Kiri

Hr Paul Künnap Teie 03.12.2018 Advokaadibüroo Sorainen Meie 21.02.2019 nr 15-1/9103-2 Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava info esitamiseks Austatud härra vandeadvokaat Esitasite 03.12.2018 Finest Bay Area Development OÜ nimel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise taotluse, et kavandada Soome ja Eesti vahelist raudteetunnelit ja sellega seonduvat tehissaart (taotlus).1 1. Taotluse menetlemine Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-dest 6 ja 16 edastas Rahandusministeerium taotluse 13.12.2018 arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile.2 Kokkuvõtvalt küsis Rahandusministeerium taotlusega seoses teiste ministeeriumite arvamust järgmiste asjaolude kohta: 1.1. Kas taotluse järgi kavandatav ehitis vastab planeerimisseaduse § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele? 1.2. Kas taotletava tegevusega seoses esineb planeerimisseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise aluseid? 1.3. Kas taotluses esitatud andmed on piisavad riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või mittealgatamise otsustamiseks? 1.4. Millised uuringud või analüüsid tuleb raudteetunneli ja tehissaare kavandamiseks läbi viia? 1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6108138 2 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130148, https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130154, https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130041, https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130104 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1.5. Milliseid otseseid või kaudseid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevaid riske ja kulusid tuleb Vabariigi Valitsusel planeeringu algatamisel või mittealgatamisel arvestada? Arvestades kavandatava ehitise eeldatavat mõju Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja ühiskonnale ning ehitisega seotud teemade keerukust, pidasid ministeeriumid enne Rahandusministeeriumi 13.12.2018 kirjale vastamist vajalikuks taotluse teemaliste kohtumiste korraldamist. Kohtumistel tutvustati seni praktikas vähe kasutatud riigi eriplaneeringu instrumenti3 ning selgitati Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli projekti taustinfot. 2. Riikidevaheline koostöö ehitise asukoha valimisel Raudteetunneli ja tehissaare kavandamisega seotud protsesse tuleb koordineerida Soome Vabariigi valitsusega. Kavandatav strateegiline transporditaristu loob kahe riigi vahele püsiühenduse ja seega ei ole planeeringu elluviimine ja ehitiste käitamine tulevikus kahe riigi koostööta võimalik. Koostöö vajalikkust Soome Vabariigiga planeerimismenetluse raames on sedastatud ka taotluse leheküljel 4 peatükis 3.2. „Suur riiklik või rahvusvaheline huvi raudteetunneli kavandamiseks“. Arvestades, et tänaseks ei ole üheselt selge Soome Vabariigi poolne tahe raudteetunneli rajamiseks, mis on aga planeeringu elluviimise üheks peamiseks eelduseks, peame vajalikuks enne raudteetunneli ja tehissaare rajamiseks riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või mittealgatamise otsustamist allkirjastada Soome Vabariigiga valitsuse tasandil ühiste kavatsuste memorandum, mis tagaks riikidevahelise koostöö pikaajalise järjepidevuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud tegevustega memorandumi allkirjastamiseks kahe riigi transpordiministrite poolt. Arvestades haldusmenetluse seaduse §-s 41 sätestatut, anname teada, et Vabariigi Valitsusel ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades võimalik taotletud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist või mittealgatamist otsustada planeerimisseaduse § 28 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.4 Vabariigi Valitsus langetab taotluse suhtes otsuse pärast Soome Vabariigiga ühiste kavatsuste memorandumi allkirjastamist, järgnevalt nimetatud puuduste kõrvaldamist ja kõigi täiendavate andmete esitamist. 3. Taotluse puuduste kõrvaldamine ja taotluse täiendamine riigi eriplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamiseks Selleks, et Rahandusministeeriumil oleks pärast eelnimetatud memorandumi allkirjastamist võimalik teha Vabariigi Valitsusele ettepanek riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või mittealgatamise otsustamiseks, palume ministeeriumitelt saadud seisukohti5 arvestades kõrvaldada taotlusest järgmised puudused ja täiendada taotlust järgmiste teemade osas: 3 Riigi eriplaneeringu instrument sätestati esmakordselt 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega. 4 Planeerimisseaduse § 28 lg 3: Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates. 5 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6236414; https://adr.rik.ee/ram/dokument/6210065; https://adr.rik.ee/ram/dokument/6187672; https://adr.rik.ee/ram/dokument/6249621; https://adr.rik.ee/ram/dokument/6252465 2 3.1. Taotluse peatükis 4. „Kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus“ kirjutatakse, et erinevate stsenaariumide kohaselt kasvab kaubavedude nõudlus eeldatavasti 8,4 miljonilt tonnilt 2016. aastal 22 miljonile tonnile 2030. aastal. Tegelikult liikus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel 2016. aastal Eesti ja Soome vahel 3,8 miljonit tonni kaupa mitte 8,4 miljonit tonni. Palume põhjendada esitatud andmete erinevust riigile teadaolevatest andmetest. 