Teade

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10 .2022, Tallinn Haldusasja number 3- 21-2682 Haldusasi Finest Bay Area Development Estonia OÜ kaebus tuvastada TTJA 13.08.2021 kirjaga nr 16-7/21-06580-047 menetluse algatamise taotluse tagastamise õigusvastasus, tühistada 21.10.2021 vaideotsus nr 2-5/21/0082/20 ning kohusta da algatama kaebaja 28.04.2021 taotluse alusel keskkonnamõjude hindamise menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Finest Bay Area Development Estonia OÜ, esindajad vandeadvokaa did Paul Künnap ja Brit t a Retel Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) , volitatud esindaja d Valmond Mikli , Martti Kangur Asja läbivaatamise vorm Kohtui stung il 21.09 .2022 RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.11 . 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Finest Bay Area Development OÜ esitas 28.04.2021 taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 3 lg 1; § 6 lg 1 p-de 14, 17, 17 ¹ ja § 26 ¹ lg 1 alusel ehk taotleja soovil enne tegevusloa menetlusse võtmist . Kaebaja eesmärgiks on ehitada Soome ja Eesti vaheli ne merealu ne raudteetunnel ning tehissaar, mis on ette nähtud tunneli teenindamiseks. 2. TTJA tagastas taotluse 13.08.2021 kirjaga nr 16-7/21-06580-047 KeHJS § 26 ¹ lg 6 ja veeseaduse ( VeeS ) § 221 lg 2 p 3 (kuni 30.09.2021 kehtinud redaktsioonis) alusel kavandatava tegevuse perspektiivituse tõttu . TTJA juhtis esmalt taotleja tähelepanu sellele, et selline tagastamine ei ole vaidemenetluses vaidlustatav, ku na tegemist ei ole haldusaktiga. TTJA põhjendas lisaks sisu li se lt , et projektile ei ole võimalik ilma kohustuslikku riiklikku planeerimisprotsessi , sh keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH), läbi viimata , anda tegevusluba. E raldiseisva keskkonnamõjude hindamis e algata mise eelduseks on tegevusloa ( hoonestusloa ) andmise võimalikkus. 3. Kaebaja esitas 10.09.2021 TTJA- le vaide . TTJA jättis vaide 21.10.2021 vaideotsusega nr 2-5/21/0082/20 rahuldamata. Põhjendades, et vaie esitati TTJA (menetlus)toimingule, millele vaiet esitada ei saa. TTJA hindas lisaks menetluse käigus esitatud seisukohti ning leidis, et tunneli rajamise eesmärgil KMH menetluse läbiviimiseks KeHJS § 26 ¹ lg 1 alusel peab olema võimalus hoonestusloa menetluse algatamiseks. Kuivõrd riigi eriplaneering puudub ning valimata on ka tunneli asukoht, ei saaks hoonestusloa menetlust praegu alustada, mistõttu ei saa ka läbi viia keskkonnamõjude hindamist. TTJA selgitas vaide esitajale, milliseid samme saaks taotleja eesmärgi saavutamise ks järgmisena ette võtta. 4. Kaebaja esitas 19.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 13.08.2021 otsuse nr 16- 7/21-06580-047 õigusvastasuse tuvastamiseks, 21.10.2021 vaideotsuse nr 2-5/21/0082/20 tühistamiseks ning TTJA kohustamiseks algatama kaebaja 28.04.2021 taotluse alusel KMH menetlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5 . Kaebaja palub esitatud nõuded rahuldada ja vastustajalt välja mõista menetluskulud . Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad. 1) Kaebaja soovib ehitada Soome ja Eesti vahel e merealus e tunneli. Merealusesse tunnelisse soovitakse paigutada raudteeliin ja võimalik, et ka muid ühendusi Soome ja Eesti vahel. Tegemist on piiriülest mõju omava projektiga, mille mõjude hindamist Soomes alustati k aebaja taotlusel koheselt pärast Eesti ja Soome valitsuse ühisistungit kevadel 2018.a. Vastavalt Espoo k onventsioonile (jõust. 24.07.2001; RT II, 2000, 28, 169) ja selle alusel sõlmitud Eesti ja Soome kokkuleppele KMH läbiviimise osas, moodustati Soome initsiatiivil riikidevaheline ad hoc töörühm KMH koordineerimiseks. Soome KMH on hetkel pooleli ning piiriülese hindamise lõpule viimine eeldab, et ka Eestis algatatakse vastav menetlus. Soome k eskkonnaministeerium on alates ad hoc töörühma moodustamisest rõhutanud vajadust projekti mõjude hindamise menetlus mõlemas riigis sünkroniseerida. Paralleelselt ja eraldiseisvalt keskkonnamõju hindamisest on Soomes pärast 2018.a. lisatud tunnel Uusimaa regiooni planeeringusse, läbi on viidud strateegiline keskkonnamõju hindamine ning planeering on kehtestatud. 2) Kuigi k aebaja alustas ka Eestis 2018. aastal konsultatsioone ametiasutustega, on sisuliselt keeldutud mistahes menetluses mõjude hindamise algatamisest. Peamise sisulise ajendina keeldumiseks on läbivalt toodud välja põhimõttelist seisukohta, et projekti mahu tõttu eraettevõte ei või põhimõtteliselt olla merealuse tunneli arendaja, kuigi seaduses sellist piirangut ei ole. Ad hoc töörühmas on Eesti poolelt toodud menetluste sünkroniseerimise takistusena sobitamatu seadusandlus, mis ei võimaldanud algatada keskkonnamõju hindamist enne kohase tegevusloa taotluse esitamist. Hiljem toodi tegevuste sünkroniseerimise takistusena ette riikidevahelise kavatsuste protokolli puudumist. 01.01.2020 jõustus KeHJS -i muudatus , millega kehtestati KeHJS § 26 ¹ lg 1. Selle alusel võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud KMH algatamise taotluse alusel enne kohase tegevusloa taotluse esitamist ehk mistahes põhimenetluse alustamist. Tegemist on uue erandiga, sest üldreeglina algatatakse KMH paralleelselt tegevusloa taotluse menetlusse võtmisega. Erand eemaldas varem ad hoc töörühmas esile toodud peamise seadusandliku takistuse Eesti ja Soome menetluste ühildamisel. 3) K una k aebaja on tunneliprojektis arendaja, rikub menetluse algatamisest keeldumise o tsus k aebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on Eestis õigus vastavale menetlusele, kuivõrd KeHJS alusel on vastav norm kehtestatud, mis võimaldab uuringutega alustada enne tegevusloa menetlusse võtmist. Lisaks takistab Eestis menetluse algatamata jätmine ka menetluse jätkamist Soomes. Kaebaja emaettevõte Finest Bay Area Development Oy on Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli arendaja Soomes. Hetkel seisabki menetlus seetõttu, et Eestis vastavat menetlust ei algatata. K ohustamiskaebuse esitamine aitab kaasa k aebaja õiguste kaitsmisele. 4 ) Kavandatava tegevuse realiseerimine eeldab hoonestusluba avalikus veekogus. Tegemist on KeHJS § 7 tähenduses tegevusloaga. Hoonestusloa väljastab TTJA . Olles, eelnevalt konsulteerinud asjaomaste asutustega, esitas k aebaja 28.04.2021 KeHJS § 26 ¹ lg 1 alusel v astustajale taotluse KMH algatamiseks enne tegevusloa menetluse algatamist. See taotlus tagastati kavandatava tegevuse perspektiivituse tõttu 13.08.2021 otsusega. Järelikult keeldus v astustaja uuringute ja konsultatsioonide alustamisest, mis endiselt ei võimalda KMH menetlusi Eestis ja Soomes ühildada. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et nii Eestis kui ka Soomes ei anna ainuüksi KMH menetluse algatamine õiguslikku alust tunneli tegelikuks rajamiseks, st vastavate tegevuslubade saamiseks. 