dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maakohtud
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Maakohtud · 6. juuli 2023
Viit
11-2/23-69
Registreeritud
6. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kentex Finance Eesti OÜ (likvideerimisel)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 Juhtimine (kuni 2023)
Sari
11-2 Kohtu esimehe kirjavahetus /juhtimisalane kirjavahetus
Toimik
11-2/2023
Vastutaja
Andres Vaet (Harju Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Õigusteenistus, Süüteo valdkond)

Failid

  • 📎11-223-69 06.07.2023 Väljaminev kiri.asice606 KB

Sisu (failidest)

Kentex Finance Eesti OÜ Teie 19.06.2023 nr (likvideerimisel) [email protected] Meie 06.07.2023 nr 11-2/23-69 Vastus avaldusele Lugupeetud Reet Raidur Esitasite 19. juunil 2023 Harju Maakohtu esimehele taotluse viia läbi KS § 45 lg 1 alusel järelevalvemenetlus tsiviilasjas nr 2-16-2060 ning määrata KS § 45 lg 11 p 1 alusel kohtunik Marget Henriksenile menetlustoimingute tegemiseks mõistlik tähtaeg. Alternatiivselt taotlete kohtunik Marget Henrikseni suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist. Tuginedes KS §-le 87, palute välja selgitada kas kohtuniku tegevusetus võib kvalifitseeruda kohtuniku süüliseks teoks, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Taotluses kirjeldate, et AS Tere esitas 2016. aasta veebruaris saneerimisavalduse ja Harju Maakohtu 18. veebruari 2016 määrusega algatati saneerimismenetlus. AS Tere esitas võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks 18. aprillil 2016. Varasem tsiviilasja kohtukoosseis ei ole tulemuslikult suutnud tsiviilasjas lahendada. Viimati koostas kohus saneerimiskava kinnitava määruse 21. juunil 2021, mis tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 05. novembri 2021 määrusega. Sellele järgnevalt taandas kohtunik Hannes Olev ennast septembris 2022 aastal ning uueks kohtunikuks määrati Marget Henriksen. Käesoleva taotluse esitamise hetkeks on viimasest tühistatud Harju Maakohtu otsusest möödunud ligi kaks aastat ning tsiviilasjas ei ole viimase üheksa kuu jooksul toiminguid tehtud. Kuivõrd saneerimismenetlus piirab intensiivselt võlausaldajate õigusi ja seadusandja mõtte kohaselt peab saneerimismenetlus olema kiire ja efektiivne menetlus, leiate, et kohus rikub endale seadusega pandud kohustusi lahendada tsiviilasi efektiivselt ja väikeste kuludega. Peagi möödub 20 kuud Tallinna Ringkonnakohtu poolt 05. novembril 2021 tehtud määrusest ning menetlus ei ole edasi liikunud. Taotluses märgite ka seda, et kõik allakirjutanud võlausaldaja poolt esitatud taotlused on lahendamata. E-toimikust nähtub, et lahendamata on ka teiste Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee võlausaldajate taotlused mh asja materjalidele ligipääsemiseks, mida Teie hinnangul saab pidada menetlusosaliste eest info varjamiseks. Olles tutvunud avalduses toodud asjaoludega, kohtuinfosüsteemis kajastuvate andmetega ja menetlust juhtiva kohtuniku selgitustega, märgib kohtu esimehe kohusetäitja järgmist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitati Harju Maakohtu 21. juuni 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2060 Tere AS-i saneerimiskava. Tallinna Ringkonnakohtu 05. novembri 2021 määrusega tühistati eelnimetatud Harju Maakohtu määrus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega anti maakohtule konkreetsed juhised, millest maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lähtuma. 21. septembril 2022 taandas kohtunik Hannes Olev ennast tsiviilasja menetlemisest ning kohtuasi määrati 23. septembril 2022 kohtunikule Marget Henriksen. Sellele järgnevalt koostas menetlust juhtiv kohtunik 29. detsembril 2022 AS TERE saneerimisnõustajale Aavo Koppelile kohtunõude. 20. jaanuaril 2023 esitas AS TERE saneerimisnõustaja Aavo Koppel vastuse kohtunõudele. Seejärel edastas kohus 22. märtsil 2023 Aavo Koppeli vastuse võlausaldajatele seisukohtade esitamiseks. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad käesoleva aasta aprilli alguseks. Nagu Te kaebuses õigustatult märkisite, ei ole kohtumenetluse mõistlik aeg määratletud suurus ning tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette konkreetset tähtaega vastavate toimingute tegemiseks. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tuvastamaks, kas mõistlikku menetlusaega on rikutud, tuleb hinnata iga kaasuse asjaolusid tervikuna. Kohtuinfosüsteemist kajastuvatest andmetest ja menetlust juhtiva kohtuniku selgituste pinnalt ei tuvastanud kohtu esimehe kohusetäitja kõnealuses tsiviilasjas põhjendamatult pikki viivitusi menetlustoimingute tegemisel kohtunik Marget Henriskeni poolt. Kaebajaga saab kahtlemata nõustuda, et tsiviilasja menetlemisele kulunud aeg on kujunenud tavapärasest pikemaks. Arvestamata ei saa jätta aga asjaoluga, et käesoleva tsiviilasjas on korduvalt toimunud määruskaebuste lahendamine Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Nimetatud asjaolu kahtlemata pikendab tsiviilasjas lõpliku lahendini jõudmist, kuivõrd nendel perioodidel ei olnud kohtuasja toimik Harju Maakohtus. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et menetluse kestus on tingitud eelkõige asjaolust, et tsiviilasja nr 2-16-2060 puhul on tegemist keskmiselt oluliselt keerukama ja mahukama kohtuasjaga. Seda näitab ka korduv kõrgema astme kohtus lahendite vaidlustamine ja kohtutoimikute paljusus - kokku 25 pabertoimikut (e-toimikus kokku 11 389 lehekülge). Kohtunik Marget Henriksen on käesolevat tsiviilasja juhtinud alates 23. septembrist 2022 ning ta on selle vältel tegelenud järjepidevalt tsiviilasja lahendamisega. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtuniku poolt koostatud 29.12.2022 kohtunõue ning menetlusosalistelt seisukohtade nõudmine. Seega ei vasta tõele kaebuses märgitu, nagu oleks kohtunik Marget Henriksen olnud üheksa kuud tegevusetu. Lisaks on menetlust juhtiv kohtunik koostanud menetlusplaani, mille kohaselt kuulutatakse tsiviilasjas kohtulahend 20. juulil 2023. Menetlusosaliste soov asja kiirele lahendamisele on arusaadav, kuid paraku tuleb iga kohtuasja lahendamisel arvestada nii kohtuniku üldise töökoormuse kui ka konkreetse kohtuasja spetsiifikaga. Keerukamate, mahukamate ning süvenemist nõudvate asjade menetlemiseks kulub paratamatult rohkem aega ning menetlusosaliste pahameel kiire lahendi ootuses on inimlikult mõistetav. Küll aga ei saa kohus lähtuda kohtulahendi koostamisel ainult mõistliku aja nõudest, vaid kohus peab tagama selle, et kohtulahend oleks kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga ning lahendi tegemisel järgitaks kohtumenetluse üldpõhimõtteid ja menetlusõiguse norme. Kohtuasja kiirema lahendamise eesmärgil ei saa kohus jätta vajalikke toiminguid tegemata. Seonduvalt Teie kaebuse p-s 8 tõstatatud küsimusega materjalidele ligipääsemise kohta, on Harju Maakohtu kantselei juhataja 11. aprillil 2023 vastanud menetlusosalisele ning kinnitanud, et dokumendid on võlausaldajale tehtud nähtavaks. Samuti on ta selgitanud, et kui osad dokumendid ei ole siiski nähtavad, tuleb pöörduda kohtuistungi sekretäri poole. Arvestades eeltoodut ning kohtuniku üldist töökoormust, ei tuvastanud kohtu esimehe kohusetäitja kõnealuses asjas põhjendamatut venitamist. Samuti ei leidnud tuvastamist, et kohtunik Marget Henriksen on olnud tsiviilasja menetlemisel üheksa kuud tegevusetu. Kõnealuses menetluses olnud viivitused on olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest. Kohtuinfosüsteemist kajastuva ning kohtuniku selgitusest järelduva põhjal ei täheldanud kohtu esimehe kohusetäitja kohtuniku tegevuses rikkumisi, mis annaksid alust kaaluda kohtuniku suhtes järelevalvemenetluse alustamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Moonika Tähtväli kohtu esimehe kohusetäitja Teadmiseks: kohtunik Marget Henriksen
Allikas: Maakohtud dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel