Tähtaeg 23.09 kell 17:00: Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi ettepanekule

Saatja: Ketli Lindus <[email protected]> Saadetud: 22.09.2022 00:15 Adressaat: Ketli Lindus <[email protected]> Koopia: Annaliisa Villsaar <[email protected]> Teema: [16-7][hoonestusluba] Tähtaeg 23.09 kell 17:00: Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi ettepanekule Tähtsus: Kõrgeim Manused: image001.png; image003.jpg; REPowerEU seletuskiri (21.09.2022).docx Head koostööpartnerid! Suured tänud teile kõigile saabunud sisendite eest! Ministeeriumite eksperdid on arutelude tulemusel koostanud Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi ettepanekule. Pöördume taas teie poole, et saaksite seisukohad omalt poolt üle vaadata ning vajadusel teha neile omapoolsed ettepanekud ja/või kommentaarid. NB! Need seisukohad ei ole veel lõplikud ning on veel järgmisel nädalal täiendamisel teie poolt saadetud kommentaaride põhjal. Ootame teie poolt märkusi seisukohtadele hiljemalt 23.09 kell 17:00. Vabandan selle lühikese ajaraami pärast (arvestame ka nädalavahetusel saabuvaid sisendeid)! Lugupidamisega Ketli Lindus Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium From: Annaliisa Villsaar <[email protected]> Sent: Monday, July 18, 2022 9:00 AM Cc: Ketli Lindus <[email protected]> Subject: Sisendipalve 26.08: REPowerEU algatuste Eesti seisukohtade koostamine Head koostööpartnerid! Euroopa Komisjon esitas 18. mail „REPowerEU“ algatused, mille eesmärk on väljuda Venemaa fossiilkütuste impordist ja kiirendada samal ajal rohepööret. Plaani oluline osa on ELis taastuvenergia ja energiatõhususe ambitsiooni suurendamine ning loamenetluste kiirendamine taastuvenergia projektide kiiremaks elluviimiseks. Eesmärkide jõustamiseks esitati direktiivi eelnõu, millega muudetakse korraga taastuvenergia, energiatõhususe ning hoonete energiatõhususe direktiive. - 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmine 40%-lt 45 %-le (eelnõus art. 1); - 2030.aasta siduva energiatõhususe eesmärgi tõstmine 9%-lt 13%-le (art. 3); - Hoonete energiatõhususe direktiivis tehakse ettepane sätestada kohustus sobivate päikseenergia seadmete paigaldamiseks; - Taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamine ja lihtsustamine – eelisarenduspiirkondade loomine (art. 15); kehtestatakse üldised põhimõtted ja tähtajad (art 16). Seega palume teilt tagasisidet ülalnimetatud ettepanekutele (kättesaadav siin) ning samuti päikeseenergia teatise osas (kättesaadav siin), mis on seotud hoonete energiatõhususe ettepanekuga. Et tagasiside andmine oleks hõlpsam, palume juhinduda järgmistest küsimustest (kuid võib ka vabas vormis ja täiendavat sisendit anda): Millised on Euroopa Komisjoni poolt esitatud taastuvenergia, energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe eesmärkide tõstmise ning loamenetluste ettepanekute mõjud teie tegevusele ja tuleviku plaanidele? Lisaks, mis on tehtud ettepanekutes teie jaoks peamised takistused, mis ei võimaldaks eesmärkideni jõudmist? Palume teie tagasisidet hiljemalt 26. augustiks. Palun Teil oma mõtted/kommentaarid saata [email protected] ja [email protected]. Arvestame samuti varasemalt mais edastatud ettepanekuid taastuvenergia ja loamenetluse osas seisukohtade koostamisel. Kui siiski on uusi ja täiendavad ettepanekuid, siis on need väga teretulnud! Ilusat suve jätku! Annaliisa Villsaar Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | Department of International Affairs +372 626 2914 | +372 56936067 | [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn, Eesti SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust Sissejuhatus Tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas, tegi Euroopa Komisjon (edaspidi ka k omisjon) 8. märtsil 2022 ettepaneku kava kohta, mille eesmärk on muuta Euroopa Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks juba enne 2030. aastat. Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi kohtumisel leppisid Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) juhid selles eesmärgis kokku ja palusid komisjonil esitada ELi energiasõltumatuse suurendamiseks üksikasjalik u REPowerEU tegevuskava . 18. mail 2022 avaldas komisjon REPowerEU tegevus kava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi Venemaa sõjast Ukrainas põhjustatud probleemidele ja ülemaailmsel energiaturul tekkinud kriisile. Euroopa energiasüsteem on vaja kiiresti ümber kujundada kahel põhjusel: kaotada E L sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ja väljuda Venemaa energiakandjate impordist , mida kasutatakse majandusliku ja poliitilise relvana ning mis läheb Euroopa maksumaksjale maksma peaaegu 100 miljardit eurot aastas, ning tulla toime kliimakriisi ga ja valmistuda paremini rohepöördeks. REPowerEU kavas on nende eesmärkide saavutamiseks ette nähtud meetmed energiasäästu suurendamiseks, energiavarustuse mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks. Need meetmed aita vad asendada fossiilkütused puhtama energiaga nii kodudes, tööstuses kui ka elektritootmises ning ühtlasi p arandada EL energiajulgeolekut. REPowerEU kava keskmes on taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt ning energia säästmise tõhustamine . Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini EL energiasõltumatust, hoogustab rohepööret ja alandab aja jooksul energiahindu. Selle täitmiseks on komisjon esitanud direktiivi ettepaneku , millega muudetakse korraga direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi taastuvenergia direktiiv) , direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi hoonete energiatõhususe direktiiv) ning direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (edaspidi energiatõhususe direktiiv) . Direktiivi ettepaneku eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikel 2, milles on sätestatud õiguslik alus ettepanekute tegemiseks selliste meetmete kohta, millega arendatakse uusi ja taastuvaid energiaallikaid ning edendatakse energiatõhusust, mis on EL toimimise lepingu artikli 194 lõike 1 punktis c sätestatud liidu energiapoliitika eesmärgid; ning artikli 192 lõikel 1, mis on liidu keskkonnaalase õigustiku kohaldamise muutmise õiguslik alus. Õigusakti vastuvõtmiseks on EL nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 28. juuli 2022. Direktiivi eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas, kus arutelud algasid 22.09.2022. EL eesistuja Tšehhi on seadnud eesmärgiks 25. oktoobril energiaministrite nõukogu kohtumisel teksti osas kokkuleppele jõuda. Kõigi kolme muudetava direktiivi puhul on varasemate muudatusettepanekute seadusandlik menetlus ELis pooleli. Seoses EL eesmärgiga saavutada 2030. a astaks kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) netoheite vähenemine vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega esitas komisjon 2021. aasta juulis paketi „Eesmärk 55“ ( Fit for 55 ). Paketi raames esitati ka muudatusettepanekud taastuvenergia ning energiatõhususe direktiivide kohta. Nende puhul algasid läbirääkimised EL nõukogu energia töörühmas 2021. aasta septembris ning 27. j uunil 2022 toimunud energeetikaministrite nõukogu istungil jõuti mõlema puhul üldise lähenemisviisi kokkuleppeni. Läbirääkimised Euroopa Parlamendiga algavad selle aasta oktoobris. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohta esitas komisjon muudatusettepaneku 14. d etsembril 2021 . Läbirääkimised EL nõukogu energia töörühmas algasid märtsis 2022 ning on hetkel pooleli. Eestis on tulenevalt valitsuskoalitsiooni kokkuleppest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist septembri alguseks läbi viidud planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimine, mille eesmärk oli kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist. Auditi tulemused annavad väga põhjaliku ülevaate Eestis hetkel toimivast taastuvenergia arendamise -ja planeerimis protsessist ning sisaldavad ettepanekuid protsessi kõigi osade kiirendamiseks ja tähtaegade lühendamiseks. Auditi tulemustel põhinevad ka Eesti seisukohad REPowerEU raames esitatud direktiivi ettepaneku te kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2022 otsusele on Riigikogule esitatud Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku) hetkel kehtiva 42% asemel ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100% senise 40% asemel. Riigikogus on seaduseelnõu hetkel läbinud teise lugemise. Seaduse jõustumisel oleks Eesti taastuvenergia eesmärk prognoosi kohaselt täidetud ka siis, kui muutmata kujul jõustub taastuvenergia direktiivi muudatusettepanek. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik ( [email protected] ) , taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart ( [email protected] ) , energiatõhususe ekspert Tauno Hilimon ( [email protected] ) , ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ( [email protected] ) , keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli ( [email protected] ) , Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ( [email protected] ) ; Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski ( [email protected] ) ja peaspetsialist Kristy Käärid ( [email protected] ), keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas ( [email protected] ) ja nõunik Hanna Vahter ( [email protected] ) , kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok ( [email protected] ) ja nõunik Laura Remmelgas ( [email protected] ) ; Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen ( [email protected] ) ja nõunik Eleri Kautlenbach ( [email protected] ) ; Keskkonnaagentuuri aruandluse ja analüüside funktsioonijuht Peep Siim ( [email protected] ) ja juhtivspetsialist Peep Jürmann ( [email protected] ) Valdkondade eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ( [email protected] ); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ( [email protected] ) ; Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse asekantsler Kaupo Heinma ( [email protected] ) ; Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet ( [email protected] ) . Sisu ja võrdlev analüüs Uue REPowerEU direktiiviga teeb komisjon ettepaneku suurendada algatuse „Eesmärk 55“ 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%- lt 45 %-le. Samuti teeb komisjon ettepaneku suurendada „Eesmärk 55“ siduvat energiatõhususe eesmärki 9%- lt 13%-le. Hoonete energiatõhususe direktiivis tuleks komisjoni ettepanekul sätestada kohustus sobivate päikseenergia seadmete paigaldamiseks: 2026. a lõpuks kõikides uutes avalikes ja äri hoonetes , mille kasulik põrandapind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 2027. a lõpuks kõikides olemasolevates avalikes ja äri hoonetes , mille kasulik põrandapind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 2029. a lõpuks kõikides uutes eluhoonetes. Ülejäänud muudatused direktiivi ettepanekus puudutavad taastuvenergiaprojektidele