Majandus- ja taristuministri 13. aprill 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 „Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine“ muutmine

KÄSKKIRI 07.05.2019 nr 1.1-1/19-071 Majandus- ja taristuministri 13. aprill 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 „Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 43 lõike 5 alusel muudan majandus- ja taristuministri 13.04.2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 „Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine“ ja kehtestan käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister  KINNITANUD majandus- ja taristuminister 07.05.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-071 Lisa Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesti Geoloogiateenistus (1) Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi teenistus) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatav riigiasutus. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab teenistus riiki. (3) Teenistuse nimi inglise keeles on Geological Survey of Estonia. § 2. Asukoht Teenistus asub Rakveres. § 3. Aruandekohustus Teenistus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees (edaspidi minister), kes teostab teenistuse direktori üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Auditeerimine Teenistuse siseaudiitori ülesandeid täidab ministeeriumi siseauditi osakond. Teenistus tagab siseauditi osakonnale vajalikud andmed siseauditi ja nõuandva töö tegemiseks. § 5. Finantseerimine ja eelarve Teenistusel on oma eelarve, mille kinnitab ja mille täitmist kontrollib minister. § 6. Teenistuse sümboolika (1) Teenistusel on riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat. (2) Teenistus võib kasutada sümboolikat, mis on kooskõlastatud ministeeriumiga. § 7. Rahvusvaheline koostöö Teenistus planeerib, korraldab ja teeb oma tegevusvaldkonnas koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ning uurimisasutustega. 2. peatükk TEENISTUSE TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 8. Teenistuse tegevusvaldkond Teenistuse tegevusvaldkond on geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. § 9. Teenistuse ülesanded ja osutatavad teenused (1) Teenistuse ülesanded on: 1) geoloogiline kaardistamine; 2) maapõueressursside otsingute ja uuringute teostamine; 3) geofüüsikaliste, geokeemiliste ja keskkonnageoloogiliste uuringute teostamine; 4) hüdrogeoloogiliste uuringute teostamine; 5) meregeoloogiliste uuringute teostamine; 6) geoloogiafondi haldamine; 7) puursüdamike, proovide ja muu geoloogilise materjali kogumine, uurimine, süstematiseerimine ja hoidmine; 8) maapõuekasutuse alaste ettepanekute tegemine riigiasutustele; 9) maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikkusele. (2) Teenistus võib osutada teenistuse direktori kinnitatud kulupõhise hinnakirja alusel järgnevaid teenuseid: 1) maavarade kvaliteedi ja varude eksperthinnangute koostamine; 2) maapõuekasutusega kaasnevate keskkonna- ja hüdrogeoloogiliste mõjude eksperthinnangute ja mudelite koostamine; 3) maapõue ja keskkonnaalaste uuringute ja seirete läbiviimine; 4) laboriteenuste osutamine; 5) põhjavee kvaliteedi ja varu hindamise uuringute teostamine; 6) merepõhja ja mandriosa kivimite ja setete uurimine. 3. peatükk TEENISTUSE STRUKTUUR, KOOSSEIS JA JUHTIMINE § 10. Teenistuse struktuur ja koosseis (1) Teenistuse struktuuriüksusteks on osakonnad. (2) Struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab teenistuse direktor. (3) Teenistuse koosseisu kuuluvad: 1) maapõueressursside osakond; 2) hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond; 3) geoinformatsiooni osakond; 4) meregeoloogia ja geofüüsika osakond. (4) Struktuuriüksuse juhi ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruse ja ametijuhendiga. Struktuuriüksuse juhi ametijuhendi kinnitab direktor. Struktuuriüksused alluvad direktorile vahetult alluva struktuuriüksuse juhi kaudu. (5) Teenistuse koosseisu võivad lisaks kuuluda vahetult direktorile alluvad