3.2. Taotluse joonisel 1 puudub legend, mistõttu jääb selgusetuks, milline trassialternatiiv, millisele märgistusele (VE1a, VE1b, VE1c või VE2) vastab. Taotluse peatükis 4.1. „Esialgsed trassialternatiivid“ esitatud kirjelduste järgi võib vaid eeldada, milline trassialternatiiv, millisele märgistusele vastab. Seetõttu ei vasta ilmselt trassialternatiivi VE1c kirjeldus joonisel 1 esitatule, sest trass kulgeb merealal Viimsi poolsaarest idas, mitte läänes nagu kirjelduses on selgitatud. Palume kõrvaldada taotlusest nimetatud puudused. 3.3. Taotluse joonisel 1 ei ole sarnaselt Tallinna madalale ja Uusmadalale tähistatud Nygrundi madala asukohta, kuigi peatüki 4.1. „Esialgsed trassialternatiivid“ tekstis viidatakse ka sellele madalale. Palume kõrvaldada taotlusest nimetatud puudus. 3.4. Taotluse peatükis 4.1. „Esialgsed trassialternatiivid“ puudub trassialternatiivi VE2 esialgse asukoha kirjeldus ning erinevalt trassialternatiividest VE1a, VE1b ja VE1c on esitatud ainult raudteetunneli konstruktsiooni kirjeldus. Trassialternatiivid VE1a, VE1b ja VE1c kulgevad kirjelduste järgi, aga ainult Ülemiste terminalini/ Tallinna lennujaamani mitte ei ühildu Rail Balticaga. Palume kõrvaldada taotlusest nimetatud puudused. 3.5. Lisada taotlusele projekti elluviimise realistlik ajakava, mis sisaldab ruumilisele planeerimisele, mõjude hindamisele, uuringutele, projekteerimisele, raudteetunneli ehitamisele, tehisaare rajamisele, raudtee installeerimisele ning peatuskohtade, depoode ja terminalide ehitamisele jmt kuluvat aega. Taotluses on märgitud, et raudteetunnel avatakse detsembris 2024. Soovitud ajakava on vajalik selleks, et hinnata, kas projekt on taotluses näidatud ajaks õigusaktide nõudeid ja senist praktikat arvestades realiseeritav. 3.6. Täpsustada kavandatava planeeringu eesmärki. Taotluses toodud info põhjal jääb selgusetuks, kas planeeringu koostamise eesmärgiks on ainult raudteetunneli ja tehissaare asukohavaliku läbiviimine ja detailse lahenduse koostamine või kõikide raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike rajatiste (sh maapealse infrastruktuuri (depood, peatuskohad, kõrgepingeliinid jmt)) ning raudtee rajamisest tingitud ümberehituste jaoks planeeringulahenduse koostamine. Rahandusministeerium peab otstarbekaks koostada planeeringulahendus kõikide raudtee sihipäraseks kasutamiseks vajalike rajatiste ning raudtee rajamisest tingitud ümberehituste tarvis. Info on mh vajalik kavandatava tegevuse planeeringuala piiritlemiseks. 3.7. Palume taotluses selgitada, kuidas on arendaja nägemuses kavandatud raudteetunneli opereerimine (sh kes ostab rongid). Selgitus on oluline, et hinnata projekti elluviidavust tulevikus ja riigile kaasnevaid potentsiaalseid kulusid. 3.8. Palume taotluses selgitada projekti finantseerimiskavasid, sest esitatud taotluses puudub info kavandatava objekti finantseerimisega seotud võtmeküsimuste osas, sh ülevaade projekti üldisest finantseerimise plaanist ja finantseerimisallikatest. 3 3.9. Kavandatud tegevusega seoses on oluliseks riskiks kui tegevus jääb mingil põhjusel osaliselt või täies ulatuses ellu viimata või lõpetab raudteetunneli operaator oma tegevuse. Seetõttu palume selgitada, millised on arendaja riskide maandamise meetmed, millised on võimalikud lahendusvariandid (nt keskkonnahäiringu või -ohu likvideerimiseks) või kes peaks arendaja hinnangul kandma taotluse kohase ehitise konserveerimise ja ohutus seisundis säilitamise kulud ning millistest rahalistest vahenditest peaks nende kulude kandmine toimuma. 3.10. Palume lisada taotlusele tunneli taristu lahenduste, tingimuste ning veomahtude kirjeldus, et hinnata iga-aastaseid taristu ning rongide kasutus- ja hoolduskulusid. 3.11. Täiendada taotlust kavandatava raudteetunneli reisijate arvu prognoosi osas. Taotluses hinnatakse aastal 2030 reisijate arvuks 51 miljonit inimest. 