välja arvatud asjaolu, et minimaalne 10 %
konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas
pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise
tingimustele.
11. Selliste Direktiivi 2014/23/EL artiklid 36, Need on kriteeriumid või tingimused, mis ei ole küll 10 %
37, 38 ja 41 seoses artikliga 3 siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu
– kõrvalejätmise või diskrimineerivad, kuid siiski piiravad ettevõtjate
kvalifitseerimise tingimuste ja Direktiivi 2014/24/EL artiklid 42, juurdepääsu konkreetsele hankemenetlusele, nagu
pakkumuste hindamise 56–63, 67 ja 70 seoses artikli 18 näiteks järgmistel juhtudel:
35
Kindlaksmääratud kvalifitseerimistingimused ei tohi olla diskrimineerivad ega piiravad ning nad peavad olema seotud lepingu esemega ja proportsionaalsed. Kui konkreetseid
valikukriteeriume ei ole võimalik piisavalt täpselt kirjeldada, peavad valikukriteeriumides kasutatavale viitele olema lisatud sõnad „või samaväärne“, et tagada konkurentsi
avamine. Kui need tingimused on täidetud, ei ole finantskorrektsiooni tegemine põhjendatud.
13
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
kriteeriumide või lõikega 1 ja VII lisaga 1) juhtumid, mil konkreetse lepinguga seoses nõutav
pädevuse või suutlikkuse miinimumtase on lepingu
– lepingute täitmise Direktiivi 2014/25/EL artiklid 60, esemega seotud, kuid ei ole sellega proportsionaalne;
tingimuste või 76–79, 82 ja 87 seoses artikli 36
lõikega 1 ja VIII lisaga 2) juhtumid, mil pakkujate/taotlejate hindamise käigus
– tehniliste kirjelduste kasutati kvalifitseerimise tingimusi pakkumuste
hindamise kriteeriumidena;
kasutamine, mis ei ole küll
eespool nimetatud 3) juhtumid, mil on nõutud konkreetseid kaubamärke
õigusnormiderikkumise liigi või standardeid,36 välja arvatud juhul, kui need nõuded
tähenduses diskrimineerivad, on seotud lepingu lisaosaga ja potentsiaalne mõju ELi
kuid on ikkagi ettevõtjate eelarvele on üksnes formaalne (vt punkt 1.4).
juurdepääsu piiravad.
Juhtumid, mil kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi 5%
või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli
siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis
võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele.
Juhtumid, mil konkreetse lepinguga seoses nõutav 25 %
pädevuse või suutlikkuse miinimumtase ilmselgelt ei ole
lepingu esemega seotud.
või
Juhtumid, mil kõrvalejätmise või kvalifitseerimise
tingimused ja/või pakkumuste hindamise kriteeriumid
või lepingu täitmise tingimused olid sellised, et
pakkumuse sai esitada ainult üks ettevõtja ja seda
tulemust ei saa õigustada kõnealuse lepingu tehnilise
36
Seejuures ei ole võimaldatud pakkuda samaväärset kaubamärki, s.t ei ole kasutatud kohustuslikke sõnu „või samaväärne“.
14
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
spetsiifilisusega.
12. Lepingu eseme ebapiisav või Direktiivi 2014/23/EL artikkel 3 Hanketeates ja/või tehnilises kirjelduses esitatud 10 %
ebatäpne määratlus37 kirjeldus on ebapiisav või ebatäpne ega pruugi seetõttu
Direktiivi 2014/24/EL artikli 18 võimaldada potentsiaalsetel pakkujatel/taotlejatel
lõige 1 lepingu eset täpselt kindlaks määrata; sellel on heidutav
mõju, mis võib konkurentsi piirata38.
Direktiivi 2014/25/EL artikkel 36
Kohtuasjad C-340/02: komisjon vs.
Prantsusmaa (EU:C:2004:623) ja C-
299/08: komisjon vs. Prantsusmaa
(EU:C:2009:769)
Kohtuasi C-423/07: komisjon vs.