lubade menetlemise ning andmise kiirendamist ja lihtsustamist. Loodud on taastuvenergia eelisarenduspiirkonna mõiste . Piirkond tähendaks konkreetset ala kas maal või merel, mis liikmesriigi hinnangul sobib kõige paremini taastuvenergia arendamiseks (sinna hulka ei arvestata biomassi põletavaid jaamasid ja hüdroelektrijaamasid ). Riigi poolt leitavad alad peavad olema seotud liikmesriikide taastuvenergia eesmärkide täitmisega aastaks 2030 ning nende kohta tuleb koostada eraldi kavad (Eesti mõis t es planee ring) , kus on ka tehtud keskkonnamõjude hindamine. Loetletud on tingimused, missuguseid alasid tuleks sel juhul eelistada (näiteks katused, tööstuspiirkonnad, kaevandused, põllumaaks sobimatud alad jms), ning samuti tingimused, mis osa alasid välist ada (nt Natura 2000 alad, looduskaitsealad, lindude rändeteed). Loamenetluste puhul kehtestataks direktiivi ettepanekuga üldised põhimõtted ja tähtajad. Loamenetlusprotsess peaks olema terviklik, s.h hõlmama taastuvenergia rajatise ehitamiseks ning käitamiseks vajalike kõikvõimalikke lubasid ja administratiivseid toiminguid. Loodud on ka kindlad tähtajad taotluste läbivaatamise kohta. Taastuvenergia eelisarenduspiirkonnas ei tohi loamenetlusprotsess ületada 1 aastat, mida võib vajaduse korral pikendada 3 kuu võrra. Teatud tingimustel on taastuvenergia projektid neil aladel vabastatud keskkonnamõjude hindamise vajadusest . Muudel aladel ei tohi loamenetlusprotsess ületada 2 aastat, mida võib samuti vajadusel pikendada 3 kuu võrra. Keskkonnamõjude hindamine tuleb sealjuures viia läbi nii, et korraga oleks hõlmatud kõik hindamised (näiteks keskkonnamõju hindamine ja Natura hindamine ühendmenetlusena ) . Kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni tuleb liikmesriikidel EL asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamisel ja nende raames tehtavatel hindamistel, mille eesmärgiks on teha kindlaks taastuvenergia ülekaalukas avalik huvi, käsitleda taastuvenergiat ülekaaluka avaliku huvina, juhul kui pole selgeid vastupidiseid tõendeid. Ülekaalukale avalikule huvile vastamine võimaldaks üksikjuhtumite puhul kaaluda erinevaid võimalusi erinevate looduskaitseliste direktiivide raames . Peamised sätted , millega direktiive oluliselt muudetakse ja / või neisse uusi elemente lisatakse: Artikli 1 lõikega 1 lisatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklisse 2 uus mõiste, et määratleda „taastuvenergia eelisarendusala“ , mille all mõeldakse konkreetset asukohta maismaal või meres, mille liikmesriik on määranud kui taastuvenergiajaamade, välja arvatud biomassi põletavad jaamad, rajamiseks kõige sobivamaks . 14. septembril esitatud eesistuja m uudatusettepanekuga soovitakse välistuste hulka arvata ka hüdro elektrijaamad. Artikli 1 lõikega 2 muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõiget 1, et tõsta Euroopa L iidu taastuvenergia eesmärk seniselt 40 %-lt 45 %- ni . See artikkel asendab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõike 1 muudatuse, mis sisaldub 14. juulil 2021 vastu võetud ettepanekus direktiivi (EL) 2018/2001 muutmise kohta. Artikli 1 lõikega 3 lisatakse artiklisse 15 uus lõige 2a, milles nõutakse, et liikmesriigid edendaksid uute taastuvenergiatehnoloogiate katsetamist, kohaldades samal ajal asjakohaseid kaitsemeetmeid , et tagada elektrisüsteemi turvaline toimimine ja vältida ebaproportsionaalset mõju siseturu toimimisele. Artikli 1 lõikega 4 lisatakse uus artikkel 15b, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust teha kindlaks (ehk kaardistada) maismaa- ja merealad, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate jaamade rajamiseks, et täita oma riiklik panus 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Need alad tuleb riikidel kindlaks teha ühe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Sealjuures tuleb alade puhul arvestada taastuvallikate kättesaadavust ning potentsiaali, prognoositavat energianõudlust ning võrgutaristu ja salvestusvõimsuste olemasolu või potentsiaali ning maa- ja mereala keskkonnatundlikkust . Eesistuja esitatud muudatusettepanekutega soovitakse kaardistamise tähtaega pikendada kahele aastale. Artikli 1 lõikega 5 lisatakse uus artikkel 15c, mis käsitleb liikmesriikide kohustust võtta vastu kava või kavad, millega määratakse kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad, mis on eriti sobivad alad taastuvenergiajaamade rajamiseks. Kava või kavad tuleb vastu võtta hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi jõustumist. Alade määramisel peab liikmesriik eelistama tehislikke või ehitatud pindu või põllumajanduseks sobimatut maad; jätma välja Natura 2000 alad ning looduspargid ja looduskaitsealad, kindlaks tehtud linnurändeteed; tegema kindlaks alad, kus taastuvenergiajaamadel ei oleks olulist keskkonnamõju. Eelisarendusaladele tuleb kehtestada eeskirjad, s.h keskkonnamõju leevendamise meetmete kohta. Enne eelisarendusalade kavade vastu võtmist tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Artikli 1 lõikega 6 asendatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 16 ja laiendatakse loamenetluse kohaldamisala, selgitatakse loamenetluse algust ning suhtlust pädevate asutustega ning nõutakse, et taastuvenergiaprojektide taotlustega seotud kaebuste puhul kasutataks kõige kiiremaid haldus- ja kohtumenetlusi. Loamenetlus hõlmab kõiki asjakohaseid halduslube taastuvenergiajaamade, samas asukohas paiknevate energiasalvestusrajatiste ja nende võrku ühendamiseks vajalike vahendite ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks, sealhulgas võrguga ühendamise lubasid ja keskkonnamõju hindamisi, kui neid nõutakse. Liikmesriigid peavad looma või määrama ühe või mitu kontaktpunkti, kes annavad taotleja soovi korral talle juhiseid kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Artikli 1 lõikega 7 lisatakse uus artikkel 16a, millega reguleeritakse loamenetlust taastuvenergia eelisarendusaladel. Eelisarendusaladel asuvate projektide puhul ei tohi loamenetlus kesta üle ühe aasta. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib üheaastast tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Taastuvenergia eelisarendusaladel jaamade ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid energiasalvestusrajatisi ning nende võrguühendusi käsitlev loamenetlus ei või kesta kauem kui kuus kuud, mida võib erakorralistel asjaoludel kolm kuud pikendada. Neil aladel on uued taastuvenergia projektid vabastatud keskkonnamõju hindamise vajadusest, juhul kui on järgitud liikmesriigi kehtestatud taastuvenergia eelisarendusalade eeskirju, mis peavad sisaldama leevendusmeetmeid võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks . Vabastus ei kehti, kui tegu on piiriülese keskkonnamõjuga projektiga . Artikli 1 lõikega 8 lisatakse uus artikkel 16b, millega reguleeritakse loamenetlust väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid. Sellistel aladel ei tohi loamenetlus kesta üle kahe aasta, mida võib erakorralistel asjaoludel kolm kuud pikendada. Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia ühe menetlusena, mis hõlmab kõiki konkreetse projekti asjakohaseid hindamisi. Taastuvenergia eelisarendusaladest väljaspool projektide ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid salvestusrajatisi ning nende võrguühendusi käsitlev loamenetlus ei või kesta kauem kui üks aasta, sealhulgas keskkonnamõju hindamised, mida saab vajaduse korral pikendada kolme kuu võrra. Artikli 1 lõikega 9 lisatakse uus artikkel 16c, millega reguleeritakse loamenetlust päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks tehisrajatistele. Selline loamenetlus ei või kesta üle kolme kuu, tingimusel et rajatiste põhieesmärk ei ole päikeseenergia tootmine. Nõnda paigaldatud päikseenergiaseadmete rajamine on vabastatud keskkonnamõju hindamisest. Artikli 1 lõikega 10 lisatakse uus artikkel 16d, millega tagatakse, et taastuvenergiajaamad, nende võrguühendused, seotud võrgud ise või salvestusvahendid loetakse konkreetsetel eesmärkidel ülekaalukale avalikule huvile vastavaks. Täpsemalt peaksid liikmesriigid EL asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamisel vajalike juhtumipõhiste hindamiste raames, mille eesmärk on teha kindlaks, kas taastuvenergiajaama, selle võrguühenduse, sellega seotud võrgu enda või salvestusvahendite puhul on konkreetsel juhul tegemist ülekaaluka avaliku huviga, eeldama, et nende jaamade ja nendega seotud taristu puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ning et need edendavad rahva tervist ja ohutust, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale oluline kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega hüvitada. Kui lugeda sellised jaamad ülekaalukale avalikule huvile vastavaks ning rahva tervist ja ohutust edendavaks, siis saaks nende suhtes kohaldada lihtsustatud hindamist. Näiteks kaotaks selline määratlus vajaduse küsida Euroopa Komisjoni arvamust enne Natura hindamise erandi tegemist. Artikliga 2 lisatakse direktiivi 2010/31/EL uus artikkel 9a, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust tagada, et uued hooned on kohandatud päikeseenergia tootmiseks, ja paigaldada hoonetele päikeseenergiaseadmed. See uus artikkel 9a peaks kajastuma direktiivi 2010/31/EL uuesti sõnastatud versioonis, mille kohta komisjon esitas ettepanku 15. detsembril 2021. Liikmesriigid tagavad sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu 31. detsembriks 2026 kõigil uutel üldkasutatavatel ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit; 31. detsembriks 2027 kõigil olemasolevatel üldkasutatavatel ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit, ning 31. detsembriks 2029 kõigil uutel eluhoonetel. Artikliga 3 muudetakse direktiivi 2012/27/EL artiklit 3, et tõsta liidu energiatõhususeesmärki. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 13% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosidega , mis on 4% suurem võrreldes paketi “ Fi t for 55 ” raames välja pakutu st . See muudatus peaks asendama 4. juulil 2021 komisjoni poolt direktiivi 2012/27/EL uuesti sõnastamiseks esitatud ettepaneku 13 artikli 4 lõikega 1 tehtud muudatuse. Artiklis 4 käsitletakse ülevõtmist. Ülekaalukat avalikku huvi puudutav säte tuleb üle võtta 3 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Taastuvenergia eelisarendusalade kaardistamist, nende loamenetluse tähtaegade seadmist ning päiksepaneelide paigaldamist puudutavad sätted tuleb üle võtta kahe aasta jooksul. Kõik muud sätted tuleb üle võtta ühe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Artiklis 5 käsitletakse jõustumist. Artiklis 6 käsitletakse adressaate. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikli 1 94 lõige 2. Taastuvenergia kulutõhus ja kiirendatud korras arendamine paremini integreeritud energiasüsteemi raames on eesmärk, mida liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral saavutada. Seetõttu on vajalik ELi tasandi lähenemisviis, et pakkuda liikmesriikidele õigeid stiimuleid aitamaks neil koordineeritud viisil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ehk üleminekut fossiilkütustel põhinevalt traditsiooniliselt energiasüsteemilt energiatõhusamale energiasüsteemile, milles energiat toodetakse enim taastuvatest allikatest. Võttes arvesse, et liikmesriikidel on erinevad energiapoliitika põhimõtted ja prioriteedid, aitavad ELi tasandi meetmed võrreldes ainult riigi või kohaliku tasandi meetmetega suurema tõenäosusega saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu kiirenevas tempos. EL tasandi meetmetega välditakse lähenemisviiside killustatust ja lähenetakse Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud viisil. Selleks , et suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises ELis, peab iga liikmesriik andma oma panuse. Energiatõhususe direktiivi muutmisettepanekuga kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ehk taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Meetmete koordineerimine EL tasandil parandab energiajulgeolekut ning toob kasu keskkonnale ja kliimale. Energiasäästu puudujääke põhjustavad probleemid on kogu ELis sarnased ja esinevad kõikjal, seetõttu on ELi tasandi meetmed subsidiaarsuse alusel põhjendatud kooskõlas ELi toimimise lepingu ga . ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et tagada liikmesriikide panus ELi tasandi siduva energiatõhususeesmärgi saavutamisse ning kindlustamaks, et see eesmärk saavutatakse kollektiivselt ja kulutõhusalt. Hoonete energiatõhususe direktiivi reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Direktiivi kavandatud muudatus päikeseenergia seadmete paigaldamise kohustuslikkus hoonetele uue elemen dina kajasta b vajadust ajakohastada ELi kliima- ja energiaeesmärkide ambitsioonikuse suurenemist. Hooned on kohalikud infrastruktuurid, kuid ebapiisav renoveerimismäär ja renoveerimise sügavus on ühine probleem, millega seisavad silmitsi kõik ELi liikmesriigid. Selle põhjused on enamasti mittemajanduslikku laadi ja puudutavad kõiki liikmesriike. Ühise ELi raamistiku kehtestamine hoonete süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ja sellega seotud nõuete kehtestamine, võimaldades samas kohandamist siseriiklike oludega, annaks seega kõigile renoveerimise ja ehitamise tarneahelas osalejatele hädavajaliku kindlustunde ning prognoositavuse ja valmisoleku kõigile sidusrühmadele, alates tööstusest kuni kohalike ja riiklike tööliste, erainvestorite ja finantseerimisasutuste töötajateni. Tugevdatud ühine ELi raamistik annab stiimulid eri ambitsioonide tasemega liikmesriikidele, et kiirendada kooskõlastatult ja vajalikul määral üleminekut energiatõhusamatele ja tulemuslikumatele hoonetele. Saavutamaks 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke on tekkinud selge va jadus kiireloomuliste meetmete järele, et hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendada energiatõhusust. Teema kiireloomulisust tagab ka praegune geopoliitiline olukord regioonis, mis on tingitud nii Venemaa sissetungist Ukrainasse kui ka kõrgetest ene rgiahindadest. Eelolevast tulenevalt leiame, et algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Taastuvenergia direktiiv: Võttes arvesse Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, peavad liikmesriigid direktiivi nr 2018/2001 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Riiklike poliitikasuundade sätestamine annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks, kuivõrd selles määratakse pikemaajalisem suund ning kujunemise trendid. Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas mõjutab kavandatav eelnõu kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia too t misele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja aitab luua uusi, innovatiivseid töökohti. Nii maismaa tuuleparkide kui meretuuleparkide rajamine aitab asendada töökohti, mis kaovad fossiilsetel ressurssidel põhineva s energiatootmise s . Esiteks tekivad energeetikute töökohad, mis on seotud uute tuuleparkidega, teiseks tekivad tuulegeneraatorite haldamise ja hooldamise ning valvega seotud töökohad. Näiteks 1000 MW suurune meretuulepark loob hinnanguliselt 70–100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks kaudseid töökohti. U ute töökohtade loomine on olulise tähtsusega eelkõige nendes piirkondades, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 tuhat euro km2 kohta. Antud andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkide võimsuse selgumisel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. E nergiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine) : Vähenevad kulud energiale . Eesti kõige vaesema 20% majapidamiste jaoks moodustavad toit ja energiatooted pea poole ostukorvist ning selle näitaja järgi on Eesti OECD riikide seas kõige haavatavam . Meie inimesed kannatavad kõige rohkem toidu ja energiahindade kallinemisest , mistõttu on energiakulutuste vähendamine ülioluline . Kulude kokkuhoiu kõrval võib energiatõhusus s e investeeri mine tuua kaasa ka: Hoone sisekliima paranemise ja elanike/töötajate mugavuse ning rahulolu kasvu; Hoone eluea pikenemise; Toodangu ja tootlikkuse suurenemise; Kütuse vahetuse fossiilsetelt taastuvatele. Avaliku sektori asutustel kulus 2021. aastal soojusele, elektrile ja mootorikütustele 186 mln.€, millest 140 mln.€ kulus hoonetes. Hoonete energiatõhustamine võimaldab energiakulusid vähendada kuni 50%, mis on antud summade juures märkimisväärne rahaline sääst, rääkimata kaasnevatest mõjudest nagu hoone säilimine, sisekliima paranemine ja töötajate rahulolu kasv mis korrastatud hoonega ning mugava sisekliimaga kaasas käib. Mainimata ei saa jätta rahalise säästu kumulatiivset kasvu – aastal X tehtud investeeringu tulemusena hoitakse kokku energiat ka 10 aasta pärast. Energiatõhususe meetme tulemusena väheneb tarbitava energia kogus, misläbi vähenevad ka tarbijate energiakulud. Lihtsustatult tuleneb energiahindade tõus suurenenud nõudluse ja vähese pakkumise tulemusena. Üheks võimaluseks energiakulusid vähendada on tuua alla energianõudlus. Energiatõhususe meetmed vähendavad konkreetseid kulutusi tarbija juures, kuid omavad pikaajaliselt mõju ka energiaturule, vähendades üldist nõudlust. Lisaks energiakulude vähenemisele toovad energiatõhususe investeeringud reeglina kaasa tarbijate mugavuse ja rahulolu kasvu. Kiireneb majanduskasv ja kasvab tööhõive . Energiatarbimise vähendamine või selle kasvu vältimine toob kaasa energiakulude vähenemise ja võimaldab suunata energiakulutuste alt vabanevad ressursid teistesse sektoritesse . Energiatõhususe investeeringud ja nõudlus täiendavate oskusteadmiste järele toovad kaasa tööhõive kasvu, otseselt läbi täiendava nõudluse energiatõhususe valdkonna ekspertide järele, aga ka kaudsemalt läbi nõudluse näiteks materjalide ja seadmete järele. Energiatõhususe investeeringud loovad töökohad üldiselt riigis, kus töid tehakse, samal ajal kui alternatiivne olukord viib energia impordivajaduse tõttu nii töönõudluse kui rahalised vahendid riigist välja. Suureneb ettevõtete konkurentsivõime. Energiatõhususe meetmed suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet – energiatõhususe meetmete tulemusena suureneb potentsiaalselt ettevõtte toodang ning väheneb energiakulu toodanguühiku kohta, misläbi on ettevõttel võimalik pakkuda turule väiksema ühikhinnaga toodangut ja seeläbi teiste pakkujatega konkurentsis püsida. Energia- ja ressursiauditite tulemustest lähtudes on võimalik ettevõtte koguenergiakulusid vähendada enam kui 10%. Tootmisprotsessi parendamine toob tavaliselt kaasa ka energiakulu vähenemise toodanguühiku kohta ning mõnedel juhtudel võib see olla lausa 50%. Hoonete energiatõhususe direktiiv ( A rtikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Käesoleva ettepaneku mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna võib välja tuua halduskoormuse kasvu kinnisvaraomanikele, seda nii kodumajapidamistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kui ka ettevõtetele. Kitsaskohaks võib täna pidada ka päikeseenergia salvestamistehnoloogia kõrget hinda, mis eeldavad endiselt suuri investeeringuid. Oluline majanduslik aspekt on päikesepaneelide kättesaadavus ning hind. Artikkel 9a kohustusega kaasneb investeeringute vajadus. Investeerida tuleb nii elektrivõrgu võimekuse tagamisse võtta vastu väiksemaid liitujaid kui ka hoonete renoveerimis s e, et need oleks ehitustehniliselt valmis päikesepaneelide katustele paigaldamiseks. Jõudmaks kliimaneutraalsuseni aastaks 2050 peavad panustama nii avalik kui ka erasektor – ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, vallad, samuti ka ettevõtted – muudatusi vajavad nii elektrienergia tootmise kui tarbimise pool. Päikesepaneelide paigaldami s e positiivne mõju avaldub energiavarustuskindluse ja energiaturust iseseisvuse näol. Päikesepaneelide abil toodetav elekter võimaldab katta hoonete omatarbe eelkõige päikselistel perioodidel, samuti on võimalik toodetud elektrienergia ülejää k müüa võrku seal , ku s on olemas võrgu võimekus. See vähendab vajadust rajada uusi suuri energiatootmisvõimsuseid. Päikesepaneelide laialdane kasutuselevõtt vähendab igapäevaseid kulusid energia le , aitab kaasa energiahinna stabiliseeri misele , suurendab energiasõltumatust ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Taastuvenergia, sh p äikeseenergia laiem kasutuselevõtt loob uusi töökohti ning soodustab majanduskasvu. Kuid sealjuures tuleb arvestada majandusharude vaheliste seoste ja muutustega – selle tagajärjel võib ühest sektorist töökohtade arv kaduda (nt põlevkivienergeetika) , mida tuleks tasakaalustada teises sektoris (nt taastuvenergeetika) töökohtade loomisega. Ebamõistlikuks võib pidada suurt päikesepaneelide paigaldamise kohustuse koondumist perioodi 2026-2029, mis võib ajutise l t raskendada päikesepaneelide ja sellega seotud tehnoloogia kättesaadavust, võrgu valmisolekut liita väikseid võimsuseid ja tulenevalt nõud l use järsust kasvust mõjutada nii päikese paneelide kui ka nende paigalduse maksumust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia direktiiv: Tuulikud on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ja nad asuvad valdavalt avatud maastikul. Inimeste hinnangud tuulikute maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed huvigrupid hindavad mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada vastupidist arvamust. Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle kaitsmisega. Visuaalse mõju ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Täna on tuulikute planeerimisel oluline roll planeerijatel ja maastikuarhitektidel, et tagada tuulikute maastikusobivus lähtudes nende vaadeldavusest nii silmapiiri, taevalaotuse kui loodusvaadete ja muude oluliste vaadete taustadel. Olulist rolli mängib siin kindlasti ka nö harjumuspärasus, sest erinevalt näiteks Taanist ei ole Eestis veel üles kasvanud ühtegi põlvkonda, kelle vaates oleks tegemist normaalse igapäeva elu osaks oleva energeetika valdkonna arendusega. Tuuleelektrijaama keskkonnahäiring tekitab vastuseisu nende rajamisele. Saksamaal, Hollandis ja paljudes muudes Euroopa riikides, aga ka mujal maailmas on paigutatud Eestist oluliselt rohkem tuuleelektrijaamasid ning nende arv suureneb. Eelnevalt mainitud riikide praktikas ei ole selgunud kaalumist väärivaid argumente tuuleenergeetika arengu vastu, vastupidi, inimesed on tuuleelektrijaamadega harjunud. Energia on inimeste eluks vajalik ja teisalt tuleb seda toota võimalikult jätkusuutlikult, siis on tuulepargi rajamine ja nende nägemine looduses tulevikus paratamatu. Mere - ja maismaa tuuleparkide mõju keskkonnale on väike, sest arendajad peavad enne tuulepargi rajamist tegema mahukaid uuringuid, mille tulemusel leitakse tuuleelektrijaamade jaoks soodsaimad asukohad, kus mõju looduskeskkonnale oleks vähene. Juhul kui kavandataval tuulepargil peaks olema ebasoodne mõju looduskeskkonnale tuleb kasutada leevendusmeetmeid. Erinevate planeeringute ( nt Eesti üleriigiline merealaplaneering, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonna planeering) on arvesse võetud kõiki looduskaitselisi aspekte. Taastuvenergia alade valikul tuleb kindlasti arvestada ka maakasutuse muutuse mõjuga süsinikuheitele ja LULUCF eesmärgi saavutamisele. Kuna metsamaale tuulikute ja nendega funktsionaalselt seotud taristu (nt teed, elektriühendused alajamaaga) paigutamisega kaasneb paratamatult ka raadamine, mille tulemusena metsamaa pindala väheneb, tekib süsinikuheide ja lisaks väheneb ka süsiniku sidumine. Süsinikuheite kompenseerimiseks ja sidumise suurendamiseks tuleb metsastada uusi alasid. Samas tuleb arvestada, et tulenevalt bioloogiast ja LULUCF arvestuse metoodikast ei kompenseeri asendusmetsastamine maakasutuse muutusega kaasnevat mõju koheselt, samuti on juurde metsastamine juba praegu üks meetmetest, mille abil loodetakse Eesti LULUCFi ambitsioonikat süsinikusidumise eesmärki saavutada. Üldiselt väheneb taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu surve looduskeskkonnale. V äheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. Lisaks panustavad m uudatusettepanekud riiklikku eesmärki vähendada 70% KHG heidet aastaks 2030 (võrreldes 1990. aastaga). E nergiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine) : Kasvuhoonegaaside heite vähendamine . 2020. aastal eraldus Eestis kasvuhoonegaase kõige enam energiatootmise ja -tarbimisega seotud sektoritest, tervelt 81,9% kogu 2020. aastal Eestis eraldunud kasvuhoonegaaside heitest . Mainitud 81,9% vähendamiseks on mõjusaimad võimalus ed taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine. Mitmed analüüsid näitavad, et ilma taastuvenergia ja energiatõhususe sümbioosita ei ole võimalik 2050. aastaks kliimaneutraalsust saavutada (nt IEA Net Zero ). Hoonete energiatõhususe direktiiv ( A rtikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Komisjoni ettepaneku rakendamine toob otsest keskkonnakasu, mis on seotud kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähenemisega. Tootes ( elektri ) energiat päikesepaneelide abil väheneb vajadus kasutada fossiilkütuseid ( elektri ) energia tootmiseks , mis omakorda vähendab energiatootmisest tulenevat hei det ja õhusaastet. Ühtlasi vähenevad energiatootmiseks kuluvad jahutusvee- ja maakasutus elektritootmises ning paranevad riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade elupaigad). Maakasutuse seisukohast on päikesepaneelide hoonete katustele paigaldamise kohustus positiivse mõjuga, kuna võimaldab maapin da kasutada muudel otstarvetel, nagu näiteks maaharimiseks ja toidukasvatamiseks. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Taastuvenergia direktiiv: Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia eesmär k positiivset mõju, kuivõrd uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile. Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia arenedes ning ka salvestusseadmete kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi. E nergiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine) : Suureneb energiasõltumatus ja varustuskindlus - väheneb vajadus importida välismaiseid fossiilseid kütuseid ja tekib võimalus võtta kasutusel kohalik energia. Maagaasil töötava küttesüsteemi asendamine soojuspumbaga ja rongliikluse üleminek elektrile aitavad mõlemad asendada kütuseimporti ja võtta kasutusele kohalikku taastuvelektrit. Eesti energiasõltuvus on suurim transpordis, kus suurem osa kütustest (diisel, bensiin, maagaas) imporditakse. Elektrifitseerimine ja autonõudluse vähendamine võimaldab transpordisektoris saavutada energiasõltumatust. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et direktiivi ettepanekut täiendataks selliselt, et see võimaldaks teha erand päikesepaneelide paigaldamise kohustuse kohta teatud piirkondades riigikaitselistel kaalutlustel üle 50 kW päikeseenergiaseadmete lubamisest, sh hoonetel . Õigusruum peab võimaldama seada päikesepaneelide paigaldamise kohustuse erandeid riigikaitselistele rajatistele ja nende läheduses paiknevatele hoonetele. Kaitseministeeriumi sõnul ei ole riigikaitse ja julgeoleku kaalutlustel teatud riigikaitseliste ehitiste (nimelt raadiosüsteemide) läheduses lubatud üle 50 kW päikeseelektrijaamade rajamine. Seda arvestades on Kaitseministeerium määratlenud piirkonnad (omavalitsused), kus üle 50 kW päikeseelektrijaama rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Mõju regionaalarengule Taastuvenergia direktiiv: Elektrijaam, sealhulgas tuuleelektrijaam on tootmisettevõte ja selle rajamine, käitamine ning hooldamine loob uusi töökohti ja elavdab majandust täiendava energiaressursi kasutamise võimaluse kaudu. Toodetud elektrienergiat on võimalik kasutada läheduses ja selleks tuua energiavajadusega tootmisüksusi tuuleparkide lähedusse ning näiteks ühendada kohalikud suurtarbijad otseliiniga, mille tulemusel on võimalik soodsamat elektrihinda tarbijatele või ettevõtetele pakkuda. Tuuleparkide meelsusuuringule tuginedes on Elektrienergia puhul elanike jaoks kõige olulisemad tegurid varustuskindlus ja hind. Lisaks töötati välja k ohaliku kogukonnaga seotud kitsaskohtade võimalike lahenduste leidmiseks seaduseelnõu, mille eesmärgiks oli kohalikel kogukondadel, ettevõtjatel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes ning luua läbi rahastuse võimalusi kohaliku elukeskkonna parandamiseks . Regulatsioon töötati välja nii maismaa kui ka meretuuleparkide jaoks ning mille eesmärgiks on tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamine läbi tuuleparkidest saadava tulu jagamise kohaliku omavalitsuse ja vahetult mõjutatud füüsiliste isikutega. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Väga oluline regionaalarengu mõju on energiajulgeoleku kasv, energiaostuvõimatuse leevendamine ning energiahindade vähendamine, mis omakorda toovad kaasa positiivse mõju elanikkonna elatustaseme paranemisele maapiirkondades, tõstab kodanike heaolu ning üldist elustandardit. Taastuvenergia tootmine loob juurde uusi töökohti ja elavdab seeläbi maapiirkondade majandust. Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Taastuvenergia direktiiv: Uue taastuvenergia direktiivi ettepanekuga tõsta taastuvenergia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises tuleb suurendada ja teha tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja panustamine on vajalik eesmärkide täitmiseks (meetmete edukas rakendamine, planeeringute ja projektide menetlemine), kuid sellega kaasneb oluline halduskoormuse kasv riiklikele ja kohalike omavalitsuste asutustele. Direktiivist tuleneva rakendamiseks Eesti planeerimissüsteemis tuleb kehtivat planeerimissüsteemi oluliselt muuta. Vajalik on luua õigusraamistik taastuvenergia ehitiste planeerimiseks ja keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks , mis võimaldaks kiiremas menetluses planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ( KSH ) koostamist , kaardistamise , loamenetluste kui ka maatoimingutega seotud õigusliku raamistiku loomist ja vajalike ressursside tagamist . Koostöö parandamine erinevate ametkondade vahel eeldab töökorralduslikke muutusi nii menetlusprotseduurides kui ka suhtluses. Planeeringute kiirendamine toob kaasa vajaduse suurema inimressursi ning ka rahaliste vahendite kaasamise vajaduse planeeringutega seotud teenuste ja tööde hankimiseks. Kasvab ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve (edaspidi TTJA ) koormus , seoses maismaal lubade menetluse pädevuse nende kätte koondamisega ning eelduslikult ka merel seoses lubade taotluste arvu tõusuga kitsamas ajaraamis. Rahandusministeeriumi planeerimisvaldkonna täiendav ressursivajadus perioodil 2024-26 oleks 6 150 000 miljonit eurot, millest 150 000 on mõeldud vajalikule IT arendusele, 0,5 miljonit personalikulu ning 5,5 miljonit planeeringute koostamise kulu. Eelisarenduspiirkondade kindlaks tegemisel on vajalik minna asukohapõhiseks ning teostada valitud aladel eluslooduse tundlikkuse kaardistamist ning elurikkuse seiret . Näiteks mõju loodusväärtustele (nahkhiired, linnustik, Natura alad jne), kultuuripärandile- ja maastikele jne. Keskkonnaagentuuri täiendav ressursivajadus uuringute läbiviimiseks ja tööde hankimiseks on suurusjärgus 1,65 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TTJA ameti täiendav ressursivajadus on 3 140 000 miljonit eurot, millest 1,4 miljonit läheb ehitusregistri arendamiseks, et võimaldada läbi viia elektrooniliselt ka keskkonnamõjude hindamine ( KMH ) menetlus ning luua selle protsessi jaoks vajalik klienditugi . Ülejäänud osa läheb tööjõukuludeks, mis jagunevad ministeeriumi (õigusloome) ja TTJA (oluliselt suurenenud tööjõu vajadus) vahel. Menetlusprotsessi kiirendamise käigus on hinnanguliselt vaja muuta vähemalt järgnevaid riigisiseseid õigusakte: Ehitusseadustik; Veeseadus; Energiamajanduse korralduse seadus; Halduskohtumenetluse seadustik; Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; Planeerimisseadus; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; Keskkonnatasude seadus; Metsaseadus; Maapõueseadus. Võimalikud eelarvevahendid, toetused ja meetmed, mida riigiasutused ja kohalikud omavalitsused saavad rakendada , on järgnevad: Eesti saab aastatel 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika raames majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks 3,5 miljardit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse 781 miljonit eurot, et edendada ettevõtete osalemist ringmajanduses, mis võimaldab vähendada jäätmeid ja parandada ressursitõhusust. Rahastamisega toetatakse ka energiatõhususe parandamist ning taastuvenergia ja ringlusse võetud materjalide laialdasemat kasutamist. Euroopa Sotsiaalfond± (ESF+) vahenditest eraldatakse 534 miljonit eurot investeeringuteks elukestvasse õppesse ja oskuste täiendamisse, et kujundada ühiskonda sotsiaalsemaks ja kaasavamaks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMFAF) panustatakse 97,4 miljonit eurot kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori innovatsioonile ja valdkondadevahelisele teaduskoostööle, kliimamuutustega kohanemisele ja keskkonnakaitsele. Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) on Eesti osa 863.3 miljonit eurot. Sellest suunatakse energeetika ja energiatõhususega seotud investeeringuteks 92 miljonit, säästliku transpordi arendusse 62 miljonit eurot ja ettevõtete rohepöördesse 220 miljonit eurot. Kokku moodustavad investeeringud rohepöördesse ca 43% kogu Eesti taastekava mahust. Eesti saab moderniseerimisfondist ligi 850 miljonit eurot, et toetada energiasüsteemide moderniseerimist ja energia tõhususe suurenemist. Eesti saab õiglase ülemineku fondist 354 miljonit eurot eesmärgiga muuta Ida-Virumaa tööstus keskkonnahoidlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, säilitades samal ajal tööhõive ja täiendades töötajate oskusi. 2021. aasta jooksul on töötatud välja õiglase ülemineku fondist rahastatavad ja kliimaeesmärkide saavutamiseks Ida-Virumaa nn õiglase ülemineku võimaldamisele suunatud toetusmeetmete kontseptsioonid. 2022. aastal avatakse Ida-Viru suurinvesteeringute toetus, mis võimaldab jätkusuutlikke investeeringuid uutesse ettevõtetesse ja tootmisüksustesse. Teisel poolaastal avatakse sealhulgas täiendavalt teadmusmahukuse toetus ning VKE-de investeeringute toetus. E nergiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine) : Energiatõhususe alane teavitustegevus ja investeeringute kiirendamine ning erasektori toetamine toovad tõenäoliselt kaasa täiendava rahastusvajaduse energiatõhususe projektidele ja kavandamisel olevate toetusmeetmete kujundamise energiatõhususust suuremal määral arvestavaks ning energiatõhususe projekte eelistavaks. Energiatõhususel on sellegipoolest pikaajaline positiivne mõju sh pikaajaline positiivne mõju energiakulude vähendamisele ja majanduse kasvule. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Direktiivi ettepaneku toetamine toob kaasa täiendava finantseerimisvajaduse, tekivad teatavad kulud seoses lisameetmete rakendamisega, millega aidatakse kaasa eesmärgi saavutamisele ja hoonetega seotud uue kohustuse täitmisele . Investeeringutel on pikaajaline positiivne mõju energiakulude vähendamisele, majanduse kasvule ja keskkonnale. Artikkel 9a kohustuse täitmise ja lisameetmete rakendamisega kaasneb kodumajapidamistele ja ettevõtetele märkimisväärne kulude kokkuhoid. Võib täheldada t äiendava i d mõju si d kohalike omavalitsuste kui riigiasutuste eelarvetele : s uureneb koormus ehitisteatiste läbivaatamiseks ja arvamuse kujundamiseks, sh erandite puhul erinevate lahenduste kaalumises nii kohalikes omavalitsustes kui riigiasutustes (sh nt Kaitseministeeriumis , TTJAs , Muinsuskaitseametis). Tulenevalt s uurenevast töökoormusest kasvab vajadus olemasolevate kohalike omavalitsuse ja riigiasutuse ametnike järele , vajadus olemasolevate spetsialistide (täiend)koolitamiseks, vajadus uute taastuvenergiasektoris töötavate pädevate ekspertide ja spetsialistide järele. Lisaks on näha vajadust täiendavate loa menetlejate järele , kes tagaks hüppeliselt suurenevas taotluste olukorras, et lubasid jm seotud menetlusi jõutakse läbi viia tähtaegselt , sh töötada välja juhendmaterjalid standardolukordade jaoks . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tekib lisavajadus ühe eksperdi teenistuskoha jaoks. Eksperdi töökohustuste hulka kuulub hoonete energiatõhusus (fookusega lokaalsel energiatootmisel). Eksperdi ülesanne on juurutada RePowerEU regulatsioon seoses päikesepaneelide paigaldamisega, s h teha mõjuanalüüse ja seada täpsema id riikli k ke tingimus i . Ekspert osaleb toetusmeetmete kujundamisel ja suunab üldiselt ehitatud keskkonna arengut tõhusama lokaalse energiakasutuse suunas , samuti konsulteerib võrguvaldajatega ja annab nõu nii riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele kui ka turuosalistele. Järel e valvet teostavates asutustes (nt T TJA ) k asvab samuti vajadus järelevalvet teostavate ja loamenetlust läbiviivate ametnike järele. Lisaks on näha kasvavat v ajadus t on päikeseenergia ekspertide ja spetsialistide järele ning täna energeetika valdkonnas tegutsevate spetsialistide ( täiend ) koolitamise järele. Pidades silmas ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja t aastuvenergia, sh päikesepaneelide laiema t kasutuselevõt t u , tuleb igal liikmesriigil tagada elektri võrgu võimekus uusi võimsuseid võrku liita . Võrkude vajalikus mahus väljaarendamine on täna riigieelarvele prognoosimatu mõjuga . M õju sõltub otseselt, kui suurel määral finantseeritakse lisainvesteeringuid riigieelarvelise toetuse või võrgutasude tõusu ja laenu rahaga. Samuti tuleb jätkata eratarbijatele toetusmeetmete pakkumist, et toetada taastuvenergiaallikatel põhinevate energiatootmise lahenduste kasutuselevõttu hoonete katustel. Mõju halduskoormusele Taastuvenergia direktiiv: Loamenetluste kiirendamine ja eelisarendusalade leidmine toob kaasa tõusu halduskoormusele. Ministeeriumitel on vaja välja töötada direktiivis ettenähtud õigusraamistik eelisarendusalade leidmiseks , kavade (planeeringute ja KSH) koostamiseks ning loamenetluste ja KMH kiirendamiseks . Kasvab ka teatud riigiasutuste (menetlejad ja kaasatud asutused) töökoormus , vaja on korraga koostada mitmetel aladel kavasid (planeeringuid). Samuti loataotlused esitatakse kiirema ajaraamistiku jooksul (peamiselt TTJA töökoormuse kasv) . T uuleparkide meelsusuuringu tulemustele tuginedes, toetas 72% elanikest meretuuleparkide ja 62% maismaa tuuleparkide arendamist . Elanike jaoks on oluline, et riik seab ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks: nii arvab 76% vastanutest. Samas on tuuleparkide arenduspiirkondades elavatel inimestel (1351 vastanut) palju kahtlusi erinevate uuringute ja analüüside, eriti keskkonnamõjude hindamise objektiivsuse osas. Samuti leitakse, et kohalike elanike arvamusega ei arvestata tuuleparkide rajamisel piisavalt , kuid ü ldiselt suhtutakse tuuleparkidesse pigem positiivselt. Probleemid tulenevad tihti teadmatusest ja kommunikatsioonist. Seetõttu on põhjust arvata, et halduskohtutesse võ ib hakata laekuma nii sisulisi kaebusi kui ka lihtsalt protsessimisi protsessimise pärast , millede lahendamine on aja- ja töömahukas ning võib põhjustada ka halduskohtute koormuse suurenemi st . Lisaks tuleb arvestada, et võib tekkida EL-üleselt vajalike keskkonnaekspertide puudus , mis võib omada ka mõju protsesside tähtajalisele täitmisele. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Käesoleva ettepanekuga muudetakse kehtivaid direktiive , mis tugineb suures osas juba olemasolevatele struktuuridele ja eeskirjadele, eriti kui võtta arvesse direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekus esitatud uusi sätteid. Riigil tekivad teatavad kulud seoses selliste lisameetmete rakendamisega, millega aidatakse kaasa direktiivis seatud eesmärgi saavutamisele ja hoonetega seotud uue kohustuse täitmisele, kuid on eeldatud , et nendega kaasneb kodumajapidamistele ja ettevõtetele märkimisväärne kulude kokkuhoid. Eestis, olenevalt asukohast, on elektrivõrgu ülekandevõimsused vähemal või rohkemal määral piiratud ja seetõttu ei ole võimalik kõigile hoonetele tagada päikesepaneelide tootmisest üle jääva elektrienergia võrku müümist. Sellisel juhul ei ole hoone omanikul võimalik taastuvenergialahendusse investeerimise korral arvestada üle jääva energia võrku müügiga ja investeeringu tasuvusaeg võib olla ebamõistlikult pikk. Lähtuda võidakse miinimumvõimsusest (tootmisvõimsus ei ole reguleeritud), et regulatsiooni täita, kuigi see ei pruugi vastata hoone reaalsele energiavajadusele. Kuna kehtestatava regulatsiooni kaudu soovitav peamine eesmärk on toetada riigi energiasõltumatust ja taastuvenergiale üleminekut, siis on oluline keskenduda suure mõjuga projektidele, mis toovad elektrivõrku olulisemal määral taastuvenergiat nagu näiteks tuuleparkide rajamine, päikeseparkide ehitamine artikkel 9a kontekstis hoonete katustele, elektrivõrgu ülekandevõimsuste suurendam ine . Arvestada tuleb suurenenud nõudlusega taotluseid esitada ning neid optimaalse ajaga menetleda. Sellest johtuvalt kasvab vajadus asjakohaste spetsialistide ja loamenetlejate järele nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Taastuvenergia direktiiv: Riigi taastuvenergia eesmärgi tõstmine motiveeri b sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nt taastuvenergiatasu. Maismaa tuuleparkide keskkonnahäiring on üheks argumendiks, miks ei olda nende rajamise poolt. Sellise mõju ulatus on suuresti tunnetuslik, näiteks on keeruline hinnata, kuivõrd suure mõjuga on tuulepark, mis asub 3 või enama kilomeetri kaugusel. Inimese tervisele otsest mõju võib avaldada tuuleelektrijaama poolt tekitatav müra, kuid see on kuuldav vaid elektrijaama vahetus läheduses, selle tõttu ei ole tuuleenergeetikal olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Samuti on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. E nergiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine) : Paraneb elukeskkond ja elanike tervis. Energiatõhususe investeeringute tulemusena väheneb välisõhuheide ja paraneb hoonete sisekliima, mille tulemusena vähenevad kehva õhukvaliteediga kaasnevad haigestumised. Lisaks muutub hoonete sise - ja välisilme silmale meeldivamaks . Tiheasustuspiirkondades kahaneb õhusaaste ja mürareostus läbi auto kasutuse vähenemise. Mõju kultuurile: Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Riigi kultuuripärandi säilimise seisukohast on oluline säilitada võimalus kaaluda päiksepaneelide paigaldamist või paigaldamata jätmist, samuti erinevate tehnoloogia t e ja optimaalsest erineva efektiivsuse saavutamist kultuuriväärtuslikel ehitistel. Kultuuriväärtuslikud ehitised on mälestised, väärtuslikud üksikobjektid, muinsuskaitse aladel asuvad ajaloolised ja kultuuriväärtuslikud ehitised ning miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvad ajaloolised ja miljööväärtuslikud ehitised. Kultuuripärandi säilitamine hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna. Ajaloolises keskkonnas ja kultuuriväärtuslikel ehitistel tuleb muudatuste tegemisel lähtuda kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Samuti lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad tegevused toetama kultuuriväärtusliku eh i tise väärtuste säilimist. Kõrge kultuuriväärtusega ehitised on arvatud pikaajaliselt säilitatava pärandi hulka tänu arhitektuuri-, kunsti- või paiga identiteediga seotud väärtusele. Nende välisilme on oluline (või kõige olulisem) osa nende kultuuriväärtusest, mistõttu nende puhul ei saa rakendada energiatõhususe suurendamiseks standardlahendusi. Seega võivad kultuuriväärtuslikule ehitisele olla energiatõhususe saavutamisega seotud eesmärgid olla madalamad ja paindlikud, st erilahendusi võimaldavad, vahel, väga suure kultuuriväärtuse korral, ka päikeseenergia tehnoloogia kasutamist välistavad. Teiseks on oluline tähele panna, et kultuuriväärtusega ehitiste puhul ei tekitataks olukorda, kus need jäävad rohepöörde käigus võrreldes muu hoonefondiga halvemasse seisu, st rohkem energiat tarbivaks, ning omanikele ja elanikele kulukamaks ülal pidada. See võib viia kultuuripärandi allakäiguni ning ehitiste kasutusest välja langemiseni, ohustades kultuuripärandi säilimist, raskendab kasutuses ning väärtusliku elukeskkonnana hoidmist. Eesti hoonefondist on kultuuripärandina kaitse all üksnes marginaalne osa ( ca 2-3%) , seega pole põhjust karta nagu ohustaks kultuuriväärtuslikele ehitistele erandi tegemine rohepöörde eesmärke. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Taastuvenergia direktiiv : 1) Üldeesmärk 1. Toetame ettepanekut tõsta taastuvenergia osakaalu 45%-le summaarsest energia lõpptarbimisest, et oluliselt kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi järkjärguliselt vähendada ELi sõltuvust Vene fossiilkütustest, suurendades taskukohase, turvalise ja säästva energia kättesaadavust Euroopa Liidus. Selgitus: Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisesse peavad üha enam panustama kõik majandussektorid, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eestis on head tingimused ja potentsiaal välja arendada ning võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi valdkondade üleselt, sh lisaks energeetikasektorile ka põllumajandussektoris, transpordisektoris ning elamumajanduses. Tulenevalt koalitsioonileppest on Eesti eesmärgiks aastal 2030 toota sama palju taastuvelektrit kui on riigi summaarne elektritarbimine. Taastuvelektri eesmärk 100% tõstab ka taastuvenergia osakaalu 65%-le riigi summaarsest energia lõpp tarbimisest. Energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmisest, bioenergia tootmiseks kasutatava säästlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi tootmise ja energeetikas kasutamise võimaldamisest ning seejuures mõistlike kompromisside leidmisest erinevate piirangute vahel, tagades erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu (näiteks taastuvenergia eesmärkide ning elurikkuse strateegia, metsastrateegia ning LULUCF-i jt eesmärkide vahel). 2 ) Eelisarendusalad 2 . 1. Toetame direktiivi eesmärki , mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud määra ma taastuvenergia eelisarendusaladeks piisavas mahus alasid, mis on vajalikud riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks ning mis sobivad eriti hästi taastuvenergiaprojektide arendamiseks, eristades eri tehnoloogiaid, ja kus konkreetset liiki taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul ei ole eeldatavat olulist keskkonnamõju. Nõustume tähtajaga kaardistada eelisarendusalad 2 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. Selgitus: Eesti s on eelisarendavate tuuleenergeetika alade välja selgitamine esmatähtis eelkõige maismaal . Meil on piisavas mahus kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks alasid merel ning käsitleme neid kehtestatud planeeringutena (viide seisukoht 2. 2 ). Päikeseparkide puhul ei ole sobilike alade puudumine ja loamenetluste kiirus olnud takistuseks uute jaamade rajamisele ja on seetõttu arvatud loamenetluste kiirendamise ja eelisarendusalade leidmise protsessidest välja . Direktiivis on kohustus teha kindlaks maismaa- ja merealad, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate jaamade rajamiseks, et täita oma riiklik panus 2030. a asta taastuvenergiaeesmärgi saavutamis se. Esmased valitud alad lähtu vad vajadusest ja otstarbekusest: a) taastuvate energiaallikate kättesaadavus ning eri tehnoloogiate potentsiaal taastuvenergia tootmiseks maismaa- ja merealadel; b) prognoositav energianõudlus; c) asjakohase võrgutaristu, salvestus- ja muude paindlikkusvahendite olemasolu või sellise võrgutaristu ja salvestusvahendite rajamise potents iaal. 2-aastane ajaraamistik on põhjendatud kuna eelisarendusalade kaardistamisel on vajalik läbi viia erinevaid aegavõtvaid kaardianalüüse ja uuringuid vältimaks oluli st keskkonnamõju . Olulise keskkonnamõju vältimine võimaldab minimaalse tähtajaga koostada kavad (planeeringud) ja KSHd , mis on KMH täpsusega , et vältida loamenetluses KMH läbiviimise vajadust . Eelisarendusalade kaardistamise käigus tule b välja valida need alad, mis võimalikult vähe vajavad detailsema id kohapõhiseid (lisa) uuringu id . See tähendab, et juba eelisarendusalade kaardistamise käigus tuleb viia läbi vajalikud loodus inventuurid ning kaardistamisel arvestada erinevate piiravate kitsendustega (Natura 2000 võrgustiku kuuluvad alad, I, II, III kaitsekategooria liikide asukohad, rohealad jt) võimalike sobilike taastuvenergia eelisarendusalade otsimisel. 2 .2. Peame vajalikuks, et juba vastu võetud taastuvenergeetika projektide kavadega hõlmatud aladel oleks võimalik jätkata loamenetlustega. Nendel aladel pole kohustust uuesti eelisarendusalasid kaardistada ja kavasid koostada . Antud põhimõte kehtib ka planeeringute puhul. Selgitus: Arvestades kavade (planeeringute) protsessi komplekssust, ajamahukust ja seotud kulusid on otstarbekas juba vastu võetud taastuvenergeetikaga projektide kavadega (planeeringutega) edasi liikuda loamenetlusesse. Nendel aladel pole kohustust uuesti eelisarendusalasid kaardistada ja kavasid (planeeringuid) koostada, kuna selleks puudub sisuline vajadus. Samuti pikendaks, mitte ei lühendaks, see projektide elluviimist. Eelisarendusalade kaardistamise ja k ava olemasolu n õude peab saama lugeda täidetuks olemasoleva taastuvenergeetika projekti kava alusel. Sellisel juhul ei pea näiteks Eest i merealal täiendavat kaardistamist läbi viima ja uut kava (Eesti kontekstis ruumilist planeeringut) koostama, kuna 2030 aasta taa s tuvenergeetika eesmärkide täitmiseks on merealal piisavas mahus tuuleenergeetika tootmiseks sobilikke alasid juba planeeringuga ette nähtud. 3 ) Kava d (Eesti kontekstis ruumili sed planeering ud ) 3 .1. Peame vajalikuks pikendada taastuvenergia eelisarendusalade l koostatavate kavade vastu võtmise tähtaega 2 aastalt 4 aastale . T eeme ettepaneku võtta vastu kava 4 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. Selgitus: Direktiivi ettepaneku s on alade kaardistamise esialgset tähtaega pikendatud ühelt aastalt kahele aastale. Samas kava koostamise tähtaega pole muudetud. Kui eelisarendatavate alade kaardistamine peab olema lõpule viidud kahe aasta jooksul direktiivi kehtestamisest, siis pole võimalik kava vastu võtta kahe aasta jooksul direktiivi jõustumisest, kuna tegemist on üksteisele järgnevate protsessidega. Nimelt kava saab koostada eelisarendatavatele aladele, mis on kaardistamisega leitud. Järelikult saab kava koostamisele asuda u 2 aasta pärast peale direktiivi jõustumist. Kava koostamisel tuleb läbi viia KSH. Kuna tegevusloa etapis reeglina KMHd ei koostata, siis järelikult on vaja KSH menetluses hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid projekti täpsuses, st KSH tuleb koostada KMH täpsuses. Kava ja KSHd KMH täpsuses pole võimalik koostada ühe aasta jooksul, kuna vaja on aega sisulise töö koostamiseks ja samas tuleb järgida erinevaid menetluslike nõudeid. Näiteks: Kava ja KSH koostamiseks on vaja hankida konsultant (läbi viia riigihange). Alus riigihangete direktiiv, riigihangete seadus. Kava tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimine ning nende integreerimine üldistesse lähtealustesse, st planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd valitsusasutustega ja planeeringu tuleb nendega kooskõlastada. Alus: Torremolinose harta. Kava ja KSH tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud huvitatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus, st planeering tuleb avalikustada. Alus: Torremolinose harta, Århusi konventsioon, haldusmenetluse seadus, RePowerEU direktiivi eelnõu. KSH tõhustamisega ei tohi kannatada selle eesmärk: tuvastada tegevuse oluline keskkonnamõju (keskkonnale, kultuuripärandile, inimestele jne) ja kaasata huvitatud üldsus võimalikult varases etapis ja tõhusal viisil. Alus: KSH direktiiv , KSH protokoll, Århusi konventsioon, RePowerEU direktiivi eelnõu. olulise piiriülese keskkonnamõju korral tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Alus: KSH direktiiv, KSH protokoll, RePowerEU direktiivi eelnõu. 3 .2. T eeme e ttepaneku eelisarendus aladel koostatavate kavade kehtetuks tunnistamis eks , kui kava pole asutud ellu viima vastu võtmisest arvates viie aasta jooksul . Selgitus: Soovime direktiivis lisaks korrapärasele ülevaatusele sätestada ka kavade kehtetuks tunnistamise võimaluse . 5 aastane tärmin seaks selle ka kooskõlla meie senise siseriikliku praktikaga. Nimelt Eesti koostatakse kava ruumilise planeeringuna. Eestis on kohalikel omavalitsustel oma territooriumi planeerimisel autonoomia. Ainult suure riikliku või rahvusvahelise huvi korral on põhjendatud omavalitsuste planeerimisautonoomia riive, st olukord, kus riik ise planeerib omavalitsuse asemel o ma territooriumi. Näiteks koostab tuulepargi planeeringu (kava) eelisarendatavasse alasse. Planeerimisautonoomia riive korral peab olema tegemist olukorraga, kus suure riikliku või rahvusvahelise huviga ehitist on vaja ehitada lähiajal. Kui kavandatud tegevuse planeeringut (kava) pole 5 aasta jooksul selle kehtestamisest arvates asutud ellu viima, siis kaotab planeering (kava) kehtivuse. Tähtaja määramisel on lähtutud ka riiklikest taastuvenergia eesmärkidest. Kui kava hakata ellu viima hilisemalt kui viis aastat kava vastuvõtmisest, siis projekt ei saaks valmis enne aastat 2030. 4 ) Loamenetlus 4 . 