Kiri

MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT KUNINGLIK DEKREET, MILLEGA REGULEERITAKSE ÜLDSUSELE ANTAVATE HOIATUSTE ELEKTROONILISTE MOBIILSIDETEENUSTE KAUDU EDASTAMISE SÜSTEEMI SUURÕNNETUSTE VÕI OTSESTE VÕI ÄHVARDAVATE HÄDAOLUKORDADE KORRAL. Nagu on märgitud 9. juuli 2015. aasta seaduses nr 17/2015 riikliku kodanikukaitsesüsteemi kohta, on inimesed meie ühiskonnas loodus-, tööstus- või tehnoloogiakatastroofide mitmekordsete ja keerukate ohtude suhtes vähem haavatavad kui kolmkümmend aastat tagasi tänu sellest ajast rakendatud avaliku poliitika mõjule, mis põhineb peamiselt hoiatussüsteemide ulatuslikul arendamisel, reageerimise kavandamisel ja sekkumisvahendite tagamisel. Hispaanias on riiklikku kodanikukaitsesüsteemi käsitleva 9. juuli 2015. aasta seaduse nr 17/2015 artiklis 6 sätestatud kõigi kodanike õigus saada teavet neid mõjutavate oluliste kollektiivsete riskide kohta, nende ohtudega tegelemiseks kavandatud ja võetud meetmetest ning nende vältimiseks järgitavast käitumisest. Samuti on selles sätestatud, et sellist teavet tuleb esitada nii hädaolukorras kui ka ennetavalt enne ohtlike olukordade tekkimist. See õigus teabele on sätestatud seaduses samas artiklis 6 sätestatud kohustusega anda seda riigiasutustele ning selliste keskuste, asutuste ja sõltkondade omanikele, kus tegeldakse hädaolukordadele vastuvõtlike tegevustega, vastavalt artikli 7 bis.7 sätetele. Tehnoloogia areng on näidanud, et traditsioonilised vahendid, nagu sireenid, raadio ja televisioon, ei ole enam piisavad, et hoiatada elanikkonda katastroofide või hädaolukordade korral. Kuna mobiiltelefonid on kodanike seas laialt levinud, on need muutunud väga sobivaks kanaliks hädaolukorra hoiatuste edastamiseks elanikkonnale, kes saab kiiret ja kasulikku teavet hoiatuse liigi ja kestuse, võetavate meetmete, hoiatuse andnud asutuse jne kohta. 28. juuni 2022. aasta üldise telekommunikatsiooni seaduse 11/2022 artikkel 75, millega võeti Hispaania õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) artikkel 110, millega reguleeritakse avalike hoiatuste edastamise süsteemi. 1  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT See süsteem, mis on tuntud inglise akronüümi PWS (avalik hoiatussüsteem) nime all, sisaldab Euroopa hädaolukordade hoiatamise süsteemi, tuntud kui EU-ALERT, et edastada avalik hoiatus kõigile konkreetses piirkonnas asuvatele mobiilsetele seadmetele. Süsteem võimaldab saata suurele hulgale kasutajatele massiliselt ja koheseid hoiatusi, annab suurema kindluse, et kasutajad loevad avalikku hoiatust, kui see on mobiilsideterminalide ekraanidel esiplaanil, kasutab väga vähe võrguressursse, mida peetakse hädavajalikuks prognoositava ülekoormuse stsenaariumi korral pärast katastroofi või otsest hädaolukorda, ning tagab andmekaitse-eeskirjade järgimise. Seega peaksid numbripõhiste isikutevahelise side teenuste osutajad edastama avalikud hoiatused vastavalt kõnealusele õigusnormile kõigile asjaomastele lõppkasutajatele, kui on olemas avalikud hoiatussüsteemid. Eespool viidatud telekommunikatsiooniseaduse artiklis 75 on täpsustatud, et asjaomased lõppkasutajad on need, kes asuvad geograafilistes piirkondades, mida pädevate asutuste määratud hoiatamisperioodil võivad mõjutada kohesed või saabuvad suurõnnetused või -katastroofid. Lõppkasutajatel peaks olema võimalik hoiatusi hõlpsasti vastu võtta. Üldsusele mõeldud hoiatuste edastamine on lõppkasutajatele ja avalike hoiatuste väljastamise eest vastutavale üksusele tasuta. Avalike hoiatuste üldsusele edastamise süsteem numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kaudu täiendab tavapäraseid üldsuse hoiatamise süsteeme, mis põhinevad sireenidel, raadiol või televisioonil. Üldise telekommunikatsiooniseaduse artikkel 75 näeb siiski ette ka võimaluse luua muid alternatiivseid süsteeme, kasutades muid elektroonilisi sidevahendeid, või mobiilirakenduse kaudu, mis tugineb internetiühenduse teenusele, tingimusel et need on sama tõhusad kui see süsteem. Lisaks võib elanikkonnale avalike hoiatuste edastamiseks kasutada alternatiivseid süsteeme rühmade, piirkondade või konkreetsemate hädaolukordade puhul, näiteks paludes elanikkonnal teha koostööd kadunud laste või noorte otsimisel või anda teavet pandeemiatega seotud meetmete kohta. 2  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT Lisaks täiendab käesolev kuninglik dekreet ühenduvuse ja digitaalsete taristute kava ühiskonna, majanduse ja territooriumide jaoks. Selliste platvormide rakendamine, mis võivad saata elanikkonnale teateid hädaolukordades või suurõnnetustes, on üks meetmeid, mis on ette nähtud ühenduvuse ja digitaalse taristu kavas, eelkõige meetmes 13, mis on seotud avalike infosüsteemide uuendamisega. Kuningliku dekreedi sisu ja töötlemine on kooskõlas hea reguleerimise, vajalikkuse, tõhususe, proportsionaalsuse, õiguskindluse, läbipaistvuse ja tõhususe põhimõtetega, millele on osutatud 1. oktoobri 2015. aasta seaduse 39/2015 (avaliku halduse ühise haldusmenetluse kohta) artiklis 129. Seega on käesolev kuninglik dekreet kooskõlas vajalikkuse põhimõttega, kuivõrd on vaja välja töötada üldise telekommunikatsiooniseaduse artikkel 75, et reguleerida üksikasjalikult avalike hoiatuste edastamise süsteemi. Eelnõu on tõhus ka eespool nimetatud õigusnormis ette nähtud avaliku hoiatamise süsteemi loomisel ja on proportsionaalne ka selle eesmärgi saavutamisega. Samuti on eelnõu kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, kuna selles käsitletakse selle rakendamiseks vajalikke punkte ning see on kooskõlas siseriikliku ja Euroopa õiguskorra muude eeskirjadega. Lõpuks on läbipaistvuse põhimõtte kohaselt selgitatud eelnõu vastuvõtmise põhjuseid ja tagatud üldsuse osalemine selle töötlemises; ning kooskõlas tõhususe põhimõttega aitab see kaasa olemasolevate riiklike vahendite usaldusväärsele haldamisele kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Kuningliku dekreedi koostamisel on ära kuulatud asjaomased kodanikud ja sektorid ning riiklikul turu- ja konkurentsikomisjonil on palutud koostada aruanne. Selle kuningliku dekreedi suhtes on kohaldatud menetlust, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ja infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, ning 31. juuli 1999. aasta kuninglikus dekreedis nr 1337/1999, millega reguleeritakse teabe esitamist tehniliste standardite ja eeskirjade ning infoühiskonna teenuste eeskirjade kohta. 