Hispaania
13. Allhanke põhjendamatu Direktiivi 2014/23/EL artikli 38 Hankedokumentidega (nt tehnilise kirjeldusega) 5%
piiramine lõige 2 ja artikkel 42 seatakse piiranguid alltöövõtjate kasutamisele lepingu
osa puhul, mis on määratud abstraktselt kindlaks teatava
Direktiivi 2014/24/EL artikli 63 protsendina sellest lepingust, olenemata võimalusest
lõige 2 ja artikkel 71 kontrollida potentsiaalsete alltöövõtjate suutlikkust ja
mainimata asjaomaste ülesannete sisu.
Direktiivi 2014/25/EL artikli 79
lõige 3 ja artikkel 88
Kohtuasi C-406/14: Wrocław –
37
Välja arvatud juhul, kui i) direktiivid võimaldavad läbirääkimisi või ii) lepingu eset on pärast hanketeate avaldamist täpsustatud ja see täpsustus avaldati ELTs.
38
Näiteks on hankemenetluse käigus esitatud kaebuste või teadete põhjal selgunud, et tehniline kirjeldus ei ole potentsiaalsete pakkujate jaoks piisavalt selge lepingu eseme
kindlaksmääramiseks. Potentsiaalsete pakkujate esitatud küsimuste arv ei osuta siiski õigusnormide rikkumise olemasolule, kui avaliku sektori hankija vastab küsimustele
asjakohaselt vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 47 lõikele 3 ja artikli 53 lõikele 2.
15
Nr Õigusnormide rikkumise Kohaldatav õigus18 Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimää
liik r
Miasto na prawach powiatu
(EU:C:2016:652), punkt 34
2.2. Pakkujate valimine ja pakkumuste hindamine
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
14. Kvalifitseerimise Direktiivi 2014/23/EL Kvalifitseerimise tingimusi (või tehnilist kirjeldust) muudeti valikuetapis 25 %
tingimusi (või tehnilist artikli 3 lõige 1 ja või kohaldati valikuetapis valesti, mille tulemusena võeti vastu edukad
kirjeldust) on pärast artikkel 37 pakkumused, mida ei oleks tulnud vastu võtta (või lükati tagasi
pakkumuste avamist pakkumused, mis oleks tulnud vastu võtta39), kui avaldatud
muudetud või valesti Direktiivi 2014/24/EL kvalifitseerimise tingimusi oleks järgitud.
kohaldatud artikli 18 lõige 1 ja
artikli 56 lõige 1
Direktiivi 2014/25/EL
artikli 36 lõige 1 ja
artikli 76 lõige 1
15. Pakkumuste hindamine Direktiivi 2014/23/EL 1) Hanketeates või tehnilises kirjelduses avaldatud pakkumuste 10 %
hindamiskriteeriumide artikkel 41 hindamise kriteeriume (või vastavaid alamkriteeriume või osakaale) ei
alusel, mis erinevad järgitud pakkumuste hindamise käigus või 2) hindamisel kasutati
hanketeates või Direktiivi 2014/24/EL täiendavaid pakkumuste hindamise kriteeriume, mida eelnevalt ei
tehnilises kirjelduses artiklid 67 ja 68 avaldatud40.
avaldatud
kriteeriumidest Direktiivi 2014/25/EL Kui eespool nimetatud kahel juhtumil oli diskrimineeriv mõju 25 %
(põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu,
39
Välja arvatud juhul, kui avaliku sektori hankija tõendab, et tagasilükatud pakkumus ei oleks ühelgi juhul võitnud ja et seetõttu ei olnud õigusnormide rikkumisel finantsmõju.
40
Direktiivi 2014/24/EL artikli 67 lõike 5 ja sellega seotud kohtupraktika kohaselt.
16
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
või artiklid 82 ja 83 on tegemist tõsise õigusnormide rikkumisega.
