Kiri

Koostatud:07.03.2019 21:40:51 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Elerin Salumets Asutus: MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Töökood: 20190305373845 Maksja registrikood: 70003158 Sisestatud: 05.03.2019 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20010191 E-riigikassa konto number: 1200000029 EUR Saaja nimi: KESKKONNAAMET Saaja registrikood: 70008658 Saaja konto number: 2900081664 Valuuta: EUR Summa: 200.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 06.03.2019 Selgitus: N900/1 04.03.2019 Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruum Üldgeol Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  N Asendiskeem M 1:50 000 Eesti maardla Kaardileht 6443 (Kiviõli) Uljaste uuringuväli Plokk 3 aR 659000 6584000 Sonda (Uljaste II) Plokk 1 pR 0 1000 2000 m Leppemärgid 6583500 2 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja selle nr Tee kaitsevöönd 659000 Plokk 1 pR Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Maaparandushoiuala Maardla piir Kalda piiranguvöönd Planeeritav geoloogiline puurauk Sideehitise kaitsevöönd 0 100 200 m F227 Olemasolev geoloogiline puurauk ja selle nr Geodeetiline märk Kohtla 80201:001 Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus Nr X Y 1 6584033.68 658525.29 MÄRKUSED: 2 6583877.11 658767.46 1. Koordinaadid L-Est'97 süsteemis. kõrgused EH2000 süsteemis. 3 6583783.13 658998.66 2. Katastriüksuse piirid Maa-ameti Geoportaalist digitaalselt 2.02.2019. a. 3. Kasutatud: Maa-ameti wms-teenus (must-valge põhikaart ja kitsenduste Tel: 630 2333 Ida-Viru maakond Jõhvi vald 4 6583667.16 659144.85 Gr lisa 1 andmed). E-post: [email protected] 5 6583696.10 658991.72 www.egt.ee ULJASTE POLÜMETALSE 4. Maardlate piirid seisuga 02.01.2019 Maa-ametist. F. R. Kreutzwaldi 5 ANOMAALIA UURINGURUUM Mõõtkava: 6 6583757.45 658878.94 5. Maavaravaru plokkide kontuurid kuvatud skemaatiliselt tegelikust ploki 44314 Rakvere 1 : 5000 7 6583807.06 658601.46 piirist 5 m seespool. Formaat A3 Koostas: Siim Nirgi allkirjastatud digitaalselt Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Pindala 5,58 ha UURINGURUUMI Koostatud: Kinnitas: Heikki Bauert allkirjastatud digitaalselt TEENINDUSALA SKEEM 14.03.2019  ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS ULJASTE POLÜMETALSE ANOMAALIA UURINGURUUM SELETUSKIRI RAKVERE 2019  1. Üldgeoloogilise uurimistöö lähteülesanne ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv Eesti Geoloogiateenistus taotleb üldgeoloogilise uurimistöö luba sihtotstarbelise geoloogilise uurimistöö tegemiseks Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruumis. Kavandatav töö ei kvalifitseeru maavarade otsinguks, kuna uurimistöö eesmärk ei ole maavarade leviku uurimine, potentsiaalsete maardlate väljaeraldamine ega maavaravaru arvelevõtmine. Eesti Geoloogiateenistus on saanud riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks. Sel eesmärgil on vajalik teostada puurimistöid koos kaasnevate geofüüsikaliste uuringutega ning viia puurimise käigus saadavast puursüdamikust läbi kivimite geokeemilised uuringud tänapäevasel tasemel. Tegemist on omaaegsete geokeemiliste uuringute andmestiku verifitseerimisega kaasaegse laborianalüütika alusel. Varasemate geokeemiliste uuringute käigus, mis toimusid 1960 ja 1970ndatel aastatel, tehtud geokeemiliste analüüside täpsusaste ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele CRIRSCO uuringustandarditele. Kordusanalüüside tegemine varem puuritud puursüdamikest ei ole aga tehniliselt võimalik, sest enamus puursüdamikest on hävinud ning säilinud puursüdamikes puuduvad kordusproovimiste läbiviimiseks vajalikud intervallid (omaaegse proovimise käigus võeti proovimiseks kogu puursüdamik). Uuringuruumi asukoha valikul on lähtutud varasemalt läbiviidud uuringutest Uljaste polümetalse geokeemilise anomaalia piirkonnas ja