Leping

LEPING 4-1/19/162 Keskkonnaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab kantsler Meelis Münt, kes tegutseb põhimääruse alusel, ja Eesti Geoloogiateenistus(edaspidi täitja), mida esindab direktor Alvar Soesoo, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping) 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on töövõtja poolt tellija huvides lepingu lisas nimetatud töö (edaspidi töö) tegemine lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisadega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimatinimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenuse lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus (lisa). Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt varasema muudatus ees. 2. Lepingu täitmine. 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud lisas. 2.3. Teostatava töö teostamise tähtajad on toodud lisas. Kui enne lepingu sõlmimist tekib vaidlus või esitatakse kaebus kohtule, pikenevad lepingus toodud tähtajad. 2.4. Kui töövõtja kasutab Töö teostamiseks alltöövõtjaid, ta kohustub nõudma oma allöövõtjatelt teostatava Töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine  töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise aktis. 3. Autoriõigused 3.1. Töövõtja loovutab tellijale töö tulemuseks olevate teoste (kirjalik aruanne jt materjalid vastavalt lepingu lisa punktile 5) suhtes kõik varalised autoriõigused. 3.2. Isiklike autoriõiguste osas, mille loovutamist seadus ei võimalda, annab töövõtja tellijale käesoleva lepinguga loa vastavate õiguste teostamiseks seadusega lubatud maksimaalses mahus ja ulatuses. Nimetatud luba on antud kogu õiguste kehtivuse ajaks koos all-litsentside andmise õigusega. 3.3. Varalised autoriõigused loetakse tellijale loovutatuks ja isiklike õiguste litsents antuks alates töö eest makstava tasu laekumisest töövõtja arveldusarvele. 3.4. Töövõtjale jääb õigus kasutada töö tulemusi oma põhitegevuses. 4. Töövõtjale makstav tasu 4.1. Lepingu kogumaksumus on 59 520 eurot, mis sisaldab tasu töö teostamise täitmise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu). 4.2. Tellija tasub punktis 4.1. nimetatud tasu kolmes osas: 4.2.1 19200 eurot (puurkaevude rajamise kulu) kuu peale lepingu sõlmimist; 4.2.2 16350 eurot peale olemasolevate kaevude ülevaatuse ja neist kavandatud veeproovide võtmise ning esimese saasteainete sisalduste määramise pinnavees. Esimene etapp teostatakse hiljemalt 30.12.2019; 4.2.3 23970 eurot pärast uuringu aruande vastu võtmist. 4.3. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 4.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 4.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 4.6. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele kohustuvad avaliku sektori üksused alates 1. juulist 2019 võtma vastu residendist raamatupidamiskohustuslastelt üksnes e-arveid. Pdf-kujul esitatud arveid ei aktsepteerita. 4.7. E-arve saatmise võimalused on: 4.6.1 kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 4.6.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi töövõtja e-arvete operaatorile edastamiseks; 4.6.3 kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 5. Poolte vastutus 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ja ettepanek rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 5.3. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 5.4. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 5.5. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. 5.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 5.8. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 6. Poolte esindajad 6.1. Tellija esindaja on keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Raul Kurrista tel: 6262 999, e-posti aadress [email protected]. 