3  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT See kuninglik dekreet on välja antud Hispaania põhiseaduse artikli 149 lõike 1 punktide 21 ja 29 alusel, mis annab riigile pädevuse telekommunikatsiooni ja avaliku julgeoleku valdkonnas. Sellest tulenevalt majandus- ja digitaalse ülemineku ministri ning siseministri ettepanekul, kokkuleppel Riiginõukoguga ja pärast Ministrite Nõukogu arutelu _________ toimunud istungil, ANTAKSE VÄLJA ALLJÄRGNEV DEKREET. Artikkel 1. — Sisu, reguleerimisala ja eesmärk. 1. Selle kuningliku dekreedi eesmärk on 28. juuni üldise telekommunikatsiooniseaduse 11/2022 artikli 75 väljatöötamisel reguleerida avalike hoiatuste edastamise süsteemi suurte katastroofide või tulevaste või tekkivate hädaolukordade korral mobiiltelefoni numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kaudu. Eeltoodust olenemata võib see süsteem eksisteerida koos teiste süsteemidega, mis on ette nähtud hoiatuste edastamiseks muude kui eelmiste elektrooniliste sideteenuste kaudu ja mis ei ole ringhäälinguteenused või internetiühenduse teenusel põhineva mobiilirakenduse kaudu, riigi tasandil või väiksemates piirkondades konkreetsete hädaolukordade või lõppkasutajate puhul. Majandus- ja digitaalse ülemineku ministeeriumi ja siseministeeriumi ühiskorraldusega reguleeritakse nende muude edastusvahendite kaudu avalike hoiatuste edastamise ulatust, edastamisvahendeid, nõudeid ja tingimusi. 2. Käesolevat kuninglikku dekreeti kohaldatakse operaatoritele, kes pakuvad mobiilside numbripõhiseid isikutevahelise side teenuseid, ja üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele, mida nad kasutavad. 3. Mobiilsete operatsioonisüsteemide tootjate ülesanne on tagada, et need operatsioonisüsteemid suudavad täita funktsioone, mis tulenevad käesoleva kuningliku dekreediga ette nähtud avalike hoiatuste edastamise süsteemist. Eelkõige avalikustavad mobiilsete operatsioonisüsteemide tootjad tarkvara, mis on vajalik, et nende operatsioonisüsteemide versioonid sisaldaksid käesolevas kuninglikus dekreedis sätestatud avalike hoiatuste edastamise süsteemist tulenevaid funktsioone, kui need ei 4  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT ole vastavates versioonides eelnevalt konfigureeritud, tingimusel et nendes versioonides on see tehniliselt võimalik. Mobiilseadmete tootjad peavad omakorda avalikustama asjakohased juhised nendesse paigaldatud operatsioonisüsteemide versioonide muutmiseks või ajakohastamiseks, et lisada neisse kuningliku dekreediga ette nähtud avalike hoiatuste edastamise süsteemist tulenevad funktsioonid. 4. Eelnõu eesmärk on anda pädevatele asutustele tõhus süsteem avalike hoiatuste edastamiseks suurõnnetuste või eelseisvate või tekkivate hädaolukordade korral, et lõppkasutajad saaksid oma mobiilseadmete kaudu teavet hoiatuse liigi ja kestuse kohta ning kiireid, usaldusväärseid ja täpseid juhiseid selle kohta, kuidas tegutseda. Artikkel 2. — Määratlused Käesolevas kuninglikus dekreedis kasutatakse allpool esitatud mõisteid. 1. Avalik hoiatusala: geograafiline piirkond, mis on määratletud geograafiliste koordinaatide, sihtnumbrite või muude vahenditega, kus avalikku hoiatusteadet levitatakse. 2. Avalike hoiatuste väljastamise eest vastutav üksus: üksus, mis vastutab organisatsiooni autentimise kontrollimise eest hoiatust edastava avaliku sektori asutusega ja ühenduse loomise eest mobiilside numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujate kasutatavate võrkudega. 