Mererannikute seire 2019-2020

TÖÖVÕTULEPING nr 4-1/19/57 Mererannikute seire 2019-2020 Allkirjastamise kuupäev on digitaalallkirjadel Keskkonnaagentuur, mida esindab põhimääruse alusel direktor Taimar Ala, ühelt poolt (edaspidi tellija) ja Eesti Geoloogiateenistus, mida esindab direktor Alvar Soesoo, kes tegutseb majandus-ja taristuministri 13.04.2017 käskkirja 1.1-1/17-080 kinnitatud moodustamisotsuse ja põhimääruse alusel (edaspidi töövõtja), teiselt poolt edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid alljärgneva töövõtulepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigiasutuste vahel, lähtudes töövõtja poolt 16. septembril 2019 esitatud pakkumusest. Lepingule ei kohaldu riigihangete seaduses sätestatud kord. 1.2. Lepingu esemeks on töövõtja poolt riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö „Mererannikute seire 2019-2020“ teostamine (edaspidi töö), mille täpsem kirjeldus on esitatud lepingu lisas 1. 1.3. Pooled sõlmivad lepingu, tuginedes töövõtja pakkumusele, lepingus fikseeritud töövõtja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus töövõtja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks töövõtja. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on tellija poolt koostatud töö tehniline kirjeldus (edaspidi nimetatud ka kui lähteülesanne), töövõtja pakkumus, üleandmise vastuvõtmise aktid ja pooltevahelised kirjalikud teated ning sõlmitava lepingu muudatused. 2.2. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 2.3. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavateks lisadeks on töö lähteülesanne (lisa 1) ja eelarvejaotus (lisa 2). 3. Lepingu täitmine 3.1. Lepingu täitmise keel on eesti. Lepingu täitmisel koostatud dokumendid antakse tellijale üle eesti keeles. 3.2. Töövõtja avaldab ja kinnitab, et: 3.2.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 3.2.2 ta on lepinguga ja selle alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 3.2.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita. 3.3. Tellija kohustub andma töövõtjale viivitamata juhiseid, kui need on vajalikud töö teostamiseks ja andma viivitamata töövõtjale üle kõik töö teostamiseks vajalikud lähteandmed. 1 3.4. Töövõtja kohustub tegema töö vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja tellija juhistele ning järgima töö teostamisel ja korraldamisel tellija mõistlikke huve ning eesmärke. 3.5. Töövõtja kohustub ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. 3.6. Töövõtja kohustub viivitamata, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva pärast alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde tegemist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumist informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde üldmaksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada tööde suhtes lepinguga kehtestatud kvaliteedinõuetest. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Töövõtja annab punktis 1.2 nimetatud valmis töö tellijale üle hiljemalt 1. detsembriks 2020. a. Töö aruanded tuleb esitada tellijale lepingupunktis 5.2. nimetatud tähtaegadel. Töö antakse üle punktis 12.1.1 nimetatud tellija esindajale elektrooniliselt, kas digitaalselt infokandjal või failivahetusekeskkonna kaudu. 4.2. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Üleandmise- vastuvõtmise akti vormistab töövõtja elektrooniliselt ja esitab töö üleandmisel tellija kontaktisikule digitaalselt allkirjastamiseks. Töö loetakse töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui töö ei vasta lepingus sätestatud tingimustele ning nõuda tingimuste nõuetekohast täitmist. 4.3. Tellija kontrollib töö vastavust lepingutingimustele 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul pärast töö üleandmist ning vajaduse korral esitab töövõtjale oma pretensioonid töö lepingule mittevastavuse kohta, andes täiendava tähtaja paranduste tegemiseks. 4.4. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde tegemise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 4.5. Kõiki lepingu täitmisega seotud riske ja kulutusi kannab töövõtja hetkeni, mil pooled on allkirjastanud puudusteta üleandmise-vastuvõtmise akti. Töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb tellijale üle koos omandiõiguse üleminekuga. 5. Lepingu maksumus ja maksmise kord 5.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 102 940 (ükssada kaks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot, mis sisaldab kõiki töö tegemiseks vajalikke kulusid sh materjale ja tasu lepingu punktis 6 märgitud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste kasutusõiguse ehk ainulitsentsi andmine). 