Vastutava töötleja luba

Andmepäring u vorm Andmepäringule vastuse saamiseks palume täita allolev vorm ja saata meili aadressil e [email protected] . Andmepäringu esitava isiku kontaktandmed: Eesnimi: Ruth Perekonnanimi: Kalda Isikukood: 46504162713 Telefoninumber: 56985599 E-posti aadress: [email protected] Kui tegemist on päringuga asutuse või organisatsiooni n imel, siis selle asutuse andmed: Asutuse nimi ja registrikood : Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 74001073 Aadress: Ülikooli 18, 50090 TARTU Andmete töötlemise eesmärk: kirjeldus vabas vormis, kus ja kuidas neid andmeid kasutatakse . Sotsiaalministeerium on tellinud inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi (riigihanke viitenumber 244867) ja sõlminud lepingu (nr 1.1-5/1779-1 ) Tartu Ülikooliga, kes antud analüüsi teeb. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks . Uuringu ühe osana viiakse läbi hetke olukorra analüüs , mille eesmärk on uurida praeguse erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad . Uurimisobjektiks on TEHIKUs olevate isikute andmed - vajame Tervise Infosüsteemist kiirabi kasutamise andmeid, et analüüsida, mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju inimesi hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. . Andmeid kasutatakse ka uuringu käigus väljatöötatavate tulevikustsenaariumite mõjude hindamiseks. Tartu Ülikoolil on saadud kooskõlastus EBIN- l t tervise infosüsteemist vajalike andmete saamiseks – 10. oktoober 2022. nr 1.1-12/3307 ja luba nr 2.2-1/22/25 Andmekaitse Inspektsioonist Andmete saamise soovitav tähtaeg : NB! andmepäringule vastamiseks on TEHIKUL aega 30 päeva, kuid andmete väljastamise aeg lepitakse andmepäringu taotluse esitajaga eraldi kokku. Oleme väga tänulikud, kui saame andmeid 10 päeva jooksul . P äringu teostamiseks vaja liku täpsusega valimi tingimus : vabas vormis kirjeldus , mis tingimustega peame arvestama andmevalimi kokkupanemisel. Näiteks andmepäringu valimis on inimesed alates 19-a vanusest . Kvantitatiivseks andmeanalüüsiks kasutatakse kõikset valimit , mille moodustavad kõik inimesed , kellele ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 osutati kiirabiteenust Eesti Vabariigi territooriumil ning see on dokumenteeritud kiirabikaardil , mis on olemas tervise infosüsteemis . P eriood , mille kohta andmeid saada soovitakse: 01.01.2018-31.05.2022 Soovitavate a ndmete koosseis : omasõnaline kirjeldus. Tervise infosüsteemi andmete soovi korral tutvu tervise infosüsteemis olevate andmetega siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112020006. Palume i gale kiirabi kasutanud isikule (isikukoodile) omista d a unikaalne umbisikuline kood, et saaksime analüüsida ühe isiku korduvaid kiirabi kutseid. Seega reeglina on ühel uuritaval üks umbisikuline kood. Igale tundmatule/tuvastamata isikule, kellele on osutatud kiirabiteenust, omistatakse uus umbisikuline kood, seega võib nendel uuritavatel tegelikult olla mitu umbisikulist koodi, aga me ei suuda neid süsteemis kuidagi kokku viia. Tundmatute käsitlemist uuringus erinevate isikutena hinnatakse statistiliste meetoditega ja võimalikku nihet arvestatakse statistilistes analüüsides. Vajaminevad andmed on järgmised: Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018–31.05.2022: Patsiendi andmed : - uuritava unikaalne umbisikuline kood - sugu - vanus ( väljakutse seisuga ) Kiirabibrigaadi üldandmed ja liikmete andmed : - kiirabibrigaadi tüüp ( brigaadi koosseis vastavalt brigaadi juhtiva liikme tasemele: arst, õde, reanimobiil) - kiirabibrigaadi liikmete arv ( brigaadi liikmete arv, mitu liiget on brigaadi s : 1, 2 või 3 . kõik neist ei ole tervishoiutöötajad – nt erakorralise meditsiini tehnikud, üliõpilased ) - tervishoiuteenuse osutaja nimi (brigaadipidaja TTO juriidilise isiku nimi) - kiirabibrigaadi kutsung ( brigaadi unikaalne kood, mis sisaldab muuhulgas brigaadi alalise asukoha nime, brigaadi numbrit ) Häirekeskuse andmed : - väljakutse prioriteet (A, B, C, D; juhul kui mitu, siis kiirabi poolt kinnitatud ) - väljakutse põhjus - väljakutse tüüpjuhtum - sündmuskoht KOV täpsusega Hädaabikutse ja väljasõidukorralduse ning kutse täitmise andmed : - väljasõidukorralduse aeg ( Väljasõidukorralduse edastamise aeg, kuupäeva ja minuti täpsusega) - väljasõiduaeg (kuupäeva ja minuti täpsusega ) - sündmuskohale jõudmise aeg (kuupäeva ja minuti täpsusega ) - lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse (kuupäeva ja minuti täpsusega ) - vabanemise aeg ( kuupäeva ja minuti täpsusega ) Elustamise andmed : - patsiendi elustamine (jah/ei , brigaadipoolne elustamine) Lõpliku kliinilise d iagnoosi andmed : - diagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus ; koodid RHK-10 järgi 4 koha täpsusega ) Visiidi tulemuse andmed : - visiidi tulemus ( Patsienti ei hospitaliseeritud, Hospitaliseeriti, Anti üle, Patsienti ei olnud, Surnud, Patsient keeldus ravist või hospitaliseerimisest , patsient oma transpordiga haiglasse ) - vastuvõtja asutuse nimetus (haigla nimi kuhu hospitaliseeriti) Oldi abis teisel kiirabibrigaadil: - oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) Päritud andmete soovitav formaat ehk millises formaadis andmeid saa da soovitakse , excel , csv vms : Soovime saada andme i d formaadis Csv Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 365/T-16 koosolek: 13.06.2022 Komitee koosseis: Esimees Aime Keis Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika nooremlektor Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, teadur Margit Jäätma Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini kaasprofessor Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Raivo Puhke Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Atko-Sulhan Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Anni Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs Vastutav uurija (asutus): Ruth Kalda (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Ravila 19, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 28.06.2022 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum kooskõlastus uurimistöö läbiviimise kohta 3. Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm_eesti keeles, 01.07.2022 4. Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm_vene keeles, 28.06.2022 5. Intervjuude läbiviimise kava 6. Uurimistöö läbiviijate CVd (R. Kalda, K. Suija, L. Rooväli, K. Nõmm, P. Saar, H. Urmann, M. Remmik, K. Ilves, S. Trankmann, K. Lees,. M. Raag, ) Uurimistöö lõpp: 28.02.2023 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu  EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGU OTSUS 10. oktoober 2022 nr 1.1-12/ 3307 Nõukogu koosseisus: Esimees: Liina Vahter – Tallinna Ülikool Aseesimees: Aime Keis – Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Teadussekretär: Aive Pevkur – Tallinna Tehnikaülikool Liikmed: Agne Velthut-Meikas – Tallinna Tehnikaülikool Ingeri Luik-Tamme – TGS Baltic Advokaadibüroo Meego Remmel – Eesti Kirikute Nõukogu Maie Bachmann – Tallinna Tehnikaülikool Merike Sisask – Tallinna Üliko ol Pärt Peterson – Tartu Ülikool Made Laanpere – Tartu Ülikool Kärt Salumaa-Lepik – Tallinna Tehnikaülikool Kadi Lubi – Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee/ Tallinna Tehnikaülikool Ingrid Ots-Vaik - valdkondlik ekspert Arutas kiirmenetluse korras vastutava uurija Ruth Kalda taotlust uuringule „ Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs “ . Uuringu jätku taotluse menetlusest taandas id ennast Maarja Kirss ja Virve Lans . Otsus: anda luba uuringu läbiviimiseks. Uuringu läbiviimise lõpptähtaeg on 28 . veebruar 202 3 . a. Otsuse lahutamatu lisa on vastutava uurija poolt 07. oktoobri l 2022. a digi allkirjastatud uuringu taotlus . /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Vahter Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu esimees Curriculum vitae Ruth Kalda Sünniaeg 16.04.1965 Telefon 731 9210 E-post [email protected] Töökohad ja ametid 01.09.2019–... Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, peremeditsiini professor, instituudi juhataja (1,00) ... 1995- 1999 doktorantuur perearstiteaduse erialal ... alates 01.01.2000 - II kategooria perearst, OÜ Ülikooli Perearstikeskus osalise koormusega 01.09.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja 28.01.2019 rahvatervishoiu instituut, instituudi juhataja 29.01.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja 07.02.2016 rahvatervishoiu instituut, instituudi juhataja 01.01.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja 31.08.2017 rahvatervishoiu instituut, õppetooli juhataja 01.01.