3. Avalik hoiatussõnum: sõnum avalikust hoiatussüsteemist, mille eesmärk on hoiatada ja teavitada hoiatusala lõppkasutajat eelseisvatest või tekkivatest kriisidest, katastroofidest või hädaolukordadest. 4. Avaliku hoiatusasutusega organisatsioonid: avaliku sektori asutused, kes saadavad hoiatuse avaliku hoiatuse tegemise eest vastutavale üksusele. Käesoleva kuningliku dekreedi kohaldamisel käsitatakse riikliku hoiatusasutusega organisatsioone siseministeeriumi alluvuses kodanikukaitse ja hädaolukordade peadirektoraadina, riiklike huvidega seotud hädaolukordades operatiivkoordineerimise keskusena ning hädaabinumbri 112 hädaabiteenistuse osutamise eest vastutavate piirkondlike üksustena. 5  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT Artikkel 3. — Avalike hoiatuste väljastamise eest vastutav üksus. 1. Avalike hoiatuste andmise eest vastutav üksus luuakse majandus- ja digitaalse ülemineku ministeeriumi ning siseministeeriumi ühiskorraldusega ning see allub siseministeeriumile. Eespool nimetatud ministri määrus reguleerib muu hulgas üksuse koosseisu, ülesandeid, eesmärke ja õiguslikku seisundit. 2. Kõnealuse üksuse ülesanne on anda vajalikud juhised, et luua vajalikud ühendused artikli 1 lõikes 2 osutatud operaatoritega, et edastada avalikud hoiatused asjaomastele lõppkasutajatele. 3. Siseministeeriumi juht võib anda käskkirja, juhiseid või juhiseid hoiatusteadete saatmiseks ja käitlemiseks sõltuvalt hädaolukorra liigist, hoiatustasemest ning mõjutatud elanikkonnast ja hoiatuspiirkonnast. Artikkel 4. — Avalike hoiatuste edastamise süsteemi menetlus. 1. Avaliku hoiatusasutusega organisatsioonid ja ainsas lisasättes nimetatud organisatsioonid saadavad hoiatussõnumi hoiatuse andmise eest vastutavale üksusele, kirjeldades muu teabe hulgas hädaolukorra liiki, hoiatustaset ning mõjutatud elanikkonda ja hoiatuspiirkonda. 2. Kõnealune üksus autendib saatva organisatsiooni, analüüsib selle organisatsiooni saadetud teavet ja edastab avaliku hoiatuse artikli 1 lõikes 2 osutatud ettevõtjatele, kes suudavad edastada avalikke hoiatussõnumeid. 3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud operaatorid, kes on võimelised edastama avalikke hoiatussõnumeid, edastab hoiatuse, mille on neile saatnud üksus, kes vastutab hoiatuste väljastamise eest hädaolukorrast potentsiaalselt mõjutatud geograafilises piirkonnas asuvatele lõppkasutajate mobiilsetele seadmetele, sealhulgas nende kasutajate, kes sisenevad hoiatuse väljastamise ajal ajutiselt mõjutatud piirkonda, nii et see jõuaks nii paljude asjaomaste lõppkasutajateni kui tehniliselt võimalik. 4. Avalike hoiatuste edastamise süsteem peaks suutma lõppkasutajaid kiiresti hoiatada ja hoiatus peaks olema lõppkasutajatele kergesti vastuvõetav. Hoiatusteates, mis peab olema mobiilseadme ekraanil aktiivne ja nähtav, ilma et lõppkasutaja peaks midagi ette võtma, saab vastuvõtja teavet hoiatuse liigi, kestuse ning kiirete ja täpsete juhiste kohta, kuidas tegutseda. 6  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT 5. Siseministeeriumi juht võib korraldusega luua võimaluse, et lisaks eelmises punktis sätestatud hoiatusteatele võidakse avalike hoiatuste edastamisel saata lõppkasutajate mobiilseadmetesse lisasõnumeid muus keeles kui hispaania keel. Artikkel 5. — Avalike hoiatuste edastamise süsteemi omadused. 