5.2. Töö eest tasumine toimub osade kaupa: I etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 16. detsember 2019 – 23 773,34 eurot ilma käibemaksuta; II etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 1. juuli 2020 – 45 833,33 eurot ilma käibemaksuta; III etapp – lõpparuande esitamise tähtaeg 1. detsember 2020 – 33 333,33 eurot ilma käibemaksuta. 5.3. Töövõtja esitab tellijale arve Eesti e-arve standardile vastavalt. E-arve esitatakse kasutades riigi poolt loodud e-arveldaja infosüsteemi (https://www.rik.ee/et/e-arveldaja) 2  või e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee). Arve esitatakse pärast seda, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud töö vahe- või lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise aktid ning töö on teostatud ja üleantud lepingus sätestatud tingimustel ja korras. 5.4. Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid (dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, töö nimetus või kirjeldus, lepingu kuupäev ja number ning tellija kontaktisiku nimi) ja vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 5.5. Arve tasumine toimub 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast tellija poolt nõuetekohase arve kättesaamist. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel märgitud töövõtja arvelduskonto. 5.6. Juhul, kui töö ei vasta lepingus esitatud nõuetele, võib tellija lepinguhinda ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikult. Lepinguhinna alandamise võib fikseerida ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. 6. Omandiõigus 6.1. Töö omandiõigus ja varalised autoriõigused lepingu alusel valminud töö suhtes lähevad töö vastuvõtmisel ilma ajaliste või geograafiliste piiranguteta üle tellijale. Lisaks lubab töövõtja teha tellijal töö pealkirjas või töös muudatusi ja lisada tööle teiste autorite teoseid. 6.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seotud asjaolud, sh otsustada materjalide avaldamise viis, aeg ja tingimused, teha muudatusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid. 6.3. Kõik autori- ja litsentsitasud sisalduvad töövõtjale lepingu alusel makstavates tasudes. 6.4. Pooled vastutavad kõigi Eesti Vabariigis kohaldatavate autoriõigust puudutavate õigusaktide järgimise eest. 6.5. Töövõtja vastutab selle eest, et tema poolt üleantud töö ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate patendi- või autoriõigustega ja teiste immateriaalsete õigustega. Töövõtja kinnitab, et lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi, sealhulgas autoriõigusi, ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita. 6.6. Töövõtja lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. 7. Konfidentsiaalsus 7.1. Konfidentsiaalse teabe (informatsiooni) identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega „konfidentsiaalne“. Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse poolele esimest korda suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala jooksul, arvates selle suulise konfidentsiaalse teabe edastamisest. Nimetatud vorminõude täitmata jätmine ei anna pooltele ega teistele isikutele õigust suulises vormis edastatud konfidentsiaalset teavet avalikustada. 7.2. Pooled on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastavasisulise informatsiooni müümine, pakkumine või levitamine töövõtja või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. 3 7.3. Konfidentsiaalsuskohuse rikkumise korral on tegemist töövõtjapoolse lepingu olulise rikkumisega. Iga sellise rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt lepingu rikkumisega tekitatud kahju täielikku hüvitamist. 7.4. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje välistaks. 8.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 8.3. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva loetakse, et leping on lõppenud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. 9. Poolte vastutus 9.1. Tööde üleandmisega viivitamisel vastavalt lepingu punktile 4.1. ja 5.2. või paranduste tähtajaks tegemata jätmise korral punktis 4.3. ning 9.6. sätestatu kohaselt, on tellijal õigus nõuda ja töövõtjal kohustus maksta leppetrahvi 0,2% (null koma kaks protsenti) lepingu maksumusest iga töö esitamise või paranduste tegemisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu maksumusest. 9.2. Nõuetekohaselt esitatud arve tasumisega viivitamisel on töövõtjal õigus nõuda ja tellijal kohustus maksta viivist 0,2% (null koma kaks protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu maksumusest. 