5 ) Vastustaja eksis, et KMH algatamine ei ole kohustuslik. (vt KMH direktiivi 2011/92 Lisa 1 ja KeHJS § 6 lg 1 p-de 14, 17, 17 ¹) Kui soovitakse kavandada KMH direktiivi Lisa 1 tähenduses piiriülese mõjuga olulist objekti, tuleb liikmesriigil mõjude hindamine algatada. Sam a tuleneb Espoo konventsiooni artikli st 3 . KMH direktiiv rakendub igale projektile, mille kavandamist on alustatud. Eesti-Soome merealuse tunneli puhul on tegemist ühe ja sama projektiga, mille menetlus on algatatud Soomes. KMH direktiivi 2011/922 preambula punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnale avaldatavat mõju arvesse võtta kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis. Ka Riigikohtu praktika kinnitab, et arendusprojektide mõju tuleb hinnata võimalikult varajases etapis. Eesti peab koos Soomega osalema parima trassialternatiivi asukoha ja selle mõjude väljaselgitamise protsessis vaatamata sellele, et ametkondadel puudub hetkel arusaam sellest, millises menetluses tuleks projekti menetleda või kas tunneliprojekti eestvedaja peaks olema riik või erasektor. Kohtupraktika kohaselt kahjustab piiriüleste projektide puhul mõjude hindamata jätmine tõsiselt direktiivi eesmärki. 6) Uuringute alustamine KMH menetluses ei muutu õigusvastaseks põhjusel, et tulevikus ei ole välistatud riigi eriplaneeringu (edaspidi REP ) algatamine Vabariigi Valitsuse poolt. KeHJS § 3 ¹ lg 1 kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt on menetlustes kogutud tulemusi võimalik arvesse võtta ka teiste projektide sisendina. Näiteks Saaremaa püsiühenduse rajamise võimalikkust on uuritud alates 2000. aastast. Samas, alles 2021 . a algatas Vabariigi Valitsus Suure väina püsiühenduseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning KSH. Varasemad uuringud on otseselt sisendiks uue menetluse läbiviimisel. Ka meretuuleparkidega seonduvad juhtumid kinnitavad, et mõjude uurimine võimalikult varajases etapis ei ole asjatu. Eesti merealadel ei asu ühtegi meretuuleparki, kuigi nende mõjusid on KMH-de raames uuritud juba vähemalt kümme aastat. 7 ) Lisaks eksis v astustaja KeHJS -i § 26 ¹ lg 6 tõlgendamisel, et tegevus on perspektiivitu. Tegemist on ainsa aluse ga , millele tuginedes v astustaja saab keelduda. Perspektiivitus on absoluutne õigusvastasus, mis iseseisvalt välistab tegevuse realiseerimise võimalikkuse. Järelikult, kui tegevus ei ole perspektiivitu, siis tuleb alati eelistada menetluse algatamist. KMH algatamine on menetlustoiming , millele kohaldub h aldusmenetluse seadus e (HMS) § 5 lg 1 . Kehtiva õiguse kohaselt ei ole Soome lahte ehitamine absoluutselt keelatud. Ka menetlus Soomes kinnitab, et projekt ei ole perspektiivitu ning uuringud ei ole nö ajaraiskamine. Sealjuures eksis v astustaja, et taotlus on perspektiivitu põhjusel, et puudub selgus riikidevahelises koostöös. Soome ja Eesti on kokku leppinud ühises koostöös tunneli osas, moodustatud on ad hoc komitee ja kokku lepitud on ka selles, et KMH menetlused tuleb ühildada, sealhulgas korraldades samaaegselt avalikke arutelusid (vastastikuse mõistmise memorandumi, edaspidi MoU , p. 2.6., p. 2.7. ja p 4.3). MoU-d ei sõlmitud avalikul rahastusel põhineva projekti elluviimiseks. Soome poolse avalikul rahastusel põhineva projekti puudumist on kinnitanud Soome Vabariigi Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi direktor Sabina Lindström ning Soome valitsuse MoU sõlmimise otsuse ettevalmistuseks koostatud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud memorandum, mis välistas riigi osalemise tunneliprojekti kavandamisel, teostamisel või rahastamisel. Soome nägemusel MoU sõlmiti koostöö ja teadmiste vahetamise tõhustamiseks k aebaja projekti kontekstis ning MoU sõlmimise vajaduse tingis id raskused keskkonnamõju hindamise protsesside ühildamisel , mis oli tuvastatud ad hoc töögrupis. 8 ) Vastustaja jättis põhjendamatult arvestamata k aebaja vastuväited ka 21.10.2021 vaideotsusega. Isikul on õigus õiguspärasele ja õiglasele menetlusele, sealjuures tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, mille hulka kuulub ka seaduslikkuse põhimõte ja võrdse kohtlemise põhimõte. Igal isikul on õigus, et tulenevalt hea halduse põhimõttest käsitleb haldusorgan sisuliselt esitatud taotlust, kui ei esine menetluse algatamisest keeldumise aluseid. Ka Riigikohus on selgitanud, et õigusnormile antav tõlgendus ei tohi muuta normi kasutuks (26.06.2018 otsus asjas nr 3-16-579, p 9). Kehtiv õigus näeb ette normi kohaldamis e k aebaja probleemi lahendamiseks, kuid v astustaja on keeldunud selle rakendamisest ning muutnud selliselt normi kasutuks. Vastustaja väidab 21.01.2021 vaideotsuses, et kohustus algatada KMH menetlus puudub olukorras, kus põhimenetluse (hetkel hoonestusluba) algatamise otsuse saamine on perspektiivitu. See on ebaõige. Esiteks, KeHJS § 26 ¹ lg 1 sätestab, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju võib arendaja hinnata esitatud KMH algatamise taotluse alusel enne tegevusloa taotluse esitamist. See tähendab, et v astustajale ei peagi olema veel selge, kas hoonestusloa väljastamine on võimalik. Arendaja eesmärk keskkonnamõju hindamisel enne tegevusloa taotlemist on saada piisav ja vajalik teave tegevusloa taotlemiseks. Teiseks , saab KeHJS § 26 ¹ lg 6 alusel taotluse tagastada enne põhimenetluse algatamist üksnes kavandatava tegevuse perspektiivituse tõttu. Seda tuleb sisustada läbi kavandatava tegevuse absoluutse õigusvastasuse, mitte läbi võimalike keeldumise aluste, mis võivad kohalduda projekti realiseerimiseks vajalike le haldusõiguslikele otsustustele. Järelikult on kehtiva õiguse kohaselt KMH algatamine kohustuslik vaatamata sellele, et k aebaja ei ole põhimenetluse jaoks taotlust esitanud. 9) Kohustus viia läbi KMH tuleb ka KMH direktiivist , millele on võimalik tugineda ka otse ning mh eraprojektide KMH puhul (direktiivi preambula p 2; art 1 lg 1) . Mis puudutab v astustaja väidet, et KMH direktiivist ei tulene talle kohustust algatada KMH menetlus olukorras, kus põhimenetluse algatamise otsuse saamine on perspektiivitu, märgib k aebaja järgmist: K avandatava tegevuse eripära seisneb selles, et tegemist on riikidevahelise projektiga. Euroopa Kohus on selgitanud, et piiriüleste projektide puhul teises liikmesriigis avalduvate mõjude hindamise väljajätmine või selle tegemata jätmine kahjustaks tõsiselt KMH direktiivi eesmärki. Direktiivi kasulik mõju saaks tõsiselt kahjustatud, kui liikmesriigi pädevad ametiasutused võiksid otsustada projekti keskkonnamõju hindamise üle, jättes teises liikmesriigis teostava projektiosa arvesse võtmata. Selleks, et viia läbi piiriülene KMH, on vaja teostada KMH kogu projektile tervikuna ning otsustamise võimalikult varajases etapis. Niisiis ei välista Euroopa Liidu õigus, sh Euroopa Kohtu praktika, KMH läbiviimist enne põhimenetluse algatamist ega sea KMH algatamist sõltuvusse põhimenetluse perspektiivist. KMH läbiviimine võimalikult varajases etapis, sh enne põhimenetlust, annab arendajale võimaluse võtta põhimenetluses taotluse esitamisel arvesse ka KMH järeldusi, muutes seeläbi põhimenetluse algatamise taotlust veelgi perspektiivikamaks. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd põhimenetlus Soomes on alanud ja tegemist on riikidevahelise projektiga, siis rakendub menetluse algatamise kohustus ka Eestis. K aebajal on õigus nõuda KMH algatamist ka Euroopa Liidu õiguse alusel. Seda arvestades ei saa riik haldusorgani kaudu menetluse alustamata jätmist põhjendada asjaoluga, et põhimenetlust ei ole Eestis alustatud. Kui ka kohus leiab, et vastavad riigisisesed õigusaktid on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, tuleb need vastavalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikale jätta kohaldamata. KMH läbiviimise kohustus tuleneb ka Espoo konventsioonist. Menetluste ühildamine mõlemas riigis on vajalik ning selle klausliga allkirjastati ka 26.04.2021 MoU kahe riigi koostööks transpordisektoris. Järelikult on MoU kohaselt KMH algatamine tunneli projektile kohustuslik. 10) KeHJS § 26 ¹ lg 6 kohaselt oleks v astustaja saanud keelduda KMH algatamisest üksnes juhul, kui tegevus on perspektiivitu. Vastustaja asus taotluse tagastamise otsuses seisukohale: „ Tutvunud esitatud taotluse ja asjaomaste asutuste seisukohtadega, asub TTJA seiskohale, et käesoleval hetkel on tegemist perspektiivitu tegevusega, kuivõrd vastava projekti asukoht on vaja valida läbi REP-i ja sellega kaasneva KSH läbiviimise ning KMH algatamine ei aitaks kaasa perspektiivse Tallinn-Helsingi tunneli projekti elluviimisele olukorras, kus puudub selgus riikidevahelises koostöös ja kavandatava raudteetunneli asukohas.“. V astustaja eksis oluliselt KeHJS -i § 26 ¹ tõlgendamisel. KeHJS § 26 ¹ muudatusettepanekut sisaldava eelnõu seletuskir jas selgitatakse, et : „ KeHJSi § 26 ¹ lõigete 3 ja 4 kohaselt esitab arendaja otsustajale kirjaliku soovi, mis sisaldab arendajale kogu teadaolevat teavet kavandatava tegevuse kohta. Seejärel algatab otsustaja 30 päeva jooksul KMH ning jätab KMH algatamata üksnes juhul, kui otsustajale teadaoleva teabe alusel on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu ( KeHJS -i § 26 ¹ lõige 6). Esmajärjekorras mõeldakse siin tegevusi, mis on õigusaktiga vastuolus. Eelnevat arvesse võttes on selge, et seaduseelnõu koostaja pidas perspektiivituse all silmas eeskätt tegevuse keskkonnamõju, sh selle asukohast tingitud asjaolusid, mis iseseisvalt välistaksid tegevuse realiseerimise võimalikkuse. Sellele tõlgendusele viitab ka KeM-i 25.06.2021 kiri nr 6-3/21/2710-2 . KeM -i seisukoha st võib järeldada, et olemasoleva (looduskeskkonda) puudutava teabe põhjal ei ole taotlus ilmselgelt perspektiivitu. Puudub vaidlus, et ühegi õigusakti kohaselt ei ole Soome lahte ehitamine absoluutselt keelatud. Absoluutset õigusvastasust ei saa tuletada asjaolust, et vette ehitamine eeldab erinevaid tegevuslube. Samuti ei ole ka spetsiifiliselt tunneli rajamine avalik-õiguslikku veekogusse kehtivate planeeringute kohaselt keelatud. Seda arvesse võttes ei saa KMH algatamise õiguslikuks aluseks olla ka viide VeeS § 221 lg 2 p-le 3. Tegemist on võimaliku täiendava haldusmenetlusega, mis on vajalik läbida kavandatava ehitise püstitamiseks. KeHJS -i § 26 ¹ tähenduses ei rakendugi KMH algatamisel tavapärane menetluskord. KeHJS § 26 ¹ muudatusettepanekut sisaldava eelnõu seletuskiri: „ KeHJS -i § 26 ¹ puhul ei rakendu tavapärane KMH algatamise või algatamata jätmise menetluskord ning KeHJS -i § 11 lõiked ei kehti (välja arvatud lõiked 8, 10 ja 12, mida saab kasutada ka KeHJS -i § 26 ¹ puhul). Näiteks ei vaadata enam KeHJS -i 6. ja 6 ¹ . paragrahvi, kuna KMH algatatakse üksnes arendaja soovi alusel .”. Järelikult on võimalik uurida arendaja taotluse alusel tegevuse keskkonnamõjusid selles menetluses isegi juhul, kui teoreetiliselt ei ole isegi tegemist K e HJS § 6 tähenduses olulise mõjuga projektiga. See on täiendav argument, mis näitab, et perspektiivitust tuleb KeHJS § 26 ¹ tähenduses tõlgendada väga kitsalt, kuivõrd igal juhul peab arendajal olema tagatud õigus viia läbi uuringuid. 11) Samas ei ole taotluse menetlusse võtmise keeldumise aluseks umbmäärane poliitiline vastasseis, küsimused seoses riikidevahelise kokkuleppe tõlgendamise või ka vajadusega läbida tegevuse realiseerimiseks täiendavaid haldusmenetlusi. Kehtiv õigus näeb ette normi kohaldamist k aebaja probleemi lahendamiseks, kuid v astustaja on keeldunud selle rakendamisest ning muutnud selliselt normi kasutuks. Seisukoht riikidevahelise koostöö selguse puudumise kohta ei ole KeHJS -i § 26 ¹ lg 6 tähenduses projekti perspektiivitus . Eesti Vabariik ja Soome Vabariik on MoU artikli 3 l g- s 1 rõhutanud riikide juhtrolli olulisust projekti eestvedamisel. Eesti õigusest tulenevalt on järgmiseks sammuks riigi eriplaneeringu koostamine koos KSH- ga . Selle seisukoha puhul viitab v astustaja peaasjalikult m ajandus- ja k ommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukohale. KeHJS § 26 ¹ kohaselt ei pea otsustaja enne KMH algatamist küsima teiste ametiasutuste ja ministeeriumite seisukohta. S eaduse kohaselt peab otsuse KMH kohta langetama v astustaja ise. Kolmandaks on k aebaja hinnangul koostöö tegemise alused enam kui selged. Vastustaja tugineb otsuses MKM-i seisukohale, mille kohaselt sõlmiti MoU üksnes riiklikul, mitte erarahastusel põhineva koostööprojekti elluviimiseks. Tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei põhine ühelgi kaebajale avaldatud dokumendil. Samuti on tegemist vastuolulise väitega, kuivõrd Soome Vabariik sõlmis MoU selgelt Finest Bay projekti arendamiseks. Järelikult eksis MKM, et MoU sõlmiti riikliku projekti elluviimiseks. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mis mõjutab kogu MKM-i seisukoha kujunemist ning sellest tulenevalt ta tagastamise taotlust. Sealjuures asus v astustaja ka 21.10.2021 vaideotsuses MKM-i seisukoha osas arvamusele: “ Olete muuhulgas leidnud, et valdkonna eest vastutav minister on asunud seisukohale, mis on vastuolus Soome ja Eesti vahel 26.04.2021 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga. Kuivõrd nimetatud MoU allkirjastas valdkonna eest vastutav minister, siis on TTJA arvates kõige tõhusam, kui arutelu selle kõnealuse dokumendi sisu osas toimub vahetult vastava ministeeriumiga. Samuti ei ole hetkel selgelt jälgitav taotluse esitaja seisukoht, kuidas viidatud ministri võimalik valetõlgendus enda poolt allkirjastatud dokumendi sisu osas sai kaasa tuua puuduseid või vigu TTJA tegevuses taotluse tagastamisel .”