1. Avalike hoiatuste edastamise süsteem peaks võimaldama teabevahetust intsidendi kõigis etappides, st enne, selle ajal ja pärast seda. 2. Avalike hoiatuste edastamise süsteem peaks võimaldama vähemalt avalike hoiatusteadete massilist ja ühesuunalist saatmist, nii et see peaks samal ajal andma teavet asjaomastele lõppkasutajatele, sealhulgas rändlust kasutavatele kasutajatele, ilma et oleks vaja kasutada terminalide või mobiilseadmete asukohamehhanisme. Siiski võivad hoiatusasutusega organisatsioonid ja ainsas lisasättes osutatud organisatsioonid kehtestada täiendavaid mehhanisme, mis võimaldavad asjaomastel lõppkasutajatel saata üldsuse hoiatusega seotud teateid avaliku hoiatuse saatnud organisatsioonile. 3. Süsteem peaks geograafiliselt kindlaks määrama ohualal asuvad mõjutatud alad ja hoiatusseadmed, kui see on tehniliselt võimalik, ning kõik mobiilseadmed, mis sisenevad mõjutatud piirkonda avaliku hoiatuse tegemise ajal. 4. Süsteem peaks võimaldama hoiatuste jälgimist, et teateid saaks saata hoiatusalal mobiilsetele seadmetele intsidendi lõppemise või lisateabe kohta. 5. Avalik hoiatussüsteem peab vastama Euroopa hädaolukordade hoiatussüsteemile (EU- ALERT), nagu on määratletud Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) standardis TS 102 900 või mõnes muus samaväärses süsteemis. Artikkel 6. — Operaatorite kohustused. 1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud operaatorid teevad asjakohased tehnilised kohandused, et võimaldada avalike hoiatuste edastamist asjaomastele lõppkasutajatele, ning teevad vajalikud teabevahetusliidesed kättesaadavaks avalike hoiatuste väljastamise eest vastutavale üksusele viimase määratud tingimustel. 7  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT 2. Niipea kui operaator, kes on võimeline edastama avalikke hoiatussõnumeid, saab avaliku hoiatussõnumi, edastab ta selle viivitamata hoiatusalale ilma muudatusteta ja vastavalt saadud juhistele. 3. Avalik hoiatus edastatakse igal juhul tasuta organisatsioonidele, kellel on hoiatav asutus, sealhulgas ainult lisasättes osutatud organisatsioonidele, ning avalike hoiatuste väljastamise eest vastutavale üksusele. 4. Käitaja peaks minimeerima sama avaliku hoiatuse korduva vastuvõtmise lõppkasutajate poolt. 5. Operaator võtab vajalikud meetmed, et tagada, et kõik tema lõppkasutajad ja teised üldkasutatavat elektroonilise mobiilsidevõrku kasutavad operaatorid, kes saavad avalikke hoiatussõnumeid vastu võtta, saavad kohe ja tasuta vastu hoiatussõnumeid, kui see on tehniliselt võimalik. Esimene lisasäte. Lepingud teiste haldusasutustega. Käesoleva kuningliku dekreedi kohaldamisel võib siseministeerium sõlmida kokkuleppeid teiste pädevate asutustega riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, tunnustades nende suutlikkust saata avalikke hoiatusi suurõnnetuste või eelseisvate või tekkivate hädaolukordade korral avalike hoiatuste edastamise süsteemi kaudu, tingimusel et need ei ole avalikud hoiatused, mis langevad kokku artikli 2 lõikes 4 määratletud riikliku hoiatusasutusega organisatsioonide saadetud hoiatustega. Need kokkulepped avalikustatakse artikli 1 lõike 2 kohaselt kodanike ja ettevõtjate üldteadmiste eesmärgil. Teine