2017. aastal sõitis Tallinna ja Helsingi vahel 9 miljonit reisijat. FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis6 hinnati reisijate arvuks 2050. aastal 12,5 miljonit reisijat (lisaks laevadel 10,5 miljonit). Kavandatava tegevuse elluviidavuse hindamiseks, arvestades eespool kirjeldatud võimalikke riske, soovime põhjendusi, kuidas on saadud niivõrd erinev reisijate arv võrreldes FinEst Link projekti analüüsiga. 3.12. Täiendada taotlust kavandatava raudteetunneli kaubamahtude prognoosi osas. Taotluse järgi kasvab kaubavedude nõudlus eeldatavasti 22 miljonile tonnile 2030. aastal. FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis hinnati raudteetunneli kaubamahuks 2050. aastal 8,4 miljonit tonni aastas. Kavandatava tegevuse elluviidavuse hindamiseks, arvestades eespool kirjeldatud võimalikke riske, soovime näha, kuidas on saadud sedavõrd erinev kaubamahtude prognoos võrreldes FinEst Link projekti tasuvusanalüüsiga. 3.13. Taotluse järgi planeeritakse tehissaarele rajada püsiv süvasadam laevatee ja sadamakaiga.7 Vajalik on täpsustada, mida selle all täpsemalt silmas peetakse (eesmärk, suurus, mahud), sest planeeringu algatamise või mittealgatamise otsustamisel tuleb arvesse võtta ka sadama rajamise ja toimimisega kaasnevaid asjaolusid. Samuti jääb selgusetuks, kellele süvasadam kuuluks ja kes seda opereerima hakkab. 3.14. Täiendada taotluse peatükis 6. „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ esitatud esialgset loetelu hinnatavatest keskkonnamõjudest. Nimetatud peatükis on toodud esmane loetelu peamisest keskkonnamõjust, mida eeldatavalt tuleb hinnata maismaal ja merekeskkonnas. Kuigi detailsem loetelu hinnatavast keskkonnamõjust plaanitakse esitada järgnevates etappides, juhime varakult tähelepanu sellele, et loetellu tuleb lisada ka mõju põhjaveele ning mõju maapõues. Olemasoleva teabe põhjal on Keskkonnaministeeriumi hinnangul kavandatava tegevuse suurimad riskid seotud elanikkonna joogiveevarustusega. Piirkonnas, kus elab ligi pool Eesti elanikkonnast, võib kavandatava tegevuse tõttu saada kannatada joogiveevarustus, kuna tunnel läbib kõiki põhjaveekihte ning võib mõjutada põhjavee toitumist, veetaset ja kvaliteeti. Lisaks võib halveneda joogivee kvaliteet. Tallinna lähiümbruse elanike joogiveevarustus baseerub suures osas põhjaveel, mis on üldkasutatav hüve. Kuigi Tallinna ühisveevarustus baseerub enamasti pinnaveel, siis hädaolukorras on ka Tallinnas veevarustus tagatud põhjaveega. Viimsis esineb juba praegu probleeme veevarustusega. Seega võib põhjavee 6 http://www.finestlink.fi/wp-content/uploads/2018/02/FinEst-link-REPORT-FINAL-7.2.2018.pdf 7 Taotluse peatükk 4.2. „Tehissaar“ (lk 9): Saarele rajatakse lisaks sellele veel püsiv süvasadam laevatee ja sadamakaiga. 4 riskide tõttu tekkida olukord, et kavandatavat tegevust ei saa ellu viia, kuid see tuleb välja selgitada asjakohaste uuringute ning mõju hindamisega. 3.15. Palume taotlust täiendada taotlejal olemasoleva teabega, mis on seotud kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju, võimalike ohtude ja riskidega, arvestades ka käesolevas kirjas välja toodud asjaolusid. Kuigi kavandatava raudteetunneli rajamine on Eesti jaoks unikaalne, siis taotluse täiendamisel ning laiemalt kogu projekti kontekstis saab tugineda analoogsete projektide elluviimisel saadud kogemustele. 3.16. Kuigi tehniliselt on raudteetunneli rajamine saadud tagasiside alusel võimalik, siis ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil taotluses toodud info põhjal kindlat veendumust, et arendaja suudab planeeringu tulevikus planeerimisseaduse § 28 lõike 2 punkti 1 mõistes ellu viia. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei tule arendaja võimekus riigist sõltumatult projekt ellu viia taotlusest välja ning riik ei ole täna veel otsustanud, kas või kuidas ta soovib projekti panustada. Seepärast palume taotlust selles osas täiendada ja üksiti selgitada, mis tagab arendaja hinnangul raudteetunneli konkurentsivõime võrreldes kahe riigi vahel eksisteerivate ühendustega. Nimetatud puuduste kõrvaldamine ja soovitud täiendused on vajalikud taotluses esitatud teabe selgitamiseks ning seega riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või mittealgatamise otsustamiseks. Samuti on täiendused vajalikud planeerimisseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise eelduste esinemise või mitteesinemise hindamiseks ning nimetatud eelduste puudumisel planeerimisseaduse § 28 lõikes 5 esitatud nõuetele vastava riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. 