6.2. Töövõtja esindaja on hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi, tel: 6302 339, e-posti aadress [email protected]. 6.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 6.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e- postiaadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 7.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu. Töö täitmise tähtaeg on 15 kuud lepingu allkirjastamisest. 7.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest 7.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel 7.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija faktiliselt teostatud töö eest. 8. Lõppsätted 8.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 8.2. Töövõtja ei tegele lepingu täitmise ajal seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja lepingu täitmise ajal ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 8.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu lepingu täitmise ajal avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 8.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 8.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 8.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 8.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus  huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud. 9.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andest igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 9.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui või eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. Poolte rekvisiidid Tellija Täitja Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70001231 Registrikood 77000387 Narva mnt 7a F.R.Kreutzwaldi 5 15172 Tallinn 44314 Rakvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Alvar Soesoo Kantsler Direktor Lisa: Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava  KUKRUSE AHERAINELADESTU PÕHJAVEEUURINGUTE KAVA Koostas: Madis Osjamets Töögrupi juht: Andres Marandi RAKVERE 2019 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 1. Taust .............................................................................................................................3 1.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline kirjeldus (koostatud varasemate uuringute põhjal) ...............................................................................................................................3 1.2. Veevarustus ja võimalik reostusahel ...................................................................3 1.3. Senised uuringud ...................................................................................................5 2. Kukruse põhjaveeuuringu kava ...................................................................................7 2.1. Põhjaveeuuringu ülesehitus ja eesmärk ..............................................................7 2.2. Uuringutulemuste hindamise põhimõtted...........................................................9 2.3. Põhjaveeuuringu maksumus ............................................................................. 11 2 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava 1. Taust Kukruse aheraineladestu koosneb põlevkivi kaevandamise käigus välja sorteeritud lubjakivi aherainest ja sorteerimisel sinna hulka jäänud põlevkivist. Aheraine ladestamise järgselt oli ladestu inertne, pole teada, et seal oleks ladestatud ohtlike aineid sisaldavaid materjale. 1960.-ndatest ja 1970.