selle ümber. Kuna antud juhul on eesmärgiks geokeemiliste analüüside verifitseerimine, asub käesolevas taotluses käsitletav uuringuala endise puuraugu F227 (ID 1566) läheduses (joonis 1). Joonis 1. Uljaste aluskorra raskusjõuvälja anomaalia ala (reljeefivarjutusega isojooned) varasemate uuringute käigus puuritud süvapuuraukude asukohtadega (punased täpid). Punase raamiga on tähistatud osa Uljaste polümetalsest anomaaliast, millele käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö käigus keskendutakse. Aluskaart: Maa-amet.  2. Lühiülevaade uuringuruumi ja selle varasema uurituse kohta 2.1 Uuringuruum Taotletav Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruum pindalaga 5,58 ha paikneb Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Uljaste külas, riigile kuuluval katastriüksusel Sonda metskond 4 (tunnus: 75101:001:0140). Uuringuruumi teenindusala paikneb maatulundusmaal, mis on kaetud metsaga. Ala piirneb põhjast Pada – Sonda kõrvalmaantee kaitsevööndi (tee nr 17117) ning lõunast Uljaste tee kõrvalmaantee kaitsevööndiga (tee nr 13185). Osa uuringualast kattub Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuväljaga (plokk 3, aktiivne reservvaru) ning osa Sonda (Uljaste II) liivamaardlaga (plokk 1, passiivne reservvaru). Uuringualast läänes, enam kui 100 m kaugusel asub maaparandussüsteemi (ULJASTE 3/PÜ- 114) eesvoolu (Toomika kraav (Leinoja), tunnus: 11072000100100011E) kalda piiranguvöönd. Uuringuruumi teenindusala plaan on esitatud taotluse graafilise lisana. Plaani mõõtkava 1 : 5000 on valitud ruumiobjektide detailse näitamise huvides. 2.2 Varasem uuritus Uljaste ala on varasemate uuringute käigus kaetud nii gravimeetriliste kui magnetomeetriliste (maapealsed ja aeromagnetilised) geofüüsikaliste uuringutega (Puura ja Vaher 1962; Puura ja Vaher 1963; Lapina ja Lapin 1970; Gromov ja Gromova 1974; Gromov 1993). Esimesed puuraugud rajati piirkonda 1960ndatel (Puura ja Kuuspalu 1966). Põhjalikumad puurimistööd toimusid 1970ndatel süvakaardistamise käigus, millal viidi läbi suurel hulgal poolkvantitatiivseid geokeemilisi analüüse (Puura jt 1977). Uljaste piirkonna aluskorrakivimites sisalduvate metallide levikut käsitleti viimati Eesti aluskorra maagiilminguid hindavas aruandes (Petersell jt 1991). Aluskorrakivimitesse lõikuvaid puurauke on Uljaste polümetalse anomaalia piirkonda puuritud 28, millest suuremaid metallide sisaldusi (Cu, Pb ja Zn summaarne sisaldus üle 1%) on täheldatud kolmes puuraugus (F188, F227 ja F194). 2.3 Geoloogilise läbilõike kirjeldus Lihtsustatud geoloogilise läbilõike kirjeldus puursüdamiku F227 alusel: 0–6m Kvaternaarisetted 6 – 17,5 m Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna kihistu kukersiiti sisaldav lubjakivi 17,5 – 32,7 m Ordoviitsiumi ladestu Kõrgekalda kihistu savikas kukersiidi kihtidega lubjakivi 32,7 – 54,2 m Ordoviitsiumi ladestu Väo, Kandle, Sillaoru ja Toila kihistu lubjakivi ja dolomiit 54,2 – 56 m Ordoviitsiumi ladestu Leetse kihistu glaukoniitliivakivi 56 – 68,6 m Ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu Kallavere kihistu biodetriiti sisaldav liivakivi ning Tiskre kihistu kvartsliivakivi ja aleuroliit 68,6 – 156 m Kambriumi ladestu Lükati kihistu aleuriitsavi ja Lontova kihistu sinisavi ja aleuroliit 156 – 181,9 m Ediacara ladestu Voronka kihistu liivakivi ja aleuroliit 181,9 – 228 m Ediacara ladestu Kotlini kihistu savi ja aleuroliit ning Gdovi kihistu liivakivi ja aleuroliit 228 – 502+ m Paleoproterosoikumi kristalsed kivimid Uuringuruumi kristalse aluskorra kivimid kuuluvad metasedimentidega esindatud Alutaguse tsooni, mille valdavalt madalast magnet- ja gravitatsiooniväljast eristub Uljaste piirkond seal levivate sulfiid- grafiitgneisside („mustad kildad“) tõttu. Anomaaliate põhjuseks on laialt levinud, paiguti intensiivne pürrotiinne mineralisatsioon, millega kaasnevad sageli püriidi, sfaleriidi, galeniidi, kalkopüriidi, molübdeniidi ja teiste sulfiidsete mineraalide ilmingud. Kõrgemad metallide sisaldused on seotud vilgugneisi kompleksides esinevate sulfiid-grafiitgneisside ning nendega assotsieeruvate kivimite – kvartsiitide, silikaatmarmorite ja pürokseenskarnidega. 