ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kai Siinmaa Teie 25.01.2026
Baltic HC Solutions
[email protected] Meie 17.02.2026 nr 2.2-9/26/304-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles küsite milliseid andmeid võib
koguda puhkuste planeerimiseks. Küsimus puudutab eelkõige õigust planeerida puhkust
koolivaheaegadel ja lapsepuhkust. Soovite teada, kas tööandjal on õigus küsida laste sünniaegu
või tõendavaid dokumente ning milline oleks lubatud ja õiguspärane andmete kogumise praktika.
Esmalt selgitame, et AKI saab anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate
õigusaktide kohta, mis ei hõlma õigusnõu andmist. Konkreetsete lahenduste ja võimaluste
arutamisele saab vajadusel kaasata õigusnõustaja (advokaat, jurist). Seetõttu selgitame
isikuandmete töötlemise üldiseid nõudeid.
Üldpõhimõttena lähtutakse tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)1 sellest, et
tööandja võib koguda ja töödelda üksnes neid andmeid, mis on töökorralduse seisukohalt
vältimatult vajalikud ning proportsionaalsed2. Töölepingu seadus näeb ette mitmesuguseid töötaja
isikust3 ja tema perekondlikest seostest tulenevaid puhkusi, nn eripuhkusi. Näiteks on töötajal
võimalik saada puhkust lapse sündimise või lapsendamine puhul; lapse kasvatamiseks; seoses
töötaja lähedase isiku hooldamisega jm. Tööandja puhkuse andmise kohustuse täitmiseks peab tal
olema vajalik teave, et oma kohustusi korrektselt täita.
Töötaja peab tööandja soovil teavitama tööandjat töösuhtega seotud olulistest asjaoludest, mille
vastu on tööandjal õigustatud huvi4. Siin kehtivad kaks põhimõtet: esiteks peab tööandja ise
algatama vajalike andmete kogumise, küsides ainult neid andmeid, mis on töökorralduse
seisukohalt vajalikud. Teiseks on töötajal kohustus anda tööandjale andmeid, mille osas on
tööandjal õigustatud huvi. Lisaks peab õigustatud huvi alusele5 tuginedes silmas pidama seda, et
kui tööandjal on huvi töötaja isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see veel, et ta saaks
automaatselt tugineda õigustatud huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid
lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab
tugineda, sõltub tööandja ja töötaja huvide tasakaalustamise tulemusest.
Lisaks peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.6 Lojaalsuskohustus tähendab,
et lepinguga võetud kohustus on täitmiseks ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016,füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus)
2
Vt IKÜM art 5
3
Sh näiteks nn soodustatud isikud TLS § 69 lg 7 mõttes.
4
TLS § 15 lg 2 p 8
5
IKÜM art 6 lg 1 punkt f
6
TLS § 15 lg 1
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning võttes arvesse tavasid ja
praktikat. Seega peaks töötajad puhkuste ajakava koostamisel esitama andmeid heas usus.
Märgime lisanduvalt, et puhkuse ajakavasse peab olema märgitud peamiselt põhipuhkused, mitte
eripuhkused7 . Eripuhkused võidakse kanda puhkuse ajakavasse poolte kokkuleppel.
Kui töötaja soovib eripuhkusi kasutada, peab ta teavitama tööandjat puhkuse kasutamise soovist
ning olenevalt puhkuse iseloomust võib esinda ka vajadus tööandjat teavitada puhkuse saamist
õigustavast asjaolust. Eripuhkuste nagu lapsepuhkuse, puudega lapse vanema puhkuse,
emapuhkuse ja isapuhkuse ja lapsendajapuhkuse planeerimine toimub Sotsiaalkindlustusameti
(SKA) iseteeninduses ning teavitus soovitud puhkuse perioodide kohta edastatakse tööandja e-
postile.8 Nende puhkuste puhul kontrollib SKA puhkuse saamise õiguse aluseks olevaid asjaolusid
ning teavitab tööandjat töötaja õigusest puhkust saada ning seetõttu on üldjuhul ülemäärane
tööandja nõue töötajale esitada selliste puhkuse saamise tõendamiseks veel lisanduvalt dokumente,
sest tööandjal ei ole sellisel juhul puhkuse saamise asjaolude kontrollimise
vajadust. Küll aga näiteks vanemapuhkusele9 jäämise sooviavaldus tuleb esitada otse tööandjale.
Sel juhul võib olla vajalik ka tööandjale puhkuse saamist õigustavat teavet esitada. Küll aga juhib
AKI siinkohal tähelepanu, et tegemist on töötaja tundlike andmetega ning andmete töötlemisel
peab seetõttu eriti hoolas olema. Puhkuse õiguse tõendamisel tuleks lähtuda andmete minimaalse
ja eesmärgipärase töötlemise põhimõtetest10, st kui piisab andmetest, mis kinnitavad aluse
olemasolu, nt kui piisab lapse sünniajast, siis ei tohiks küsida igaks juhuks täiendavaid andmeid
või dokumente.
Kokkuvõttes, tööandjal ei ole õigust koguda töötajate laste sünniaegu või puhkuse alust tõendavaid
dokumente püsiva personaliandmestikuna. Tegemist on töötaja perekonna- ja eraelu puudutavate
isikuandmetega, mida ei ole vaja töölepingu tavapäraseks täitmiseks ega puhkuste üldiseks
planeerimiseks. Andmete kogumine peaks alati toimuma vajaduspõhiselt ning alles siis, kui töötaja
ise vastava õiguse kasutamist taotleb. Andmeid tuleks koguda võimalikult vähesel määral ja
vältida pikaajalist säilitamist. Puhkuse saamiseks vajalike andmete esitamise kord peaks sisalduma
töökorraldusreeglites või olema töölepingu osa, et andmete esitamine oleks töötajatele ettenähtav.
Selline lähenemine aitab hoida nii töötajate usaldust kui ka vastavust kehtivatele õigusnõuetele.
Puhkuste korraldamisega seonduvaid küsimusi on käsitletud täpsemalt SKA veebilehel ning
Tööinspektsiooni Tööelu portaalis.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
7
TLS § 69 lg 2
8
TLS § 54 lg 4, Perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 sätestab, et perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, Perehüvitise seaduse (PHS)
§ 46 lg 8 kohaselt sotsiaalkindlustusamet teatab tööandjale töötaja emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse,
lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus- ja lõpukuupäeva. Tööandja
teavitab Sotsiaalkindlustusametit viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud
kuupäevadel.
9
TLS § 62
10
IKÜM art 5 lg 1 punktid b ja c
2 (2)