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja 31.08.2019 rahvatervishoiu instituut, peremeditsiini professor (1,00) 01.09.2014– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, 31.12.2015 peremeditsiini professor (1,00) 01.09.2014– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku 31.12.2015 juhataja 01.09.2012– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku 31.08.2014 juhataja 01.09.2009– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, 31.08.2014 peremeditsiini professor (1,00) 01.09.2009– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku 31.08.2012 juhataja 01.09.2008– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, 31.08.2009 peremeditsiini dotsent (0,50) 01.09.2006– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku 14.12.2006 juhataja 01.12.2005– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, 31.08.2009 polikliiniku ja peremeditsiini vanemteadur (0,50) 01.09.2003– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, 31.08.2008 polikliiniku ja peremeditsiini dotsent (0,50) 01.12.2002– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, 30.11.2005 erakorraline vanemteadur (0,50) Haridustee ... Kõrgem. ... 1989. aastal - TÜ arstiteaduskonna ravi erialal ... 2001. a. - Meditsiiniteaduste doktor Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2014−... Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige 2012−... Tartu Ülikooli Senati liige 2012−... Tartu Ülikooli Kirjastuse Kolleegiumi liige 2011−... Ajakirja "Eesti Arst" teadustoimetaja 2010−... Ravijuhiste Nõukoja liige 2009−... Peremeditsiini residentuuri üldjuhendaja ...−... Arstiteaduskonna VI kuruse lõpueksami komisjoni liige ...−... Peremeditsiini residentide vastuvõtueksami komisjoni liige, peremeditsiini residentuuri lõpueksami komisjoni liige ...−... Euroopa peremeditsiini õpetajate organisatsiooni (EURACT) liige ...−... Eesti Perearstide Seltsi kvaliteedikomisjoni töögrupi liige 2008−2011 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Loometöö '. Lisainfo ' Teaduskraadid Ruth Kalda, doktorikraad, 2001, (juh) Heidi-Ingrid Maaroos; Margus Lember, Structure and outcome of family practice quality in the changing health care system of Estonia, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik. Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 3. Terviseuuringud; 3.7. Kliiniline meditsiin; CERCS KLASSIFIKAATOR: B720 Peremeditsiin; TÄPSUSTUS: Haiguste ennetamine, krooniliste haiguste riskifaktorid, risiki ennustamine, patsientide kaasamine Lisainfo meditsiiniteaduste doktor Tartu Ülikool 2001 Jooksvad projektid • MLTGI21016R (101016775) "INTERVENE - Integreeritud geneetiliste riskimudelite rahvusvaheline konsortsium" (1.01.2021−31.12.2025); Vastutav täitja: Reedik Mägi; Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 1 120 656 EUR. • SMVPT20217 "Ravijuhendite koostamine" (1.01.2020−31.12.2023); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Eesti Haigekassa; Eraldatud summa: 685 000 EUR. • SMVPT21269T (2014-2020.15.01.22-0162) "COVID-19 AKTIIVNE SEIRE-3" (1.05.2021−31.12.2022); Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 1 567 833 EUR. • DMVSF20312M (61349 4-EPP-1-2019-1-U K-S PO-SCP) "Õpimoodulite arendamine kehalise aktiivuse mõjust ning rakendeamisest tervise ennetusel kui erinevate kliiniliste seisundite korral" (1.01.2020−31.12.2022); Vastutav täitja: Jarek Mäestu; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 37 730 EUR. • SP1GY19493T (MOBEIT004) "Mobilitas Pluss EIT projekti toetamise tegevuskava MOBEIT004 EIT- Health Mobilitas- 2" (1.04.2019−31.10.2022); Vastutav täitja: Taivo Raud; Tartu Ülikool, Tugiüksused, grandikeskus; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 200 000 EUR. • LSVJS21640 "Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis" (20.12.2021−19.06.2022); Vastutav täitja: Kerli Ilves; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 28 900 EUR. • LMVPT21617 "Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis" (30.11.2021−30.05.2022); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Tervise Arengu Instituut; Eraldatud summa: 25 000 EUR. • (RITA1/02-120-04) "COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis" (14.09.2020−21.03.2022); Vastutav täitja: Ruth Kalda; OÜ Ülikooli Perearstikesksus; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 0 EUR. Lõppenud projektid • COVSG41 "Patsiendiküsimustiku prototüübi väljatöötamine ja sisend meditsiinidokumendi standardile COVID-19 küsimustiku näitel" (1.10.2020−31.12.2021); Vastutav täitja: Kadri Suija; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 200 000 EUR. • SMVPT21338T (2014-2020.12.03.19-0561) "Personaalmeditsiini rakendamine Eestis_koolitused" (1.05.2021−31.10.2021); Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Tervise Arengu Instituut; Eraldatud summa: 18 695 EUR. • VMVPT21151 (202648485) "Antimikroobse resistentsuse tõenduspõhine ülevaade" (22.02.2021−31.10.2021); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); Eraldatud summa: 18 952 EUR. • SMVPT20599 "COVID-19 AKTIIVNE SEIRE-2" (11.11.2020−31.05.2021); Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 1 607 239 EUR. • LMVPT18069 (RITA1/01-42-06) "Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses " (1.01.2018−31.05.2021); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (partner); Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 353 047 EUR. • SMVPT20243 "COVID-19 aktiivne seire" (23.04.2020−31.12.2020); Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 1 800 000 EUR. • LMVPT18069 (RITA1/01-42-06) "Personaalmeditsiini (1.01.2018−31.12.2020)", Ruth Kalda, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • LSVJS19442 (hange 206533) "Töötervishoiuteenuse uuring" (2.07.2019−26.05.2020); Vastutav täitja: Merle Mägi; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 58 591 EUR. • IUT2-8 "Krooniliste haiguste ja vananemise, rasv-, lihas- ja luukoe muutuste ning hormonaalsete ja geneetiliste tegurite vastastikused seosed" (1.01.2013−31.12.2018); Vastutav täitja: Margus Lember; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 711 000 EUR. • ETF9285 "Hüpertooniaga noorte meeste südameveresoonkonna haiguste riski vähendamine patsiendi aktiivsel kaasamisel raviprotsessi interaktiivse otsustamist toetava programmi kasutamisel" (1.01.2012−31.12.2016); Vastutav täitja: Anneli Rätsep; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond , Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 57 600 EUR. • LARPO15120 "Analüüs esmatasandi toimemudeli/tellimuse arengute kaardistamiseks lähima 10 aasta perspektiivis" (18.08.2015−30.04.2016); Vastutav  täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik (partner), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (partner); Finantseerija: Eesti Haigekassa; Eraldatud summa: 9 999 EUR. • MARPO12188R "Project INTEGRATE - Integreeritud arstiabi krooniliste haiguste ja east sõltuvate seisundite paremaks käsitlemiseks." (1.09.2012−31.08.2015); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 194 960 EUR. • LARTH15051 "Personaalmeditsiini põhimõtetest lähtuva kliinilise käsitluse ning oskusteabe arendusuuring" (1.03.2015−30.06.2015); Vastutav täitja: Raul-Allan Kiivet; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut (partner); Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 80 000 EUR. • MARPO09159R "EUPrimeCare - Esmatasandi tervishoiu kvaliteet ja kulutused Euroopas" (1.01.2010−31.12.2012); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 273 257 EUR. • ETF7596 "Arstiabi järjepidevus kui oluline arstiabi kvaliteedi näitaja: patsientide hinnangud arstiabi järjepidevusele ning järjepidevuse seos oluliste tervisetulemitega" (1.01.2008−31.12.2011); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 62 491 EUR. • SF0182741s06 "Multifaktoriaalsete riskiteguritega sagedaste tervisehäirete riski profiili määramine ja mõjutamine ning perearstide valmisolek riskifaktoritega tegelemiseks." (1.01.2006−31.12.2011); Vastutav täitja: Heidi-Ingrid Maaroos; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 337 363 EUR. • LARPO10002 "Alkoholi liigtarvitavate patsientide varajane avastamine janõustamine" (13.01.2010−18.01.2010); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik (partner); Finantseerija: Tervise Arengu Instituut; Eraldatud summa: 4 930 EUR. • ETF6452 "Gastrointestinaalsete sümptomite mõju tervisega seotud elukvaliteedile ja kroonilise terviseprobleemiga toimetulekule: 2.tüüpi diabeediga patsientide uuring" (1.01.2005−31.12.2008); Vastutav täitja: Margus Lember; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 51 896 EUR. • ETF5696 "Depressiooni sotsiaalmajanduslikud ja tervisest sõltuvad riskifaktorid ning esinemissagedus esmatasandi meditsiinis" (1.01.2004−31.12.2007); Vastutav täitja: Heidi-Ingrid Maaroos; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 41 952 EUR. • SF0180820Bs99 "Haiguste ja nendega seonduvate riskifaktorite perekonniti esinemine, fenogrammi ja perekonnaanamneesi tähtsus diagnostikas ja patsientide