4. Riigi huvi ja ettepanekud kavandatava tegevuse planeerimisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud tagasiside põhjal saab Vabariigi Valitsusele teha ettepaneku taotluse kohase riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või mittealgatamise otsustamiseks ainult juhul, kui raudteetunnel on ühendatud Rail Baltica trassiga nii reisijate, kui ka kaubaveo osas. Samuti on eelduseks asjaolu, et tunnelis oleval raudteel kasutatakse Euroopa rööpmelaiust 1435 mm, mis on Rail Baltica raudteel kasutatav rööpmelaius. Kuna tunnelist tulev raudtee tuleb ühendada Rail Balticaga, siis peame oluliseks, et sama rööpmelaius oleks kasutusel ka tunnelis oleval raudteel. Selliselt tagame reisijate-ja kauba tõrgeteta liikumise Helsingi ja Kesk-Euroopa vahel. Juhime tähelepanu, et raudtee ühendamiseks riigi ülejäänud raudteetaristuga võib planeerimisel tekkida vajadus ka 1520 mm rööpmelaiusega arvestamiseks. Arvestades ka ministeeriumitelt saadud seisukohti, peab Rahandusministeerium vajalikuks muuta taotluses välja pakutud planeeringuala selliselt, et selle ida- ja läänepiir merealal kuni Eesti majandusvööndi piirini ühtiks planeeringuala vastavate piiridega maismaal. Eesti mereala geoloogia on senini uurimata, mistõttu ei ole meie hinnangul põhjendatud planeeringuala kitsendamine merealal konkreetsete trassidega. 5. Uuringud ja analüüsid, mis tuleb teha riigi eriplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks 5 Edasiste tegevuste kavandamisel on oluline teada, et juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu ja KSH algatada, siis tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusel planeeringu koostamiseks teha järgmised uuringud ja analüüsid: 5.1. Üldgeoloogilised uuringud. 5.2. Uuring raudteetunneli laiemale majanduslikule mõjule piirkonnas. Laiema majandusliku mõju hindamisel tuleb hinnata ka varianti, kus Tallinnas asuks üks peatuskoht lisaks Ülemistele ka kesklinna piirkonnas. Senistes uuringutes ei ole sellist võimalust põhjendamatult kaalutud. 5.3. Tööjõu vajaduse ja paiknemise analüüs tunneli ehitamise ajal. 5.4. Uuring tunneli ehitusetapis tekkivate materjalide käitlemise ja kasutamise kohta ning logistilise kontseptsiooni koostamine. 5.5. Raudteetunnelile vajaliku elektritoite tagamise analüüs. 5.6. Uuring selle kohta, kuidas mõjutab tunneli ehitus ohutust Soome lahes, sh veeliiklust Tallinna lahes ja Soome lahes, rahvusvahelistel veeteedel, merepõhja taristut ning kuidas arvestatakse võimalike lõhkemata lõhkekehadega. Keskkonnaministeeriumi esitatud praegu teadaolevate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute nimekiri on lisatud kirjale eraldi tabelina (keskkonnauuringute tabel). Rõhutame, et tegemist on olemasolevatest teadmistest lähtuva uuringute loeteluga, mis tähendab, et planeerimisprotsessi käigus võib tekkida vajadus täiendavate uuringute järele. Leiame, et riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH raames läbiviidavate uuringute algandmed ja tulemused peavad olema avalikud. Arvestades projekti mastaapsust ning vajalike uuringute hulka teeme ettepaneku, et uuringute lähteülesanded tuleks kooskõlastada vastava valdkonna pädevate asutustega. Lisaks tuleb hüdrogeoloogiliste uuringute tulemused esitada hinnangu andmiseks põhjaveekomisjonile.8,9 Konkreetne keskkonnaseire vajadus ning eesmärgid peavad selguma läbiviidavate uuringute ning KSH tulemusena. Vajalik on teostada asjakohast ehituseelset, -aegset ja -järgset seiret. Sealjuures tuleb arvestada asjaoluga, et erinevates etappides võivad seiretööd erineda. Näiteks raudteetunneli valmimise järel on vajalik mere-elustiku ja elupaikade seire. Koostada tuleb põhjaveeseire kava ja vajadusel rajada eraldi seirevõrk, sama kehtib geotehnilise seire ning seismoseire kohta. KSH käigus tuleb välja töötada keskkonnaseire programm seiretegevusteks projekti eel, ajal ja järel ning esitada see kooskõlastamiseks pädevatele asutustele. 8 Keskkonnaministri 17.10.2002 määruse nr 60 „Põhjaveekomisjoni põhimäärus“ § 2 lõige 1 punkt 4: Põhjaveekomisjoni ülesanded on hinnangu andmine hüdrogeoloogiliste uuringute tulemustele ja põhjaveealaste õigusaktide eelnõudele. 9 https://www.envir.ee/et/pohjaveekomisjon 6 Sarnaselt keskkonnaseire vajadusele on vajalik selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimis- ja leevendamismeetmed ning tunneli teeninduse käigus tekkivate piirangute olemus (nt selles kontekstis, et tegemist on aktiivselt kasutatava kalapüügialaga, ka osaliselt tehissaarte rajamise piirkondades). Lisaks toon välja, et planeerimisprotsessis tuleb arendajal koostöös riigi pädevate asutustega analüüsida kavandatavas raudteetunnelis ja seonduvatel ehitistel päästevõimekuse, korrakaitseliste tegevuste ja turvateenuse tagamisega seotud küsimusi. Nimetatud tegevustega seotud küsimuste lahendamine on oluline nii tunneli ja sellega seonduvate ehitiste ehitamise kui ka nende hilisema käitamise ajal. 6. Keskkonnauuringuteks