. Tegemist on uurimispõhimõtte rikkumisega . Olukorras, kus v astustaja ise kaasas MKM-i menetlusse, oleks tulnud vastuolu lahendada. R iikide erinev arusaam projekti realiseerimisest ongi üks teemasid, millele KMH saab keskenduda. KMH menetluse kohustuslikuks osaks on avalikkusega konsulteerimine. Ka KMH menetluse tulemusel võidakse jõuda järeldusele, et tegevusloa keeldumise alused erinevad tulenevalt näiteks projekti keskkonnamõjudest. Samuti ei tähenda KMH menetlus iseenesest seda, et projekt tuleb ellu viia. Tegemist on lihtsalt menetlustoiminguga haldusmenetluses, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse mõjude uurimine. Vastustaja lähtus piiriülese koostöö hindamisel põhjendamatult MKM-i eksitavast seisukohast ning jättis oma kogumis hindamata riikidevahelist koostööd selgitavad asjad. KMH eesmärk on otsuse tegemise jaoks info kogumine. Kavandatava raudteetunneli asukohaga seonduv ebaselgus ei ole asjaolu, millest tulenevalt saaks väita, et projekt on perspektiivitu . M enetluse algatamiseks ei pea olema raudteetunneli asukoht veel selge. Lisaks on kaebaja taotluses eelvaliku tulemusena kaalumiseks pakkunud välja alternatiividena neli kavandatava raudteetunneli trassi, mis ühendavad Helsinki- Vantaa lennujaama Tallinna lennujaamaga. Tegemist on alternatiividega, mis lähtuvad Soomes juba ammu alustatud menetlus(te) tulemustest. 12) Kaebaja on teadlik, et v astustajal on õigus jätta KMH menetluses saadava info põhjal hoonestusloa menetlus algatamata, samuti võib käesoleva taotluse alusel kavandatav hoonestusloaga koormatav ala muutuda hoonestusloa menetlusse võtmise või ka REP menetluse käigus. Sealjuures reguleerib kehtiv õigus ka teistes menetlustes kogutud teabe kasutamist otsustusprotsessides . K eeruliste projektide puhul tuleks KMH algatada võimalikult varajases etapis. See tagab avalikkuse parema informeerituse ka olukorras, kus projekti realiseerimist võivad takistada muud asjaolud. Lisaks aitavad erarahastusel põhinevad uuringud kiirendada ka riigi jaoks väärtusliku info kogumist. Seega on antud juhul põhjendamatult keeldutud arendaja taotlusel uuringute teostamise jaoks vastava menetluse algatamisest, kuid paljude teiste projektide puhul on peetud seda võimalikuks. 13) KeHJS § 26 ¹ reguleerimisesemeks ei ole ehitusõigust või ka hoonestusõigust puudutavate küsimuste lahendamine. Teiseks ei ole käesoleval juhul ilmselge, et taotletava tegevuse aluseks on üksnes REP. Planeerimisseaduse ( PlanS ) § 27 lg 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee /.../ ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Kaebaja poolt taotletav projekt ei ole avalik raudtee, vaid eraraudtee. Seega ei ole REP-i algatamine kohustuslik, vaid Vabariigi Valitsuse kaalutlusotsus. Lisaks on eksitav RaM-i seisukoht, et raudteetunnel eeldab REP-i menetlust ning k aebaja on esitanud taotluse nö valele haldusorganile ja vale menetluse algatamiseks. Kaebaja esitas 26.11.2019 RaM-ile taotluse REP-i algatamiseks. RaM valmistas ette eelnõu, millega keelduti menetluse algatamisest, viidates riikidevahelise MoU puudumisele ja lahtistele küsimustele REP-i taotlusele. Kaebaja võttis siiski taotluse tagasi enne lõpliku haldusakti tegemist osundades asjaolule, et REP taotluses vastamata jäänud küsimustele vastuste saamiseks tuleks läbi viia KMH ja viidates kavatsusele esitada KMH loaväliseks algatamiseks taotlus pärast MoU sõlmimist. Kuivõrd ametkondadel puudus selgus kas ja millises menetluses tuleks kavandatavat tegevust menetleda ning REP - i algatamiseks sooviti vastuseid küsimustele millele vastamiseks on vajalik läbi viia KMH, siis eelistas k aebaja olukorda, kus ta saaks KMH käigus saadava täiendava teabe või poliitilise olukorra muutumisel esitada taotluse vajadusel uuesti või otsida menetluslikult täiendavaid alternatiive. Järelikult ei saa RaM viidata REP-i koostamise kohustusele, kui sama projekti osas on varasemalt sisuliselt keeldutud vastava menetluse algatamisest. Samas ei ole KMH algatamine perspektiivitu ka olukorras, kus v astustaja teeb otsuse KMH algatamiseks ning hiljem selgub, et projekti oleks vaja siiski menetleda REP-i raames või Vabariigi Valitsus teeb otsuse raudteetunneli REP-i algatamiseks. Vabariigi Valitsus ei ole teinud sellekohast otsust ning kellelgi ei ole võimalik ennustada millise otsuse tänane või mõni tulevane Vabariigi Valitsus võib teha. Asjaolu, et tegemist võib olla REP projektiga, kinnitab seda, et info kogumist mastaapse riikidevahelise projekti kohta tuleks alustada võimalikult kiirelt. Samuti on REP-i menetluses võimalik kasutada ka varasemaid uuringuid. See kinnitab täiendavalt, et hoonestusloa KMH menetluse algatamine, sh uuringute teostamine, ei ole perspektiivitu. 6 . Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) TTJA jääb 13.08.2021 otsuses ja 21.10.2021 vaideotsuses esitatud seisukohtade juure. Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamise küsimuses KMH menetluse KeHJS § 26 ¹ lg 1 alusel läbiviimiseks peab olema faktiliselt ja õiguslikult perspektiivne võimalus hoonestusloa (ehk KeHJS tähenduses tegevusloa andmise) menetluse algatamiseks. Kavandatava algatuse osas KMH menetlus eeldab, et riigi eriplaneeringuga on kindlaks määratud tunneli põhimõtteline asukoht, sh on läbitud keskkonnamõju strateegilise hindamine. Kehtivate normide järgi ei saa vastavate uuringute algatamist pidada praeguses faasis võimalikuks. 2) TTJA on välja selgitanud, et hoonestusloa menetluse algatamine ei ole ilma riigi eriplaneeringuta võimalik (taotluse tagastamine kui ainus valik). Kaebaja on teinud vaideotsuse põhjal järelduse, nagu oleks TTJA kasutanud kaalutlusõigust ning jätnud selle alusel KMH algatamata. Eeltoodu ei ole õige, sest TTJA tagastas taotluse KeHJS § 26¹ lg 6 alusel. Nimetatud sätte järgi oli KMH algatamiseks esitatud taotluse tagastamine perspektiivituse tõttu ainus võimalik õiguspärane lahendus. Isegi, kui tõlgendada KeHJS § 26¹ lg -t 6 selliselt, et see andis TTJA- le kaalutlusõiguse (mis sätte sõnastuse järgi puudub) , langetas TTJA selle alusel ainsana võimaliku valiku. Kaebaja näib olevat enda seisukohtades läbivalt eeldanud, et TTJA hinnangul puudub soovitud arendustegevuse läbi viimisel KMH kohustus kui selline. TTJA rõhutab, et ei soovi vaielda küsimuse üle, kas taotlusega kavandatav algatus allub oma mõjult KMH kohustusele või mitte. Vastus sellele on jaatav tulenevalt KeHJS § 3 lg-st 1. 3) P raegusel juhul tuleb enne KMH -d läbida kohustuslikus korras keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), mis viiakse läbi koos vastava strateegilise dokumendi koostamisega. Vastav KSH kohustus riigi eriplaneeringu raames on KeHJS § 33 lg 1 p-s 2 sõnaselgelt sätestatud. Tulenevalt eeltoodust osundas TTJA 13.08.2021 kirjas taotleja tegevuse perspektiivitusele, sest riigi eriplaneering on hoonestusloa andmise üks kohustuslik eeldus ( VeeS § 221 lg 2 p 3). Perspektiivitu on olukord, kus ei oleks sõltumata KMH läbiviimisest võimalik anda hoonestusluba. Praegu oleks tegu sellise situatsiooniga, sest valminud KMH ei oleks sellisel juhul sisendiks edasistele tegevustele hoonestusloa menetluses. Riigi eriplaneeringuta ei ole teada ka meretunneli kavandatav asukoht, mis omakorda on aluseks vastavas asukohas keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. TTJA on taotluse tagastamisel seega osundanud riigi eriplaneeringu kohustusele kui sisulisele eeldustele, mille täitmisel on võimalik taotlus uuesti lahendada. 