Pakkumuste hindamine Kohtuasjad C-532/06:
täiendavate Lianakis
hindamiskriteeriumide (EU:C:2008:40),
alusel, mida ei punktid 43–44, ja C-
avaldatud 6/15: TNS Dimarso
punktid 25–36
16. Ebapiisav kontrolljälg Direktiivi 2014/24/EL Asjakohased dokumendid (mis on sätestatud direktiivide kohaldatavates 25 %
lepingu sõlmimise artikkel 84 sätetes) ei ole lepingu sõlmimise põhjendamiseks piisavad, mistõttu
kohta puudub läbipaistvus.
Direktiivi 2014/25/EL
artikkel 100 Asjakohastele dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumine on 100 %
tõsine õigusnormide rikkumine, kuna avaliku sektori hankija ei esita
tõendeid selle kohta, et hankemenetlus oli kohaldatavate õigusnormidega
kooskõlas.
17. Läbirääkimised Direktiivi 2014/23/EL Avaliku sektori hankija lubas pakkujal/taotlejal pakkumuste hindamise 25 %
hankemenetluse ajal, artikli 37 lõige 6 ja ajal oma pakkumust muuta41 ja muutmise tulemusena sõlmiti leping selle
sealhulgas edukaks artikkel 59 pakkuja/taotlejaga.
tunnistatud pakkumuse
muutmine hindamise Direktiivi 2014/24/EL või
ajal artikli 18 lõige 1 ja Avaliku sektori hankija peab avatud või piiratud hankemenetluse
artikli 56 lõige 3 hindamisetapis mis tahes pakkuja(te)ga läbirääkimisi, mille tulemusena
tehakse lepingus olulisi muudatusi võrreldes hanketeates või tehnilises
Direktiivi 2014/25/EL kirjelduses avaldatud esialgsete tingimustega.
artikli 36 lõige 1 ja
41
Välja arvatud läbirääkimistega hankemenetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul ning kui direktiivid lubavad pakkujatel/taotlejatel esitada, täiendada või täpsustada
teavet ja dokumente.
17
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
artikli 76 lõige 4, või
kohtuasjad C-324/14: Kontsessioonilepingu puhul lubab avaliku sektori hankija
Partner Apelski Dariusz pakkujal/taotlejal läbirääkimiste käigus muuta lepingu eset, pakkumuste
(EU:C:2016:214), hindamise kriteeriume ja miinimumnõudeid ning muutmise tulemusena
punkt 69, ja C-27/15: sõlmitakse leping selle pakkuja/taotlejaga.
Pippo Pizzo
(EU:C:2016:404)
Liidetud kohtuasjad
C-21/03 ja C-34/03:
Fabricom
(EU:C:2005:127)
18. Taotlejate/pakkujate Direktiivi 2014/23/EL Juhtumid, mil avaliku sektori hankija eelnev nõustamine pakkuja poolt 25 %
varasemad artikkel 3 ja artikli 30 põhjustab konkurentsi moonutamist või rikub diskrimineerimiskeeldu
ebaseaduslikud suhted lõige 2 või võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, millele osutatakse
avaliku sektori direktiivi 2014/24/EL artiklites 40 ja 4142.
hankijaga Direktiivi 2014/24/EL
artikli 18 lõige 1 ning
artiklid 40 ja 41
Direktiivi 2014/25/EL
artikli 36 lõige 1 ja
artikkel 59
Liidetud kohtuasjad C-
21/03 ja C-34/03:
Fabricom
42
Sellise nõustamise näol on tegemist õigusnormide rikkumisega olenemata sellest, kas see toimub hankedokumentide koostamise ajal või eelneva projektitaotluse menetlemise
ajal.
18
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
(EU:C:2005:127)
19. Konkurentsipõhine Direktiivi 2014/24/EL Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses muudetakse 25 %
läbirääkimistega artikli 29 lõiked 1 ja 3 oluliselt lepingu algseid tingimusi,43 mistõttu tuleb kuulutada välja uus
hankemenetlus, mille hange
käigus muudetakse Direktiivi 2014/25/EL
oluliselt hanketeates või artikkel 47
tehnilises kirjelduses
sätestatud tingimusi
20. Ebaharilikult madala Direktiivi 2014/24/EL Pakkumused, mis olid asjaomaseid ehitustöid, asju või teenuseid 25 %
hinnaga pakkumuste artikkel 69 arvestades ebaharilikult madala hinnaga, lükati tagasi, kuid enne nende
põhjendamatu pakkumuste tagasilükkamist ei küsinud avaliku sektori hankija
tagasilükkamine Direktiivi 2014/25/EL vastavatelt pakkujatelt kirjalikult täpsustusi (nt üksikasjalikumat teavet
artikkel 84 pakkumuse nende osade kohta, mida ta peab asjakohaseks), või hankija
küsis täpsustusi, kuid ei suuda tõendada, et ta hindas vastavate pakkujate
Liidetud kohtuasjad C- vastuseid.