-ndatest on teada juhtumid kus ladestus olev jääkpõlevkivi süttis ja ladestu põles lahtise leegiga. Hapnikuvaeses keskkonnas toimub ladestu sisene kuumenemine tänapäevani. Arvatakse, et selline põlevkivi utmise sarnane protsess põhjustab ladestu sees põlevkiviõli teket, mis võib raskusjõu mõjul jõuda ka ladestu all olevasse põhjavette1. Ladestu all ja ümbruses paikneb endine Kukruse põlevkivikaevandus, mille põhi jääb piirkonnas 12-13 m sügavusele. Sarnaselt ladestule on piirkonna kaevanduskäikudes toimunud põlengud.2,3 Tõenäoliselt põhjustas kaevanduskäikudes olevate põlevkivist kaitsetervikute põleng samasuguste reoainete teket, mis võivad lekkida ka ladestust. Kukruse küla kaevudesse jõudis reostus peale 1976…77 aasta põlengut, misjärel rajati 1977 aastal Kukruse külla ühisveevärk4. 1.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline kirjeldus (koostatud varasemate uuringute põhjal) Pinnakattega seotud põhjaveekiht setete väikese paksuse tõttu uuringualal praktiliselt puudub. Suurvee ajal võib pinnakatte vett paremini juhtivamatesse osadesse koguneda ajutine ülavesi. Aheraine suure veeläbilaskvuse tõttu ei ole ladestu enda sees kujunenud tehnogeenset veekihti (IPT Projektijuhtimine OÜ 2015). Ordoviitsiumi lubjakivides levisid enne kaevandamist ülemine (Keila-Kukruse) ning alumine (Lasnamäe- Kunda) põhjaveekiht. Nende vahele jäävad Uhaku lademe savikad lubjakivid. Kaevandamise tõttu on uuritud piirkonnas Kukruse lademe lubjakivid praktiliselt kuivendatud ning veetase paikneb maapinnast umbes 10...12 m sügavusel, Uhaku lademe pinnal või selle ülemises osas. IPT Projektijuhtimine OÜ 2015 aasta uuringus mõõdetud veetasemed jäid absoluutkõrgusele 55…57 m. Maapinna absoluutkõrgused on ladestu läheduses vahemikus 65…69 m. Uhaku lade koosneb savikatest lubjakividest ja merglitest, mida loetakse tavapäraselt veepidemeks, IPT uuringu järgi on uuringupiirkonnas Uhaku lademe kivimid rikketsoonidest, karstinähtustest või maapinnalähedusest tingituna lõhelised ning lamav Kunda- Lasnamäe veekiht moodustab tõenäoliselt Uhaku lademes oleva põhjaveega ühise vabapinnalise põhjaveekihi. Veekihi paksus on ligikaudu 40 m. Kunda-Lasnamäe veekiht on altpoolt piiratud Alam- Ordoviitsiumi vett halvasti juhtivate savikate glaukoniitliivakivide ja argilliidi kihtidega, mille paksus ladestu piirkonnas on 3-4 m. Välistatud pole reostuse levik sügavamal asuvasse Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti. Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C) põhjaveekompleks jääb uuringualal sügavusvahemikku 56…76 m (Norwegian Geotechnical Institute, 2004). O-C põhjavesi on seotud Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakividega. Põhjavesi on surveline, survetase paikneb absoluutkõrgusel ca 45...46 m (IPT 2015). O-C põhjavesi on altpoolt piiratud Alam-Kambriumi 70...80 m paksuse Lontova lademe savikompleksiga, mis on oluline regionaalne veepide. Sügaval Lontova savide all paiknev Kambrium-Vendi liivakividega seotud põhjaveekompleks on samuti surveline, survetase paikneb absoluutkõrgusel umbes -12 m. 1.2. Veevarustus ja võimalik reostusahel Kukruse külas asuvate ladestule lähimate elamute veevarustus on lahendatud ühisveevärgiga. Ühisveevärgi torustik rajati Kukrusele 1977. a. Kukruse küla praegune ühisveevärgi kaev katastri numbriga 2277 asub ladestust 1,8 km kaugusel kagusuunas Kabelimetsa külas. 95 m sügavune kaev võtab oma vee Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksist. Ühisveevarustusega on Kohtla valla ÜVKA5 järgi liitunud kõik Kukruse küla majapidamised. Aheraineladestu mõju ühisveevärgi kaevule nr 2277 on vähetõenäoline, 1 IPT Projektijuhtimine OÜ. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise ettevalmistava projekti koostamine. töö nr. 14-10-1178. 2015 2 AS Maves, 2011 Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine I etapp. Töö nr 11093 3 AS Maves, 2012. Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine II etapp. Töö nr 12042 4 AS Maves, 2004. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud. Töö nr 3116. 