9.3. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes või nõude täitmiseks alandada sellele vastavas ulatuses lepingu hinda. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 (kahekümne ühe) tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. 9.4. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Lepingus sätestatud leppetrahvid ja viivised on kokkulepitud kohustuse täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi või viivise nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka varalise kahju hüvitamist. 9.5. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 9.6. Lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral või kui töövõtja rikub lepingust või selle lisadest tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (olenevalt rikkumise raskusastmest). Juhul, kui töövõtja ei kõrvalda puudust või rikkumist selleks antud tähtaja jooksul, peetakse seda lepingu oluliseks rikkumiseks. 9.7. Lepingu oluliseks rikkumiseks peavad pooled muu hulgas töö sellist lepingu nõuetele mittevastavust, mille vastavusse viimine nõuaks töö täielikku ümbertegemist või muid ulatuslikke parandusi, mis tooksid tellijale kaasa ebaproportsionaalse töö- või ajakulu. 9.8. Tellijal on õigus vähendada töö eest tasumisel töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 4 9.9. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi mõistliku aja jooksul, arvates päevast, kui tal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. 11. Lepingu loovutamine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Töövõtja ei tohi oma lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.2. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. 11.3. Töövõtjal on õigus sõlmitud leping etteteatamistähtajata üles öelda, kui tellija viivitab arve eest tasumisega rohkem kui 21 (kakskümmend üks) tööpäeva. 11.4. Tellijal on õigus leping etteteatamistähtajata üles öelda, kui töövõtja viivitab tööde üleandmisega lepingu punktis 4.1. nimetatud tähtajast rohkem kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 11.5. Tellijal on õigus leping lõpetada lepingu kehtivuse ajal korralise ülesütlemise teel. Tellija tasub lepingu ülesütlemisel töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. 11.6. Lepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 12. Kontaktisikud 12.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete, üleandmise-vastuvõtmise akti edastamine ja allkirjastamine ning teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu: 12.1.1 tellija kontaktisik on andmehaldusosakonna peaspetsialist Anastasiia Kovtun- Kante, tel 673 7575, e-posti aadress [email protected]. Nimetatud esindaja töö kohustustest eemal viibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus või muu taoline), on esindaja keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Anastasia Petrova, tel 673 7599, e-posti aadress [email protected]. 12.1.2 töövõtja kontaktisik on Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja, tel 5340 9924, e-posti aadress [email protected]. 12.2. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu punktis 12.1. sätestatud kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult. 12.3. Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teavitada teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning seda ei käsitleta lepingu muutmisena. 13. Lõppsätted 13.1. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 13.2. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust kui leping on osadeks jaotatav ja võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma kehtetu sätteta. 13.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 5 14. Poolte rekvisiidid Tellija Töövõtja Keskkonnaagentuur Eesti Geoloogiateenistus registrikood 70009540 registrikood 77000387 Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala Alvar Soesoo direktor direktor 6  Lepingu nr 4-1/19/57 lisa 1 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö MERERANNIKUTE SEIRE 2019-2020 LÄHTEÜLESANNE Eesmärk Mererannikute seire 2019-2020 lähteülesanne on koostatud arvestades muuhulgas merestrateegia raamdirektiivist (MSRD, 2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ) üleujutusdirektiivist (2007/60/EÜ) ja mereruumi planeerimise direktiivist (2014/89/EL) tulenevaid ülesandeid ja vajadusi. Mererannikute seire annab sisendi direktiivide täitmiseks vastavalt: • MSRD-ga seonduvalt kogutakse ja analüüsitakse andmeid merepõhja terviklikkuse, selle häiringute ja kao ning hüdrograafiliste muutuste kohta. Survetegurite mõjudena jälgitakse muutusi setete