nõustamisel: perearstide ja patsientide väljavõtteline uuring" (1.01.2001−31.12.2005); Vastutav täitja: Heidi-Ingrid Maaroos; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 96 379 EUR. Juhendamisel väitekirjad • Liina Pilv, doktorant, (juh) Marje Oona; Ruth Kalda, Patsiendikeskse arstiabi järjepidevus. Patsientide hinnangud arstiabi järjepidevusele, seda mõjutavad tegurid ning järjepidevuse seos oluliste tervisetulemitega, Tartu Ülikool. • Tõnu Jürjen, doktorant, (juh) Ruth Kalda; Kadri Suija, Brief intervention for alcohol drinkers and its efficacy in Estonian family medicine (Lühisekkumine alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks ja selle efektiivsus Eesti peremeditsiinis), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • Airin Treiman-Kiveste, doktorant, (juh) Mari Katariina Kangasniemi; Ruth Kalda; Tarja Pölkki, Infants procedural pain assessment and alleviation in Estonian Regional hospitals (Imikute protseduuri valu hindamine ja leevendamine Eesti piirkondlikes haiglates), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • Marta Velgan, doktorant, (juh) Ruth Kalda; Nele Michels, Family physician workforce in Estonia and Europe: predictors of career choices, future career and migration intentions (Perearstide tööjõud Eestis ja Euroopas: arstiüliõpilaste eriala valikut ning perearstide edasist karjääriteed ja väljarännet mõjutavad tegurid), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • Kaija Kasekamp, doktorant, (juh) Ruth Kalda; Andres Võrk; Asaf Bitton, Primary level of healthcareeffect on chronic patient'sservice utilization and health outcomes based on Estonian national data (Esmatasandi tervishoiusüsteemi teenuse kasutuse mõju krooniliste haigustega patsientide eriarstiabi teenuste kasutusele ning tervisetulemile tuginedes Eesti rahvastiku andmetele), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut • Madli Pintson, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Anti Kalda; Ruth Kalda; Kai Saks, The medication-related risks in the elderly people in Estonian Healthcare system (Ravimite tarvitamisega seotud riskid eakatel tervishoiu- ja hoolekandeasutuste teenuste kasutajatel Eestis), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut • Tatjana Meister, doktorant, (juh) Kadri Suija; Anneli Uusküla; Ruth Kalda, Analysis of disease severity, immune response and health consequences in SARS-CoV-2 infected patients (SARS-CoV-2 nakatunute haiguse raskusastme, immuunvastuse ning tervisetagajärgede analüüs), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut • Gerli Usberg, doktorant, (juh) Mari Katariina Kangasniemi; Ruth Kalda, Ethical issues in care: reflection of socioculutral and clinical context (Õendusabi eetilised probleemid sotsiaalkutluurilises ja kliinilises kontekstis), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Juhendatud väitekirjad • Eero Merilind, doktorikraad, 2016, (juh) Ruth Kalda, Primary health care performance: impact of payment and practice-based characteristics (Perearstiabi tulemuslikkus: tasustamise ja praksisetegurite mõju), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • Kadri Suija, doktorikraad, 2010, (juh) Heidi-Ingrid Maaroos; Ruth Kalda, Major Depression in Family Medicine: Associated Factors, Recurrence and Possible Intervention (Depressiooniga patsient peremeditsiinis: seonduvad tegurid, kordumine ja mõjutamise võimalused), Tartu Ülikool. • Anneli Rätsep, doktorikraad, 2009, (juh) Margus Lember; Ruth Kalda, Type 2 diabetes care in family medicine (Teist tüüpi diabeedi käsitlus peremeditsiinis), Tartu Ülikool. • Eda Annuk, magistrikraad, 2021, (juh) Ruth Kalda; Epp Adler, Euroopa Liidus vaba liikumist kasutavatele inimestele vajamineva arstiabi osutamine Eesti perearstide näitel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut • Kadri Kööp, magistrikraad, 2016, (juh) Tiina Tõemets; Ruth Kalda, Patsientide kogemused ja vajadused seoses elustiili nõustamisega perearstikeskustes, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • Katrin Västra, magistrikraad, 2010, (juh) Ruth Kalda, Hüpertooniatõve ja II tüüpi diabeedihaigete ravi jälgimine Eestis aastatel 2005-2008, perearsti kvaliteedisüsteemi rakendumise mõju hindamine Eesti Haigekassa andmekogu alusel, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut. Publikatsioonid 2021 Siret, Läänelaid; Francisco, B., Ortega; Theodora, Kunovac Kallak; Lana, Joelsson; Jonatan, R., Ruiz; Julius, Hreinsson; Kjell, Wånggren; Anneli, Stavreus-Evers; Ruth, Kalda; Andres, Salumets; Signe, Altmäe. (2021). Physical and Sedentary Activities in Association with Reproductive Outcomes among Couples Seeking Infertility Treatment: A Prospective Cohort Study. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18 (5). DOI: 10.3390/ijerph18052718. Kask-Flight, Liina; Durak, Koray; Suija, Kadri; Ratsep, Anneli; Kalda, Ruth (2021). Reduction of cardiovascular risk factors among young men with hypertension using an interactive decision aid: cluster-randomized control trial. BMC Cardiovascular Disorders, 21 (1), ARTN 543. DOI: 10.1186/s12872-021-02339-1. Pilv, Liina; Vermeire, Etienne I. J. J.; Rätsep, Anneli; Moreau, Alain; Petek, Davorina; Yaman, Hakan; Oona, Marje; Kalda, Ruth (2021). Diabetes-related quality of life in six European countries measured with the DOQ-30. European Journal of General Practice, 27 (1), 191−197. DOI: 10.1080/13814788.2021.1954615. Suija, Kadri; Nahkur, Siim.; Raidoja, Reet; Kalda, Ruth (2021). Patsiendiküsimustike ja kaugteenuste kasutamine perearstikeskustes: perearstide ja pereõdede küsitlusuuring. Eesti Arst, 100 (6), 341−350. Meister, Tatjana; Uusküla, Anneli; Kalda, Ruth; Suija, Kadri; Pisarev, Heti. (2021). COVID-19 läbipõdenud isikute tervise enesehinnang: jälgimisuuring perearstikeskustes. Eesti Arst, 100. Eesti Arst, 1−48. Mardo, A. Laura; Laidoja, Reet.; Nahkur,Siim; Parvelo, Anu; Kalda, Ruth; Suija, Kadri. (2021). Kas patsiendiküsimustikud on patsientide poolt oodatud? Eesti Arst, 100. Eesti Arst, 1−48. (Lisa 1). 2020 Rätsep, Anneli; Trumm, Elsa; Aaviksoo, Evelyn; Kostabi, Evelin; Tamm, Gerly; Urmann, Helen; Lubi, Kadi; Lees, Kadri; Kiisel, Maie; Mägi, Merle; Kiivet, Raul-Allan; Kalda, Ruth; Puur, Saara Maria; Tubelt, Ene (2020). Töötervishoiuteenuse uuring. 5−178. Remmel, Maali-Liina; Jürjen, Tõnu; Kalda, Ruth; Suija, Kadri. (2020). Täisealiste isikute alkoholitarvitamine ja elukvaliteet. Eesti Arst (32−32). (lisa 2). Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina; Kalda, Ruth (2020). Patients` Experiences and Needs with Lifestyle Counselling in Family Health Centers . Public Health & Healthcare in the Move – Opportunities and Challenges in Research, Practice and Policy. Conference Proceedings.: Public Health & Healthcare in the Move – Opportunities and Challenges in Research, Practice and Policy. Tallinn, Tallinn Health Care College, 28.-30.10.2020. Ed. Lubi, Kadi; Talvik, Merle; Ojasoo, Merle; Kööp, Kadri. Tallinn: Tallinn Health Care College, 74. (B). Kööp, Kadri, Tõemets, Tiina, Kalda, Ruth (2020). Millised on patsientide eluviisi nõustamisega seotud kogemused ja vajadused? . Pereõde, 1, mai, 13−15. Suija, K.; Sarv, A.; Loogus, T.; Kalda, R. (2020). The use of peer-teaching in general practice: advantages and lessons learned. International Journal of Medical Education, 11, 173−174. DOI: 10.5116/ijme.5f28.798e. 2019 Alajõe, H.; Suija, K.; Rätsep, A.; Kalda, R.; Lember, M. (2019). Food choices, physical activity and metabolic health in obese patients. Papers on Anthropology, 28 (1), 9−20. DOI: 10.12697/poa.2019.28.1.01. Saare, L.; Arusaar, V.; Kalda, R.; Kiivet, R. (2019). Sünnijärgse koduvisiidi mõju hindamine: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH44. Läänelaid,S.; Kallak,T.K.; Joelsson,L.S.; Ruiz,J.R.; Davey,E-J.; Hreinsson,J.; Wånggren,K.; Evers,A.S.; Kalda,R.; Salumets,A.; Ortega,F.B.; 6, Altmäe S. (2019). Viljatusravi läbivate paaride füüsilise aktiivsuse ja istuva elustiili seos viljatusravi edukuse ning raseduse tulemustega. Eesti Arst, 98: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonevrents 2019. Tartu: Celsius Healthcare , 36−36. (lisa3). Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina; Kalda, Ruth (2019). Perearstikeskuse patsiendid ootavad eluviisi nõustamisel individuaalsust ja professionaalsust . Eesti Õde, 3/4, 23−33. Ruth Kalda (2019). Olulised uuendused täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitluse juhendis. Perearst, 10 (152), 33−35. 