töötajad, kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus. Direktorile vahetult alluva töötaja ülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis ja töölepingus. (6) Teenistuse koosseisu kinnitab minister. § 11. Teenistuse struktuuriüksuste ülesanded (1) Maapõueressursside osakond viib läbi: 1) maavarade otsinguid ja uuringuid ning maasoojuse ressursiuuringuid; 2) geoloogilisi uuringuid maavara varude arvele võtmiseks; 3) maavarade keemiliste ja kivimite füüsikalis-mehaaniliste omaduste uuringuid; 4) kaevandamistingimuste ja -tehnoloogiate uuringuid; 5) maavarade rikastamise, töödeldavuse ja kasutuspotentsiaali uuringuid; 6) kasutatavate tehnoloogiate keskkonnamõjude esmahinnanguid; 7) maavarade kasutamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke uuringuid; 8) maapõue kui ehituskeskkonna alaseid uuringuid; 9) maavarade kvaliteedi ja varude eksperthinnangute koostamist; 10) § 9 lõikes 2 sätestatud teenuste osutamist; 11) maapõuekasutuse alaste ettepanekute esitamist riigiasutustele; 12) muude õigusaktidest tulenevate ja teenistuse direktori antud ülesannete täitmist. (2) Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond viib läbi: 1) hüdrogeoloogilist kaardistamist ja uuringuid ning põhjavee kvaliteedi ja varude hindamise uuringuid ja seireid; 2) maapõuekasutusega kaasnevate keskkonna- ja hüdrogeoloogiliste mõjude eksperthinnangute ja mudelite koostamist; 3) looduskeskkonna geokeemilisi ja geofüüsikalisi uuringuid; 4) muldade ja pinnaste füüsikalis-keemilisi ning radooniriski uuringuid ja seireid; 5) georiskide uuringuid; 6) § 9 lõikes 2 sätestatud teenuste osutamist; 7) maakasutuse nõustamist; 8) puuraukude/puurkaevude karotaažiteenuse osutamist; 9) hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogiaga seonduvate ettepanekute esitamist riigiasutustele; 10) muude õigusaktidest tulenevate ja teenistuse direktori antud ülesannete täitmist. (3) Geoinformatsiooni osakond viib läbi: 1) geoloogilist kaardistamist ja teemakaartide koostamist; 2) maapõue geoloogilise andmestiku kogumist, täiendamist ja süstematiseerimist; 3) geoloogilise materjali süstematiseerimist, tagades nende kättesaadavuse siseriiklikel ja rahvusvahelistel eesmärkidel; 4) geoloogiliste andmepankade ja geoloogiafondi pidamist, geoloogilise andmestiku haldamise korraldamist, hooldamist ja arendamist; 5) § 9 lõikes 2 sätestatud teenuste osutamist; 6) geoinformatsiooniga seonduvate ettepanekute esitamist riigiasutustele; 6) muude õigusaktidest tulenevate ja teenistuse direktori antud ülesannete täitmist. (4) Meregeoloogia ja geofüüsika osakond viib läbi: 1) mererannikute ja merealade keskkonna geokeemilisi ja geofüüsikalisi uuringuid; 2) mererannikute- ja seismoseiret; 3) merepõhjasetete uuringuid; 4) merealade geoloogilist kaardistamist koostöös geoinformatsiooni osakonnaga; 5) muid merealade rakendusuuringuid; 6) geofüüsikalist kaardistamist ja geofüüsikaliste teemakaartide koostamist; 7) § 9 lõikes 2 sätestatud teenuste osutamist; 8) geofüüsikalisi uuringuid ning nendel põhinevate eksperthinnangute ja mudelite koostamist; 9) mere- ja rannikualadega seonduvate ettepanekute esitamist riigiasutustele; 10) muude õigusaktidest tulenevate ja teenistuse direktori antud ülesannete täitmist. § 12. Teenistuse juhtimine (1) Teenistust esindab ja selle tööd juhib teenistuse direktor, kelle nimetab ametisse viieks aastaks minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. (2) Teenistuse direktor koordineerib, suunab ja kontrollib struktuuriüksuse juhi ja direktorile vahetult alluvate töötajate tegevust. (3) Teenistuse direktori äraolekul asendab teda asedirektor või teenistuse töötaja. § 13. Teenistuse direktor Teenistuse direktor: 1) planeerib ja juhib teenistuse tegevust ja vastutab teenistusele käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmise eest; 2) annab aru ministrile või tema volitatud isikule; 3) esindab teenistust ja annab volitusi teenistuse esindamiseks; 4) sõlmib teenistuse nimel lepinguid; 5) teeb ettepanekuid ministeeriumile õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks; 6) käsutab teenistuse valduses olevat riigivara ja vastutab selle säilimise eest; 7) kinnitab teenistuse arengu- ja tegevuskava ning tegevuskava täitmise aruande; 8) valmistab ette teenistuse eelarve eelnõu ja esitab selle ministeeriumile; 9) käsutab eelarvevahendeid §-s 9 määratletud teenistuse ülesannete täitmiseks ning vastutab eelarve täpse ja sihipärase täitmise eest; 10) kinnitab teenistuse osutatavate teenuste kulupõhise hinnakirja; 11) annab teenistuse töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning asjaajamise korraldamiseks käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi; 12) kinnitab teenistuse töökorralduse reeglid ja tagab nende täitmise; 13) rakendab teenistuse sisekontrolli süsteemi, teostab teenistuse töötajate üle järelevalvet ja vastutab selle tulemuslikkuse eest; 14) täidab muid õigusaktist tulenevaid või ministri või tema volitatud isiku antud ülesandeid. § 14. Teenistuse asedirektor Teenistuse asedirektor: 1) korraldab oma valdkonna ülesannete täitmist, koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma tegevusalal, annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, juhib valdkonnas vajalike eeskirjade, juhendite ja metoodikate rakendamist, esindab direktorilt saadud volituste piires ning täidab muid direktori, ministri või tema volitatud isiku antud ülesandeid. Asedirektori avaliku võimu volitused ja muud teenistusülesanded määrab direktor ametijuhendis. 2) asendab direktori äraolekul direktorit. § 15. Nõukogu (1) Nõukogu nõustab teenistust ja teeb teenistuse direktorile soovituslikke ettepanekuid. (2) Nõukogu koosneb kaheksast liikmest. Nõukokku kuuluvad kaks esindajat ministeeriumist ja üks esindaja Keskkonnaministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Eesti Teaduste Akadeemiast, Rektorite Nõukogust, Eesti Geoloogia Seltsist ja Tööandjate Keskliidust. Nõukogu koosseisu kinnitab minister. Nõukogu liikmed valivad enda seast esimehe ja aseesimehe. (3) Nõukogu nõustab teenistust: 1) teenistuse tegevusvaldkondades riigi, ülikoolide ja ettevõtjate vahelise koostöö osas, kaasates selleks vajadusel valdkonna eksperte; 2) maapõuepoliitika elluviimisel teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas. (4) Nõukogu teeb teenistuse direktorile ettepanekuid: 1) teenistuse ja struktuuriüksuse põhimääruse, teenistuse struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks või muutmiseks; 2) teenistuse eelarve ja tegevuskava kinnitamiseks või muutmiseks. 4. peatükk TEENISTUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 16. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Teenistuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab minister.  25.02.2019 Majandus- ja taristuministri 13. aprill 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 „Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu koostasid Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo ([email protected]; 5136994), hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi ([email protected]; 56135128), geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakonna juhataja Sten Suuroja ([email protected]; 53409924) rakendusgeoloogia osakonna juhataja Heikki Bauert ([email protected]; 53405654), personalijuht Maris Lanno ([email protected]; 6302333) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapõueressursside valdkonna juht Ene Jürjens ([email protected]; 5184031). 