Väljaminev kiriAvalik
Arvamus kaasaegse uurimislaeva, kui tulevase teadustaristu objekti kohta
Eesti Geoloogiateenistus · 2. november 2018
- Viit
- 1.1-5/18-111
- Registreeritud
- 2. november 2018
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Juhtimine
- Sari
- 1-4 Juhtimisalane kirjavahetus
- Toimik
- 1.1-5
- Vastutaja
- Maris Lanno (Kasutajad, Üldosakond)
Sisu (failidest)
Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Teie: Meie: 02.11.2018 nr 1.1-5/18-111 291465 434340 Arvamus kaasaegse uurimislaeva, kui tulevase teadustaristu objekti kohta Vajadus kaasaegse uurimislaeva järele on Eestis püsinud pikka aega. Ajutiselt on seda vajadust osaliselt täitnud kalalaevast ümberehitatud TalTech uurimislaev ’Salme’, mis aga ei vasta enam kaasaegse uurimislaeva nõutele. Viimasel ajal on huvi merealade ja selle ressursside kasutuselevõtu vastu järsult suurenenud. Käsil on kogu Eesti merealade ruumilise planeeringu koostamine, sealhulgas mitmed mereala kasutust hõlmavad projektid: avamere tuulepargid, gaasi- ja sidekaablid, FinEst Link (Tallinn–Helsinki tunnel), Saaremaa püsiühendus, mineraalsete maavarade otsingud merepõhjast, pumphüdroelektrijaamade, sadama-alade ja veeteede projekteerimine jms. Kõigi nimetatud projektide elluviimisel on Eesti Geoloogiateenistus (EGT) teinud uuringuid merepõhja substraadi kohta, et hinnata ja jälgida mereala keskkonnaseisundit ning tagada merede säästvat kasutamist. Kaalutletud otsuste tegemiseks on vajalik koondada olemasolev ja hankida täiendavat infot merepõhja geoloogia, setete leviku ja koostise, keskkonnaseisundi ning maapõue ressursside kohta. Leiame, et Eestil puudub senini mereala planeeringuteks vajalik teave merepõhja kohta. EGT omab kogemust ja kaasaegset aparatuuri merepõhja geoloogilisteks uuringuteks ning hetkel on EGT koostamas kava Eesti merepõhja kaardistamiseks kaasajastatud tehnoloogia ja metoodika alusel. Selleks on kaasaegse uurimislaeva olemasolu oluliselt vajalik. Eestile kui mereriigile on vajalik kaasaegne uurimislaeva olemasolu ning käesolevaga kinnitame selle jätkuvalt kindlat kohta ja olulisust teadustaristu teekaardis 2018, kui pikaajalist strateegilist planeerimisvahendit riigile olulisest suuremahulistest teadustaristu objektist. Loodame, et uurimislaeva kui teadustaristu objekt teekaardil saab olema kindlaks sisendiks edaspidiste strateegiliste otsuste, sh rahastamisotsuste tegemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alvar Soesoo Direktor