285/99: Lombardini ja
C-286/99: Mantovani
43
Vt direktiivi 2014/24/EL artikli 29 lõike 3 viimast rida.
19
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
(EU:C:2001:610),
punktid 78–86, ning
kohtuasi T-402/06:
Hispaania vs. komisjon
(EU:T:2013:445),
punkt 91
21. Huvide konflikt, mis Direktiivi 2014/23/EL Juhtumid, mil on tuvastatud avalikustamata või ebapiisavalt maandatud 100 %
mõjutab artikkel 35 huvide konflikt, millele osutatakse direktiivi 2014/24/EL artiklis 24 (või
hankemenetluse direktiivi 2014/23/EL artiklis 35 või direktiivi 2014/25/EL artiklis 42), ja
tulemust Direktiivi 2014/24/EL leping(ud) sõlmiti asjaomase pakkujaga44.
artikkel 24
Direktiivi 2014/25/EL
artikkel 42
Kohtuasi C-538/13:
eVigilo
(EU:C:2015:166),
punktid 31-47
44
Huvide konflikt võib esineda juba projekti ettevalmistamise etapis, näiteks siis, kui projekti ettevalmistamine mõjutas hankedokumente või hankemenetlust.
20
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
22. Kokkumängitud Direktiivi 2014/23/EL Juhtum 1a: kokkumängus osalenud pakkujad tegutsesid ilma juhtimis- ja 10 %
pakkumine45 artikkel 35 kontrollisüsteemis osaleva isiku või avaliku sektori hankija abita ning
kõnealune leping (lepingud) sõlmiti ühe sellise äriühinguga.
(selle tuvastab Direktiivi 2014/24/EL
konkurentsiamet, kohus artikkel 24 Juhtum 1b: kui hankemenetluses osalesid vaid omavahel kokkuleppe 25 %
või muu pädev asutus) sõlminud äriühingud, on tegemist konkurentsi tõsise piiramisega.
Direktiivi 2014/25/EL
artikkel 42 Juhtum 2: juhtimis- ja kontrollisüsteemis osalev isik või avaliku sektori 100 %
hankija osales kokkumängus, abistades omavahel kokkuleppe sõlminud
pakkujaid, ning kõnealune leping (lepingud) sõlmiti ühe sellise
äriühinguga.
Sellisel juhul on kõnealuseid äriühinguid abistava ning juhtimis- ja
kontrollisüsteemis osaleva isiku või avaliku sektori hankija puhul
tegemist pettusega/huvide konfliktiga.
2.3. Lepingu täitmine
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
23. Hanketeates või tehnilises Direktiivi 2014/23/EL 1) Lepingus on tehtud muudatusi (sh lepingu ulatuse 25 % algse lepingu ja
kirjelduses esitatud artikkel 43 vähendamine), mis ei ole kooskõlas nimetatud direktiivi muudatustest tulenevate uute
lepingu elementide artikli 72 lõikega 1. ehitustööde, asjade või
muutmine, mis ei ole Direktiivi 2014/24/EL teenuste (kui neid on)
Lepingu elementide muudatusi ei loeta siiski õigusnormide
45
Kokkumängitud pakkumisega on tegemist siis, kui äriühingute rühmad sõlmivad omavahel kokkuleppe eesmärgiga tõsta riigihankel pakutavate kaupade, ehitustööde või
teenuste hindu või alandada nende kvaliteeti. Korrektsioon ei ole põhjendatud, kui kokkumängus osalenud pakkujad tegutsesid ilma juhtimis- ja kontrollisüsteemis osaleva isiku
või avaliku sektori hankija abita ning kõnealust lepingut (lepinguid) ei sõlmitud ühegi sellise äriühinguga.