2018 Silina V.; Kalda R. (2018). Challenges for clinical practice and research in family medicine in reducing the risk of chronic diseases. Notes on the EGPRN Spring Conference 2017 in Riga. . European Journal of General Practice, 24 (1), 112−117.10.1080/13814788.2018.1429594. Kööp, Kadri., Tõemets, Tiina., Kalda, Ruth. (2018). “Patients` Experiences and Needs with Lifestyle Counselling in Family Practices” . International Journal of Nursing, 4 (2), 114−125. DOI: 10.15640/ijn.v4n2a10. Põlluste, Kaja; Kalda, Ruth; Lember, Margus; (2018). Primary Healthcare Reform as a Promoter of Quality in the Estonian Healthcare System. In: Braithwaite, Jeffrey; Mannion, Russell; Matsuyama, Yukihiro; Shekelle, Paul; Whittaker, Stuart; Al-Adawi, Samir (Ed.). Health Systems Improvement Across the Globe: Success Stories from 60 Countries (147−152). CRC Press. 2017 Suija, K.; Soom, K.; Loogus, T.; Tähepõld, H.; Kalda, R. (2017). Student- and learning-centred educational strategies in medical education: an Estonian example. Education for Primary Care, 28 (5), 5−5. DOI: 10.1080/14739879.2017.1345654. Väli,M;Kalda,R;Poll,A (2017). Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni töö 2016. aastal. Eesti Arst, 86 (3), 165−174. Kalda, R.; Loogus, T.; Põld, L.; Sarv, A. (2017). Peer-teaching is possible! Helsinki 28. august 2017. Scottish Charity: SC031618, 368−368. Maaroos, H-I.; Kalda, R. (2017). Peremeditsiin Eesti tervishoiukorralduses. Lea Leppik (Toim.). Muutuste sajand Eesti meditsiinis (119−134). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina; Kalda, Ruth (2017). Patients` Experiences and Needs with Lifestyle Counseling in Tallinn and Harjumaa Family Health Centers. 14th International Conference of Nursing Research. Translation nursing knowledge: A force for change in clinical practice!: 14th International Conference of Nursing Research , Lissabon, 10.-12.05.2017.. Ed. Oliveira, H., Barros, I., Curado, M. A., Fernandes, J., Gomes, J. Lissabon, Portugal.: APE – Associação Portuguesa de Enfermeiros, 76−76. Suija, K.; Soom, K.; Sarv, A.; Loogus,T.; Tähepõld, H.; Kalda,R. (2017). Kuidas õpetada suhtlemist surijate ja leinajatega? Eesti Arst (erinumber), 96 (lisa1): Tartu ülikooli arstiteaduskonna aasapäeva teaduskonverents 2017. Toim. Ülla Linnamägi. OÜ Celsius Healthcare, 54. (1-64). 2016 Suija, Kadri; Kordemets, Tanel; Annuk, Kadi; Kalda, Ruth (2016). The Role of General Practitioners in Cancer Care: A Mixed Method Design. Journal of Cancer Education, 31 (1), 136−141. DOI: 10.1007/s13187-015-0834-z. Pilv, L.; Vermeire, E.; Rätsep, A.;, Moreau, A.; Nikolić. D.;, Petek, D.; Yaman, H.; Oona, M.; Kalda, R. (2016). Development and validation of the short version of the diabetes obstacles questionnaire (DOQ-30) in six European countries. European Journal of General Practice, 22 (1), 16−22. DOI: 10.3109/13814788.2015.1093619. Merilind, E.; Salupere, R.; Västra, K.; Põldsam, R.; Kalda, R. (2016). The Impact of payment for performance on number of family doctors visits, specialist consultations and hospital bed occupancy. A longitudinal study. Quality in Primary Care, 24 (1), 23-28. 2015 Merilind, Eero; Salupere, Katrin; Västra, Katrin; Kalda, Ruth. (2015). The influence of performance- based payment on childhood immunisation coverage. Health Policy, 119 (6), 770−777. DOI: 10.1016/j.healthpol.2015.01.015. Maagaard, R.; Kjær, N.K.; Švab, I.; Allen, A.; Kalda, R.; Oona, M.; Buchanan, J.; Maier, M.; Tomasik, T.; Dubas-Jakóbczyk, K.; Kijowska, V.; Windak, A. (2015). HANDBOOK FOR APPLICANTS Document describing the process of appraising the level of expertise in General Practice/Family Medicine teachers. In: . Krakov 2015. Švab,I.; Windak, A.; Allen, J.; Maier, M.; Kalda, R.; Maagard, R.; Kjer, N. K.; Buchanan, J.; Oona, M.; Kijowska, V.; Tomasik, T; Dubas-Jakobczuk, K. (2015). HANDBOOK FOR APPRAISERS of teaching performance in General Practice/Family Medicine. In: . Krakov 2015. 2013 Suija, Kadri; Ilves, Kadi; Ööpik, Pille; Maaroos, Heidi-Ingrid; Kalda, Ruth (2013). Patients ’ experience with cancer care: A qualitative study in family practice. European Journal of General Practice, 19 (2), 111−116. DOI: 10.3109/13814788.2012.732568. Reisberg, S; Sirel, R; Kalda, R; Merzin, M; Pruulmann, J; Vilo, J (2013). Elektrooniliste terviselugude analüüsimise võimalused Tartu perearstide infosüsteemi näitel. Eesti Arst, 92 (8), 452−459. 2012 Pilv, L.; Rätsep, A.; Oona, M.; Kalda, R. (2012). Prevalent Obstacles and Predictors for People Living with Type 2 Diabetes. International Journal of Family Medicine, 2012, ID 842912. DOI: 10.1155/2012/842912. Pechter, U.; Suija, K.; Kordemets, T.; Kalda, R.; Maaroos, HI. (2012). Physical activity and exercise counselling: a cross-sectional study of family practice patients in Estonia. Quality in Primary Care, 20 (5), 355−363. Kordemets, T.; Suija, K.; Kalda, R.; Ööpik, P. (2012). Pahaloomulise kasvajaga patsientide ravi järjepidevus ja perearsti roll selles. Eesti Arst, 91, 32. Kalda, R.; Maaroos, J.; Maaroos, HI.; Oona, M.; Rätsep, A.; Suija, K.; Takker, U.; Tähepõld, H.; Veskimägi, M.; Ööpik, P. (2012). Haiguste ennetamisest perearstile. Tartu Ülikooli Kirjastus. Martinson, K.; Jaanson, E.; Kalda, R.; Rätsep, A.; Tiik, M. (2012). Development of Family Medicine in Estonia - from Nothing to Modern Specialty. World Medical Journal, 58 (1), 24−26. 2011 Jefferis, BJ.; Nazareth, I.; Marston, L.; Moreno-Kustner, B.; Bellon, JA.; Svab, I.; Rotar, D.; Geerlings, MI.; Xavier, M.; Goncalves-Pereira, M.; Vicente, B.; Saldivia, S.; Aluoja, A.; Kalda, R.; King, M. (2011). Associations between unemployment and major depressive disorder: Evidence from an international, prospective study (the predict cohort). Social Science & Medicine, 73 (11), 1627−1634. DOI: 10.1016/j.socscimed.2011.09.029. Suija, K.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2011). Factors associated with recurrent depression: a prospective study in family practice. Family Practice, 28 (1), 22−28. DOI: 10.1093/fampra/cmq076. Rätsep, A.; Suija, K.; Oona, M.; Ilves, K.; Maaroos, H.-I.; Kalda, R. (2011). Teist tüüpi diabeedi haiguste tõlgendused haigusest ja ravi järjepidevusest. Eesti Arst, 90 (1), 10−17. Suija, K.; Pechter, Ü.; Maaroos, J.; Kalda, R.; Rätsep, A.; Oona, M.; Ööpik, P.; Tähepõld, H.; Maaroos, H-I. (2011). Arstide kehaline aktiivsus ja nõuannete jagamine oma patsientidele liikumisharjumuste kujundamise kohta. Eesti Arst, 90 (3), 116−121. Saame, I.; Gluškova, N.; Viilmann, K.; Kalda, R. (2011). Prooviuuring alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise metoodika hindamiseks eesti perearstisüsteemis. Eesti Arst, 90 (5), 216−224. Kordemets, T.; Suija, K.; Pechter, Ü.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2011). Patsientide kehaline aktiivsus ja nõustamine liikumisharjumuste suhtes peremeditsiinis. Eesti Arst, 90, 25. Perend, M.; Perersen, M.; Rätsep, A.; Siuja, K.; Kalda, R. (2011). Millised näitajad peegeldavad peremeditsiini kvaliteeti patsientide ja tervishoiutöötajate arvates. Eesti Arst, 90, 15. Tähepõld, H.; Veskimägi, M.; Kalda, R.; Maaroos, H-I.; Oona, M.; Saame, I. (2011). Alkoholi liigtarvitava patsiendi varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises. Metoodiline juhendmaterjal perearstidele ja pereõdedele. Tervise Arengu Insituut (1−29).. Puffet Invest OU. 2010 Suija, K.; Pechter, Ü.; Kalda, R.; Rätsep, A.; Oona, M.; Maaroos, H.-I. (2010). Physisal activity of Estonian family doctors and their counselling for a healthy lifestyle: a cross-sectional study. BMC Family Practice, 11 (11), 1−6. DOI: 10.1186/1471-2296-11-48. Rätsep, A.; Kalda, R.; Lember, M. (2010). Meeting targets in type 2 diabetes care contributing to geed glycaemic control. A cross-sectional study from a primary care settingi n Estonia. European Journal of General Practice, 16 (2), 85−91. DOI: 10.3109/13814788.2010.481017. Maaroos, H.-I.; Aluoja, A.; Kalda, R. (2010). Alkoholi tarvitamise sõelumine ja alkoholi tervist kahjustava tarbimisega seotud riskitegurid perearsti patsientide hulgas Eestis. Eesti Arst, 89 (5), 316−322. Rätsep, A.; Suija, K.; Ilves, K.; Kalda, R. (2010). Haiguse narratiivid arstiabi järjepidevuse uuringus. Eesti Arst, 89 (9), 610−611. 2009 Suija, K.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2009). Patients with depressive disorder, their co-morbidity, visiting rate and disability in relation to self-evaluation of physical and mental health: a cross-sectional study in family practice. BMC Family Practice, 10, 38. DOI: 10.1186/1471-2296-10-38. Suija, K.; Pechter, Ü.; Kalda, R.; Tähepõld, H.; Maaroos, J.; Maaroos, H.-I. (2009). Physical activity of depressed patients and their motivation to exercise: Nordic Walking in family practice. International Journal of Rehabilitation Research, 32 (2), 132−138. DOI: 10.1097/MRR.0b013e32831e44ef. Suija, K.; Kalda, R.; Maaroos, H-I. (2009). Depression and musculoskeletal problems. British Journal of General Practice, 59 (558), 51. DOI: 10.3399/bjgp09X394879. Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2009). Accessibility and use of health services among older Estonian population. Central European Journal of Public Health, 17 (2), 64−70. 