liikumises, blokeerimist, mudastumist, abrasiooni ja akumulatsiooni ning nende muutusi. • VRD-ga seonduvalt kaardistatakse rannikumere merepõhja hüdromorfoloogiat ja selle muutumist. • Üleujutusdirektiiviga seonduvalt hinnatakse ranna ja rannanõlva prognoositavaid muutusi võimalike üleujutuste tagajärjel. • Mereruumi planeerimise direktiiviga seonduvalt antakse sisend rannavööndi litodünaamilistele protsessidele, millega selgitatakse rannaprotsesside senine areng ning prognoositakse muutused, et tagada rannaala parim planeerimine. Andmed on lisaks kasutatavad ka näiteks sadamate ehitusel, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel. Tööde läbiviimisel arendatakse mererannikute seire metoodikat, täiendades senist metoodikat (rannavööndi ja sellega külgneva madala, 0-10 m sügavuse rannikumere profiilid) veealuse rannanõlva uuringutega, mis lubab saada terviklikuma ülevaate looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul toimuvatest rannaprotsessidest (kulutus ja kuhjumine) ja selgitada välja ranniku arengusuunad, mis on vajalikud eelmainitud direktiivide nõuete täitmiseks. Mõõdistuste põhjal koostatakse teadmiste põhine survetegureid hindav analüüs, määratakse inimtegevusest oluliselt häiritud merepõhja ulatus erinevate elupaigatüüpide piires ja hüdrograafiliste tingimuste muutused, hinnatakse kliimamuutuste mõju. Tulemusena valitakse välja seirealade eeldatav mõõdistamiste/vaatluste ajaline intervall, tehakse ettepanekud kaitsemeetmete kasutuselevõtuks ning antakse soovitused ranniku kasutuse optimaalseks planeerimiseks. Metoodika ja tööde kirjeldus 2019-2020. aastal jätkatakse 2018. a seireprogrammi raames alustatud metoodika arendamisega: rannavööndi ja sellega külgneva madala, kuni 10 m sügavuse veealuse rannanõlva jälgimist nii kulutus- kui kuhjealadel. Jälgitakse intensiivselt toimuvaid 7 rannaprotsesse, selgitakse välja nende põhjused ja rannikupiirkondade võimalik areng. Seire efektiivsemaks planeerimiseks võetakse arvesse 2018. aasta MSRD merekeskkonna seisundhinnangut (tunnused D6, D7) ja „Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine“ töö tulemusi (2018, TÜ Eesti Mereinstituut). Tulemuste tõlgendamisel ja lisaallikana on soovituslik kasutada tööde „Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine“ (2016, TTÜ Meresüsteemide Instituut) ja „Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite seisundi hinnang“ (2018, TÜ Eesti Mereinstituut) tulemusi. Häiringute ja kao hindamisel lähtuda töös „Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine“ (2016, TTÜ Meresüsteemide Instituut) toodud metoodikast survetegurite loetelu osas ning MSRD lisa 3 tabelites 2a ja 2b toodud füüsilistest häiringutest ja mere kasutusviisidest, mis seirealal asjakohased on. Eelpoolnimetatud materjalid saab töö teostaja Keskkonnaagentuurilt. Seireala inimtekkeliste survetegurite hindamisel kasutatakse Maa-Ameti geoportaali infot (kitsenduste kaart, mereala kaardid, geoloogia jmt) ja seire käigus kogutud infot. Seiretööde käigus: • Seiretransektidel mõõdistatakse kõrgusprofiilid (kuni -1,5 m sügavuseni) (RTK- GPS); • veealusel rannanõlval mõõdistatakse uuritava ala batümeetria kajaloodiga; • Setete leviku määramiseks kasutakse külgvaate sonarit. Külgvaate sonari profiilidega kaetakse veealune rannanõlv kogu ulatuses seireala piires. Sonari profiili laius (kummalegi küljele) valitakse vastavalt seireala rannanõva kallakusele ja sügavustele. Keskmiseks riba laiuseks arvestatakse 40 meetrit (so 20 meetrit kummalegi poole). Setteprofilaatoriga tehakse profiilid üldjuhul rannanõlva -2 m samasügavusjoonest kuni -10 m samasügavusjooneni intervalliga 40 meetrit. Profiilide sügavama osa määramisel arvestatakse rannanõlva ja setete jaotumuse iseloomu. Vajadusel jätkatakse profileerimist kuni -15 m samasügavusjooneni või lõpetatakse madalamal sügavusel; • Setete kihipaksuse ja geoloogilise läbilõike saamiseks kasutatakse erineva sagedusvahemikega põhjaprofilaatoreid (Chirp, Pinger). • seirealadel tehakse vaatlused ja kirjeldatakse rannas ja rannanõlval toimunud muutusi, setete liikumise muutusi, täisehitamist vms; • tuvastatakse visuaalselt muutusi ranna- ja meresetete lõimises; • tehakse seireala kirjeldused ja fotod, mis annavad parema visuaalse pildi seiratava rannalõigu seisundist; • koostatakse seirealade ja seireprofiilide paiknemist iseloomustavad kaardid, sh märkides ära abrasiooni- ja akumulatsiooni piirkonnad; • koostatakse mõõtmisandmete põhjal digitaalsed seireprofiilid ning batümeetria, morfoloogia ja põhjasetete kaardid, mille võrdlemisel varasemate aastate