21
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
direktiividega kooskõlas artikkel 72 rikkumiseks, mille suhtes tuleb rakendada väärtusest
finantskorrektsiooni, kui on täidetud artikli 72 lõike 2
Direktiivi 2014/25/EL tingimused, s.t
artikkel 89
a) muudatuse väärtus jääb allapoole järgmisi piirmäärasid:
Kohtuasi C-496/99 P: i) direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 sätestatud piirmäärad46;
Succhi di Frutta ja
(EU:C:2004:236),
ii) 10 % algse lepingu maksumusest teenuste ja asjade
punktid 116 ja 118
hankelepingute puhul ning 15 % algse lepingu
Kohtuasi C-454/06: maksumusest ehitustööde hankelepingute puhul; ja
Pressetext b) muudatusega ei ole muudetud lepingu või raamlepingu
(EU:C:2008:351) üldist olemust47.
Kohtuasi C-340/02: 2) Lepingu elemente (näiteks hind, ehitustööde laad,
komisjon vs. Prantsusmaa valmimise tähtaeg, maksetingimused, kasutatavad
(EU:C:2004:623) materjalid) on oluliselt muudetud, kui muudatuse
tulemusena muutub täidetav leping oma olemuselt algselt
Kohtuasi C-91/08: Wall sõlmitud lepingust olulisel määral erinevaks. Igal juhul
AG (EU:C:2010:182) loetakse muudatust oluliseks, kui on täidetud üks või mitu
direktiivi 2014/24/EL artikli 72 lõikes 4 sätestatud
46
Piirmäärad vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant, vrd direktiivi artikkel 6.
47
Mõistet „lepingu või raamlepingu üldine olemus“ ei ole direktiivides määratletud ning seda ei ole veel kohtupraktikas käsitletud. Vt ka direktiivi 2014/24/EL põhjendust 109.
Sellega seoses antakse lisajuhiseid SIGMA juhendis nr 38 riigihangete ja lepingumuudatuste kohta (kättesaadav aadressil http://www.sigmaweb.org/publications/Public-
Procurement-Policy-Brief-38-200117.pdf): „Lepingu muutmine on lubatud, kui see on sõnaselgelt ette nähtud esialgsetes hankedokumentides esitatud läbivaatamisklauslites.
Läbivaatamisklauslid võivad anda lepingutingimuste osas teatava paindlikkuse. Lepingu muudatusi ei saa lubada pelgalt põhjusel, et neid on hankedokumentides eelnevalt
mainitud. Hankedokumentides esitatud läbivaatamisklauslid peavad olema selged, täpsed ja üheselt mõistetavad. Läbivaatamisklausleid ei või sõnastada üldiselt, et hõlmata
kõiki võimalikke muudatusi. Liiga üldsõnaline läbivaatamisklausel rikub tõenäoliselt läbipaistvuse põhimõtet ja tekitab ebavõrdse kohtlemise riski. (...) Läbivaatamisklauslites
tuleb esitada võimalike muudatuste või variantide ulatus ja olemus ning nende kasutamise tingimused. (...) Läbivaatamisklauslitega ei või muuta lepingu üldist olemust. (...)
Näiteks koostatakse tõenäoliselt uus leping, kui lepingu olemust muudetakse nii, et osutub vajalikuks esialgses lepingus sätestatutest erinevate toodete tarnimine või teenuste
osutamine. Neil asjaoludel ei ole muudatus lubatud, isegi kui teistsuguste toodete või uute teenuste ulatus, olemus ja tingimused on selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt
kindlaks määratud.“
22
Nr Õigusnormide Õiguslik alus / Õigusnormide rikkumise kirjeldus Korrektsioonimäär
rikkumise liik viitedokument
tingimust.