4 ) Kuigi taotluse tagastamine ei ole haldusakt on otsustaja andnud taotlust tagastades arendajale selge seisukoha, et edasine taotluses kirjeldatud arendustegevus oleks ebaseaduslik ning VeeS -ga vastuolus (kuna puuduva eriplaneeringu tõttu ei saa algatada hoonestusloa menetlust). Eeltoodu vastab KeHJS § 26¹ lg 6 seletuskirjas toodud normi eesmärgile, mida on ka kaebaja ise uurinud. Seega omab taotlus tõsiseid puudusi ning risk, et loataotluse ja vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisega seotud kulud ei tasu ennast ära, on väga suur, kuid põhimõtteliselt on arendajal võimalik tulla sama tegevuse taotlusega ametlikus tegevusloa ja KMH etapis uuesti. 5 ) TTJA arvates ei anna KeHJS -e normide § 26 ja § 26¹ areng seaduses alust arvata, et KMH peaks olema Eestis võimalik läbi viia olukorras, kus põhimenetluse lõpuleviimine ei ole mingil põhjusel perspektiivne. KMH algatamise eelduseks KeHJS § 26¹ alusel on algusest peale olnud asjaolu, et seda tehakse kui tulevase põhimenetluses antava otsuse saamine on faktiliselt ja õiguslikult teostatav. Praegusel juhul pole veel isegi teada tunneli asukoht. Sama mõtet kannab KeHJS § 26¹ lg 6 . Kirjeldatud tulemuse õigsust KeHJS § 26¹ lg 6 kohaldamisel kinnitavad ka koos nimetatud normiga seadusesse lisatud sama paragrahvi lõiked 5 ja 7. Seadusandaja on kehtiva KeHJS -i § 26¹ l g 5 seletuskirjas välja toonud, et KMH algatamise taotlemisel peab taotleja kõigepealt ise veenduma, et kavandatav tegevus vastaks planeeringutele. Kui vastuolu tuvastab menetleja , tagastab otsustaja taotluse KeHJS § 26¹ lg 6 alusel taotlejale. Lisaks on seadusandja kehtiva KeHJS § 26 ¹ l g 7 seletuskirjas rõhutanud, et normi eesmärk on luua selgus selles, et tegevusloata KMH läbiviimine ei asenda mh seaduses ette nähtud planeeringuid, mis on vajalikud kavandatavaks tegevuseks. Nimetatud sätte eesmärk on sätestada üheselt mõistetavalt, et lisaks KMH läbiviimisele on tegevuse eelduseks kõigi nõutavate planeeringute ja lubade olemasolu – näiteks juhul, kus ehitise ehitamiseks on nõutav riigi eriplaneeringu koostamine, et leida kavandatavale ehitisele sobivaim asukoht ja koostada detailne lahendus, kuid riigi eriplaneering on koostamata, ei anna KMH õigust soovitud tegevuseks. 6) TTJA on taotlejale 13.08.2021 kirjas ka sisulisest vaatenurgast lähtudes põhjendanud, miks on esmalt vajalik kehtestada riigi eriplaneering ja selle käigus koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Riigi eriplaneeringu põhieesmärgiks on tunnelile sobiva asukoha leidmine. Ilma meretunneli asukohta teadmata ei ole eesmärgipärane (kogu) Põhja-Eesti rannikuala keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Samuti ei ole käesoleval hetkel otstarbekas asuda KMH-d läbi viima teatud kindlas piirkonnas, kuivõrd planeerimisprotsessis võidakse jõuda teistsugusele lahendusele tunneli asukoha suhtes – sellisel juhul jookseks kogu hindamistulemus tühja. 7) Eeltoodu on vastavuses KMH läbiviimise eesmärgiga, mis nähtub KeHJS §-st 3 ja §-st 3 ¹ . Praegusel juhul ei ole võimalik ilma riigi eriplaneeringut ja selle käigus keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi viimata üldse väljastada tunnelile mingit tegevusluba (hoonestusluba ja ehitus- ning kasutusluba), mistõttu jääks KMH läbiviimise eesmärk täitmata. 8 ) Taotleja saab tõhusalt enda huve kaitsta läbi riigi eriplaneeringu. Riigi planeerimismenetluste läbiviija RaM-i 21.07.2021 kirjas nr 15-1/4098-3 selgitatakse, et Soome ja Eesti vahelise tunneli ja tehissaare puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, mida kinnitab ka Eesti ja Soome vahel ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine 26.04.2021, mille art 3 lg 1 rõhutab riikide juhtrolli olulisust projekti eestvedamisel. Tulenevalt PlanS § 27 lg-st 1-3 peab selliste ehitiste rajamiseks koosta m a riigi eriplaneeringu. Selle koostamise esimeses etapis ehk asukohavaliku eelvaliku teostamisel leitakse ehitistele sobivaim asukoht ja viiakse läbi KSH. Ra M on enda 21.07.2021 kirjas rõhutanud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. 06. 2001 direktiivist 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) tuleneb, et KSH eesmärgiks on selgitada ja arvestada keskkonnamõju otsustusprotsessi varajases staadiumis, kui kavandatava tegevusega seotud põhimõttelised alternatiivid on veel otsustamiseks avatud ehk nn „raamistiku loomisel“ tulevikus kavandatavate keskkonnamõjuga projektide jaoks. Eeltoodut on toetanud Riigikoh us otsuse s asjas nr 3-16-1472 (p 22) . Lisaks näeb koostamisel olev Eesti mereala planeering samuti ette, et püsiühendused (sh Tallinn-Helsingi raudteetunnel) kavandatakse Vabariigi Valitsuse otsusel eraldiseisvate täpsemate riigi tasandi planeeringutega. Naaberriigiga ühenduste korral toimub vastavate planeeringute koostamine valitsuste vaheliste kokkulepete alusel. Samaaegselt planeeringu koostamisega tuleb läbi viia ka asjakohaste mõjude hindamine, sh KSH. Planeeringuala peab hõlmama nii merd kui vajalikus ulatuses maismaad, et võimaldada konkreetsele objektile sobivaima asukohavaliku teostamist ja planeeringu elluviimist. Kokkuvõtvalt on TTJA algusest peale olnud seisukohal, et taotleja seisukohast lähtuvalt oleks keskkonnamõjude algatamisest tõhusam abinõu ning hetkel võimalik meede riigi eriplaneeringu taotlemine. Selle kehtestamise korral langeks ära hoonestusloa menetluse algatamise takistus VeeS § 221 lg 2 p 3 tähenduses. 9) Kuivõrd kaebaja on kaebuses välja toonud, et KMH algatamata jätmine ei võimalda tal läbi viia asjakohaseid uuringuid merealal vajaliku teabe hankimiseks, peab TTJA vajalikuks täiendavalt selgitada, et uuringute läbiviimist ning erineva geoloogilise jm teabe hankimist on kaebajal iseenesest võimalik teostada ka eraldiseisvalt ilma selleks eraldi KMH-d läbi viimata. 