2008 King, M.; Walker, C.; Levy, G.; Bottomley, C.; Royston, P.; Weich, S.; Bellon-Saameno, J.A.; Moreno, B.; Svab, I.; Rotar, D.; Rifel, J.; Maaroos, H.-I.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Neeleman, J.; Geerlings, M.I. (2008). Development and Validation of an International Risk Prediction Algorithm for Epicodes of Major Depression in General Practice Attendees. Archives of General Psychiatry, 65 (12), 1368−1376. Hakansson, A.; Ovhed, I.; Jurgutis, A.; Kalda, R.; Ticmane, G. (2008). Family medicine in the Baltic countries. Scandinavian Journal of Primary Health Care, 26 (2), 67−69. DOI: 10.1080/02813430802030090. King, M.; Nazareth, I.; Levy, G.; Walker, C.; Morris, R.; Weich, S.; Bellon-Saameno, JA.; Moreno, B.; Svab, I.; Rotar, C.; Rifel, J.; Maaroos, HI.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Neeleman, J.; Geerlings, MI.; Xavier, M.; de Almeida, MC.; Correa, B.; Torres-Gonzalez, F. (2008). Prevalence of common mental disorders in general practice attendees across Europe. The British Journal of Psychiatry, 192 (5), 362−367. DOI: 10.1192/bjp.bp.107.039966. Kalda, R.; Rätsep, A.; Lember, M. (2008). Predictors of quality of life of patients with type 2 diabetes. Patient Preference and Adherence, 2, 21−26. Rosenberg, M.; Kalda, R.; Kasiulevicius, V.; Lember, M. (2008). Management of chronic kidney disease in primary health care: position paper of the European Forum for Primary Care. Quality in Primary Care, 16 (4), 279−294. Suija, K.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2008). Co-morbid condition as an important factor influencing depression treatment. European Journal of General Practice, 14, 136−137. DOI: 10.1080/13814780802687539. Pechter, Ü.; Suija, K.; Tähepõld, H.; Kalda, R.; Maaroos, J.; Maaroos, H.-I. (2008). Kehaline aeroobne võimekus ja selle mõjutamine korduva depressiivse häirega perearstipatsientidel. Eesti Arst, 87 (4), 250−254. 2007 Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2007). Satisfaction with the access to the health services of the people with chronic conditions in Estonia. Health Policy, 82 (1), 51−61. Rätsep, A.; Oja, I.; Kalda, R.; Lember, M. (2007). Family doctors assessment of patient- and health care system-related factors contributing to non-adherence to diabetes mellitus guidelines. Primary Care Diabetes, 1 (2), 93−97. Suija, K.; Maaroos, H.-I.; Kalda, R. (2007). Depressioon ja kaasuv somaatiline haigus esmadasandil. Eesti Arst, 86 (5), 329−334. 2006 Põlluste, K.; Habicht, J.; Kalda, R.; Lember, M. (2006). Quality improvement in Estonian health system - assessment of progress using an international tool. International Journal for Quality in Health Care, 18 (6), 403−413. DOI: 10.1093/intqhc/mzl055. Ööpik, P.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2006). Screening for depression in primary care. Family Practice, 23 (6), 693−698. King, M.; Weich, S.; Torres-Gonalez, F.; Svab, I.; Maaroos, HI.; Neeleman, J.; Xavier, M.; Morris, R.; Walker, C.; Bellon-Saameno, JA.; Moreno-Kustner, B.; Rotar, D.; Rifel, J.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Geerlings, MI.; Carraca, I.; de Almeida, MC.; Vicente, B.; Saldivia, S. ... Nazareth, I. (2006). Prediction of depression in European general practice attendees: the PREDICT study. BMC Public Health, 6, Art. No. 6. Ööpik, P.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2006). Family doctors problems and motivating factors in management of depression. BMC Family Practice, 7 (64), 1−6. Rätsep, A.; Kalda, R.; Oja, I.; Lember, M. (2006). Family doctors knowledge and self-reported care of type 2 diabetes patients in comparison to the clinical practice guideline: cross-sectional study. BMC Family Practice, 7 (64), 1−6. DOI: 10.1186/1471-2296-7-36. Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2006). Arstiabi kättesaadavus kroonilise haigusega inimeste hinnangul. Eesti Arst, 85 (8), 500−509. Aluoja, A.; Ööpik, P.; Kalda, R.; Maaroos, HI. (2006). Depressiooni esinemine perearsti patsientidel. Eesti Arst, 85 (12), 811−816. Kalda, R. (2006). Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiini retseptorite blokaadid on sobivad ka 2. tüüpi diabeedi preventsiooniks. Eesti Arst, 85 (1), 55−56. Rätsep, A.; Kalda, R.; Lember, M. (2006). Perearstide arvamus teist tüüpi diabeedi ravijuhendi järgimist mõjutavatest patsiendist ja tervishoiusüsteemist tingitud tegurite kohta. Eesti Arst, 85 (9), 641. 2005 Kalda, R.; Oona, M.; Maaroos, HI.; Lember, M. (2005). Patient evaluation on family doctors' family orientation. Patient Education and Counseling, 56 (3), 296−301. Lember, M.; Ratsep, A.; Kalda, R.; Oja, I. (2005). The impact of clinical practice guidelines should not be overestimated (vol 17, pg 474, 2004). Journal of the American Board of Family Practice, 18 (2), 153−154. Kalda, R. (2005). Perearstiabi kvaliteedi hindamine. Eesti Arst, 84 (2), 104−107. 2004 Kalda, R.; Polluste, K.; Maaroos, HI.; Lember, M. (2004). Patients' opinions on family doctor accessibility in Estonia. Croatian Medical Journal, 45 (5), 578−581. Polluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2004). Evaluation of primary health care reform in Estonia from patients' perspective: Acceptability and satisfaction. Croatian Medical Journal, 45 (5), 582−587. Maaroos, HI.; Tahepold, H.; Kalda, R. (2004). Patient consent rates for video-recording. Family Practice, 21 (6), 706−706. Oona, M.; Kalda, R.; Lember, M.; Maaroos, H. (2004). Family doctors involvement with families in Estonia. BMC Family Practice, 5 (1), 24. Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2004). Elanike rahulolu üldarstiabi korraldusega 2002. aastal. Eesti Arst, 83 (2), 93−98. Rätsep, A.; Kalda, R.; Oja, I.; Lember, M. (2004). Practice Guidelines do not Have a Major Impact on how Doctors Care for Their Type 2 Diabetes Mellitus Patients. In: Revista Clinica Espanola (269). . 2003 Kalda, R.; Polluste, K.; Lember, M. (2003). Patient satisfaction with care is associated with personal choice of physician. Health Policy, 64 (1), 55−62. Kalda, R.; Lember, M. (2003). Family medicine is a popular career choice for medical students in Estonia. European Journal of General Practice, 9 (4), 55−62. 2002 Kalda, R.; Sarapuu, H.; Lember, M.; Sontak, G.; Hapunova, M. (2002). Family physicians and pediatricians vaccinate children with same quality. Family Medicine, 34 (10), 714−715. 2001 Kalda, R. (2001). Structure and outcome of family practice quality in the changing health care system of Estonia. (Doktoritöö, University of Tartu). Tartu: Tartu University Press. 2000 Kalda, R.; Lember, M. (2000). Setting national standards for practice equipment. Presence of equipment in Estonian practices before and after introduction of guidelines with feedback. International Journal for Quality in Health Care, 12 (1), 59−63. Polluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2000). Primary health care system in transition: the patient's experience. International Journal for Quality in Health Care, 12 (6), 503−509. Kalda, R.; Maaroos, HI.; Lember, M. (2000). Motivation and satisfaction among Estonian family doctors working in different settings. European Journal of General Practice, 6 (1), 15−19. 1999 Lember, M.; Sarapuu, H.; Pikk, A.; Kalda, R. (1999). Family planning and family doctors in Estonia. Scandinavian Journal of Public Health, 27 (3), 235−236. 1998 Kalda, R.; Sarapuu, H.; Pikk, A.; Lember, M. (1998). Sex education and contraceptive methods: knowledge and sources of information among the Estonian population. Advances in Contraception, 14 (2), 121−130.  UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks. Uuringu tulemiks on Eestile sobiv tõenduspõhine, kvaliteetne ja inimkeskne haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudel ja tegevuskava selle elluviimiseks. Antud uuringu alaeesmärgid on: uurida praegust erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad; kirjeldada teiste riikide haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldust ja parimaid praktikaid ning analüüsida neid võrreldes Eestiga; koostada kolm poliitikastsenaariumit haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise arendamiseks Eestis, ettepanekud korralduse parendamiseks ja tõhustamiseks ning süsteemi arendamiseks ja seireks. Analüüsi tulemusi saab kasutada Sotsiaalministeerium, et tagada kvaliteetne, tõhus ja jätkusuutlik, elanikele kättesaadav ja nende vajadustele vastav haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise teenus Eestis. 