5 Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027. Alkranel 2015 3 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava kuid kuna seni pole sealt Terviseameti andmetel6 naftasaaduste sisaldusi määratud, tuleks seda kontrolli mõttes teha. Lisaks ühisveevärgile oli 2004. aasta uuringute ajal Kukruse külas säilinud üksikud madalad erakaevud, üks selline asus Lehe tn 27 ning oli 2004. aastal kasutuses. Kui võimalikud erakaevud välja arvata, pole elanikud Kukruse aheraineladestu poolt veekeskkonda jõudvate ohtlike ainete ahela allikas-levikutee-vastuvõtja kontekstis vastuvõtja rollis. Võimalikuks reostuse vastuvõtjaks on põhjavesi. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse säilitada põhjavee hea seisund ja nendes põhjaveekogumites, mille seisund on halb – saavutada hea seisund aastaks 2021 või 2027. Seisundi jälgimiseks on moodustatud põhjavee majandamise üksused, mida nimetatakse põhjaveekogumiteks. Piirkonnas on kõige maapinnalähedasemaks põhjaveekogumiks Ordoviitsiumi Ida- Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum. Kehtivas veemajanduskavas on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koondseisund hinnatud halvaks7. Halba seisundit põhjustab paljude suurte jääkreostuskollete koosmõju, muuhulgas naftasaaduste kõrge sisaldus. Lähimad põhjaveekogumi keemilise seire kaevud katastri numbritega 26251 ja 19560 asuvad ladestust vastavalt 4,4 ja 9,2 km kaugusel. Saasteainete läviväärtused (KM määrus nr 75)8 olid 2017. aasta põhjaveekogumite seire põhjal9 benseeni ja PAH-ide osas ületatud ladestust kaugemal asetseva seirekaevu 19560 vees, varasemate aastate seiretes on esinenud ka fenoolide läviväärtuste ületamist. Ladestule lähema seirekaevu (katastri nr 26251) vees põlevkiviõlile iseloomulike saasteainete ületamisi ei ole esinenud. Põhjaveekogumi keemilise seire vaatluskaevude paiknemine on toodud joonisel 1. Põhjaveekogumi kaevud ei võimalda oma kauguse ning piirkonna veekvaliteedi kujunemise keerukuse tõttu jälgida ladestu mõju põhjaveekogumi veekvaliteedile. Piirkonnas on mitmeid jääkreostus objekte ning tööstusalasid, lisaks on ka suletud kaevandused ise põlenud ning nendes liikuv põhjavesi põlevkivi utmisele iseloomulike saasteainetega saastunud. Välistatud ei ole saasteainete põhjavee kaudu pinnavette kandumine. 2015 aastal tehtud IPT uuringus leiti, et põhjavee liikumine ladestu piirkonnas toimub ida suunas. Kukruse alevikust idas paikneb liigniiske kraavitatud ala (ladestust 1 km kaugusel), kus tõenäoliselt toimub põhjavee väljavool. Kraavid viivad vee Pühajõkke ja nii võivad sinna kanduda veekeskkonnale ohtlikud ained. Ohtlike ainete pinnavette kandumise võimalus on siiski väljavooluala kauguse tõttu väike. Uuringus tuleks Pühajõkke suubuvast kraavist võtta kontrollproov kus analüüsitaks samu saasteaineid mis põhjaveeuuringus. 6 http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=JV 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/13356008 9 Erg, K., Tamm, I. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2017. a aastaaruanne. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2018 4 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava Joonis 1. Kukruse ladestu paiknemine Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi keemilisele seisundi seirekaevude suhtes. 1.3. Senised uuringud Kukruse aheraineladestu mõju põhjaveele on seni uuritud projektipõhiselt, püsivat ladestu mõjule keskenduvat põhjaveeseiret pole teostatud. Info ümbruskonnas võetud veeproovide kohta on koondatud joonisele 2. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud. AS Maves, töö nr 3116. Tallinn 2004. Kontrolliti fenoolide sisaldust ümbruskonna kaevudes ning ladestu põhjajalamil asuvast 5,8 m sügavusest vaatluspuuraugust nr RA-KK-1/1 (ladestu nõrgvesi). 