Direktiivi 2014/24/EL Mis tahes hinnatõus, mis ületab 50 % algse lepingu 25 % algse lepingu väärtusest
artikli 72 lõike 1 punkti b väärtusest ja 100 % asjaomaste
viimane lõik ja artikli 72 lepingumuudatuste väärtusest
punkti c alapunkt iii (hinnatõus)
23
Teie 12.02.2023
Riigikohus Meie 10.03.2023 nr 1.1-21/1073-2
[email protected]
Rahandusministri arvamus
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas
nr 5-23-2
Austatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 25 lg 5
kohaselt kohaldatakse ühendmääruse § 221–228 alates 1. septembrist 2017. a korraldatud
riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast
ühendmääruse muudatuste jõustumist. Eelnimetatud säte jõustus 9. oktoobril 2020. a.
Ühendmääruse muudatuse, millega kehtestati § 25 lg 5, eesmärgiks oli viia riigihangete
rikkumiste puhul kohaldatavad finantskorrektsiooni juhtumid ja määrad kooskõlla Euroopa
Komisjoni 14. mai 2019. a juhendiga, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate
riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate
finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks (edaspidi juhend või finantskorrektsioonide
juhend) (Lisa 1 ja 2).
Finantskorrektsioonide juhend on antud direktiivide 2014/23/EU, 2014/24/EU ja 2014/25/EU
kohaldamiseks. Nimetatud direktiivid võeti üle 1. septembril 2017. a jõustunud riigihangete
seadusega, seega tuli juhendit kohaldada alates 1. septembrist 2017. a korraldatud
riigihangetele.
Finantskorrektsioonide juhend annab Euroopa Liidu liikmesriikidele suunised, kuidas
kohaldada muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk
320−469)1.
Liikmesriik peab otsekohalduvat Euroopa Liidu määrust kohaldama lähtuma selle
rakendamiseks ettenähtud juhenditest. Kohaldamisel vaba valikut ei ole (15. juuli 2021
kohtuasja C‑911/19 p 71: „Liikmesriigi kohtud peavad nende menetluses olevate asjade
lahendamisel samuti arvesse võtma EBA suuniseid, eriti kui nende suuniste eesmärk – nii
nagu vaidlusalustel suunistelgi – on täiendada siduvat laadi liidu õigusnorme (vt selle kohta
13. detsembri 1989. aasta kohtuotsus Grimaldi, C‑322/88, punkt 18, ja 25. märtsi 2021. aasta
kohtuotsus Balgarska Narodna Banka, C‑501/18, punkt 80)“ ja kohtuasja kohtujuristi
ettepaneku C-322/88 p 18 ja otsuse p 3 viimane lõik2).
Seega tuleb Euroopa Komisjoni juhendist finantskorrektsiooni protsendi valikul juhinduda
juba selle Euroopa Komisjoni poolt avalikuks tegemisest arvates. Liikmesriigi õigust
kohaldatakse sel juhul määral, mil see vastab Euroopa Liidu õigusele3. Rakendussäte on
ühendmäärusesse lisatud selguse huvides – ka ilma vaidlusaluse rakendussätteta oleks tulnud
kontrolli tegemisel ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel lähtuda kehtivast ühendmäärusest
uute finantskorrektsiooni menetluste puhul. Kui liikmesriik teeb finantskorrektsiooni otsuse,
mis ei vasta Euroopa Liidu õigusele, tuleb rahaline vahe hüvitada liikmesriigil endal.
Kuigi ühendmääruse § 25 lõiget 5 kohaldatakse enne selle jõustumist kehtinud riigihangete
rikkumistele, ei ole meie hinnangul tegu siiski ehtsa tagasiulatuva jõuga. Vaidlusaluse sätte
tagasiulatuvat jõudu saab lugeda ebaehtsaks, kuna see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks
alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust ehk see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud
tagajärjed minevikus alanud tegevusele. Ebaehtne tagasiulatuv jõud on lubatud, kui avalik
huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse.