1. Toetame direktiivi ettepaneku t seada tähta jad riigipoolsele menetlusele kuluvale ajale taastuvenergiaprojekti lubade taotlemisel . Teeme ettepaneku sätestada võimalus pikendada vajadusel nii eelisarendusaladel kui ka väljaspool neid alasid tähtaega (maismaal 1 aasta ja merel 2 aastat) keskkonnaala ste uuringute läbiviimiseks, sest nii eelisarendusalades kui ka väljaspool eelisarendusalasi võib siiski tekkida keskkonnamõjude hindamise vajadus ( nt olulise piiriülese keskkonna mõju korral ) ; seega sellisel juhul ei ole direktiivis olevad tähtajad enam täidetavad. Selgitus: REPowerEU direktiivi ettepanekus on toodud erinevad nõuded loamenetluste kestusele . Täna ei ole kindlalt teada, kas loamenetluse tähtaegade all on mõeldud ainult riigi poolset menetlustele kuluvat aega või peetakse silmas tervet loamenetluse protsessi ( s h arendaja poolseid tegevusi nagu näiteks KMH protsessis uuringu te läbiviimist ja aruande koostamist ). Probleemseks kohaks on KMH raames läbiviidavad uuringud, mille aeg ei ole alati täpselt ette teada. Seda probleemi tingib keskkonnaalaste andmete vähesus ning keskkonnauuringute läbiviimise ajamahukus (nt ei ole võimalik linduderännet hinnata vaid suvel). Juhul kui on tegemist vaid riigipoolse menetlusega, siis oleksid REPowerEU tähtajad täidetavad. Küll aga, kui siiski tuleb teha ka uuringuid, siis võib tekkida mõnede projektikategooriate korral probleem (näiteks on merel juba mereala planeeringus nõue, et tuleb teha 2 aastane linnustiku uuring). Mere puhul on KMH algatamine kohustuslik muu hulgas seoses projekti elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise piiriülese keskkonna mõju tõttu , seega seal tuleb ette arvestada juba tekkiva vähemalt ühe kahe aastase uuringuga. Ka maismaal võib esineda oluline piiriülene keskkonna mõju , mille tõttu on vaja algatada KM H protsess. Seega teeb Eesti ettepaneku, et lisada juurde võimalus pikendada loamenetluste protsesse , aga vaid juhul kui tekib pikemaajaliste uuringute läbiviimise vajadus seoses keskkonnamõjude hindamisega. Pikendamise võimalus võiks olla nii eelisarendusaladel kui ka eelisarendusaladest väljaspool maismaal kuni 1 aasta ning merel kuni 2 aastat. Pikendamise võimalus peaks olema ettenähtud ka ehitiste ajakohastamisel , sest ka nende ehitiste osas võib olla vajalik viia läbi uuring u i d . Uuring ud tuleb viia küll läbi vaid muudetava osa ulatuses , aga konkreetset uuringut ei pruugi olla võimalik teha igal aastaajal. Täiendavalt toetab pikendamise võimaluse andmist ka liikmesriikide klimaatilised olu d , näiteks Eestis saab merel teha uuringuid vaid loetud suvekuude jooksul. Juhul kui eel toodud tähtajad sisaldavad vaid riigipoolseid menetlustoiminguid ega võta arvesse taotleja poolseid parandusi ega uuringute läbiviimist , siis on Eestile esitatud tähtajad sobilikud. Teemaga seotud ministeeriumite vahel loodi eraldi ekspertide töörühm kes kaardistas ära erinevad menetluspr otsesside kestvused nii eelisarendusaladel kui ka aladel, mis on eelisarendusaladest väljas. Kaardistuse tulemus kanti allpool olevasse tabelisse: 4 .2. Eesti toetab ettepanekut, kus ehituslubade ja teiste sarnaste otsuste menetluse protsessis saab teistele haldusorganitele saadetud otsuse eelnõu lugeda vaikimisi kooskõlastatuks, kui haldusorgan ei ole talle antud tähtaja sees arvamust avaldanud või muul viisil reageerinud. Kirjeldatud võimalus haldusmenetluses peab jääma toimingute piiridesse, mitte rakenduma lõplikule otsuse. Seega vaikimisi sooritatuks saab lugeda vaid teatud menetlustoiminguid, kuid vaikimis antuks ei saa lugeda lõplikku otsust (sh nt ehitusluba). Selgitus: Artikkel 16a lõige 6 sätestab olukorra, kus tuleb lugeda konkreetsed haldustoimingud heakskiidetuks, kui asjaomased haldusasustused ei vasta sama artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluste menetlemisel ettenähtud tähtaja jooksul. Sätte direktiivi eelnõusse jätmisega praeguses sõnastuses võib nõustuda juhul, kui see on mõeldud reguleerima üksnes olukordi, kus loamenetluse protsessis saab heakskiitmise teel lugeda sooritatuks mingi konkreetse haldustoimingu (nt kooskõlastused) ning seeläbi kiirendada vastava loa andmist. Ehitusseadustik võimaldab ka praegu lugeda projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks kui kooskõlastaja ei ole kümne päeva jooksul vastava eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamis t . Sätte sõnastusest ei tulene hetkel , et vaikimisi heakskiitmise teel saaks anda haldusakti ehk loamenetluse lõpptulemusena näiteks ehitusloa või kasutusloa. Palume see ka selliseks jätta. 4 . 3. Pooldame ühtse kontaktpunkti loomist arendajatele taastuvenergiaprojekti de menetluste abistamise jaoks ja elektroonseid menetlusi . Pooldame kohustust luua arendajatele ka menetluse käsiraamat , mis tõstaks arendajate teadlikkust taotluste ja muude materjalide koostamise osas . Samas Eesti pole veendunud, et menetluse käsiraamat peaks sisaldama ka väiksemahulisi (nt päikesepaneelide paigaldamine katustele) projekte. Selgitus: Eesti puhul näeme menetlusprotsessi peamise kontaktpunktina TTJA , kes saab anda juhiseid pöördujale, mis dokumen did ja materjal id on loamenetluse läbimiseks vajalikud ning juhendada arendajat kogu loa saamise protsessi vältel. Palju aega kulub ebakorrektsete taotluste parandamiseks ning selle ennetamiseks oleks vaja tõsta arendajate teadlikkust taotlus te ja muude materjalide koostamise osas. Ka on võimalik arendada M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil loodavat ehitusgiidi projekti edasi, et luua menetluse käsiraamat. küll aga on kõik projektid erinevad , seega ei pruugi olla võimalik ega mõistlik riigil ühtset standardprojekti ette koostada . Sellest tulenevalt ei ole hetkel Eesti veendunud, et selliste projektide loomine riiklikult ning lisamine menetluse käsiraamatusse annaks vajaliku tulemuse . Eestis pooldab digilahenduste kasutusele võtmist ning juba täna on võimalik k ogu protsess läbida elektrooniliselt. 5) Ülekaalukas avalik huvi 1. Toetame ettepanekut lisa da taastuvenergiadirektiivi nõue , millega tagatakse, et taastuvenergiajaamad, nende võrguühendused, seotud võrgud ise või salvestusvahendid loetakse konkreetsetel eesmärkidel ülekaalukale avalikule huvile vastavaks. Samas peab silmas pidam a ülekaaluka avaliku huvi kehtestamise nõude vastavusse vii mist keskkonna valdkonna direktiivi dega . Selgitus: Ülekaaluka avaliku huvi nõude lisamine taastuvenergiadirektiivi aitab kaasa loamenetluste kiirendamise protsessile ning seeläbi kiirendab taastuvenergia kasutuselevõttu. Näiteks on võimalik rakendada ü lekaaluka avaliku huvi nõuet planeerimis protsessis KMH algatamise nõude vältimiseks . Tuleb aga silmas pidada, et ülekaaluka avaliku huvi nõue ning selle mõiste oleksid kooskõlas keskkonna valdkonna di rektiividega , näiteks veepoliitika raamdirekti iv . Leiame, et ülekaaluka avaliku huvi põhimõtet peab komisjon täiendavalt selgitama saamaks aru selle olemusest. Hetkel jääb direktiivi muudatusettepanekutest arusaamatuks, kas ülekaaluka avaliku huviga projektide all on mõeldud kõiki tulevasi projekte, mis arendatakse eelisarendusalade l . 6 ) E nergiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine) : 6 .1. Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Selgitus : Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Kõrged energiahinnad loovad vajaduse panustada täiendavalt energiatõhususse, parandades seeläbi ettevõtluse konkurentsivõimet ja leevendades kõrgete energiahindade mõju tarbijale ka tulevikus. Energiatarbimise vähendamise eesmärgi tõstmine 13%-le toob Eestile kaasa kaks eraldisesivat energiatõhususe eesmärki nii primaarenergia tarbimisele kui energia lõpptarbimisele . Eesmärkide muutust ja võrdlust 2020. aasta tarbimisega väljendab allolev tabel: Näitaja 2020 ENMAK 2030 Fit for 55 REPower Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 32,0 – 33,0 30,7 29,5 Primaarenergia tarbimine, TWh 50,0 60,0 47,3 44,8 Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL on täna kliimapaketi „ Fit for 55 “ raames muutmisel Muudetava direktiivi triloogide eelse versiooni kohaselt on energia lõpptarbimise vähendamise eesmärk riigile siduv ehk eesmärgi mittetäitmine võib tuua kaasa rikkumismenetluse ja primaarenergia tarbimise vähendamise eesmärk mittesiduv ehk eesmärgi mittetäitmisega ei kaasne rikkumismenetlust. Primaarenergia tarbimise eesmärgi täitmiseks on oluline muuta tõhusamaks energia lõpptarbimine ja minna üle taastuvenergiale ning tõhusale energia tootmisele. Energia lõpptarbimise alandamise tulemusel väheneb vajadus energia tootmise järele ja seeläbi vähenevad energia tootmise ja edastamise kaod. Taastuvenergiale ja tõhusale energia tootmisele ülemineku tulemusel vähenevad kaod energia tootmisel, mille tulemusel primaarenergia tarbimine väheneb. Energia lõpptarbimise eesmärgi täitmine nõuab riigilt täiendavat energiatõhususe alast pingutust energiasäästu saavutamiseks lõpptarbimise sektorites. Lõpptarbimise sektorite 2020. aasta energiatarbimist kujutab allolev tabel. Tööstus 4,75 TWh 15% Kodumajapidamised 10,99 TWh 35% Teenindus (sh äri- ja avalik teenindus) 5,48 TWh 17% Transport (kõigi teiste sektorite energiakulu transpordile) 9,22 TWh 29% Põllumajandus (sh metsandus ja kalandus) 1,28 TWh 4% Euroopa Liidu „ Fit for 55 “ paketile koostatud prognoosid näitavad vajadust energiatarbimist vähendada eelkõige kodumajapidamistes. Kodumajapidamiste energiatarbimise vähendamiseks on oluline kiirendada elamute rekonstrueerimist, suunata tarbijaid soetama tõhusamaid koduseadmeid ja kujundada säästlike tarbimisharjumusi. Tõhusam energiakasutus koduses parandab nii hoone sisekliimat kui vähendab kõrgete energiahindade mõju tarbijale. Suuruselt teisel kohal on transpordisektori tarbimine. Transpordisektori energiatarbimine sisaldab muudes sektorites sh kodmajapidamistes ja ettevõtetes tarbitavaid transpordikütuseid. Enamik transpordisektoris tarbitavast kütusest on imporditav fossiilne kütus (bensiin ja diisel). Transpordisektoris energiatõhususe parandamine , läbi säästlikemate liikumisviiside ja energiat vähem kulutavate ning kohalikku energiat tarbivate sõidukite kasutuse kasvu, suurendab energia varustuskindlust ja hoiab ära kasvu või isegi alandab sektori energiatarbimist aastaks 2030. Suuruselt kolmanda lõpptarbimisega sektor on teenindus. Teenindussektorisse kuulub näiteks avalik sektor, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud teenindavad ettevõtted nagu kauplused, kinod, veekeskused. Muudetava energiatõhususe direktiivi triloogide eelse versiooni kohaselt tuleb avalikul sektoril juba oma energiatarbimist vähendada, mis omakorda panustab eesmärki vähendada energiatarbimist 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Teenindussektori energiatarbimine on viimastel aastatel näidanud kasvutrendi. Sektori energiatõhususe suurendamine parandab ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab vastupanu võimalikele kõrge energiahinnaga perioodidele. Tööstussektori energiatarbimine on suuruselt kolmas. Tööstussektori puhul on olnud näha viimastel aastatel energiatarbimise vähenemise trendi. Kliimapaketi prognooside kohaselt ennustatakse Eestis aastaks 2030 tööstussektori energiatarbimise kasvu. Koos energiatarbimise kasvuga on oluline samal ajal tööstussektori energiakasutuse tõhusust parandada, seeläbi suurendades sektori vastupanu võimalikele kõrgetele energiahindadele ja parandades sektori konkurentsivõimet tuues toodanguühiku tootmiseks kuluva energiakulu allapoole. Tööstussektori alla kuulub näiteks toiduaine- ja puidutööstus. Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse energiakulu on väikseim, kuid sellegipoolest on ka selle sektori konkurentsivõime suurendamiseks oluline panustada energiatõhususe parandamisesse. Ülal loetletud sektorites on lisaks muule energiale, oluline ka transpordikulu, mis on osa transpordisektorist. 