1-aluseliste fenoolide sisalduseks mõõdeti ladestu nõrgvees 51,2 μg/l (keskkonnakvaliteedi piirarv 100 μg/l10), mujalt piirkonna kaevudest võetud veeproovides jäid fenoolide sisaldused alla määramispiiri. Risk based environmental site assessment of landfills. Norwegian Geotechnical Institute, 200411 Rajati ladestu jalamile kaks ladestu nõrgvee vaatluspuurauku RA-KK-1/1 (põhjapool, 6 m sügav) ja RA-KK- 1/2 (lõunapool 4 m sügav). Vees analüüsiti naftasaaduste ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikute (PAH) sisaldust. Vaatluspuuraugus RA-KK-1/1 leiti vees naftasaaduste sisaldusi 41,6 μg/l ja PAH 0,6641 μg/l. Need määratud saasteainete sisaldused jäävad allapoole vastavaid põhjavee kvaliteedi piirarvusid. 10 KeM 11.08.2010 määrus nr 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused 11 Jan Erik Sorlie jt. Estonia, the oil shale industry. Risk based environmental site assessment of landfills. Norwegian Geotechnical Institute. 2004 5 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava Joonis 2. Seni tehtud uuringute käigus võetud veeproovide asukohad Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise ettevalmistava projekti koostamine. IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr. 14-10-1178. 2015 Ladestu jalamile rajati eri külgedesse 3 vaatluspuurauku, milles mõõdeti neljal korral veetase. Leiti, et põhjavee liikumine ladestu piirkonnas toimub ida suunas, veekihti dreenib Pühajõgi. Lisaks võeti vaatluskaevudest ühel korral veeproov, millest tehti Terrattest kompleksanalüüs. Põhjavee voolu suunas allavoolu asuvas puuraugus PA6-VV2 tuvastati väga kõrge PAH-de sisaldus, mis ületas vastava piirarvu 10 korda ning naftaproduktide (C10-C40) sisaldus, mis ületas piirarvu üle 30 korra, piirarvu ületas ka benseeni sisaldus. Vaatamata suurele reostusele jäi 1-aluseliste fenoolide sisaldus veeproovis künnisarvust väiksemaks. Ka puuraukudest PA5/VV1 ja PA7/VV2 võetud veeproovides ületas benseeni sisaldus põhjavee piirarvu. Ülejäänud analüüsitud saasteainete sisaldus jäi piirarvust väiksemaks. Uuringu järgselt rajatud 3 puurauku tamponeeriti. 6 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava 2. Kukruse põhjaveeuuringu kava Kukruse ladestu põhjaveeuuring koosneb piirkonnas olemasolevate kaevude ülevaatamisest, uute seirekaevude rajamisest ladestu ümbrusesse, põhjavee voolusuuna määramisest, veeproovide võtmisest ning analüüsimisest ja tulemuste põhjal edasise seirekava koostamisest. Kõik uuringu käigus võetavad veeproovid võetakse vastavalt KeM 06.05.2002 a määrusele nr 3012. Kõikides seirekaevudes, kus see on tehniliselt võimalik, määratakse veetasemed. Veeproovides määratakse lisaks proovivõtul määratavatele väliparameetritele (pH, elektrijuhtivus, hapniku sisaldus, temperatuur ja redokspotentsiaal) ja põhjavee üldanalüüsile (NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, CO3, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe üld, pH, PHT, SiO2, vaba CO2, üldkaredus, karbonaatne karedus, kuivjääk, värvus, läbipaistvus) senistes uuringutes probleemsete ohtlike ainete sisaldused (PAH, naftaproduktid (C10-C40), 1- ja 2-aluselised fenoolid ja BTEX). 2.1. Põhjaveeuuringu ülesehitus ja eesmärk Põhjaveeuuringu eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused on välja toodud alapunktide kaupa. 1. Olemasolevate kaevude ülevaatus ja veeproovide võtmine Viiakse läbi olemasolevate puurkaevude seisundi ülevaatus, et selgitada milliseid neist on võimalik kasutada veeproovide võtmiseks ning millised sobivad seire algatamisel seirepunktideks. Sobivatest kaevudest võetakse veeproovid, eesmärgiga selgitada põlevkivi utmisele iseloomulike ohtlike ainete esinemine piirkonna Ordoviitsiumi põhjavees (ladestu ümbruses Lasnamäe–Kunda veekiht). Foonilise põhjaveekvaliteedi selgitamiseks saab tõenäoliselt kasutada olemasolevaid Ordoviitsiumi Keila - Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihte avavaid puurkaevusid nr 3721 (sügavus 49 