2. Käskkirja muutmise eesmärk Käskkirja muutmise eesmärk on Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) põhimääruse vastavusse viimine asutuses toimuvate arengutega ning ressursside paindlikkuse suurendamine. Põhilised muudatused on seotud struktuuriüksuste nimetuste täpsustamisega, viies need kooskõlla tegeliku sisulise tegevusega. Samal põhjusel on ühe osakonna baasil moodustatud kaks sisuliselt erinevat osakonda. Põhimäärusest on nimeliselt välja jäetud asedirektori ametikoht, sest määrus sätestab niigi, et teenistuse direktori vahetus alluvuses võib olla töötajaid, kes ei kuulu ühegi struktuuriüksuse (osakonna) koosseisu. Konkreetsete töökohtade nimetamine põhimääruses ei ole töökorralduse sujuvuse tagamise eesmärgil vajalik. Väiksemad muudatused on seotud ka EGT rahvusvahelise koostöö süvendamiseks vajaliku sümboolika rakendamisega ning täpsustatud on nõukogu töö koosoleku vorm. Põhimääruse muudatustega luuakse õiguslikud tingimused EGT põhiliste eesmärkide sihipäraseks elluviimiseks, sest tihti vajavad näiteks koostöölepingud ja taotlused kindlaid täiendusi ja viiteid ning seoste esiletoomist põhimäärusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 6 täiendatakse teenistuse oma sümboolika kasutusele võtmisega välissuhtluses kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi ministeerium). Maailma geoloogiateenistuste üldine tava on kasutada sümboolikat, mis ei kopeeri riigi sümboolikat aga kajastab organisatsiooni tegevusvaldkonda. 2. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ on lisatud uus § 7 – rahvusvaheline koostöö. Tihti on vajadus sõlmida kiirendatud korras ametkondlikke välislepinguid (nt koostöölepingud välisriigi sarnase asutusega). Vajalikud kulutused tasutakse oma eelarvest. Välissuhtluses tuginetakse välissuhtlemisseadusele. 3. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 lõike 1 teenistuse ülesannete loetelu punktide järjekord on sõltuvalt tegevuste sisu loogikast muudetud ja sisuliste punktidena on juurde lisatud punkt 6. Punkti 6 lisamine on seotud asjaoluga,  et EGT on osaühingult Eesti Geoloogiakeskus keskkonnaministri 02.08.2018. a käskkirjaga nr 1-3/18/3 „Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus lõpetamine ja vara jaotamine“ üle võtnud geoloogiafondi ning peab kindlustama fondimaterjalide kättesaadavuse üldsusele. Täiendatud on punkti 7, mis haakub tsentraalse puursüdamike ja proovide hoidmise ning uurimisega Arbavere baasis. Teenistuse Arbavere baasis asuva puursüdamike uurimiskeskuse ülesandeks on toimimine teenistuse ühtse tugistruktuurina geoloogilise kivimmaterjali säilitamisel ja töötlemisel ning partnerite teenindamisel; riigi omandis oleva puursüdamike ja muu geoloogilise materjali säilitamine edasisteks rakendusgeoloogilisteks ja teadusuuringuteks; säilitatavate kivimite ja setete esmase uurimise võimaldamine ning proovide võtmise korraldamine eriotstarbeliste analüüside ja uuringute teostamiseks; sisendi andmine puursüdamike andmebaasi arendamiseks; siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teadusasutuste ja uuringufirmadega geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning erialaspetsialistide järelkasvu koolitamiseks; uurimiskeskuse kompleksi, seadmete ja seal säilitatavate kollektsioonide kasutamine Eesti ja välismaa kõrgkoolide üliõpilaste õppepraktikate läbiviimiseks. Johtuvalt ülesannete sisust on kohati regionaalsete kontorite olemasolu oluliseks eeltingimuseks geoloogiliste tööde edukal läbiviimisel, kuna töö spetsiifikast lähtudes on uurimistöö üle-eestiline ja väga mobiilne. Teenistuse põhiline asukoht on Rakveres, aga kuna labor ja teadustööga tihedamalt kokkupuutuvad spetsialistid on ülikoolide juures, siis on vajalik kontor ka näiteks Tartus. 4. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ §-ga 10 (varasemalt § 9) muudetakse EGT struktuuri. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 23 punkti 9 kohaselt kehtestab ministeeriumi hallatava riigiasutuse struktuuri minister. Muudetud on osakondade nimetusi ja üks olemasolev osakond jagatud sõltuvalt töö sisust kaheks. Struktuuris ei ole eraldi nimetatud üldosakonda, sest töökorralduse seisukohalt on otstarbekas, et üldosakonna koosseisu kuulunud administratiivsed töökohad alluvad vahetult teenistuse direktorile. Rakendusgeoloogia osakond on ümber nimetatud maapõueressursside osakonnaks, et nimetus kattuks osakonnas teostatavate tegevuste sisulise poolega. Geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakond on jagatud kaheks osakonnaks ja nimetatud mõlemad ümber, et fokusseerida tegevusi nimetustes peegeldatud