2.4 Hüdrogeoloogilised tingimused Uljaste piirkonnas lasuvad järgmised veekompleksid (ülalt alla): Kvaternaari veekiht, Ordoviitsiumi - Kambriumi veekiht, Kambrium – Vendi Voronka veekiht ja Kambrium – Vendi Gdovi veekiht. Ordoviitsium – Kambriumi veekihti eraldab Kambrium – Vendi Voronka veekihist Lükati – Lontova veepide ning Kambrium – Vendi Voronka veekihti Kambrium – Vendi Gdovi veekihist Kotlini osaline veepide. Sporaadiliselt esineb vett ka kristalse aluskorra murenemiskoorikus ja lõhedes. 3. Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus Arvestades puursüdamikust F227 tehtud poolkvantitatiivseid geokeemilisi analüüse ning litoloogilist ehitust, puuritakse käesoleva uurimistöö käigus kuni kolm vertikaalset puurauku. Graafilises lisas on näidatud puuraukude orienteeruvad asukohad, täpsed puurimiskohad selguvad välitööde planeerimise käigus. Vajadusel rajatakse uuringuruumi alal puurimisplats ning ligipääsutee, millega võib kaasneda osaline raadamine ja pinnase täitmine. Kavandatud puurauk ulatub maksimaalselt kuni 700 meetri sügavusele maapinnast. Puurimine toimub südamikpuurimise teel (puuraugu algdiameeter on soovitavalt 96 mm ning kristalsetes kivimites tõenäoliselt – 75,7 mm; sõltub puurimisagregaadi tehnilistest parameetritest). Puurimise väljatulek on settekivimitest planeeritud >85% ning kristalsetest kivimitest >90%. Pärast puurimistööde lõppu teostatakse puuraugus geofüüsikalised uuringud kivimkihtide sügavuste täpsemateks määranguteks ning täiendava geotehnilise informatsiooni kogumiseks. Seejärel toimub puursüdamiku põhjalik kirjeldamine, mille käigus võetakse proovid geokeemilisteks ja petrofüüsikalisteks analüüsideks vastavalt tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele. Geokeemilised analüüsid viiakse läbi akrediteeritud laborites kaasaaegsetel meetoditel. Pärast analüüsitulemuste kättesaamist koostatakse nõuetele vastav aruanne. 4. Keskkonnamõju Üldgeoloogilise uurimistöö käigus Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Puurimisplatsid ja vajadusel ligipääsuteed rajatakse võimalikult loodust säästval viisil. Üldgeoloogilise uurimistöö teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ning uurimistööga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Pärast puursüdamiku võtmist, sondeerimist ja veetaseme mõõtmist puuraugud likvideeritakse, mille käigus täidetakse need vastavalt liiva, karbonaatse materjali või pinnakatte osas moreeniga ning tihendatakse puurpingi hüdraulika abil. Puurimise teel läbistatud veepidemed taastatakse tamponeerimise (tsementeerimise) teel. Kasvukihi intervall täidetakse puuraugust võetud kasvukihiga. Puuraukude ümbrus taastatakse uuringueelsesse seisukorda ja vajadusel korrastatakse puuragregaadi ning autode liikumise teed. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude likvideerimisel lähtutakse maapõueseadusega seatud tingimustest. Kuna suurem osa puuraukudest võetud südamikust võetakse proovimiseks ja kuulub säilitamisele ning puuritud kattepinnas kasutatakse ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid, mistõttu ei ole kaevandamisjäätmekava esitamine vajalik. Üldgeoloogilise uurimistööga ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, Samuti ei halvendata keskkonna vastupanuvõimet, kuna ei ületata õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Kavandatava tegevuse asukohtades ei muudeta (ei halvendata) inimeste tervist ja elanikkonna heaolu. 5. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning võib ettenägematutel põhjustel muutuda. 