m) ja vee olemasolul ka vaatluskaevu nr 3722 (sügavus 13,5 m, 2004 ja 2018 kevadel puurkaevus vett ei olnud). Paate külas asub Keskkonnaregistri järgi neli Ordoviitsiumi veekihti avavat puurkaevu (nt Paidu talu puurkaevu nr 19623 sügavus 15,5 m), kaevude ülevaatusega tuleks nendest selgitada seireks sobivaim. Kukruse külas ladestu mõju hindamiseks sobivaid olemasolevaid kaevusid napib. Arvatava põhjaveevoolus allavoolu jäävatest kaevudest Kukruse külas tuleb teha madalate kaevude ülevaatus. Teadaolevatest puurkaevudest tuleb kontrollida kas veeproovi saab võtta Lehe tn 27 asuvast 24 m sügavusest puurkaevust. Ladestu mõõdetava mõju välistamiseks ühisveevärgi veele tuleb kontrollida Kabelimetsas asuva Ordoviitsiumi- Kambriumi ühisveevärgi puurkaevu katastri nr 2277 vee kvaliteeti. Keskkonnaministeeriumi soovitusel võetakse võimalusel veeproov Kukruse küla, Kukruse lauda Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti avavast puurkaevust katastri nr 5848. Olemasolevatest kaevudest võetakse kokku 8 veeproovi, milles kohapeal määratakse pH, elektrijuhtivus, hapniku sisaldus, temperatuur ja redokspotentsiaal ja laboris määratakse põhjavee üldanalüüs; PAH, naftaproduktid (C10-C40), 1- ja 2-aluselised fenoolid; BTEX sisaldused. 2. Ordoviitsiumi põhjavee voolusuuna täpsustamine Põhjavee dünaamika on piirkonnas mõjutatud kaevandamisest ning kaevanduste veetasemest. Eri aegadel tehtud uuringud on jõudnud piirkonna Ordoviitsiumi põhjavee voolu suuna määramisel eri arvamusele. Ladestu jalamile, eri külgedesse puuritakse 3 puurkaevu, mis ulatuvad Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti (joonis 3). Puurkaevudes mõõdetakse veetasemeid ning tehakse trasseerimiskatsed, mille abil selgitatakse põhjavee voolusuund. Rajatud puurkaevudest võetakse peale põhjavee voolusuuna määramist veeproovid, millest määratakse põlevkivi utmisele iseloomulikud saasteainete sisaldused. Peale uuringu lõppemist sobivad rajatud puurkaevud ladestu mõju trendide jälgimise vaatluskaevudeks. 3. Saasteainete sisalduste määramine põhjavees Lisaks ladestu jalami puurkaevudele rajatakse ladestust ca 50 m kaugusele põhjaveevoolu suhtes allavoolu 3 põhjavee veekeemia seirekaevu (joonis 3). Ladestu all ja lähiümbruses on suletud Kukruse kaevanduse käigud, mis osaliselt on kuivad ja osaliselt uputatud. Uute seirepuuraukude rajamisel tuleb arvestada kaevanduskäikude paiknemisega, rajatavad seirepuuraugud tuleb paigutada nii, et need satuksid toetustervikutele, mitte kaevanduskäikudesse. Seirekaevudest võetud veeproovide põhjal saab hinnata kas Kukruse ladestust lekib sellises koguses saasteaineid, et nad eristuksid üldisest piirkonna põhjavee kvaliteedist. Täieliku kindluse saamiseks saasteainete lekke kohta oleks ladestu alla vajalik rajada ca 3 m sügavusele maapinnast horisontaalne 12 KeM 06.05.2002 a määrus nr 30 Proovivõtumeetodid 7 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava perforeeritud manteltoruga puurauk. Puurauk peaks ulatuma ladestu servast servani (vt joonis 3 horisontaalne puurauk). Saasteainete esinemisel sellises põhjaveetasemest ülalpool asuvas puuraugus oleks tõendatud, et saasteained pärinevad Kukruse ladestust ning tegu ei ole piirkonna üldise põhjavee reostusega. Horisontaalse puuraugu rajamine on aga kallis ja kokkuleppel tellijaga sellest loobuti. Kõikidest puuritavatest puurkaevudest (6 tk) võetakse aasta jooksul igas kavartalis veeproov (4 proovivõturingi). Veeproovides määratakse kohapeal pH, elektrijuhtivus, hapniku sisaldus, temperatuur ning redokspotentsiaal ja laboris määratakse põhjavee üldanalüüs; PAH, naftaproduktid (C10-C40), 1- ja 2-aluselised fenoolid; BTEX sisaldused. 