Leping

LEPING 4-1/19/66 Keskkonnaministeerium (edaspidi Tellija), mida esindab veeosakonna juhataja Karin Kroon asekantsleri ülesannetes, kes tegutseb keskkonnaministri 31.05.2017. a käskkirja nr 615 alusel, ja Eesti Geoloogiateenistus(edaspidi Töövõtja), mida esindab direktor Alvar Soesoo, kes tegutseb majandus-ja taristuministri 13.04.2017 käskkirja 1.1-1/17-080 kinnitatud moodustamisotsuse ja põhimääruse alusel, ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on töövõtja poolt tellija huvides lepingu lisas nimetatud töö (edaspidi töö) tegemine lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisaga. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenuse lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on 22.03.2019 töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisaga ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt varasema muudatus ees. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud lisas. 2.3. Teostatava töö teostamise tähtaeg on toodud lisas. Kui enne lepingu sõlmimist tekib vaidlus või esitatakse kaebus kohtule, pikenevad lepingus toodud tähtajad. 2.4. Kui töövõtja kasutab Töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt teostatava Töö kvaliteedi vastavust Lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab Töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu kogumaksumus on 41 700 (nelikümmend üks tuhat seitsesada) eurot mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu). 3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 3.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 3.4. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele kohustuvad avaliku sektori üksused alates 1. juulist 2019 võtma vastu residendist raamatupidamiskohustuslastelt üksnes e-arveid. Pdf-kujul esitatud arveid ei aktsepteerita. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1 kui müüja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab ostjani; 3.6.2 e-arvet on võimalik saata tasuta ostjale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne ostjale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi ostja e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.6.3 kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne ostjale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi ostja e-arvete operaatorile edastamiseks. 4. Poolte vastutus 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ja ettepanek rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 4.3. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 4.4. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 4.5. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. 4.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 4.8. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 5. Poolte esindajad 5.1. Tellija esindaja on välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik, tel: 626 2908, e-posti aadress [email protected]. 5.2. Töövõtja esindaja on hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna vanemgeoloog Krista Täht-Kok, tel: 53308729, e-posti aadress [email protected]. 5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e- postiaadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni 01.02.2020. 6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest 6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija faktiliselt teostatud töö eest. 7. Lõppsätted 7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud. 8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andest igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui või eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. Poolte rekvisiidid Tellija Töövõtja Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70001231 Registrikood 77000387 Narva mnt 7a F.R.Kreutzwaldi 5 15172 Tallinn 44314 Rakvere /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kroon Alvar Soesoo Veeosakonna juhataja Direktor asekantsleri ülesannetes  Lepingnr Leping nr4-1/19/66 4-1/19/66 Lisa: Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II prioriteediga alad) radooniuuringute läbiviimine LÄHTEÜLESANNE 1. Taust 2016. a lõpus koostas Eesti Geoloogia Keskus (EGK) Keskkonnaministeeriumi tellimusel töö, mille üheks väljundiks oli radooniriskiga alade määratlemine. Töö tulemuste põhjal, koostöös EGK ekspertide ja Keskkonnaameti kiirgusseire osakonnaga, koostati esialgne omavalitsuste radooniriskialade kaart ja seati vastavalt püstitatud kriteeriumitele prioriteedid, mis lihtsustavad rakendusplaani jaoks tegevuste planeerimist. Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste baasil prioritiseeriti haldusüksused järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1. mõõtmiste arv; 2. mõõdetud väärtused; 3. ala geoloogiline ehitus. I prioriteediga aladeks valiti kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused, mille määratlemise tingimusteks olid: mõõtmistulemused on tehtud rohkem kui 5 uuringupunktis, millest vähemalt 10% on radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus > 75 kBq/m3. Põhja- Eesti klindivööndis asuvate haldusüksuste puhul oli piisava arvu mõõtetulemuste puudumisel kriteeriumiks ka ala geoloogiline ehitus. Kõrgendatud radooniriskiga alad on need, kus tuleb direktiivi 2013/59/Euratom1 ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“2 kohaselt 0 ja 1 korruse töökohtadel teha radooni mõõtmised nimetatud ruumide siseõhus. II prioriteediga alade valikus on täiendava uuringuvajadusega haldusüksused, millede osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse kohta järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud <4). 2018.a seisuga on Eestis 19 täiendava uuringuvajadusega haldusüksust. III prioriteediga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal. 2018.a. lõpus valmis Eesti Geoloogiateenistusel metoodika „Radooniuuringute metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele“. Töö raames määrati täiendav Rn-uuringute maht ja metoodika II prioriteediga haldusüksuste jaoks. Eelneva uurituse põhjal on selgunud, et Eestis on 19 täiendava uuringuvajadusega haldusüksust, millede osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse kohta järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud <4). Nende haldusüksuste territooriumi kohta ei ole radooniriski hindamiseks piisavalt andmeid ning vajalik on teha täiendavaid uuringuid. Täiendava uurimisvajadusega haldusüksused on järgmised: Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn ja Võru vald. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004 2. Töö sisu Töö sisuks on radooni aktiivsuskontsentratsiooni uuringute läbiviimine nendes haldusüksustes, milles on pinnase uuringuid tehtud liiga vähe, et saaks otsustada ala radooniriski osas. Käesolev töö on mitmeetapilise uuringu esimene etapp ning selle raames viiakse radooniuuringud läbi viies haldusüksuses 19-st. Esimese etapi uuritavateks haldusüksusteks on Keila linn, Võru linn, Võru vald, Setomaa vald ja Rõuge vald. Töö läbiviimisel tuleb täielikult juhinduda 2018.a. koostatud „Radooniuuringute metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele“ metoodikast, sh uuringupunktide arv ja asukohad, mõõtmismetoodika jne. Töö üheks ülesandeks on uuritavate haldusüksuste esindajatega (vajadusel ka elanikega) suhtlemine, et tagada radoonimõõtmiste läbiviimine. Töö raames kogutud uute ning olemasolevate andmete alusel koostatakse aruanne, milles antakse ülevaade mõõtmiste läbiviimisest, tuuakse välja uuritavate haldusüksuste kaupa pinnaseõhu ja siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmistulemused, koostatakse olemasoleva ja projekti raames kogutud informatsiooni (sh mõõtmistulemuste) põhjal iga haldusüksuse kaupa radoonitaseme analüüs, mille tulemusena tehakse ettepanek klassifitseerida iga uuritav haldusüksus I või III prioriteediga alaks ja koostatakse uus radooniriski alade kaart (prioriteetide alusel). 3. Tulemus Töö käigus on läbi viidud radooni aktiivsuskontsentratsiooni uuringud Keila linnas, Võru linnas, Võru vallas, Setomaa vallas ja Rõuge vallas vastavalt 2018.a. koostatud „Radooniuuringute metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele“ metoodikale. Töö tulemusena esitatakse aruanne, milles: 1) antakse ülevaade mõõtmiste läbiviimisest, 2) tuuakse välja uuritavate haldusüksuste kaupa pinnaseõhu ja siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmistulemused, 3) koostatakse olemasoleva ja projekti raames kogutud informatsiooni (sh mõõtmistulemuste) põhjal iga haldusüksuse kaupa radoonitaseme analüüs, 4) radoonitasemete analüüsi tulemusena tehakse ettepanek klassifitseerida iga uuritav haldusüksus I või III prioriteediga alaks ja 5) koostatakse uus haldusüksuste radooniriski alade kaart (prioriteetide alusel). Aruanne täiendatakse vajalike tabelitega, illustreeritakse jooniste ja fotodega. Kui töö tulemustest selgub, et on haldusüksusi, mis klassifitseeruvad I prioriteetidega alade hulka, siis kasutatakse tulemusi 2018. aasta 30. juulil vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas toodud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu täiendamiseks. 4. Töö tähtaeg Töö esitamise tähtajaks on 01. veebruar 2020. a Valminud töö peab olema Microsoft Office Word failiformaadis. Lisaks peavad töö raames koostatud kaardid olema *pdf failiformaadis.