10 ) Soovitud kujul keskkonnamõjude hindamise menetluse algatamise kohustus ei tulene riikide vahelistest kokkulepetest ega ka Euroopa Liidu õigusaktidest. Kaebaja on välja toonud, et riigi kohustus algatada praegusel juhul KMH (sh ilma hoonestusloa saamise võimaluseta) tuleb nii riikidevahelistest kokkulepetest kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Samas ka nimetatud rahvusvahelistest kokkulepetest ega viidatud direktiivist (mis iseenesest ei ole otsekohalduv õigusakt) ei tulene TTJA- le teadaolevalt kohustust algatada KMH ka olukorras, kus nn põhimenetluses (hetkel hoonestusluba) algatamise otsuse saamine on perspektiivitu. Sellist põhimenetlusest eraldiseisvalt ja sõltumatut keskkonnamõjude hindamise menetluse algatamise nõuet ei tulene TTJA- le teadaolevalt ka taotluse esitaja poolt viidatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahelisest piiriülesest KMH kokkuleppest (RT II 2002, 16, 70). Õige on kaebuses toodu, et vaidlusalune kaebaja poolt planeeritav tunnel paikneb nii Soome Vabariigi ja Eesti Vabariigi territooriumil. Sellele vaatamata on Eesti Vabariigi territooriumile jääva tunneli osa KMH üle otsustamisel (sh algatamisel) määravaks Eesti õigusruum ning vaidlusaluses haldusmenetluses tuli otsustamisel lähtuda Eestis kehtivast õigusest. Kuigi Soomes on Soome riigi kehtiva õiguse kohaselt algatatud KMH hindamine, ei saa see asjaolu iseenesest veel olla aluseks, miks Eesti peab algatama sama projekti suhtes KMH oma territooriumi puudutavas osas. 11 ) On tõsi, et Soome ja Eesti sõlmisid 26.04.2021 MoU , mille Eesti poolelt allkirjastas majandus- ja taristuminister. MKM-i 25.06.2021 kirjas nr 1.10-17/2021/3340-2 selgitatakse, et MoU art 3 lg 1 rõhutab riikide juhtrolli olulisust projekti eestvedamisel ning seda ka juhul, kui projekti kaasatakse erakapital. Kaebaja muuhulgas leidnud, et valdkonna eest vastutav minister on asunud seisukohale, mis on vastuolus Soome ja Eesti vahel 26.04.2021 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga. Kuivõrd nimetatud MoU sisustas Eesti Vabariigi nimel ja allkirjastas valdkonna eest vastutav minister, siis ei ole TTJA-l põhjust kahelda selles, et ta on andnud enda dokumendi sisu kohta tõest teavet. Samuti ei ole hetkel selgelt jälgitav taotluse esitaja seisukoht, kuidas viidatud ministri väidetav valetõlgendus tema enda poolt allkirjastatud dokumendi sisu osas sai kaasa tuua puuduseid või vigu TTJA tegevuses taotluse tagastamisel, sest vastavast riikidevahelisest kokkuleppest ei tulene kohustust viia KMH läbi ilma riigi eriplaneeringuta (sh nt viia kohustuslikus korras läbi KMH vaatamata vastuoludele kehtivate õ i gusnormidega). TTJA on seisukohal, et seoses KMH- ga on kõikide rahvusvahelistest kokkulepetest ja EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist võimalik alustada läbi KSH menetluse, mis viiakse praegusel juhul läbi koos strateegiliseks dokumendiks oleva riigi eriplaneeringuga. Sellele järgneb hiljem võimalusel ja vajadusel K MH menetlus kui osa vastavast põhimenetlusest (praegusel juhul hoonestusloa menetlus). 12 ) Kavandataval kujul tunnelis kulgema hakkavat raudteed ei saa TTJA hinnangul pidada pelgalt eraraudteeks . TTJA on seisukohal, et algatamise aluseks võetav „avaliku raudtee“ mõiste ei saa olla sama kitsas, nagu see on raudteeseaduse ( RaudtS ) § 4 tähenduses, sest nii ei osutuks sisuliselt ükski rajatav raudtee riigieriplaneeringu aluseks olevaks raudteeks. See aga ei saanud olla seadusandja mõte. Nimelt on RaudtS § 4 l g 1 tähenduses raudtee kõigepealt „mitteavalik“ ning alles siis pärast vastava menetluse läbimist saab see „avaliku raudtee“ staatuse vastava taotluse alusel. Kirjeldatu ei saaks olla aluseks REP vajaduse üle otsustamisel, sest see ei saa olla kooskõlas PlanS § 27 lg-ga 1, mille järgi on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis ( PlanS § 27 lg 1 lause 2). Seda, et praegu on olemas suur riiklik huvi näitab mh ka Soome ja Eesti vahel 26.04.2021 kõrgel poliitilisel tasandil sõlmitud MoU olemasolu. Viimane näitab rajatava objekti mõju ja kaalukust ühiskonnas, mis on PlanS § 27 lg 1 ja lg 2 sisustamisel määrava tähtsusega. Seega tuleb PlanS § 27 lg 2 tähenduses mõistet „avalik raudtee“ käsitleda võrreldes RaudtS §-s 4 sätestatuga laiemalt, s.t välistatud on vaid need „eraraudteed“, mis oma mõjult ja riikliku planeerimise seisukohalt ei oma erilist kaalu (nt lõbustuspargi territooriumil pakutav lasteraudtee vms). 13) TTJA leiab kokkuvõtvalt, et (menetlus)toiming on õiguspärane. TTJA on uurinud hinnanud menetluse käigus andmeid ja esitatud seisukohti ning on tuvastanud asjaolu, et kõnesoleva tunneli rajamiseks KMH läbiviimiseks peab olema faktiliselt ja õiguslikult perspektiivne võimalus hoonestusloa menetluse algatamiseks. Sellega seoses on TTJA kindlaks teinud, et esmaselt on vajalik läbi viia vastav menetlus riigi eriplaneeringu kehtestamiseks, mille käigus tuleb koostada ka asjakohane KSH aruanne (eelkõige tuleb määratleda meretunneli perspektiivsed asukohad). Kuivõrd REP puudub, on valimata ka tunneli asukoht, mistõttu ei saaks praeguses etapis ka kavandatava tegevuse osas algatada VeeS § 221 lg 2 p 3 kohaselt hoonestusloa menetlust ning mistõttu ei saa omakoda ka läbi viia KMH- d . T aotlust tuli seega KeHJS § 26 ¹ lg 6 alusel tagastada. KOHTU PÕHJENDUSED 7 . Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata . 8 . Kaebaja peab üheks vaidluse põhiküsimuseks seda , kas siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kokkulepete ja E L-i õiguse alusel on KMH algatamine olulist mõju omava piiriülese projekti tegevusloa andmiseks kohustuslik (19.11.2021 menetlusdokument, lk 2, p 5) . Puudub vaidlus, et antud juhul oleks selliseks tegevusloaks hoonestusluba, mille andmise pädevus on TTJA-l. Kohus nõustub vastustajaga, et KMH kohustuslikkuses tegevusloa andmiseks vaidlus puudub , tulenevalt juba üksnes KeHJS § 3 lg 1 p-st 1 . Ka vastava valdkonna eriteadmisi omamata, ei saa olla mõistlikku kahtlust, et Läänemerre Eestit ja Soomet ühendava veealuse raudtee tunneli rajamine omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju (vt ka REP-i algatamata jätmise korralduse eelnõu, lk 2, p 14) , mis on piiriülene ja vajab hindamist vastavas keskkonna mõju hindamise menetluses. KMH kohustuslikkusele tegevusloa andmise l ei vai elnud haldusmenetluses vastu ka vastustaja (vt 13.08.2021 keeldumise põhjenduste esimene lõik) . 9. A sjaolust, et hoonestusloa taotluse menetluses tuleks kohustuslikuna läbi viia KMH ei tulenenud aga TTJA- le automaatselt kohustust algatada kaebaja 28.04.2021 taotluse alusel KMH enne hoonestusloa taotluse esitamist ( KeHJS § 26¹ lg 1 ja 4 alusel) . Muudes t õigusnormidest tuleneva le tegevusloa eelduseks olevale KMH kohustus ele viitamine ja nende alusel eel viidatud sät e te kohaldamise nõudmine pole õiguslikult põhjendatud. KeHJS § 26¹ (keskkonnamõju hindamine enne tegevusloa taotluse esitamist) on eriregulatsioon tavapärase KMH menetlusega võrreldes ning laiendab varasemalt üksnes ehitusloale kehtinud erisust (vt eelnõu SE 55 seletuskiri, lk 26). E nne hoonestusloa taotlust esitatud KMH algatamise taotluse peab haldusorgan lahendama lähtudes KeHJS § 26¹ lg-s 6 toodud eeldustest. Kui nõustuda kaebaja väidetuga, et KMH tuleb algatada ka vahetult KMH direktiivi vm õigusakti alusel, puudusid kaebajal õiguslikud takistused esitada KMH algatamise taotlust enne vaidlusaluse normi kehtestamist. Kohus selle seisukohaga siiski ei nõustu ning leiab, et p raegune vaidlus seisneb KeHJS § 26¹ lg 6 kohaldamises ehk eelkõige selles normis toodud „ilmselge perspektiivituse“ kui määratlemata õigusmõiste sisustamises. 