vajalikud load Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud eeldavad üldgeoloogilise uurimistöö loa olemasolu. Nimetatud uuringutega kogutakse teavet ala üldise geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse kohta. Uuringutest saadava sisendi alusel valitakse hiljem mh välja sobiv trassialternatiiv ning toimub edasiste uuringute suunamine. Selliste tööde korraldamine sobitub Eestis kõige paremini üldgeoloogilise uurimistöö formaati. Maapõueseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on üldgeoloogiline uurimistöö maapõue geoloogilise ehituse või maavara leviku selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. Ehitustingimuste ja täpsema projekteerimise alusinfo kogumiseks juba valitud trassil võib hiljem koguda täiendavat teavet ehitusseadustiku alusel ehitusgeoloogiliste uuringute formaadis, mis on just selleks mõeldud. Keskkonnaministeerium peab asjakohaseks teha riigi eriplaneeringu asukoha valiku etapis geoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud kompleksselt ühe üldgeoloogilise uurimistöö raames, et avalduv keskkonnamõju oleks väiksem ja kogutavad andmed paremini seostatavad. Kalade kudealade ning rändeuuringute läbiviimiseks on vajalik eripüügiluba. Kui uuringuid teostatakse välisriigi laevaga, siis tuleb arvestada laevaloa vajadusega. Hea koostöö tagamiseks oleme valmis kirjas toodud asjaolude selgitamiseks kohtuma ja kaasama kohtumisele ka teised pädevad asutused. Kohtumise korraldamiseks pöörduge palun Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõuniku Heddy Klaseni poole (611 3233, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisa: Keskkonnauuringute tabel 7 Teadmiseks: Riigikantselei Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Välisministeerium Eesti Geoloogiateenistus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Heddy Klasen [email protected] 8  Uuring tehakse asukoha eelvalikul Uuringu eeldatav Nr Valdkond Uuringu nimetus Uuringu eesmärk Uuringu sisu kirjeldus, et saavutada oodatud tulemus Nõuded uuringu teostajale (1) või detailse lahenduse Uuringu vajalikkuse põhjendus kestus väljatöötamisel (2) Koostada kavandatava tegevuse mõjuala (uuringuala) Vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba. Üldgeoloogilist uurimistööd korraldab ja juhib hüdrogeoloogline kaart ja hüdrogeoloogline mudel. Eesmärk on selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi (edaspidi kompetentsus) omav isik. Isiku tunneli võimalike trassialade hüdrogeoloogiliste tingimuste Geoloogilis-hüdrogeoloogiliste uuringute käigus kirjeldatakse detailselt kavandatava tegevusega kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid väljaselgitamine, et oleks tagatud põhjavee ja joogiveehaarete seotud põhjaveekihid. Uuringupuuraukudes tehakse geofüüsikalised uuringud, määratakse riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse Täpsed hüdrogeoloogilised kaardid ja läbilõiked on vajalikud kavandatud Hüdrogeoloogline kaitse nii tunneli ehitustöödel (sh tunneli enda kaitseks, et ei katsepumpamistega hüdrogeoloogilised parameetrid, veetasemete muutused. Kirjeldatakse ka eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja 1 ja/või 2 1 Põhjavesi ehitustegevuste keskkonnamõju hindamiseks põhjaveele ja maa-aluste ehitiste 3 aastat kaardistamine toimuks põhjavee "läbimurret" tunnelisse) kui tunneli murenemiskooriku ja aluskorra hüdrogeoloogilisi omadusi. Koostatakse detailsed oskused. Üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, (sõltub planeeringuala suurusest) (tunnelid, šahtid) projekteerimiseks ning puurimise tehnoloogia valimiseks. tööperioodil (nt põhjavee korrodeeriv mõju tunneli hüdrogeoloogilised kaardid ja geoloogilis-hüdrogeoloogilised läbilõiked. Koostatakse uuringuala kellel on veeseaduse § 123 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Hüdrogeoloogilise konstruktsioonidele). Sellest uuringust sõltuvad/olenevad ka hüdrogeoloogilised mudelid (kaasates kõik uuringualal levivad põhjaveekihid ja põhjaveekogumid). kaardistamise jaoks on vajalik lisaks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hilisemad projekteerimistingimused, lisaks on see sisendiks KSH tegemisel. hüdrogeolooglise kaardistamise valdkonnas (veeseadus § 123 punkt 2). Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihid on kogu Põhja-Eesti Hüdrogeoloogiliste uuringutega hinnatakse, kas ja kuidas tunneli rajamine, rekonstrueerimine, olulisemad ühisveevarustuse joogiveeallikad ning tunneli rajamine mõjutab neid Hinnata kavandatava tegevuse ehitus- kui kasutusaegne mõju kasutamine ja likvideerimine mõjutab põhjaveekogumite keemilist ja koguselist seisundit ning Vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba. Üldgeoloogilist uurimistööd korraldab ja veekihte ning nendest veekihtidest moodustatud põhjaveekogumite seisundit. põhjaveekogumite seisundile, põhjaveekihtidele kui joogiveevarustuses kasutatavate põhjaveekihtide kinnitatud põhjaveevaru. Uuritakse ka juhib selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi (edaspidi kompetentsus) omav isik. Isiku Vastavalt geoloogilisele ja hüdrogeoloogilisele läbilõikele, läbindatavate kivimite joogiveeallikatele ja joogiveeks kasutatavatele põhjaveevarudele murenemiskooriku ja aluskorra hüdrogeoloogilisi omadusi. Uuritakse põhjavee keemilist ja kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid omadustele ja põhjaveekihtide iseloomule valitakse tunnelite ja šahtide läbindamise Harju- ja Raplamaal ning koostada hüdrogeoloogiline mudel. 1 ja/või 2 2 Põhjavesi Hüdrogeoloogiline uuring isotoopkoostist. Koostatakse uuringuala hüdrogeoloogilised mudelid (kaasates kõik uuringualal riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse tehnoloogia. Kõige olulisem keskkonnakaitse seisukohalt on tunneli rajamine läbi 3 aastat Kambriumi-Vendi veekihi avamusala on Soome lahe põhjas, kuhu (sõltub planeeringuala suurusest) levivad põhjaveekihid ja põhjaveekogumid). Hinnatakse kinnitatud põhjaveevaru ümberhindamise eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja settekivimite nii, et oleks tagatud põhjaveekihtide isolatsioon. Rajamise meetodi põhjaveekogum ei ulatugi, aga tunnel võib ka seda osa mõjutada vajadust. Välja töötatakse konkreetsed tegevused negatiivsete mõjude leevendamiseks oskused. Üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, valimiseks tuleb välja selgitada, milline on tunnelite rajamise kogemus maailmas ja võimalik on täiendav merevee intrusioon Kambriumi-vendi (vältimiseks). Hinnatakse meetmete rakendamise maksumus ja tõhusus. kellel on veeseaduse § 123 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. arvestades analoogiat Eesti hüdrogeoloogilise läbilõikega mandriosas (nt Viimsi). põhjaveekihti tunneli ehitustööde käigus. Vaja on kaaluda ka alternatiive võimalike maapinnale tuleku osas peale Viimsi ja kas üldse maapinnale tunneliga tulla. Eestis on määratletud põhjaveekogumitest sõltuvad maismaasüsteemid ja Kirjeldatakse põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisund ja kavandatava tegevuse mõju pinnaveekogumid. Nende ökosüsteemide seisund sõltub põhjavee keemilisest ja Põhjaveest sõltuvate Hinnata kavandatava tegevuse mõju põhjaveest sõltuvate Kompetentsuse eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega 1 ja/või 2 3 Põhjavesi ökosüsteemidele. Välja töötatakse konkreetsed tegevused negatiivsete mõjude leevendamiseks koguselisest seisundist. Seega kui inimtegveusega mõjutatakse põhjavee seisundit, 3 aastat ökosüsteemide seisund ökosüsteemide seisundile. omandatud teadmised ja oskused. (sõltub planeeringuala suurusest) (vältimiseks). Hinnatakse meetmete rakendamise maksumus ja tõhusus. siis peab analüüsima ka, kuidas need mõjutused avaldavad mõju sõltuvatele ökosüsteemidele. Maapinnale jõudva välisõhus Hinnata ehitusaegset ja ekspluatatsioonist tekkivat müra, mis 4 Välisõhk leviva müra ja vibratsiooni Muu hulgas koostatakse mõjutatud piirkonna mürakaart. Akrediteering. 1 Vajadusel õigeaegne müra vähendavate meetmete rakendamine. 1 aasta levib maapinnale. uuring Prognoosida, kui palju kavandatav tegevus kasvuhoonegaaside heidet CO 2 ekvivalentides aastas muudab ja arvutada suhe SKP-sse. Uuringu läbiviimisel tuleks arvesse võtta kavandatava tegevuse Kasvuhoonegaaside heite kogu elutsükli jooksul tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, sh taristu rajamisel tekkivat heidet. Varasem kogemus elutsüklianalüüsi koostamisel ning kasvuhoonegaaside heite Vajalik on teada, kuidas kavandatav tegevus kasvuhoonegaaside heidet mõjutab, et 5 Kliima + välisõhk Hinnata tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heitele. 2 1 aasta uuring Lisaks tuleks selgitada, millist mõju avaldab tegevus transpordisektori kasvuhoonegaaside heitele uurimisel. hinnata, millisel määral panustaks projekt kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. arvestades olemasolevat infrastruktuuri (nt laevatransport). Uuringus tuleks arvesse võtta ka taastuvenergia osakaalu energiatarbimises ning selle muutumist ajas. Veealuse müra uuringuteks tuleb eelnevalt tuvastada müratundlike liikide esinemine ehitustrassil. Tulemuste põhjal leitakse sobivad seirepunktid müraseireks ehitustööde ajal, prognoositakse tunneli rajamise ja kasutamisega tekkivat veealust müra ning hinnatakse selle võimalikku mõju Hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat veealust müra selle Ehituse ajal ja järel. müratundlikele liikidele (kalad, hülged, veelinnud). Kui viiakse läbi geoloogilised uuringud, siis suhtes tundlike liikide kaitseks, vajadusel plaanida/rakendada Arvestada HELCOMi müraseire metoodika ja seirejuhendiga Eeluuringu raames 0,5 mõõdetakse ja kaardistatakse uuringute jooksul tekitatavat impulss- ja pidevmüra ning hinnatakse Mereelustiku kaitse, leevendusmeetmete väljatöötamine ehitustööde 7 Merekeskkond Veealuse müra mõõtmine ehitustöödel ja tunneli toimisajal kaitsemeetmeid müratundlike (http://www.helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring- 2: Ehitusaegne ja -järgne seire a (seireandmete selle mõju mereelustikule. KSH raames pakutakse välja leevendusmeetmed müra suhtes tundlike keskkonnamõju vähendamiseks. liikide suhtes (sh kaitsemeetmete kavandamine/rakendamine manual/underwater-noise/ambient-noise). analüüs ja liikide kaitseks (nt tegevuspiirangud kalade kudeajal, lindude pesitsusajal, mullikardinate ehitustööde ajaks). modelleerimine) kasutamine jmt). Veealuse müra taustataset piirkonnas (olukord ilma tunnelita) saab hinnata veealuse müra praeguste seireandmete põhjal (seiraja TalTech, kontaktisik Aleksander Klauson) ja laevaliikluse info alusel. Piirkonna kasutusvõimalused Hinnata piirkonna kalaliike ja kavandatava tegevuse mõju Uuringuga hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kutselisele kalapüügile, selgitatakse 1 ja/või 2 8 Merekeskkond kalapüügiks madalatel ja kalapüügile, et tagada vajadusel kompensatsioonimeetmed Eripüügiluba (kalapüügiseadus § 20). 1 aasta majanduslikult oluliste ja kaitsealuste kalaliikide esinemine projektialal. (sõltub planeeringuala suurusest) traalpüügis kaluritele (ja kalavarudele) Hüdroloogiliste uuringutega hinnatakse, kas ja kuidas tunneli rajamine, rekonstrueerimine, kasutamine ja likvideerimine mõjutavad mere veesamba hüdroloogilisi protsesse, nagu Hinnata kavandatava tegevuse mõju hüdroloogilistele veevahetust, hoovuste režiimi, lainetust ning nendega seotud ainete transporti, sh ka Veesamba hüdroloogiliste protsessidele merevee sambas ning hinnata ehitustööde ja 1 ja 2 9 Merekeskkond settetrasporti. Asukoha valiku jaoks oleks tehtav eeluuring üldisem (hoovuste liikumissuunad ja - Merehoovuste modelleerimiskogemus. Vajalik KSH-s asukohaalternatiivide valimisel ja nende mõju hindamisel. 1 aasta muutuste modelleerimine rajatava tehissaare võimalikke mõjusid (nt setete kiirused, lainetus, setete kulutus- ja kuhjealad jmt) ja detailsema projekti väljatöötamisel vaja akumulatsioonialade muutused) ja nende ulatust meres. hinnata heljumi levikut ehitustöödel. Hinnata rajatava ujuvsaare mõju hüdrodünaamilistele protsessidele (sh võimalikud kulutus-kuhjealade muutused ja mõju ümbritsevale merealale). Kaardistada trassile jäävad vrakid ja miinid, et tagada muinsuste Uuringutega kaardistatakse trassile jäävad vrakid ja miinid. Miinide leidumisel tuleks need 1 ja 2 10 Merekeskkond Vrakkide ja miinide uuring Sukeldumisluba (muinsuskaitseseadus § 242). Muinsuste kaitse, tööde ohutus. 1 aasta kaitse ja ehitustööde ohutus. ohutustada. Planeeringuala elustiku (sh Uuringuga hinnatakse linnustiku ja hüljeste toitumis-, pesitsemis- ja puhkealad; käsitiivaliste ja imetajad, linnud, kalastik ja Hinnata kavandatava tegevuse mõju mereelustiku levikule ja lindude rändeteed; kalastiku koelmualad ja kaitsealuste kalaliikide esinemine; merepõhjaelustiku Merebioloogia ekspert; minimaalselt kolme 3 a töökogemus Läänemere mere- 1 ja 2 11 Elusloodus Info on vajalik, et kaardistada mõju elusloodusele. 2 aastat merepõhjaelustik ning mere- seisundile. väärtuslikud elupaigad. Teatud uuringud on eelvaliku osa ja mõju mereelustikule (kus kõik elustiku seires/uuringutes ja mere keskkonnaseisundi hindamises. elupaigad) uuring komponendid sees) on juba detailsema lahenduse väljatöötamiseks. Hinnatakse kavandatava tegevuse ehitamisega kaasneva heljumi kogust ja seda, kuhu heljum liigub, sh pärast tehissaare rajamist. Koostatakse joonised ja mudel, et hinnata heljumi mõju Kavandatava tegevusega Hinnatakse heljumi mõju merekeskkonna seisundile ja mere- 1 ja 2 12 Elusloodus merekeskkonna seisundile ja mere-elustikule. Eelvaliku ajal koos punktis 9 toodud uuringuga Mere hüdrodünaamika modelleerimiskogemusega ekspert, merebioloogia ekspert. Info on vajalik, et kaardistada mõju elusloodusele. 1 aasta kaasneva heljumi uuring elustikule. selgitada, milliste alternatiivide korral oleks heljumilevik väiksem (oleneb kohalikust geoloogiast ja hüdrodünaamikast). Detailsema lahenduse väljatöötamisel teha täpsem modelleerimine. Olemasolevate kaitstvate Teha alusuuringud/inventuur planeeringuala kaitstavate alade (Naissaare maastikukaitseala, Aegna loodusobjektide ja Natura Eesmärk on korrektse KSH/KMH ja Natura aladele mõju 1 ja 2 13 Elusloodus maastikukaitseala, Paljassaare hoiala ja selle laiendus) mereosa väärtuste ja nende seisundi osas Looduskaitse valdkonda tundev ekspert. Info on vajalik, et kaardistada mõju elusloodusele. alade väärtuste seisundi hindamine. (enne ehitusöid). hinnang  Esialgsed üldised geoloogilised, hüdrogeoloogilised, geofüüsikalised ja Vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba. Üldgeoloogilist uurimistööd korraldab ja juhib geokeemilised uuringud on asjakohane teha kompleksselt üldgeoloogilise Määratakse uuringualale jäävate kivimite ja setendite omadused ning homogeensus (võimalikud selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi (edaspidi kompetentsus) omav isik. Isiku uurimistöö formaadis. Konkreetsel valitud trassil võib hiljem teha täpsustavaid rikked jms), mis on mh oluline info tunneli rajamiseks sobivaima trassi ja tehnoloogia valikul. kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid Saada vajalikke geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi andmeid parima ehitusgeoloogilisi uuringuid. Info on vajalik parima võimaliku trassi valimiseks, 14 Maapõu Geoloogilised uuringud Tulemuse saavutamiseks on vajalik rajada ehitusgeoloogilise uuringu puurauke, viia läbi riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse 1 ja 2 3 aastat trassialternatiivi valikuks ja ehitustingimuste väljaselgitamiseks. lähtudes piirkonna geoloogilisest ehitusest ja hüdrogeoloogilstest tingimustest. geofüüsikalisi töid, analüüsida laboratoorselt kivimite ja setendite omadusi, anda hinnang saadud eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja Lisaks on uuring vajalik selleks, et saada infot uuringuala ehituslike tingimuste ja tulemustele jne. Samuti võib vajalik olla topo-geodeetiliste uuringute tegemine. oskused. Üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kivimite omaduste väljaselgitamiseks ning tunneliga kaasnevate erinevate mõjude kellel on veeseaduse § 123 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. hindamiseks. Ehitusgeoloogilise uuringu raames määratakse raudteetunneli trassile jäävate kivimite ja setendite Saada vajalikke ehitusgeoloogilisi lähteandmeid kavandatava omadused ning homogeensus (võimalikud rikked jms), mis on mh oluline info tunneli rajamiseks Ilma ehitusgeoloogilise infota ei saa koostada täpsemat projekti, valida sobivat Ehitusseadustiku § 24 lg 1 alusel peab ehitusuuringute tegemisel pädeva isiku 1 ja vajadusel andmete 15 Maapõu Ehitusgeoloogilised uuringud raudteetunneli planeerimiseks (sh ehitusprojektide koostamiseks) sobiva tehnoloogia valikul. Tulemuse saavutamiseks on vajalik rajada ehitusgeoloogilise uuringu trassi asukohta ja teha tunneli rajamiseks tehnoloogia valikut (puur-lõhketööd või 2 aastat kvalifikatsioon olema tõendatud. täpsustamiseks ka 2 ja selle rajamiseks. puurauke, analüüsida laboratoorselt kivimite ja setendite omadusi ning anda hinnang saadud muu tehnoloogia). tulemustele. Samuti võib vajalik olla topo-geodeetiliste uuringute tegemine. Analüüsida tunnelitrassi läbindamisel tekkiva kaevise kasutusvõimalusi. Selleks on vajalik hinnata Väljatava materjali kogus on tõenäoliselt suur ning maavarade ressursitõhusa Tunneli rajamisest tekkiva tekkiva kaevise kogust (sh selle transpordi ja ladustamise vajadust) ning omadusi. Käsitleda tuleks kasutamise põhimõtte kohaselt on oluline kasutada väljatav materjal efektiivselt, Kompetentsuse eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega 16 Maapõu kaevise omaduste ja Analüüsida tekkiva kaevise omadusi ja selle kasutusvõimalusi. ka sõltuvalt läbindamise tehnoloogiast tekkiva kaevise erisusi selle omadustele. Eelarve osas võib 1 ja 2 eriti kui tegemist on kvaliteetse ehitusmaavaraga. Samuti võib kogustest tulenevalt 1 aasta omandatud teadmised ja oskused. kasutusvõimaluste uuring vajalik olla ka kaevise võõrandamise osas arvestada keskkonatasu või tunneli ehituseks kaevise osutuda vajalikuks materjali ladustamise küsimus ning planeerida selle paigutamise kasutamise võimalust ja kogust (saarte ehitamiseks vms). võimalused ja tingimused. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 21.02.2019 16:43 Adressaat: Advokaadibüroo Sorainen <[email protected]>; Info <[email protected]> Teema: Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava info esitamiseks Manused: 15-19103-2 21.02.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava info esitamiseks Registreerimise kuupäev: 21.02.2019 Registreerimise number: 15-1/9103-2. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.