4. Saasteainete sisalduste määramine pinnavees Selleks, et välistada Kukruse ladestu mõju pinnavee kvaliteedile võetakse põhjavee väljavoolu alal ning ülalpool väljavooluala kaks veeproovi pinnaveest. Pinnaveeproovid võetakse kahel proovivõtu korral, kõrg ja madalvee perioodil (kokku 4 veeproovi). Pinnavees määratakse samu saasteainete sisaldusi mis põhjavees. Kohapeal määratakse pH, elektrijuhtivus, hapniku sisaldus, temperatuur ning redokspotentsiaal ja laboris määratakse põhjavee üldanalüüs; PAH, naftaproduktid (C10-C40), 1- ja 2- aluselised fenoolid; BTEX sisaldused. Uuringu tulemuste põhjal edasise põhjavee seirekava koostamine Peale põhjaveeuuringu läbiviimist on tõenäoline, et tuleb alustada Kukruse ladestust pärinevate saasteainete seiret põhjavees. Kukruse ladestu jälgimiseks tuleks kasutada Prevent and Limit tüüpi seiret, mis mõeldud kindla saasteallika jälgimiseks. Uuringu tulemuste põhjal koostatakse Kukruse ladestu põhjavee seirekava. Seirepunktidena on võimalik kasutada uuringu käigus rajatud seirekaevusid. Joonis 3. rajatavate uuringupuuraukude paiknemine 8 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava 2.2. Uuringutulemuste hindamise põhimõtted Euroopa Komisjon on koostanud suunised põhjaveedirektiivi13 põhimõtete rakendamiseks. Juhendmaterjal on olemas ka saasteainete põhjavette juhtimise piiramiseks14. Juhendmaterjali mõistes on Kukruse ladestu näol tegemist kaudse saasteallikaga (indirect input), mis tähendab, et saasteallikas ise ei paikne allpool põhjaveetaset veeküllastunud tsoonis. Lisaks liigitub Kukruse ladestu juba eksisteeriva saasteallikana, mille puhul pole võimalik keskkonnalubade nõuetega saastet piirata. Juba eksisteeriva saasteallika hindamise puhul on oluline määrata põhjavee vastavuspunktid (compliance points) ning väärtused millele saasteainete sisaldused peavad neis punktides vastama (compliance limit values). Vastavuspunktid on vajalikud selleks, et hinnata ja otsustada kas saasteallikast pärinev mõju on vastuvõetav, ning mil määral tuleks rakendada korrastusmeetmeid (European Comission. Guidance Document No. 17. Guidance on preventing or limiting…2007). Kukruse ladestu puhul on vastavuspunktideks rajatavad seirekaevud. Vastavuspunktide rajamise soovitus erinevate saasteallikate suhtes on esitatud illustreeriva joonisega (joonis 4). Vastavuspunkt 0 ja 1 (POC 0 ja POC 1) paikneb saasteallika vahetus läheduses, Kukruse puhul ladestu jalamil. Saasteallika vahetus läheduses kasutatakse mõju hindamiseks piirväärtusi (Limit Value). Eesti kontekstis sobiksid kasutamiseks näiteks Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruse nr 3915 esitatud põhjavee kvaliteedi piirarvud. Vastavuspunkt 2 (POC 2) asub saasteallikast põhjaveevoolus allavoolu - saasteainete allika ja vastuvõtja vahel, punkti eesmärgiks on saada seire läbiviimisel varajane hoiatus, et saasteallikast põhjustatud oluline mõju võib jõuda vastuvõtjani. Vastavuspunkti 3 (POC 3) eesmärgiks on hinnata kas ahelas vastuvõtja asukohas on soovitud põhjavee kvaliteet saavutatud. Vastavuspunktis POC 3 jälgitakse seirega saasteallika mõju trende ning puhastustööde ja muude korrastusmeetmete rakendamise korral nende edukust. Vastavuspunktis 3 kasutatakse mõju hindamiseks vastavus väärtusi (compliance value), nt Eesti kontekstis sobivad selleks põhjaveekogumi läviväärtused. Euroopa Komisjoni juhiste järgi tuleks jääkreostusallikas, millest ohtlikud ained jõuavad põhjavette korrastada. Korrastamistöid ei viida läbi juhul kui need hinnatakse riskihinnangu ning tasuvusanalüüsi põhjal ebamõistlikuks. Vastavalt põhjaveedirektiivile võib saasteallika korrastamisest loobuda kui pädevate asutuste arvates pole selle mõju ilma ebaproportsionaalselt kulukaid meetmeid rakendamata tehniliselt võimalik piirata. Juhul kui põhjaveeuuring kinnitab Kukruse ladestust pärinevat põhjaveereostust tuleks reostuse trendide väljaselgitamiseks alustada põhjaveeseirega. Kukruse ladestu jälgimiseks tuleb kasutada Prevent and Limit seiret, mis mõeldud kindla surveteguri jälgimiseks16. Jääkreostusobjektide puhul on seda tüüpi seire eesmärgiks surveteguri mõjude kirjeldamine ning korrastamistööde vajaduse/tõhususe hindamine. Seire peab tagama piisava info selleks, et hinnata vastuvõtmatute mõjude esinemist või nende puudumist põhjaveele. 13 Põhjavee direktiiv 2006/118/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest. Euroopa Liidu teataja 14 European Comission. Common implementation strategy for the water framework DIRECTIVE (2000/60/EC). Guidance Document No. 17. Guidance on preventing or limiting direct and indirect inputs in the context of Groundwater directive 2006/118/EC. 2007 15 Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruse nr 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused 16 European Comission. Common implementation strategy for the water framework DIRECTIVE (2000/60/EC). Guidance Document No. 15. Guidance on Groundwater Monitoring. Technical Report - 002 – 2007 9 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava Joonis 4 Vastavuspunktide paiknemine saasteallika suhtes (European Comission. Guidance Document No. 17. Guidance on preventing or limiting…2007). Ühendkuningriigid on oma kaevandusjäätmete ladestute hinnangus seadnud põhjaveele olulise mõju kriteeriumiks, tingimuse, et ohtlike ainete sisaldus põhjavees ületab keskkonna piirnormid 50 m (principal aquifer - suure veeanniga ja veevarustuse allikana olulised kihid) kuni 250 m kaugusel ladestust17. Ladestu servast 50 m kaugusele rajatud kaevude veekvaliteedi määramine võimaldaks kasutada Kukruse ladestu mõju olulisuse hindamiseks brittide analoogiat (vt tabel 1). Tabel 1. Ühendkuningriigi kriteeriumid hindamaks mahajäetud kaevandusjäätmete ladestute poolt põhjustatud keskkonnamõju olulisust ladestute kategoriseerimiseks. 17 H. Potter and D. Johnston. Inventory of closed mining waste facilities. Version 2. Environment Agency. UK 2014 10 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuringute kava 2.3. Põhjaveeuuringu maksumus Põhjaveeuuringu maksumus ilma käibemaksuta on 49600 eurot (maksumusele lisandub kehtiv käibemaksumäär). Uuringu eri etappide, seirepuurkaevude rajamise ja laboriproovide maksumused on eraldi välja toodud tabelis 2. Põhjaveeuuring koos seirekaevude rajamise ning põhjavee jälgimisega ühe hüdroloogilise aasta vältel võtab orienteeruvalt aega1 aasta ja 3 kuud. Tabel 2. Kukruse põhjaveeuuringu maksumus hind (käibe- hind (käibe- tegevused selgitus maksuta) kogus maksuta) olemasolevate kaevude ülevaatus ja veeproovide võtmine välitööd (2 inimest) tööpäev 400 5 2000 Põhjavee üldanalüüs; PAH, veeproovide analüüsimine la- naftaproduktid (C10-C40), 1- boris ja 2-aluselised fenoolid; BTEX 475 8 3800 sõidukulud kilomeetrid 0.2 500 100 6 seirekaevu rajamine puurimise hanke ettevalmis- tus, lubade taotlemine ja puur- kaevude projektide koosta- mine tööpäev 400 10 4000 riigihange 6 kaevu puurimi- seirekaevude puurimine seks 16000 1 16000 puurtööde järelevalve tööpäev 400 3 1200 ordoviitsiumi põhjavee voolusuuna täpsustamine (3 inimest) välitööd tööpäev 400 3 1200 materjali kulu (trasseerimis- katsed) indikaatoraine maksumus 100 1 100 sõidululud kilomeetrid 0.2 300 60 saasteainete sisalduste määramine põhjavees 4 x aastas (rajatavad 6 seirekaevu) veeproovide võtmine (2 ini- mest) tööpäev 400 12 4800 Põhjavee üldanalüüs; PAH, veeproovide analüüsimine la- naftaproduktid (C10-C40), 1- boris ja 2-aluselised fenoolid; BTEX 475 24 11400 sõidukulud kilomeetrid 0.2 1200 240 Saasteainete sisalduste määramine pinnavees (labori maksumus) üldanalüüs; PAH, naftapro- duktid (C10-C40), 1- ja 2-alu- selised fenoolid; BTEX 475 4 1900 Uuringu aruande ja edasise põhjavee seirekava koostamine tööpäev 400 7 2800 Kokku 49600 11