10. Samuti leiab kaebaja, et kui Soomes oli keskkonnamõjude hindamist alustatud, tuli seda teha ka Eestis, kuna piiriüleste mõjude hindamine peaks toimuma sünkroonis (ühildatult) ega tohiks takistada teises riigis menetluse läbiviimist. Kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et kahte riiki ühendava merealuse raudtee tunneli mõju keskkonnale tuleks hinnata koostöös ja eeldatavalt ka ajaliselt üheaegselt ning otsustamise võimalikult varajases staadiumis, et mõjuhindamise tulemusi saaks arvesse võtta tehnilise kavandamise ja trassi asukoha valikul . Küll ei järeldu sellest, et Eestis ei ole ks vaja järgi da siseriiklikku planeerimis õigust (planeerimisseadusest tulenev REP-i nõue; vt REP-i algatamata jätmise korralduse eelnõu, eelkõige p-d 54-61) ning et Eesti riigilt oleks võetud otsustusõigus selles, kas ja millal riigil on võimalik alustada konkreetsete menetlustega , arvestades, et tegemist on suure riikliku huviga projektiga ( REP-i algatamata jätmise korralduse eelnõu, p 59-66) . Asjaolust, et väidetavalt on Soome s tehtud ära trassialternatiivide valik ilma piiriülese KSH või KMH-ta ei tulene kaevatava TTJA toimingu õigusvastasust. Asja materjalide põhjal ei saa nõustuda kaebajaga ka selles, et ametkondadel puuduks arusaam, millises menetluses tuleks projekti menetleda ning kas see võiks olla teostatav puhtalt eraprojektina. Riigi eriplaneeringute korraldaja ( PlanS § 27 lg 7 kohaselt RaM ) on väljendanud selget seisukohta, et taoline projekt saab olla üksnes riigi eriplaneeringu objektiks ( REP-i algatamata jätmise korralduse eelnõu, p 150, järeldused) ning seda saavad juhtida üksnes riigid (vt samas, p 151.1), kuna sellega võivad kaasneda riigile ulatuslikud majanduslikud mõjud ja kaasnevad julgeolekuriskid. (vt samas, p 151.2). 11. Puudub vaidlus, et Vabariigi Valitsus ei ole vastavat eriplaneeringut (REP) ega selle raames KSH-d algatanud. Kaebaja 03.12.2018 esitatud REP-i ja KSH algatamise taotluse kohta koostati 30.07.2020 algatamata jätmise eelnõu , misjärel kaebaja 30.09.2020 võttis taotluse tagasi. Samuti võttis kaebaja 19.06.2020 tagasi hoonestusloa taotluse. REP-i ja KSH algatamise eelnõu kokkuvõtvate järelduste (p-d 150-154) kohaselt puudub riikide ühishuvide kaitstust tagav MoU ; puuduvad rahalised vahendid riigi eelarves taotletava planeeringu elluviimiseks ja kavandatava raudteetunneliga kaasnevate kulude kandmiseks ning puudub ka kindlus, et sellised vahendid on olemas algatamisest huvitatud arendajal; planeering ei ole riigi ja avalikes huvides julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. REP-i t aotlust ja selle täiendusi on menetleja tutvustanud valitsuskabineti nõupidamistel ning selle kohta on seisukoha esitanud valdkondlikku puutumust omavad haldusorganid. 1 2 . KeHJS § 26¹ lg 6 v.r jõustus 01.02.2020 sõnastuses, et kui otsustajale teadaoleva teabe alusel on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse. KeHJS -i vastav säte kehtib alates 13.01.2022 sõnastuses, et k ui otsustajale olemasoleva teabe kohaselt on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, sealhulgas ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse. Praegusel juhul kohaldu b viidatud sätte vana redaktsioon. Eelnõu SE 55 seletuskiri (lk 26-27) ei anna just ülemäära selge id juhiseid normi rakendajale , millistel juhtudel võiks olla tegemist kavandatava tegevuse ilmselge perspektiivitusega. Sel etuskirja kohaselt: Esmajärjekorras mõeldakse siin tegevusi, mis on õigusaktiga vastuolus. Näiteks on selliseks juhuks olukord, kui arendaja esitab soovi kaevandada, kuid kaevandatav ala asub kaitsealal, mille kaitse-eeskirjaga on kaevandamine keelatud, taotletakse kaitsealuse metsa maha raiumist, vms. /…/ Lisaks selgitatakse, et otsustaja annab taotluse tagastamisega arendajale selge signaali, et edasine tegevus taotluses kirjeldatud kujul omab tõsiseid puudusi ning risk, et loataotluse ja vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisega seotud kulud ei tasu ennast ära, on väga suur. /…/ KeHJS § 26¹ lg 5 nimetatud a lgatamise taotlus peab sisaldama nii infot kavandatava tegevuse kohta kui ka kogu teadaolevat infot eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta. /…/ Kehtiva KeHJS § 22 lg 5 p -i 3 kohaselt peab otsustaja kontrollima KMH aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks. Selle sätte rakendamisel § 26¹ kontekstis võtab otsustaja aluseks olemasoleva info ning annab esialgse seisukoha temale hetkel kättesaadava ja teadaoleva info alusel. Kohus jagab seda kaebaja seisukohta, et KMH algatamine enne tegevusloa taotluse esitamist võimaldab saada vajalikku teavet tegevusloa taotluse esitamiseks ning selline eesmärk on ära nimetatud ka eelnõu seletuskirjas. Keskkonnamõju hindamise eesmärgid on toodud KeHJS §-s 3¹, s.o teabe kogumine kavandatava tegevuse ja alternatiividega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Küll pole seletuskirjas toodud, et sellisel juhul võiks ära jätta kehtivas planeerimisseaduses kohustuslikuna ettenähtud planeeringu menetluse. Kohus ei nõustu kaebaja ga selles, et KMH algatamise kohustus on TTJA-l pelgalt kaebaja sooviavaldusest tulenevalt, et kaebaja saaks asuda läbi KMH menetluse teavet koguma. Vastustaja on õigesti selgitanud, et mingite spetsiifiliste üksikuuringute tegemine, kui kaebaja seda vajalikuks peab, pole välistatud ka KMH mittealgatamisel. Normi ( KeHJS § 26¹ lg 6 ) sõnastusest nähtuvalt pole haldusorganile antud kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 1). Määratlema õigusmõiste sisustamine haldusorgani poolt on seevastu täiel määral kohtulikult kontrollitav. 1 3 . Kehtivast KeHJS § 26¹ lg -st 6 tulenevalt võib eeldada, et seadusandja ei välistanud ka varasema redaktsiooni kohaldamist juhtudele , kus kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga . Selguse huvides on see kehtivasse seadusesse sisse kirjutatud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kavandati mitmest aspektist lähtuvalt suure riikliku huviga objekti. Kohtu hinnangul on REP-i ja selle KSH algatamata jätmise korralduse eelnõus kohaselt põhjendatud, miks on tegemist riigi eriplaneeringu t nõudva ehitisega. Kohus jagab seisukohta, et m itte ühegi teise planeeringuliigiga ei ole võimalik luua ehitise kavandamiseks vajalikku terviklikku ruumilahendust, sest ainult riigi eriplaneeringuga saab hõlmata nii maa kui mereala ja luua seal alused ehitustegevuse alustamiseks. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamisega (raudteetunnel ja sellega seonduv tehissaar) PlanS § 27 lg 1 ja § 6 p 13 mõttes. Riik näeb kõnealust objekti avaliku raudteena, mille planeerimiseks on riigi eriplaneering kohustuslik ( PlanS § 27 lg 2 ; vt 21.10.2021 vaideotsuse p 10 põhjendused ). Isegi juhul, kui raudteed ei kavandataks avaliku raudteena, tuleks seda planeerida RaM-i koostatud eelnõu järgi riigi eriplaneeringu kaudu ( PlanS § 27 lg 3). Seega, kui seadus nõuab riigi eriplaneeringut, mis puudub (pole isegi algatatud ega ole algatamise kavatsust lähitulevikus ) , siis ei saa kavandatav tegevus kuidagi olla kooskõlas planeeringuga ega seaduslik. Sellises olukorras tuleb vastav planeering enne kehtestada , kui edaspidiselt seadusandja ei näe ette mõnda mõistlikumat menetluste ühendamise võimalust. Kaebaja t aotlusele vastamise ajal kehtinud VeeS § 221 lg 2 p 3 keelas hoonestusloa taotluse menetluse algatamis e, kui kavandatava ehitise püstitamiseks oli vajalik riigi eriplaneeringu koostamine. Seega oli enne REP-i valmimist hoonestusloa taotluses menetluse algatamine ilmselgelt perspektiivitu (võimatu) ja sellest tulenevalt ilmselgelt perspektiivitu ka KMH algatamine KeHJS § 26¹ lg 1 alusel. 1 4 . Riigi eriplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi puhul tuleb kohustuslikuna algatada KSH ( KeHJS § 33 lg 1 p 2). Menetluste õiges järjekorras toimumisel on mõte ja eesmärk. Riigikohus on 08.08.2018 otsuses asjas nr 3-16-1472 (p 24) selgitanud, et KSH direktiivi põhjendusest 9, art 4 lg-st 3 ja art 5 lg-st 2 tuleneb nn reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil. Nn reastamise põhimõte ei tähenda, et KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid . Kui KMH puhul on üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha (vt KeHJS v.r § 2 lg 1), siis KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid . Ka s ellest lähtuvalt ei saa põhjendamatuks pidada TTJA seisukohta, et tunneli asukoht tuleb leida läbi REP menetluse. TTJA on 13.08.2021 kirjas asjakohasele Riigikohtu lahendile ka viidanud. 1 5 . Ükski kaebaja viidatud muu õigusakt (Espoo konventsioon; KMH direktiiv; Eesti ja Soome vahel sõlmitud MoU ; Eesti ja Soome vaheline kokkulepe KMH läbiviimise osas) ei anna alust jätta siseriiklikku planeerimisprotsessi järgimata. Selle järgimine ei too kaasa vastuolu neis aktides toodud kohustustega. Seetõttu puudub ka vajadus kaaluda KMH direktiivi otsekohaldamist nagu kaebaja on alternatiivina vajalikuks pidanud. 1 6 . Mis puudutab kaebaja dilemmat ja etteheidet , et riik tegi REP-i menetluse algatamisest keelduva haldusakti eelnõu ja nüüd heidab kaebajale ette REP-i puudumist ega võimalda läbi viia uuringuid, mis aitaks esitada sisukamat REP-i algatamise taotlust, märgib kohus järgmist. REP-i algatamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus. Riik või bki asuda seisukohale, et nii olulise ruumilise mõjuga ja suure riikliku huviga projekti algatamiseks pole riigieelarves vahendeid ning isegi kui tulevikus oleks , soovib riik olla arendaja ja selleks täpsustada partnerriigiga sõlmitud kokkulepet riikide ühishuvide tagamiseks. Ka MKM-i 25.06.2021 kirjast (kaebuse lisa 11) TTJA- le nähtuvalt soovib riik tagada , et ka erakapitali kaasamisel saaks riik olla ise projekti juht ja arendaja ning vajadusel kaasata erakapital i üksnes läbi konkurentsi, mi llest võib ilmselt välja lugeda, et KMH algatamisega (isegi kui see oleks kaalutlusõiguse alusel võimalik) ühe eraettevõtja taotlusel ei soovita tekitada konkurentsieelist. Tegemist on peamiselt otstarbekuse kaalutlustes t lähtuva ja poliitilise otsustusega, mis ei alluks ka sisulisele kohtulikule kontrollile. Nii REP -i algatamise perspektiivi kui riigi huve esindavate teiste ministeeriumide seisukohtade väljaselgitamist (uurimisprintsiibi rakendamist) pole alust TTJA- le ette heita. TTJA selgitas välja, et REP-i algatamine pole lähiajal päevakorras, millest tulenevalt ei saa olla kavandataval tegevusel perspektiivi. Kaugemas tulevikus pole välistatud projekti aktuaalseks muutumine , kuid see ei ole KMH algatamise aluseks praegu , olukorras, kus esmalt tuleb kehtestada REP . REP-i kehtivus on seejuures seaduses ajaliselt piiratud ( PlanS § 53 lg 3 kohaselt elluviimise alustamine 5 aasta jooksul kehtestamisest). 1 7 . Kohus leiab kokkuvõtvalt , et TTJA on taotluse tagastamisel osundanud põhjendatult riigi eriplaneeringu kohustusele kui sisulisele eeldusele . See eeldus oli 13.08.2021 täitmata ja on täitmata ka kohtuotsuse tegemise ajal . KeHJS § 26¹ lg 6 v.r nägi sellisel juhul ette taotluse tagastamise haldusorgani poolt . Samal põhjusel ei saanud rahuldada ka vaiet. Seejuures on vastustaja leidnud, et taotluse tagastamine on menetlus toiming, mida vaidemenetluses vaidlustada ei saa. Sellisel juhul tulnuks vaideorganil vaie tagastada (HMS § 79 lg 1 p 1), mitte teha sisuliste põhjendustega vaideotsust. Sellisel juhul poleks kaebaja kohustamisnõue tähtaegne , kuna tähtaja kulgemist ei saa arvestada vaideotsuse tegemisest. Kuna kohus vaatas kaebuse istungil läbi sisuliselt ning kaebaja põhinõue jääb rahuldamata, pole alust ka sellega seotud tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamiseks. Asja lahendamiseks menetlusosaliste ülejäänud väidete käsitlemine vajalik ei ole. 1 8 . HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1) . /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.10.2022 16:03 Adressaat: TTJA <[email protected]>; Mariann Salomets <[email protected]> Teema: [2-4][kohtuasjad] Teade vastuvõtmist vajava dokumendi kohta 3-21-2682 "Finest Bay Area Development Estonia OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve... Lugupeetud Mariann Salomets E-toimik annab teada, et Teile on vastuvõtmiseks saadetud uus dokument menetluses nr 3-21- 2682 "Finest Bay Area Development Estonia OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 13.08.2021 otsuse nr 16-7/21-06580-047 õigusvastasuse tuvastamiseks, TTJA 21.10.2021 vaideotsuse nr 2-5/21/0082/20 tühistamiseks ja TTJA kohustamiseks algatama kaebaja 28.04.2021 taotluse alusel keskkonnamõjude hindamise menetlus". Dokumendi info: Kohtuotsus nr. 3-21-2682/16, 19.10.2022. Koostaja: Kristina Maimann Menetlusega on võimalik tutvuda e-toimikus aadressil: www.e-toimik.ee. Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d. Dokumendi saate vastu võtta e-toimikus dokumenti avades või kinnitades kättesaamist. Menetleja täiendav teavitamine dokumendi kättesaamisest ei ole vajalik. Kui Teil ei ole võimalik dokumenti e-toimiku kaudu vastu võtta, palume sellest teada anda menetlejale ning edastada ka sidevahendi andmed, mille kaudu Teil on võimalik dokument vastu võtta. Sellisel juhul tuleb Teil dokumendi kättesaamisest menetlejat teavitada digitaalselt allkirjastatud kinnitusega. Menetlev asutus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja Kontaktandmed: E-post: [email protected] Tel: 6282703 Lugupidamisega e-toimik