kujutisega analüüsitakse ja kirjeldatakse rannavööndis toimunud olulisi muutusi. Saadud info põhjal antakse ülevaade: • seireala merepõhja substraadist ja morfoloogiast (VRD merepõhja hüdromorfoloogilised omadused); 8  • seirealal esinevatest inimtekkelistest rajatistest (kaablid, süvendamis- või kaadamiskohad, torujuhtmed, sadamaehitised, kaldakindlustused, muulid vm taristu); • kliimamuutuste mõjust; • hüdrograafilistest muutustest, merepõhja inimtegevusest põhjustatud füüsilise häiringu ja/või kao esinemisest seirealal ning nende hinnangulisest ulatusest: merepõhja setete levik, sh abrasiooni- ja akumulatsioonialade muutumine, mudastumine, rannaaladel tuvastatud muutused, sh veealuse rannanõlva kulutus- ja kuhjeprotsessid ja nende päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) koos asjakohaste GIS-kaardikihtidega (põhjasetete levik, batümeetria ja ala hüdromorfoloogia, kulutus- ja kuhjepiirkonnad, inimtegevusest häiritud või hävinud põhjakoosluste piirkonnad, kui neid seirealal esineb, mudastunud alad jmt); • tehakse merepõhjakoosluste füüsilist häirimist või kadu põhjustavate survetegurite analüüs ja häiringute ulatuse hinnang: survetegurite päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) ja ulatus; • töö tulemina prognoositakse muuhulgas rannaaladel toimunud muutuste põhjal võimalikke tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi - võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms. 2019-2020. aasta seirealad: SEIREALA KESKKONNAREGISTRI MERE RTK-GPS KOOD MÕÕDISTAMINE MÕÕDISTAMINE Aegna SJA6158000 X Harilaid SJA5037000 X Järve-X SJA6731000 X X Mändjala SJA7069000 X X Kakumäe SJA6462000 X X Naissaar I SJA4670000 X X Narva-Jõesuu SJA8554000 X X Pirita SJA5071000 X Ruhnu SJA1222000 X Tahkuna SJA0336000 X X Tareste SJA7495000 X X Valgeranna SJA1366000 X X Väljundtulemuste esitamine Esialgsed seiretulemused esitatakse Keskkonnaagentuurile vahearuandena elektrooniliselt lepingus nimetatud tähtaegadel. Seiretöö lõpparuandes, mis esitatakse tellijale 1. detsembriks 2020. a elektrooniliselt, antakse ülevaade seiretööde ja seirealade revisjoni lõpptulemustest. Vajaduse korral tehakse ettepanekuid kaitsemeetmete rakendamiseks. Lisaks lõpparuandele esitatakse Keskkonnaagentuurile 1. detsembriks 2020. a elektrooniliselt seiretöö koondhinnang uuritud randade piires, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest 9 varasemate seiretulemuste taustal. Seirearuanded, andmetabelid ja koondhinnang esitatakse Keskkonnaagentuurile elektrooniliselt MS Office või OpenOffice vormingus (.docx, .xlsx või .odt, .ods), kaardifailid ArcGIS või MapInfo formaatides ning lõpparuanne ka pdf-failina. Seiretöö käigus kogutud andmestik, kaardid, aruanded ja koondhinnang esitatakse tellijale elektrooniliselt läbi keskkonnaseire andmekogu KESE (https://kese.envir.ee/kese). Tellija tagab vajadusel töövõtjale andmete sisestamiseks vajaliku KESE koolituse. Kui KESE tehniliste tõrgete tõttu ei õnnestu andmeid või aruandeid KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. Vastutav täitja säilitab mõõtmiste algandmed digitaalkujul. Kvaliteedi tagamise nõuded Seireandmete kvaliteedi tagamise nõuded on esitatud keskkonnaseire seaduses ja veeseaduses ning nende rakendusaktides. Töövõtja on seiretöö vastutav täitja koos sellest tulenevate kohustustega (vastutab keskkonnakahjude eest, mis tulenevad tema tegevusest; vastutab tööohutuse eest seiretöödel; vastutab andmete õigsuse eest; tal on kvaliteedi kontrollisüsteem jmt). Töövõtjal on seiretöö tegemiseks vajalikud töövahendid ning kehtivad load või litsentsid vm kutsealast pädevust tõendavad tunnistused. Kui keskkonnaseire andmed viitavad keskkonnaohu ja olulise keskkonnahäiringu olemasolule, on seire teostaja kohustatud sellest viivitamata teatama lisaks tellijale, Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ning keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu ilmnemise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele. Töövõtja peab vastama tellija küsimustele aruannete ja andmete kohta 5 tööpäeva jooksul ning ta on kohustatud parandama valed või vigased andmed või vajadusel aruannet täiendama. 10  Lepingu 4-1/19/57 lisa 2 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö MERERANNIKUTE SEIRE 2019-2020 EELARVEJAOTUS Artikkel Maksumus Seiretööd vastavalt lähteülesandele: 1. Veealuse rannanõlva profileerimised (setteprofilaator, 57 040 külgvaate sonar) 2. Ranna mõõdistamine RTK-GPS seadmega (kuni -1.5 m 39 600 samasügavusjooneni) 3. Seirealade revisjon 6 300 Käibemaks 20% 20 588 KOKKU 123 528 11