Käesoleval juhul ei ole küsimus üksnes hanke seaduspärasuse kontrollis, vaid Euroopa Liidu
rahastatava toetuse andmises. Toetusi antakse Euroopa Liidu eelarvest kokkulepitud
tingimustel kindlaks otstarbeks, sh järgides riigihanke direktiivide ülevõtmiseks antud
õigusakte. Seejuures toetuse andmiseks võib, aga ei pea hange olema läbi viidud enne taotluse
esitamist või toetuse andmise otsuse tegemist. Palju on juhtumeid, kus toetust otsustatakse
anda tegevustele, mis on seotud hankega, mis on läbi viidud enne toetuse taotlemist, kuid
toetuse kasutamine kulude tekkimise näol jääb projekti abikõlblikkuse toetusperioodi. Sellisel
juhul kontrollitakse hanke korraldamise korrektsust ehk vastavust toetuse andmise
tingimustele alles toetuse maksmise menetluse raames või hiljemalt eraldi kontrollimenetluses
– sõltuvalt kontrollitegevuse strateegiast ehk kui tekib puutumus toetuse saamisega ehk
Euroopa Liidu vahenditega. Finantskorrektsiooni otsus tehakse juhul, kui tuvastatakse toetuse
andmise tingimuste rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele (määruse (EL) nr 1303/2013 art
2 punkt 36 ja art 143). Finantskorrektsiooni otsus kaitseb Euroopa Liidu eelarvet ja toetuse
andja õigus toetust vähem maksta selgub rikkumise tuvastamisega.
1 Ühendmääruse 9. oktoobril 2020. a jõustunud muudatuste seletuskirjas on loodud seosed juhendiga:
§ 223 lg 1 p 2 (EK juhendi p 10 25% ja p 15 25%) ja § 223 lg 2 p 2 (EK juhendi punkt 10 10%)
2 However, since recommendations cannot be regarded as having no legal effect at all, the national
courts are bound to take them into consideration in order to decide disputes submitted to them, in
particular where they cast light on the interpretation of national measures adopted in order to
implement them or where they are designed to supplement binding Community provisions.
3 Kohtuasja C‑465/10 otsuse p 1 kohaselt, kui riigisisene norm finantskorrektsiooniks/tagasinõudeks
puudub, on õiguslikuks aluseks EL määrus.
2
Selgitame, et vaidlusalune rakendussäte ei sätesta õiguslikke tagajärgi tagasiulatuvalt
riigihangete rikkumistele, vaid sätestab õiguslikud tagajärjed toetuse andmise tingimuste
rikkumisele. Hetkel, kui finantskorrektsiooni otsus tehakse, ei saa lugeda toetuse andmise
protsessi lõppenuks, seega kehtestatakse edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus
alanud, kuid mitte lõppenud tegevusele. Avalik huvi, et Euroopa Liidu õigust kohaldatakse
nõuetekohaselt ja riigi eelarvevahendeid kasutatakse säästlikult, on kaalukam kui toetuse
taotleja huvi saada võimalikult palju toetust toetuse andmise tingimuste rikkumise korral.
Seega on tegu lubatud ebaehtsa tagasiulatuva õigusjõuga.
Lähenemist, et et ka finantskorrektsioonide puhul tuleb lähtuda hetkel kehtivast õigusest,
toetab ka Euroopa Kohtu otsuse C-580/17 punktis 1 toodud seisukoht, et isegi toetuste
andmise erinevate perioodide puhul peab tagasinõude tegema kehtiva (2014–2020)
programmperioodi sätete alusel ka siis, kui tagasinõue puudutab varasema (2007–2013)
perioodi vahendeid ja tagasinõue algatatakse pärast uue perioodi algust.
Tulenevalt eeltoodust ja arvestades haldusmenetluse seaduse § 54, mille kohaselt haldusakt
on õiguspärane muuhulgas juhul, kui ta on antud hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega
kooskõlas, määratakse finantskorrektsiooni protsendimäär rikkumise tuvastamise aja seisuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisa 1
KOMISJONI OTSUS
Lisa 2
LISA KOMISJONI OTSUSELE
Heili Jaamu 611 3645
[email protected]
3