lisasäte. Avalikud hoiatussüsteemid muude edastusvahendite kaudu. Majandus- ja digitaalse ülemineku ministeeriumi ja siseministeeriumi ühiskorralduses võib sätestada, et avalikke hoiatusi võib edastada katastroofide või eelseisvate või tekkivate hädaolukordade korral muude kui artiklis 1 osutatud üldkasutatavate elektroonilise side teenuste, audiovisuaalmeedia teenuste või internetiühenduse teenusel põhineva mobiilirakenduse kaudu, tingimusel et avalike hoiatuste edastamise süsteemi tõhusus on samaväärne katvuse ja suutlikkusega jõuda lõppkasutajateni, sealhulgas ainult ajutiselt asjaomases piirkonnas viibivate kasutajateni. 8  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT Selleks et hinnata käesolevas sättes sätestatud üldkasutatavate hoiatussüsteemide tõhusust, tuleks kaaluda elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) viiteid ja suuniseid. Kolmas lisasäte. Avalike hoiatuste edastamise süsteemi kasutavate mobiilseadmete viimine Hispaania turule. Pärast kolme kuud pärast käesoleva kuningliku dekreedi jõustumist ei tohi Hispaania turule lasta kantavaid mobiilseid seadmeid, millel on andmetöötlemise ja salvestamisvõimekuse poolest arvutiga sarnased funktsioonid, mis ei võimalda kasutada süsteemi avalike hoiatuste edastamiseks suurte katastroofide või vahetute või arenevate hädaolukordade korral, mis on ette nähtud käesolevas kuninglikus dekreedis. Neljas lisasäte. Rahvuslike hoiatuste reguleerimine ja suurkatastroofide või eelseisvate või tekkivate hädaolukordade korral. Siseministeeriumi juht reguleerib korraldusega eri olukordade liigitamist ja käsitlemist, mis võivad põhjustada avalikke hoiatusi, ning eri hoiatustasemeid, mida need olukorrad võivad põhjustada sõltuvalt hädaolukorra liigist, ohust inimestele ja varadele, mõjutatud rahvastikust ja geograafilisest piirkonnast ning kodanikele edastatavatest juhistest või soovitustest. Esimene lõppsäte. Õiguspädevus. See kuninglik dekreet on välja antud Hispaania põhiseaduse artikli 149 lõike 1 punktide 21 ja 29 alusel, mis annavad riigile vastavalt telekommunikatsiooni ja avaliku julgeoleku valdkonnas ainupädevuse. Teine lõppsäte. Regulatiivse rakendamise volitused. Majandus- ja digitaalse ülemineku ministeeriumi juhatajal ning siseministeeriumi juhil on oma pädevuse piires õigus kehtestada käesoleva kuningliku dekreedi sätete järgimiseks vajalikke sätteid. 9  MAJANDUS- JA DIGITAALSE TELESIDE JA DIGITARISTU RIIKLIK SEKRETARIAAT ÜLEMINEKU MINISTEERIUM TELEKOMMUNIKATSIOONI JA AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE PEADIREKTORAAT Kolmas lõppsäte. Jõustumine. See kuninglik dekreet jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Hispaania ametlikus väljaandes. 10 Maret Ots Saatja: Karl Stern <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 27. oktoober 2022 11:44 Adressaat: Mart Laas; Maret Ots Teema: teatis Manused: 2022622E.docx Tere Saadan Hispaania teatise 622 „KUNINGLIK DEKREET, MILLEGA REGULEERITAKSE ÜLDSUSELE ANTAVATE HOIATUSTE ELEKTROONILISTE MOBIILSIDETEENUSTE KAUDU EDASTAMISE SÜSTEEMI SUURÕNNETUSTE VÕI OTSESTE VÕI ÄHVARDAVATE HÄDAOLUKORDADE KORRAL“. Ooteaeg lõpeb 20.12. Teema. Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused. Telekommunikatsiooniseadmed. Raadiospektri kasutamist nõudvad teenused: turvateenused, hädaabiteenused, raadioastronoomia teenused. Tutvustus. Süsteem, mida tuntakse üldsuse hoiatamise süsteemi nime all, hõlmab Euroopa hädaolukordade hoiatussüsteemi (EU-ALERT), et edastada üldsusele mõeldud hoiatus kõigile konkreetses piirkonnas asuvatele mobiilsetele seadmetele. See süsteem võimaldab saata suurele hulgale kasutajatele massiliselt ja koheseid hoiatusi, annab suurema kindluse, et kasutajad loevad avalikku hoiatust, kui see on mobiilsideterminalide ekraanidel esiplaanil, kasutab väga vähe võrguressursse, mida peetakse hädavajalikuks prognoositava ülekoormuse stsenaariumi korral pärast katastroofi või otsest hädaolukorda, ning tagab andmekaitse-eeskirjade järgimise. Seega, selle sätte kohaselt, kui üldsuse hoiatamise süsteemid on olemas, edastavad numbripõhiste isikutevahelise side teenuste osutajad avalikud hoiatused kõigile asjaomastele lõppkasutajatele. Dekreedis on sätestatud, et lõppkasutajatel peab olema avalikke hoiatusi lihtne saada. Üldsusele mõeldud hoiatuste edastamine on lõppkasutajatele ja avalike hoiatuste väljastamise eest vastutavale üksusele tasuta. Avalike hoiatuste üldsusele edastamise süsteem numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kaudu täiendab tavapäraseid üldsuse hoiatamise süsteeme, mis põhinevad sireenidel, raadiol või televisioonil. Lisaks näeb dekreet ette võimaluse luua alternatiivseid süsteeme, mis kasutavad muid elektroonilisi sidevahendeid või internetiühenduse teenusele tuginevat mobiilirakendust, tingimusel et need on sama tõhusad kui see teenus. Lisaks võib elanikkonnale avalike hoiatuste edastamiseks kasutada alternatiivseid süsteeme rühmade, piirkondade või konkreetsemate hädaolukordade puhul, näiteks paludes elanikkonnal teha koostööd kadunud laste või noorte otsimisel või anda teavet pandeemiatega seotud meetmete kohta. Põhjendus. Peamine eesmärk on rakendada 2022. a seaduse 11/2022 (üldise telekommunikatsiooni kohta) artiklit 75, millega võeti Hispaania õigusesse üle direktiivi 2018/1972 artikkel 110 ning millega reguleeritakse üldsuse hoiatamise süsteemi suurõnnetuste või otseste või ähvardavate hädaolukordade korral. Dekreediga võetakse kasutusele süsteem elanikkonna hoiatamiseks numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kaudu, kuid lisatakse ka võimalus edastada avalikke hoiatusi ka muude elektroonilise side süsteemide kui numbripõhiste isikutevahelise side teenuste ja muude raadioringhäälinguteenuste kaudu, samuti internetiühenduse teenuste kaudu pakutavate rakenduste kaudu. Traditsiooniliselt on hädaolukorra hoiatuskanalid olnud sireenid, raadio ja televisioon, kuid tehnoloogilised edusammud ja teiste tehnoloogiliste vahendite üha laialdasem kasutamine elanikkonna hulgas näitavad, et need ei ole enam piisavad. Ametiasutused vajavad süsteemi, mis võimaldab hoiatada mõjutatud piirkonnas võimalikult paljusid inimesi ning pakkuda neile nõu ja kasulikku teavet, ning mobiiltelefonid, mille kasutamine on muutunud elanikkonna seas populaarseks, on väga sobiv kanal avalike hoiatuste edastamiseks. Need üldsuse hoiatamise süsteemid muutuvad väga kasulikuks vahendiks, et tagada kodanikele kiire, usaldusväärse ja täpse teabe edastamine ning juhiste andmine katastroofide või hädaolukordade korral, mis kahtlemata aitab päästa elusid. Karl 1