7 ) Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - P äikeseenergia hoonetes lisamine): 7 .1. Toetame hoonete energiatõhususe direktiivi ettepaneku üldeesmärki tõsta taastuvenergia kasutuselevõttu hoonetes, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, parandada varustuskind l us t ning vähendada nii hoonete energiatarbimisest kui ka mittetaastuvatel energiaallikatel põhineva võrguelektri tarbimisest tulenevaid heitmeid. Selgitus: Päikesepaneelide laialdane kasutuselevõtt hoonete energiatarbimise katmiseks toetab hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet saavutamaks 2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus. Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% kogu Euroopa Liidu (Eestis ~ 50%) energiatarbimisest ja hoonete energiatarbimisest tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused moodustavad 36% . Eesti hoonete re konstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt on a astate lõikes eluhoonete energia lõpptarbimine olnud stabiilselt ~ 10-12 TWh vahel , millest ligi 85% (~9 TWh ) moodustab tarbi tud soojusenergia ning ca 15% (ehk ~ 2 TWh ) tarbitud elektrienergia . Mitte-eluhoonete energia lõpptarbimine on olnud tõusva trendiga . K ui aastal 2004 oli mitte-eluhoonete energiatarbimine ligi 4 TWh , siis aastaks 2017 tõusis mitte-eluhoonete energiatarbimine juba ligi 50% jõudes 6 teravatt -tunnini. Tarbitud energiast moodustas ca 50% (~3 TWh ) soojusenergia ning teise poole elektrienergia (~50% ehk ~3 TWh ). Tulenevalt hoonete suurest mõjust energiatarbimisele ja heitmete tekitamisele toetab Eesti Euroopa Komisjoni artikkel 9a ettepanekut, mis võimaldab tõsta taastuvenergia kasutuselevõttu hoonetes ning vähendada seeläbi energia tootmisel tekkivate heitmete teket . Samuti võimaldab päikeseenergia laiem kasutuselevõtt suurendada energiasõltumatust fossiilkütustest ning parandada energia varustuskindlust . Eesti riik on seadnud 2030. aastaks eesmärgi toota elektrienergiat 100% ulatuses taastuvenergiaallikatest. Tänane energiaturu olukord on loonud soodsad tingimused päikesepaneelide laiemaks levikuks, sest taastuvenergia lahendusse tehtud investeeringu tasuvusaeg on oluliselt lühenenud. Kuna kehtestatava regulatsiooni peaeesmärk on toetada liikmesriikide energiasõltumatust ja taastuvenergiaallikatel põhinevale energiatootmisele üleminekut, siis on oluline keskenduda suure mõjuga projektidele, mis toovad elektrivõrku olulisemal määral taastuvenergiat nagu näiteks tuule- ja päikeseparkide ehitamine, elektrivõrgu ülekandevõimsuste suurendamine; energiaühistute loomine, taastuvenergia salvestustehnoloogiate arengu toetamine. 7 .2. Eesti ei toeta ettepanekus esitatud universaalset päikesepaneelide paigaldamise kohustust juhul, kui erandite tegemine ei ole piisavalt selge. Selgitus: Artikli 9a kolmas lõik sätestab: “Liikmesriigid määravad kindlaks ja avalikustavad riiklikul tasandil kriteeriumid nende kohustuste praktiliseks rakendamiseks ja võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele vastavalt päikeseenergiaseadmete hinnatud tehnilisele ja majanduslikule potentsiaalile ning selle kohustusega hõlmatud hoonete omadustele.” Leiame, et artiklis 9a tuleb võimaldada liikmesriikidele paindlikkust eeskätt nende hoonete osas, kus tulenevalt hoone asukohast, tarbitava primaarenergia profiilist (nt tõhusa kaugkütte ja elektri osakaal), arhitektuurilisest ja kultuuriväärtuslikust seisukohast, prognoositavast kasutuseast ja -intensiivsusest ning tehnilisest seisukorrast ei ole võimalik tagada päikesepaneelide paigaldamist kuluoptimaalsel tasemel. Sellest tulenevalt ei nõustu Eesti lausalise kohustuse seadmisega olemasolevatele hoonetele. Direktiivi nõuetes olemasoleva hoonefondi suhtes tuleb arvestada kohalike klimaatiliste, tehniliste (sh hoonete ehitustehniliste), õiguslike, hetke seisukorrast tulenevate jm erisustega. Kõikidele hoonetele ei saa läheneda samamoodi, sest mõned hooned võivad olla ebasobivad efektiivse taastuvenergialahenduse paigaldamiseks ning põhjuseks võib olla näiteks ebasobiv asukoht või elektrivõrgu puuduv võimekus täiendavat võimsust/liitujat vastu võtta. Eestis on mitmeid piirkondi (nt saar ed ) , kus taastuvenergia tootmisseadet ei ole tehniliselt võimalik elektrivõrguga ühendada, kuna puudub vastav võimekus. Sellest tulenevalt võib praktikas osutuda problemaatiliseks artiklis sätestatud nõuete tagamine igas Eesti piirkonnas. Eestis on elektrivõrgu ülekandevõimsused vähemal või rohkemal määral piiratud, mistõttu ei ole võimalik kõigile hoonetele tagada päikesepaneelide tootmisest üle jääva elektrienergia jaotusvõrku müümist. Sellisel juhul ei ole hoone omanikul iga hoone puhul võimalik taastuvenergialahendusse investeerimisel arvestada üle jääva elektrienergia võrku müümise võimalusega ning see võib omakorda muuta taastuvenergialahenduse investeeringu tasuvusaja ebamõistlikult pikaks. Riigikaitse ja julgeoleku kaalutlustel ei ole teatud riigikaitseliste ehitiste – raadiosüsteemide – läheduses lubatud üle 50 kW päikeseelektrijaamade rajamine. Seda arvestades on Kaitseministeerium määratlenud piirkonnad (omavalitsused), kus üle 50 kW päikeseenergiajaama rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Seetõttu on oluline säilitada paindlikkus Artiklis 9a väljendatud kohustusest teha põhjendatud erandeid ning jätta riikidele võimalus keelduda teatud piirkondades riigikaitseliste kaalutlustel üle 50 kW päikeseelektriseadmete lubamisest, sh hoonetel. Päikesepaneelide hoonetele paigaldamiskohustuse määramisel tuleb lähtuda ka geograafilisest paiknemisest – Põhjapoolsematel EL aladel, kus päike käib madalamalt ka suvel, võib päikesepaneelide paigaldamine hoonetele osutuda tehniliselt ja majanduslikult ebaotstarbekaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et päikesepaneelide tootlikkus ei ole aastaringselt Põhjamaade tingimustes ühtlane, samuti ei ole see võrreldav näiteks EL lõunapoolsetele aladele paigaldatavate päikesepaneelide tootlikkusega. Põhjapoolsemates piirkondades tuleb analüüsida optimaalsete lahendustele kasutuselevõtu kohustuslikuks muutmist või kohustusest vabastamise võimalust. Päikesepaneelide paigaldamise kohustust ei saa ka nõuda nendelt hoonetelt, mille ümber paiknevast (kõrg)haljastusest või teistest lähedalasuvatest objektidest põhjustatud varjestatuse tõttu ei ole päikesepaneelide paigaldus tehniliselt õigustatud. See ei peaks olema kohustuslik kuni vastavate asjaolude muutmiseni. Samuti t ulenevalt katuse kandevõimest ei ole o sadele mitte-eluhoonetele võimalik ( hoone energiatarbimist arvestades ) piisava päikesepaneelide mahu paigaldamine ilma suuremate investeeringuteta, mis võivad olla mitte kulutõhusad. Se etõttu tuleks hinnata, kuhu ja mis mahus oleks mõistlik päikesepaneele paigaldada , mitte kehtestada üleüldist kõigile ühesugust nõuet. Kultuuriväärtuslikel ehitistel (mälestistel, muinsuskaitseala ja miljööväärtusliku hoonestusalal ajaloolisel ja kultuuriväärtuslikul ehitisel ning väärtuslikel üksikobjektidel) saab kaaluda päikesepaneele juhul, kui see ei mõjuta oluliselt kultuuriväärtuse säilitamist. Üheks oluliseks kultuuriväärtuseks on välisilme, harjumuspärased ja traditsioonilised vaated, sh ka kaugvaated (näiteks Stenbocki maja Tallinnas, Jaani kirik Tartus jne). Selliste ehitiste puhul ei saa rakendada päikesepaneelide paigaldamise standardlahendusi, küll aga on igakordselt võimalik kaaluda, kas energiatõhususe suurendamine, sh taastuvenergia tootmine on võimalik, peamisi kultuuriväärtusi kahjustamata. Seega võivad kultuuriväärtuslikule ehitisele energiatõhususe saavutamisega seotud eesmärgid olla madalamad ja paindlikud, st erilahendusi võimaldavad, vahel, väga suure kultuuriväärtuse korral, ka päikeseenergia tehnoloogia kasutamist välistavad. 7 . 3 . Leiame, et ettepanekus esitatud ajakava on liiga ambitsioonikas. Eelkõige tekitab kahtlusi sätestatud tähtaeg sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu ks olemasolevate s avaliku sektori ja äri hoonete s , milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit . O lemasolevate mitteeluhoonete ulatuslik katuste tugevdamine, renoveerimine ja päikesepaneelidega varustamine nii lühikeses ajaraamis toob kaasa ehitustegevuse järsu ülekoormamise . Sellest tulenevalt s oovime ettepanekus toodud tähtaega pikendada vähemalt 3 aasta võrra. Selgitus: Artikli 9a sätestab, et “ liikmesriigid tagavad, et kõik uued hooned on projekteeritud selliselt, et optimeerida nende päikeseenergia tootmise potentsiaali asukoha päikesekiirg u se tiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergia tehnoloogia hilisemat kulutõhusat paigaldamis t ” . Artik li kohaselt tagavad liikmesriigid sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu 31. d etsembriks 2026 kõigil uutel avaliku sektori ja ärihoonetel , milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit; 31. d etsembriks 2027 kõigil olemasolevatel avaliku sektori ja ärihoonetel , milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit, ning 31. d etsembriks 2029 kõigil uutel eluhoonetel . A rtikli 9a punkti s (b) sätestatud päikesepaneelide paigaldamise tähtaeg ( 31. dets embriks 2027) tekitab kahtlusi. Paljud olemasolevad hooned, mis kuuluvad avaliku sektori ja ärihoonete kategooriasse, ei ole projekteeritud ega ehitatud selliselt, et nende hoonete katuse kandevõime suudaks taluda päikesepaneelide paigaldamist. Lisaks sellel e on p aljude nende hoonete katused moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning vajavad v ahetust enne päikese energialahenduste paigaldamist . See aga eeldab täiendavat investeeringut, mistõttu ei oleks päikesepaneelide paigaldamine selliste hoonete katustele enam kulu tõhus . O lemasolevate mitteeluhoonete (sh ärihoonete ja avaliku sektori hoonete) ulatuslik katuste tugevdamine, renoveerimine ja päikesepaneelidega varustamine ei ole niivõrd lühikeses ajaraamis praktiliselt võimalik, sest kaasnev järsk ühelaadse ehitustegevuse tõus koormab üle vastavad ettevõtjad ja tarneahelad, tuues kaasa tarne- ning hinnašoki. Liikmesriigid peavad jõudma päikesepaneelide paigaldamise kohustuse rakendumise tähtajaks tagada elektrivõrgu vastuvõtu võimekuse, et tehniliselt võimaldada täiendavate elektrivõrguga liitujate lisandumist. Ilma elektrivõrgu valmisolekuta pole tehnilistel põhjustel võimalik täita artiklis sätestatud kohustus t ettenähtud tähtaegadeks. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine REPowerEU direktiivi ettepanek saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Eelnõu seisukohad koostati koos Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Maaeluministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Siseministeeriumiga.