Lähteülesanne ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uurimiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas.

Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Lähteülesande edastamine Registreerimise kuupäev: 13.07.2018 Registreerimise number: 17-1/17-0116/6228. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee LISA Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas Lähteülesanne 1. Töö vajadus ja eesmärk Ehitusmaavaradena on keskkonnaregistris arvele võetud kuus maavara: lubjakivi, dolokivi, aluskorra ehituskivi, liiv, kruus ja savi. Hinnang ehitusmaavarade levikule, kaevandamisele ja kasutamisele antakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonna kohta. Töö vajadus tuleneb ehitusmaavarade suurenenud tarbimisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, mille lahendamine vajab riiklikku regulatsiooni. Näiteks riigile kuuluva taristu väljaehitamise varustamine vajaliku koguse ja kvaliteediga täitematerjalidega, arvestades majanduslikult otstarbekat veokaugust. Praegu kasvab pidevalt arvele võetud ehitustoorme puudujääk. Töö eesmärk on anda ülevaade Harju, Rapla ja Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Ehitusmaavarade käsitlemisel lähtutakse riigi huvist ning loodusliku, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna tingimustest. Samaaegselt ehitusmaavarade säästliku kaevandamise ja optimaalse kasutamise planeerimisega tuleb vähendada keskkonnale kaasnevat negatiivset mõju. 2. Taustteave ja töö alusmaterjal Maapõuepoliitika põhialused aastani 20501 (edaspidi Maapõuepoliitika) võeti vastu Riigikogus 06.06.2017. Selle dokumendi järgi uuritakse ja kasutatakse maapõue ning seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades seejuures sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Töö eesmärk tuleneb eespool kirjeldatud Maapõuepoliitika visioonist, mille tagamiseks on vaja omada piisavalt head ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest ning nendega seonduvast kasutamisest ja varustuskindlusest, et maavarade kasutamine oleks riigi huviga kooskõlas ning keskkonnaalaselt säästlik ja jätkusuutlik. Töö tegemiseks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta võetakse keskkonnaregistri maardlate nimistust. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutatakse täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Vajaduse korral tehakse täiendavaid üldgeoloogilisi uurimistöid puursüdamike saamiseks, et määrata kivimite omadusi. Riigi vajadust ehitusmaavarade järele hinnatakse Maanteeameti poolt tellitud uuringu Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014–2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud2 ning Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tellitud Rail Balticu uuringu Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus3 lõpparuande ning Maanteeameti käest küsitud prognoosi 1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue- strateegia 2 Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/ehitusmaavarade_varustuskindluse_tapsustus_ma_objektidele_iii_erc_ 2017.pdf 3 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf aastani 2030 alusel. 3. Töö sisu Töö toimub kahes etapis ja hinnang ehitusmaavarade kohta antakse maakondade kaupa koostatud aruannetes. Iga aruanne koosneb maakonna ehitusmaavarade (lubjakivi, dolokivi, aluskorra ehituskivi, savi, liiv ja kruus) maardlate, mäeeraldiste ning nende perspektiivalade andmete tabelitest, digitaalsest kaardist ja kirjeldavast tekstist. Lisaks on aruandes andmed maavarade kaevandamise mahtude, geoloogiliste uuringute ning nende taotluste ja kaevandamisloa taotluste kohta, mis on vajalik varustuskindluse arvutamiseks ja perspektiivse hinnangu andmiseks. Aruandes analüüsitakse maakonna varustuskindlust ehitusmaavaradega detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050, arvestades seejuures maakonna asustustihedust, looduskaitselisi ja kultuurilisi väärtusi, ehitusmaterjali kvaliteedinõudeid, perspektiivalasid uute potentsiaalsete maardlatena ning ehitus- ja kaevandamisjäätmete ning aheraine ja põlevkivituha taaskasutamise võimalusi. Töö jaotatakse kaheks etapiks: I etapp. Harju maakonna ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Aruande tähtaeg 2018. a lõpp II etapp. Rapla ja Pärnu maakonna ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Aruande tähtaeg 2019. a lõpp 4. Töö tulemus Harju, Rapla ja Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele ning varustuskindlusele on antud hinnang kuni aastani 2030 ja perspektiiviga kuni 2050. Digitaalne kaart annab ülevaate maardlatest, uuringualadest, mäeeraldistest, uuringu- ja kaevandamisloa taotlustest, perspektiivaladest ning piirangutest. See info teavitab avalikkust aegsasti ehitusmaavarade kaevandamise vajalikkusest ja võimalikust planeerimisest, mis ühtlasi aitab kiirendada kaevandamise loa taotluste menetlemise protsessi. Töö tulemus annab riigile vajaliku teabe, mille alusel saab otsustada ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmise ning täiendavate geoloogiliste uuringute tegemise vajaduse üle. Samuti annab töö vajaliku info lammutus- ja kaevandamisjäätmete, aheraine ning põlevkivituha tekkest ja taaskasutusvõimalustest. Töös esitatavad järeldused on abiks kohalikele omavalitsustele ehitusmaavarade kaevandamisega seotud seisukohtade kujundamisel ning ettevõtetele üldgeoloogilise uurimistöö ning geoloogilise uuringu lubade taotlemiseks.  Alvar Soesoo Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Meie 13.07.2018 nr 17-1/17-0116/6228 F. R. Kreutzwaldi tn-5 44314, Rakvere Lähteülesande edastamine Austatud Alvar Soesoo Seoses ehitusmaavarade suurenenud tarbimisega ja vajadusega leida lahendusi sellega kaasnevatele probleemidele, on tõstatunud päevakorda olemasolevate andmete kaasajastamine. Käesoleva kirja lisas edastame lähteülesande ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uurimiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas. Töö eesmärk on anda ülevaade Harju, Rapla ja Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Juhime tähelepanu, et töö saab toimuma kahes etapis ja hinnang ehitusmaavarade kohta antakse maakondade kaupa koostatud aruannetes. Tööde teostamise tähtaeg on detsember 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman energeetika asekantsler Lisa: Lähteülesanne: Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas. Marek Marksoo 6397602 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158