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Ruth Perekonnanimi: Kalda Ametikoht: peremeditsiini professor Organisatsioon: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Telefon: 7319210; 56985599 e-post: [email protected] Skype: ruth.kalda 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Kadri Perekonnanimi: Suija Ametikoht: peremeditsiini kaasprofessor Organisatsioon: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesnimi: Liis Perekonnanimi: Rooväli Ametikoht: tervishoiukorralduse nooremlektor Organisatsioon: peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesnimi: Kuido Perekonnanimi: Nõmm Ametikoht: vanemarst-õppejõud Organisatsioon: SA TÜ Kliinikum, erakorralise meditsiini osakond Eesnimi: Sabina Perekonnanimi: Trankmann Ametikoht: analüütik Organisatsioon: TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Eesnimi: Kerli Perekonnanimi: Ilves Ametikoht: projektijuht-analüütik Organisatsioon . TÜ, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Eesnimi: Marvi Perekonnanimi: Remmik Ametikoht: projektijuht-analüütik Organisatsioon : TÜ, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Eesnimi: Mait Perekonnanimi: Raag Ametikoht: matemaatilise statistika nooremlektor Organisatsioon : TÜ, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 5. Uuringu finantseerimine : Finantseerimise allikad Sotsiaalministeerium. Leping on sõlmitud riigihanke „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi tellimine Sotsiaalministeeriumile“ tulemusena. Uuringu üldmaksumus (summa) 74 000 eurot Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Ei ole ette nähtud Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) Ei ole vajalik 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) Kogu uuringu läbiviimise perioodiks on 29.04.2022-28.02.2023 . Sealjuures andmete analüüsiga alustatakse peale EBIN loa saamist, eeldatavalt septembris 2022. 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Oleme eelnevalt saanud kooskõlastuse sama uuringu raames intervjuude läbiviimiseks ekspertide ja patsientidega ning Haigekassa andmete analüüsiks TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt (kooskõlastuse nr 365/T-16), 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) Haigekassa analüüsis ajavahemikus 01.04.2018–30.03.2019 koostatud kiirabikaartide andmeid (avaldamata materjal, ametkondlikuks kasutamiseks). Nendelt nähtus, et ligi kolmandik tehtud väljakutsetest olid madala prioriteediga (A). See näitab, et tehakse liialt palju väljakutseid, mida oleks võimalik lahendada esmatasandil (pereõe- ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga. Samuti võib suure hulga A prioriteetiga väljakutsete puhul eeldada, et hospitaliseeritakse vähem patsiente. Väiksemat hospitaliseerimiste arvu võib aga omakorda seostada sellega, et väljakutse lahendamisele läinud töötajad on pädevad ja lahendavad abivajaja mured sündmuspaigal. Tervisevaldkonnas on üldine murekoht pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ülekoormus ja kurnatus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii kiirabiteenuse osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb. Üksnes haiglaeelse erakorralisele meditsiinilisele abile keskenduvaid uuringuid või analüüse on Eestis seni vähe tehtud: „Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2009–2020“ vahehindamise käigus tehti uuring, milles keskenduti pigem kiirabiteenuse käsitlusele RTAs, aga lisaks anti soovitusi teenuse arendamiseks ja selle tulemuslikkuse mõõtmiseks . 2018. aastal tegi Riigikontroll auditi, mille eesmärk oli hinnata, kas tervishoiu korraldus tagab, et inimesed saavad plaanilise ravi kaudu õigel ajal abi . Samuti analüüsiti auditis, kas erakorralise meditsiini osakonda satuvad ainult isikud, kes vajavad vältimatut abi, ning kas seal abi saanud isikud said vajaduse korral õigeaegset järelravi. Auditis toodi välja, et tervishoiu ressursse tuleb kasutada tõhusalt ja säästlikult, et tagada ravikindlustusraha eest teenuste võimalikult hea kättesaadavus. See eeldab, et patsiente ravitakse õigel tasandil. Juhul kui erakorralise meditsiini osakonnas (EMOs) ravitakse patsiente, kes ei vaja vältimatut abi, toob see kaasa lisakulud ja pikendab teenindusaegu. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Eesti demograafiline olukord on muutunud ja muutumas – rahvastik väheneb ja vananeb ning krooniliste haigustega inimeste arv kasvab. Tervisesüsteem ja tervishoiuteenuste osutamine peavad muutuma vastavalt elanikkonna vajadustele ja kasvavale nõudlusele. Seejuures tuleb jõuda kõigi abivajajateni – nii linnapiirkonda, kuhu on koondunud suurem osa elanikkonnast, kui ka kaugemale, väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Tervisesüsteemis võib tervishoiuteenuste osutamise ja patsiendi teekonna jaotada üldiselt kolmeks: haiglaeelne abi, haiglas osutatav abi ja haiglajärgne abi. Haiglaeelselt osutatakse esimese etapi arstiabi (esmatasand), mida osutavad perearstid koos nendega töötavate õendusala spetsialistidega, ning ambulatoorset eriarstiabi ja kiirabiteenust. Käesolevas analüüsis käsitletakse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abina kogu abi, mida osutatakse nii esmatasandil kui ka kiirabis [ kuni haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudmiseni. Seda seetõttu, et kiirabi roll on on erinevate teenuste vahel ülioluline, siis haiglaeelses patsiendi käsitluses on oma roll ka esmatasandil, häirekeskusel ning perearsti nõuandeliinil. Kiirabi on meditsiinisüsteemi seisukohalt kriitilise tähtsusega teenus. 2020.a. andmetel sai kiirabi üle 276 000 väljakutse, neist ca 38% hospitaliseeriti, A ja B (madalama prioriteediga, ei ole eluohtlik seisund) prioriteediga väljakutseid oli 33%, C ja D (tegemist potentsiaalselt elu ohustava probleemiga) prioriteediga väljakutseid 65%. See näitab, et liialt palju tehakse väljakutseid, mida oleks võimalik lahendada esmatasandil (pereõe- ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga. Prioriteet määratakse esmaselt häirekeskuse poolt. Tervisevaldkonnas probleemiks on ka pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ülekoormus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii kiirabiteenuse, esmatasandi arstiabi osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb. Praeguseks on lõppenud inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüs, mille käigus on tähelepanu juhitud esmatasandi võimekusele, mida on vaja märgatavalt suurendada ja selleks vastavaid muutusi ellu viia. Käimas on esmatasandi arengukava tegemine, mille eesmärgiks on kujundada jätkusuutlik, kättesaadav ja elanikkonna vajadustele vastav esmatasandi tervishoid. Kuna kiirabi on osa tervisesüsteemist, mida mõjutavad arengud teistes valdkondades (perearstiabi ja haiglaravi), tuleb kiirabiteenuse arendamisel nendega arvestada ning neid osaliselt kattuvalt analüüsida. Selleks et tagada lähitulevikus kiirabi ja erakorralise abi osutamise tõhus toimimine ja jätkusuutlikkus, on vaja analüüsida praegust olukorda ja koguda parimaid praktikaid teostest riikidest. Saadud teave on sisendiks haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi arendamise visiooni ja tegevuskava koostamisel. Antud analüüsi alaeesmärgid on: uurida praegust erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad; kirjeldada teiste riikide haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldust ja parimaid praktikaid ning analüüsida neid võrreldes Eestiga; koostada kolm poliitikastsenaariumit haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise arendamiseks Eestis, ettepanekud korralduse parendamiseks ja tõhustamiseks ning süsteemi arendamiseks ja seireks. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Esitame järgnevalt kogu uuringu läbiviimise skeemi. Uuringu käigus toimub andmete ja tulemuste triangulatsioon, mis tähendab, et analüüsil kasutame mitut erinevat andmeallikat paralleelselt valideerimaks erinevatest allikatest saadud infot. Käesoleva taotlusega soovime eetikakomiteelt kooskõlastust: kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks ning hetkeolukorra kirjelduse ja tulevikustsenaariumite koostamiseks vajalike alusandmete saamiseks Tervise Infosüsteemist (Vt. andmete kirjeldus allpool punkt 14 ). Oleme eelnevalt saanud kooskõlastuse intervjuude läbiviimiseks ekspertide ja patsientidega ning Haigekassa andmete analüüsiks TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt (kooskõlastuse nr 365/T-16) 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. U uritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena . Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Kvantitatiivseks andmeanalüüsiks kasutatakse kõikset valimit , mille moodustavad kõik inimesed , kellele ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 osutati kiirabiteenust Eesti Vabariigi territooriumil ning see on dokumenteeritud kiirabikaardil , mis on olemas tervise infosüsteemis . T äpset uuritavate arvu on r aske prognoosida. Kaasatakse kõik järjestikused kiirabikaardid sellel ajaperioodil. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Uuring põhineb Tervise Infosüsteemi andmetel, seega uuritavate poole ei pöörduta. Uuritavate kaasamine toimub ilma nõusolekuta seaduse alusel . Informeeritud n õusoleku küsimine ei ole antud tingimustes võimalik. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud seaduse ga. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 3 järgi on lubatud isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks juhul, kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada – analüüsimisel kasutatakse psedonüümitud individuaalandmeid, et leida milliste diagnoosidega, prioriteetide ja demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirabi, millised patsiendid teevad seda korduvalt; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale jõuab, milline on väljakutsega seotud ajakulu; milline on visiidi tulem ; andmed on sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks. 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi – uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Uuringu tulemusena saadakse tõenduspõhist infot haiglaeelse erakorralise arstiabi kasutamise hetkeolukorra kohta, mille põhjal koostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikustsenaariumid ja töötatakse välja vastavad poliitikasoovitused. Uuringu tulemused vormistatakse põhjaliku uuringuraportina. 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid retrospektiivseid andmeid, isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei teostata, seega koormus isikutele puudub. Kuna tegemist on riikliku huviga (projektiga) ja soovituste väljatöötamisega tervisepoliitilisteks otsusteks, oleme pöördunud loa saamiseks ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? K asutatakse kõikset valimit, mille moodustavad kõik inimesed, kellele ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 osutati kiirabiteenust Eesti Vabariigi territooriumil ning see on dokumenteeritud kiirabikaardil, mis on olemas tervise infosüsteemis . Kaasatakse kõik selle perioodi kiirabikaardid. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Tegemist on eriliiki isikuandmet e töötlemisega. Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Uuritavate kohustuste mahtu uurimistöö käigus ei muudeta. Isikutega kontakti ei võeta, visiitidele ei kutsuta. 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. ( https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members ). vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf 13 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? Uurimisobjektiks on TEHIKUs olevate isikute andmed - vajame Tervise Infosüsteemist kiirabi kasutamise andmeid, et analüüsida, mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju inimesi hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? Kuna vajame uuringu läbiviimiseks TEHIK- u st kõikseid kiirabikaartide andmeid, siis suure tõenäosusega võivad kvantitatiivsete andmete analüüsil uuritavate hulgas olla nii lapsed, eakad kui ka muud haavatavad grupid. g Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? Tervise Infosüsteemist saadavate ja kiirabi kasutamist iseloomustavate andmete puhul võivad uuritavate hulka sattuda ka piiratud teovõimega isikud , kuid uuring viiakse läbi ilma teadliku informeeritud nõusolekuta . Kas uurimisobjektiks on alaealised? TEHIK- u st saadavate andmete hulgas ( ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 kiirabiteenust saanud isikud ) on eeldatavasti ka alaealisi. Se ega on ka nemad uurimisobjektiks. Kas uurimisobjektiks on patsiendid? Jah, on. Kuna uurimisobjektiks on kõik eelpooltoodud ajavahemikul kiirabiteenust saanud is i kud, siis kõik uurimusse kaasatud isikud on patsientid id . Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? Uuringu käigus ei koguta inimestelt bioloogilisi proove 13 b Isikuandmed ja andmestikud Ei Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Tervise Infosüsteemis t vajame eriliigilisi isikuandmeid kiirabikaartidelt , et analüüsida mis põhjuste l ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid – korduva id patsiente saame eristada uu ritava umbisikuli s e kood i abil, korduvaid kutseid – kui samal isikul on mitu kutset samal päeval või teatud ajaperioodi jooksul Igale uuritavale isikule omistatakse unikaalne umbisikuline kood, reeglina on ühel uuritaval üks kood . Igale tundmatule/tuvastamata isikule , kellele on osutatud kiirabiteenust, om istatakse uus umbisikuline kood, seega võib nendel uuritavatel tegelikult olla mitu umbisikulist koodi, aga me ei suuda neid süsteemis kuidagi kokku viia. Tundmatute käsitlemist uuringus erinevate isikutena hinnatakse statistiliste meetoditega ja võimalikku nihet arvestatakse statistilistes analüüsides. Vajaminevad andmed on järgmised: Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018–31.05.2022: - uuritava umbisikuline kood - sugu - vanus - kiirabibrigaadi tüüp - kiirabibrigaadi liikmete arv - tervishoiuteenuse osutaja nimi - kiirabibrigaadi kutsung - väljakutse prioriteet - väljakutse põhjus - väljakutse tüüpjuhtum - sündmuskoht KOV täpsusega - väljasõidukorralduse aeg - väljasõiduaeg - sündmuskohale jõudmise aeg - lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse - vabanemise aeg - patsiendi elustamine (jah/ei) - diagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus) - visiidi tulemus - vastuvõtja asutuse nimetus - oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? Erinevatest andmebaasidest pärit andmeid omavahel ei lingita . A nalüüsis on vajalik kasutada psedonüümitud individuaalandmeid , et leida milliste diagnoosidega , prioriteetide ja demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirab i , millised patsiendid teevad seda korduvalt ; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale jõuab , milline on väljakutsega seotud ajakul u , milline on visiidi tulemus . A ndmed on vajalikud hetkeolukorra kirjelduseks , sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks . T öödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid retrospektiivseid andmeid , isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei teostata , seega koormus isikutele puudub . Isikute privaatsuse kaitseks ja võimaliku andmelekke vältimiseks kasutatakse järgmisi samme: 1. isikuandmete vastutav töötleja on EV Sotsiaalministeerium ning volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2. patsiendi isikukoodi ei väljastata Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile, kes uuringuandmeid analüüsib. S elleks kasutatakse pseudonüümitud umbisikulist koodi; 3. a ndmete tagasikodeerimise võimalus puudub, T ervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ei säilita pseudonüümsel kasutatud koodivõtit ; 4 . Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus edasta b andmed Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile krüpteeritud kujul, et välistada andmete leke andmete edastamisel; 5 . andmeid töötleb vaid kaks uuringumeeskonna liiget; 6 . andmed töödeldakse ja hoiustatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi piiratud ligipääsuga serveris, n eile on ligipääs ainult uurimistööd läbiviivatel uurijatel ja uuringu juhil ; 7 . Umbisikustatud andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte kauem kui 31.12.2023. 8 . Andmeid ei edastata kolmandale osapoolele. 9 . Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu. 10 . Analüüsi tulemused esitatakse üldistatud kujul ning need ei ole seostatavad uuritavate isiku te ga. Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Jah, u urimistöös kasutatakse retrospektiivseid andmeid Tervise I nfosüsteemist . Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? Uurimistöös kasutakse lisaks andmepäringutele ka avalike andmebaaside andmeid (Eesti Haigekassa, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut, rahvusvahelised andmebaasid jne). Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? Uurimistöö andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ning samuti ei võimaldata neile andmetele juurdepääsu Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? Umbisikustatud andme d hävitatakse peale uuringu tulemuste avaldamis t hiljemalt 31.12.2023. 