ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Liisa Oviir Teie 05.02.2026
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei Meie 19.02.2026 nr 2.3-8/26/492-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole küsimusega, mis puudutab tööandja poolt eriliiki
isikuandmete küsimist ja sellega seonduvaid isikuandmete kaitse reegleid. Teadmata täpseid
asjaolusid, sh millised on tööandja andmekaitsetingimused ning kuidas toimub reaalne
andmetöötlus, saan anda üldisi selgitusi.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks
olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Isikuandmete hulka kuuluvad inimese nimi, isikukood,
kontaktandmed jms. Õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks on sätestatud IKÜM artiklis 6
lõikes 1.
Eriliiki isikuandmete loetelu on toodud IKÜM artiklis 9 lõikes 1. Eriliiki isikuandmeteks on
andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised
veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks
tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku
seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Eriliiki isikuandmete puhul peab lisaks IKÜM artiklist
6 lõikes 1 toodud õiguslikule alusele esinema ka mõni IKÜM artiklis 9 lõikes 2 toodud eranditest.
Seega andmed, mis puudutavad inimese seksuaalset sättumust, rassi või terviseandmeid, vajavad
lisaks IKÜM artiklis 6 lõikes 1 toodud õiguslikule alusele IKÜM artiklis 9 lõikes 2 toodud erandit.
Selliseid isikuandmeid töödeldes peab tööandja selgelt välja tooma, mis on nende eriliiki
isikuandmete kogumise õiguslik alus ja eesmärk.
Pöördumises tõite välja, et küsimustik on töölesoovijale täitmiseks vabatahtlik. Sellest võib
eeldada, et tööandja peab andmete kogumise aluseks inimese nõusolekut. Siinkohal on oluline
rõhutada, et töösuhete kontekstis ei ole nõusolek reeglina sobivaim õiguslik alus, sest töötaja ja
tööandja on erinevatel võimupositsioonidel. 1 Nimelt peab nõusolek vastama neljale samaaegselt
kohalduvale tingimusele ehk nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja
ühemõtteline. Muuhulgas saab nõusolekut igal hetkel tagasi võtta.2
Voliniku hinnangul on küsitav nõusoleku vabatahtlikkus. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult
antuks, kui inimesel puudub vaba valikuvõimalus või ta ei saa nõusoleku andmisest kahjulike
tagajärgedeta keelduda või seda tagasi võtta. Kirjeldatud küsimustiku puhul võib töölesoovijale
jääda mulje, et selle täitmine on kohustuslik ning täitmisest keeldumine võib vähendada tema
1
Suunised 05/2020 nõusoleku kohta vastavalt määrusele 2016/679. Veebilink: https://www.aki.ee/nousolek
2
Isikuandmete töötleja üldjuhend, 9. ptk. Nõusoleku küsimine. Veebilink: https://www.aki.ee/9-peatukk-nousoleku-
kusimine
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
võimalust valituks osutuda, st keeldumisega kaasnevad talle kahjulikud tagajärjed. Seetõttu on
küsitav nõusoleku vabatahtlikkus ja seeläbi selle kehtivus töölesoovija isikuandmete töötlemiseks.
Lisaks peab töölesoovija olema teadlik, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse. Tööandja peab
enne andmete tegelikku kogumist töölesoovijale arusaadavalt selgitama, kuidas isikuandmeid
töödeldakse ja milliseid andmeid kogutakse. Töölesoovijal peab olema võimalus tutvuda
andmekaitsetingimustega. Selgitus isikuandmete töötlemise kohta ja viide
andmekaitsetingimustele on olulised, et töölesoovija saaks teha teadliku otsuse nõusoleku
andmisel. Selge ja läbipaistev andmetöötlus on osa läbipaistvuse põhimõtte rakendamisest, mis
tuleneb IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist a.
Mis puudutab anonüümsete andmete kasutamist ning eesmärki koondtulemuste jälgimiseks, siis
ka peab see olema andmekaitsetingimustes üheselt ja eristatult välja toodud ning samuti
töölesoovijale tutvustatud. Isikuandmed saavad olla anonüümsed üksnes juhul, kui neid ei ole
võimalik tagasi keerata isikustatud andmeteks. Teisisõnu, tööandja peaks suutma tagada ja
tõendada, et kogutud andmed on anonüümsed, need on eraldi teistest kandideerimisprotsessis
kogutud andmetest ning selgitama töölesoovijatele, mis on selliste andmete kogumise eesmärk.
Kokkuvõtlikult, nõusolek ei pruugi olla kirjeldatud olukorra puhul sobiv ja asjakohane õiguslik
alus, sest nõusoleku vabatahtlikkus on küsitav. Lisaks ei ole selge, kas töölesoovija saab anda
nõusoleku selliselt, et ta saab aru, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse, sh kui kaua neid
säilitatakse. Kui tööandja siiski leiab, et tal on selliste eriliiki isikuandmete kogumiseks ja
edasiseks töötlemiseks õiguslik alus, selge ja õiguspärane eesmärk, peab ta enne andmete tegelikku
kogumist arusaadavalt selgitama, kuidas töölesoovija isikuandmeid töödeldakse ja milliseid
andmeid kogutakse. Seda millisel õiguslikul alusel tööandja töötleb töölesoovijate isikuandmeid,
peab selgitama tööandja ise.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)