1. Ettevalmistamine välitöödeks: 3 kuud 2. Välitööd (puuraukude rajamine): 6 kuud 3. Laboratoorsed tööd: 3 kuud 4. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud Üldgeoloogilise uurimistöö luba taotletakse kolmeks aastaks. Kasutatud materjalid Gromov, O. 1993. Sostavlenije gravimetritsheskih kart m-ba 1:50 000 i 1:200 000 I magnitometritsheskoi kartõ m-ba 1:200 000 Severo-vostotshnoi Estonii (Kirde-Eesti gravimeetrilise kaardi (mõõtkavas 1:50 000 ja 1:200 000) ning magnetomeetrilise kaardi (mõõtkavas 1:200 000) koostamine). EGF 4686. Gromov, O., Gromova, G. 1974. Ottshot o geofizitsheskih rabotah po kartirovaniju kristallitsheskogo fundamenta na utshastke Kunda-Kiviõli (Aruanne geofüüsikalistest töödest kristalliinse vundamendi kaardistamisel Kunda-Kiviõli piirkonnas). EGF 3279. Lapina, J., Lapin, S. 1970. Objasnitelnaja zapiska po Loksinskoi i Uljastenskoi ploshtshadjam, perspektivnõm na polimetallitsheskoje orudenenije. EGF 3691. Petersell, V., Kivisilla, J., Pukkonen, E., Põldvere, A., Täht, K. 1991. Ottshot ob otsenke rudoprojavleni i totshek mineralizatsii v osadotshnom tshehle i kristallitsheskom fundamente Estonii (Maagiilmingute ja mineralisatsioonipunktide hindamine Eesti aluspõhjas ja aluskorras). EGF 4523. Puura, V., Kuuspalu, T. 1966. Metallogenitsheskaja karta Estonskoi SSR m-ba 1:500 000 (Ottshot po teme). Ottshot III. Rudoprojavlenija v kristallitsheskom fundamente utshastkov Iõhvi i Uljaste (Eesti NSV metallogeegeeniline kaart mõõtkavas 1:500 000. Aruanne III. Maagi-ilmingud Jõhvi ja Uljaste ala). EGF 2801. Puura, V., Vaher, R. 1962. Ottshet o poiskah polimetallitsheskih mestorozhdenii v Estonii v 1960-61 gg. EGF 1828. Puura, V., Vaher, R. 1963. Ottshet o rezultatah poiskovõh rabot na polimetallitsheskije rudõ na utshastkah Uljaste i Sinimjae (S-V Estonija) za 1961-1962 gg. EGF 2078. Puura, V., Klein, V., Koppelmaa, H., Gromov, O., Kala, E., Kivisilla, J., Keerup, O., Niin, M., Niin, S., Petersell, V. 1977. Ottshot o glubinnom geologitsheskom kartirovanii kristallitsheskogo fundamenta ploshtshadi Kunda-Kiviõli (Severnaja Estonija) m-ba 1:500 000 za 1974-1977 godõ (Aruanne kristalliinse vundamendi süvakaardistamisest Kunda-Kiviõli piirkonnas (Põhja-Eesti) mõõtkavas 1:500 000). EGF 3476. Seletuskirja koostaja: Siim Nirgi Geoloog Eesti Geoloogiateenistus 14.03.2019 Kinnitas : Heikki Bauert Osakonna juhataja Eesti Geoloogiateenistus Palume üldgeoloogilise uurimistöö luba saata elektrooniliselt aadressile: [email protected]  ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi Eesti Geoloogiateenistus 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress 77000387 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruum 2.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald 2.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 5,58 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi Eesti Geoloogiateenistus 3.2. Äriregistri kood / isikukood 3.3. Aadress 77000387 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 4. Tööde iseloom 4.1. Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja lähteülesanne ja maht Uljaste aluskorrakivimite polümetalse anomaalia geokeemiline uuring Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks. 4.2. Uurimissügavus, m 700 4.3. Puuraukude arv 3 4.4. Uuringukaeveõõnte arv - 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine 4.6. Geofüüsikalised tööd: Puuraugu geofüüsika: magnetiline vastuvõtlikkus, looduslik gammakiirgus, näiv eritakistus, tihedus, indutseeritud elektromagnetväli 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) Geokeemilised ja petrofüüsikalised analüüsid 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 4.9. Loa taotletav kehtivusaeg 3 aastat 5. Lisade loetelu 5.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [ ] Loa taotleja: Alvar Soesoo direktor allkirjastatud digitaalselt Nimi amet allkiri kuupäev