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? Ei 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus Kiirabikaardid Tervise Infosüsteemist (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) Isikuandmete töötlemise eesmärk Tervise Infosüsteemist vajame kiirabi kasutamise andmeid, et analüüsida, mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. Analüüside käigus otsime võimalikke seoseid kiirabis (nt baaside arvu, paiknemise, kiirabi koosseisu muutused), perearstisüsteemis (nt tervisekeskuste teke, õdede arvu kasv, väljaspool tööaega vastuvõtud, perearsti nõuandetelefoni 1220 isikustamine, digilahenduste kasutuselevõtt) toimunud muudatuste ja EMO kasutuse vahel. Andmepäringusse kaasame perioodi 01.01.2018-31.05.2022, et arvestada COVID-eelset perioodi, aga ka COVID mõju (mh kasutati vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade), samuti 2022 a. aprillis Häirekeskuses kiirabi väljasõidu aluseks olevate ohuhinnangute muutusi. Analüüsides on vaja arvestada patsientide vanuse ja elukohaga, andmeid kasutame ka tulevikustsenaariumite koostamisel vastavalt tulevastele rahvastiku koosseisu ja paiknemise prognoosidele. Tulevikustsenaariumites püüame leida ka optimaalse tasandi põhjendamatute pöördumiste lahendamiseks. Andmeanalüüsi tulemusena kirjeldatakse kiirabide kasutust ning selle muutusi soo - ja vanuseklassides , maakondade ja suuremate kohalike omavalitsuste ( KOVide ) kaupa kiirabi väljakutse prioriteetide ja diagnooside lõikes . Analüüsitakse kiirabi kohalejõudmist ja ajakasutust väljakutse prioriteetide ja maakondade lõikes . Analüüsimisel kasutatakse absoluutarve ja protsente , mediaane ja keskmisi , vajadusel protsentiile . Statistilise võrdluse jaoks kasutatakse logistilist regressiooni , tulemused esitatakse šansisuhete ja 95% usaldusintervallidega . Statistiliselt oluliseks loetakse tulemusi olulisuse nivool <0,05 Kvantitatiivanalüüsi tulemusi kasutame hetkeolukorra kirjeldamiseks ja seni läbiviidud poliitikamuudatuste ja rahastamise muudatuste mõju hindamiseks . Analüüsi tulemusi kasutatakse sisendina tulevikustsenaariumite ja poliitikasoovituste väljatöötamiseks , samuti süsteemi arendamiseks ja seireks ettepanekute tegemisel . Kvantitatiivanalüüsi tulemusi kajastame uuringu raportis . Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018-31.05.2022 Uuritava umbisikuline kood Sugu Vanus Kiirabibrigaadi tüüp Kiirabibrigaadi liikmete arv Tervishoiuteenuse osutaja nimi Kiirabibrigaadi kutsung Väljakutse prioriteet Väljakutse põhjus Väljakutse tüüpjuhtum Sündmuskoht KOV täpsusega Väljasõidukorralduse aeg Väljasõiduaeg Sündmuskohale jõudmise aeg Lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse Vabanemise aeg Patsiendi elustamine (jah/ei) Diagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus ) Visiidi tulemus Vastuvõtja asutuse nimetus Oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. Umbisikustatud andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte kauem kui 31.12.2023 . Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. EBIN ja AKI kooskõlastuse saamise järgselt pärib Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest kiirabikaartide andmed. TEHIK teostab päringu ja asendab andmebaasis olevad isikukoodid umbisikuliste koodidega ning edastab umbisikuliste koodidega andmed Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti. Edasine kvantitatiivne andmetöötlus toimub umbisikustatud andmetega. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida? Uuriingus ei kasutata geeniandmeid Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Andmed edastatakse krüpteeritud kujul. Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Andmeid ei esitata kolmandatele osapooltele. Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu . Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 01.09 .2022 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Vastutava uurija CV ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2-1/22/25 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2022 Tallinnas Kersti Esnar Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“ 14.10.2022 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitusega. 2. esitada inspektsioonile algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7.2 (hiljemalt 31.12.2023). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) otsusega ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega. Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib andmesubjekti teavitamist läbi Sotsiaalministeeriumi tervisvaldkonna infokirja. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 14.10.2022 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ning loamenetluse käigus antud selgitustega. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisa: „Taotlus. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“ 2 (2)  Ruth Kalda Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu Teie 20.10.2022 / instituut Meie 01.11.2022 nr 1.5-20/3609-1 [email protected] Vastutava töötleja luba Lugupeetud Ruth Kalda Täname, et olete pöördunud tervise infosüsteemi volitatud töötleja (TEHIK) poole taotlusega (Lisa 1) andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist, eesmärgiga läbi viia inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs. TEHIK edastas Teie pöördumise meile kui tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale andmeväljastuseks loa saamiseks. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks. Seejuures tuleb tagada kvaliteetne ning elanike vajadustele ja ootustele kättesaadav teenus ning samal ajal kasutada ressursse (raha ja personal) optimaalselt (õige teenus õigel tasandil ja meeskonnaga). Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidava analüüsi tulemiks on Eestile sobiv tõenduspõhine, kvaliteetne ja inimkeskne haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudel ja tegevuskava selle elluviimiseks. Analüüsi tehakse kahes etapis: praeguse olukorra analüüs ning tulevikustsenaariumid ja ettepanekud haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korralduse arendamiseks. Praeguse olukorra analüüsi eesmärk on uurida praeguse erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Analüüsi läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud kooskõlastuse Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetikakomiteelt (13. juuni 2022 koosolekul tehtud otsus nr 365/T-16) (Lisa 2), samuti on uuringu läbiviimine kooskõlastatud sõltumatu Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu (EBIN) 10. oktoobri 2022 otsusega nr 1.1-12/3307 (Lisa 3) ja luba uuringu läbiviimiseks antud 18. oktoobril 2022 nr 2.2-1/22/25 Andmekaitse Inspektsioonist (Lisa 4). Kvantitatiivseks andmeanalüüsiks kasutatakse kõikset valimit tervise infosüsteemi kiirabikaartide päringus nimetatud andmetest (Lisa 1), mille moodustavad kõik inimesed, kellele ajavahemikul 01.01.2018–31.05.2022 osutati kiirabiteenust Eesti Vabariigi territooriumil. Igale kiirabi kasutanud isikule (isikukoodile) omistatakse unikaalne umbisikuline kood, et võimaldada analüüsida ühe isiku korduvaid kiirabikutseid. Tervise infosüsteemi andmed edastatakse teile ja andmeid töödeldakse valimi linkimisel pseudonümiseeritult. Andmete edastus ja käitlus toimub igas etapis kõiki andmekaitsereegleid ja infoturbenõudeid järgides. Andmeid käideldakse andmete depseudonüümimist ning isikute tuvastamist välistaval viisil. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Andmetele ligipääs on piiratud, andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli serverites kuni 31. detsembrini 2023 ning seejärel andmed hävitatakse. Lähtuvalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigetest 3, 4 ja 5 ning tuginedes Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu 10. oktoobri 2022 otsusele nr 1.1-12/3307 (lisa 3) ning Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 13. juuni 2022 kooskõlastusele, protokoll nr 365/T-16 (lisa 2), annab Sotsiaalministeerium nõusoleku TEHIKule esitatud päringus (Lisa 1) nimetatud andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist. Andmed väljastab TEHIK Tartu Ülikoolile nende olemasolul ning juhul kui andmed on masinloetavalt tervise infosüsteemi sisestatud. Andmed väljastatakse juhul kui päringus (Lisa 1) soovitud andmekoosseis on võimalik masinloetavalt väljastada selliselt, et isikustatud andmed eraldatakse ja pseudonüümitakse automatiseeritult. Koodvõtit TEHIK ei väljasta ning see hävitatakse kohe pärast andmeväljastust. Andmed väljastatakse Tartu Ülikoolile peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile (74001073) turvalist andmevahetust tagaval viisil csv failidena TEHIKu poolt nimetatud turvalises keskkonnas. Tehnilistes küsimustes on kontaktisikuteks TEHIKus Terje Lasn [email protected] ja Tartu Ülikoolis vastutav uurija Ruth Kalda (isikukood 465041627) [email protected] ja Siret Rutiku [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: 1. Lisa 1 Taotlus/päring tervise infosüsteemist andmete väljastamiseks 2. Lisa 2 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 13. juuni 2022 kooskõlastus protokoll nr 365/T-16 3. Lisa 3 Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogule esitatud 7. oktoobri 2022 täiendatud taotlus ja 10. oktoobri 2022 otsus nr 1.1-12/3307 4. Lisa 4 Andmekaitse Inspektsiooni 18. oktoobri 2022 luba nr 2.2-1/22/25 Lisaadressaat: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Raili Sillart 626 9747 [email protected]