suundades. Geoloogilise kaardistamisega tegelevad kõik osakonnad horisontaalselt vastavalt vajadusele. Seega endise geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakonna baasil luuakse eraldi geoinformatsiooni ning meregeoloogia ja geofüüsika osakonnad. Geoinformatsiooni osakonna ülesandeks jääb põhiliselt geoloogilise informatsiooni kogumine ja süstematiseerimine, praktiline töö ja kaardikomplektide koostamine. Meregeoloogia ja geofüüsika osakond tegeleb merealade geoloogilise kaardistamise ja merekeskkonna rakendusuuringutega, samuti geofüüsikaliste uuringutega, vajadusel seirete ja nõustamistega. Igal struktuuriüksusel on oma põhimäärus. Teenistuse koosseisuliste töökohtade arv kinnitatakse ministri käskkirjaga. 5. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 11 (varasemalt § 10) on loetletud teenistuse struktuuriüksuste ülesanded. 6. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 14 „Asedirektor“ (enne § 13) sõnastust on muudetud. Kuna uues üldosakonna koosseisu kuulunud administratiivsed töökohad alluvad vahetult teenistuse direktorile. Uue sõnastuse järgi  juhib asedirektor teenistuse tegevusvaldkonda või ülesande täitmist, mis määratletakse tema ametijuhendis, mille kinnitab direktor. 7. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ seni kehtinud redaktsiooni § 14 „Osakonnajuhataja“ on eemaldatud, et vältida kordust, kuna eelnevas tekstis § 10 on märge, et struktuuriüksuse põhimääruse ja struktuuriüksuse juhi ametijuhendi kinnitab teenistuse direktor. 8. Käskkirja lisa „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 15 täiendatakse punkti 2. Nõukogu töö toimimise eesmärgil on lisatud aseesimehe valimise punkt juhtudeks, kui esimees ei saa osaleda nõukogu töös. Koosoleku läbiviimise korda ja vormi sätestav punkt 5 on eemaldatud, et vältida põhimääruse tasemel liigset reguleerimist. 4. Käskkirja mõjud Käskkirja muudatuse kehtestamine loob õigusliku aluse EGT ülesannete, struktuuri ning põhimääruses käsitletud teiste seni reguleerimata küsimuste kehtestamiseks. Kirjeldatud põhimääruse muudatused teevad hõlpsamaks EGT praktilise suunitlusega tegevuste korraldamise ja võimaldavad suunata maapõueuuringuid vajalikes suundades süsteemsemalt (näiteks TeRe teenustega seonduvalt). Geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakonna baasil eraldi geoinformatsiooni ning meregeoloogia/geofüüsika osakondade moodustamine näiteks võimaldab teenistuse siseselt töid teostada kiiremini, samal ajal kulusid kokku hoida, kuna pädevus on jagunenud ja otsustusprotsess kiirem. Tööde operatiivne teostamine on eriti oluline just meregeoloogia/geofüüsika lepingulistes töödes, kuna sellised tööd eeldavad suurel hulgal (tihti ka renditud) tehnika kasutamist ja pädevust selle kasutamisel. EGT on noor organisatsioon (moodustati alles 1. jaanuarist 2018 a), mille aasta väldanud tegevuse käigus on selginenud ühiskonna ning riigi ootused, mistõttu tuleb vastavalt reageerida ja teha vajalikud muudatused põhimääruses. 5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. 6. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 7. Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu põhilisi muudatusi on tutvustatud Eesti Geoloogiateenistuse nõukogu liikmetele EGT nõukogu koosolekul 22. jaanuaril 2019 ja seepärast eelnõu täiendavat kooskõlastamist ei vaja. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.05.2019 13:59 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: Majandus- ja taristuministri 13. aprill 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 „Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine“ muutmine Manused: 1.1-119-071 07.05.2019 Käskkiri.bdoc Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Majandus- ja taristuministri 13. aprill 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 „Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine“ muutmine Registreerimise kuupäev: 07.05.2019 Registreerimise number: 1.1-1/19-071. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee