Eesti Geoloogiafondi dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine

Tere Teile on saabunud kiri Rahvusarhiivi dokumendihaldussüsteemist Pinal. Pealkiri: Eesti Geoloogiafondi arhiiviväärtuse väljaselgitamine Registreerimise kuupäev: 30.10.2018 12:34 Registreerimisnumber: 5-9/18/316 Dokumendile kehtib juurdepääsupiirang alates 30.10.2018 kuni 29.10.2023. Lugupidamisega Karine Pärnapuu Alvar Soesoo Eesti Geoloogiateenistus [email protected] 30.10.2018 nr 5-9/18/316 Saadame Eesti Geoloogiafondi arhiiviväärtuse väljaselgitamise hindamisotsuse kavandi Teile tutvumiseks ja vajadusel ettepanekute tegemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toivo Jullinen riigiarhivaari asetäitja Lisa: EGF hindamisotsuse kavand.pdf Mare Rasva +3726938056 [email protected] Nooruse 3 / 50411 Tartu / tel 738 7505 / faks 738 7514 / [email protected] / www.ra.ee / registrikood 70001946  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.10.2018 Kehtib kuni: 29.10.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahvusarhiiv HINDAMISOTSUS KAVAND Tallinn oktoober 2018 Eesti Geoloogiafondi arhiiviväärtuse väljaselgitamine I Üldosa 1.1 Hindamise alus Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) § 7 lõige 2. 1.2 Hindamise eesmärk ja ulatus Hindamise eesmärk on Eesti Geoloogiafondi (edaspidi EGF) arhiiviväärtuse väljaselgitamine. Hindamisele kuulub EGF-i käsikirjalisse andmekogusse koondatud teave Eesti Vabariigi territooriumil teostatud ja edaspidi teostatavatest geoloogilistest fundamentaal- ja rakendusuuringutest. II Hindamise läbiviimine 2.1 Hindamise alusdokumendid Hindamisel lähtuti arhiiviseadusest, arhiivieeskirjast, Rahvusarhiivi kogumispõhimõtetest (09.03.2017), EGF-is säilitatavatest geoloogiliste uuringute aruannetest jm geoloogilise sisuga teabest. 2.2 Arhiivimoodustaja ülevaade ja hinnatavate dokumentide kontekst EGF asutati 08.08.1957. a, mil loodi ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse valitsus (ENSV Ministrite Nõukogu määrus nr 273). Uue institutsiooni juhatajaks määratud K. Müürisepa esimese käskkirja alusel loodi kohe Eesti Geoloogiafond ja alles seejärel asutus ise. Loode Geoloogia Valitsuse juhataja 18.11.1957. a käskkirjaga korraldati Eesti territooriumi geoloogiliste materjalide üleandmine Eesti Geoloogia Valitsusele. EGF-ile panid aluse erineva sisuga tööd – geoloogilised aruanded, maardlate ja puurkaevude passid, protokollid jm – kokku 777 nimetust. Varaseim saadud aruanne pärineb 1923. a. Käsikirjalisi geoloogilisi materjale saadi ka teistelt asutustelt (Leningradi Ehitusmaterjalide Trustilt, ENSV Teaduste Akadeemialt jm). Oma tegevuses allus EGF vahetult Üleliidulisele Geoloogiafondile. Põhimääruses fikseeriti peamised ülesanded: vabariigi mineraaltoorme baasi seisundi, kasutusvõimaluste ja arenguperspektiivide põhjal geoloogilis-majanduslike ülevaadete koostamine ja kirjastamine; maavaravarude bilansside koostamine koos varude ja vajaduste analüüsiga; geoloogilise, hüdrogeoloogiliste ja ehitusgeoloogiliste uuringute teostamine; maavarade ja põhjavee katastri täiendamine ning vastavate ülevaatekaartide koostamine; geoloogiliste materjalide arvele võtmise, süstematiseerimise, hoiustamise ja kasutamise korra kehtestamine ja selle järgimine. Kuni 1990. a oli EGF Geoloogia ja Maapõue Kaitse Valitsuse (1964. a Riiklik Geoloogia Tootmiskomitee, 1965. a Geoloogia Valitsus, 1987. a Tootmiskomitee Eesti Geoloogia) alluvuses valdavalt osakonna õigustes. 1991. a moodustati Riigiettevõte Eesti Geoloogiakeskus, mis alates 1993. a kuulus riigiasutusena Keskkonnaministeeriumi haldusalasse. 1997. a moodustati riigi äriühing OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF oli algul keskuse infoosakonna koosseisus, alates 2003. a asutuse iseseisev struktuuriüksus. Eesti Geoloogiakeskus lõpetas tegevuse 31.12.2017. a. Alates 01.06.2018. a on EGF Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) sisemine andmekogu (EGT direktori 20.06.2018. a käskkiri nr 1.1-1/18-26). EGF-i pidamise põhieesmärgiks on Eesti Vabariigis läbiviidud geoloogiliste fundamentaal- ja rakendusuuringute aruannete, kaartide, bilansside jm dokumentatsiooni kogumine, hoiustamine ja säilitamine ning nimetatud materjalide igakülgse kasutamise korraldamine (ühtlasi digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemine). EGF-i põhimääruse (kinnitatud juhatuse liikme allkirjaga 01.11.2016. a) kohaselt olid Eesti Geoloogiakeskuse koosseisus fondi pidamisel järgmised ülesanded: - fondi laekunud geoloogilise sisuga aruannete kogumine, inventariseerimine, katalogiseerimine, hooldamine ning säilitamise ja kasutamise korraldamine; - geoloogiliste aruannete elektrooniliste koopiate inventariseerimine, katalogiseerimine, hooldamine ning säilitamise korraldamine; - geoloogiliste aruannete elektroonilise andmebaasi pidamine ja täiendamine ning selle kajastamine internetis; - geoloogiliste tööde algmaterjalide hoiustamise ja kasutamise korraldamine; - fondimaterjalide kasutamise korraldamine ja klientide teenindamine; - andmebaasi FOND pidamine ja töötlemine; - statistiliste ülevaadete koostamine fondi tegevuse kohta; - Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamatute koostamine, toimetamine; - EGF-i tööde ja materjalide reklaamimine. 1994. a vastu võetud maapõueseaduse alusel sätestatud Geoloogilise informatsiooni esitamise ja säilitamise korra (RT I 1995, 42, 624) kohaselt tuli maavara geoloogilise uuringu aruande originaaleksemplar esitada Eesti Geoloogiakeskuse fondi (EGF), kus need kuulusid alatisele säilitamisele. Vastavalt keskkonnaregistri seadusele määrati Vabariigi Valitsuse 27.05.2003. a korraldusega nr 333 maardlate nimistu volitatud töötlejaks Maa-amet, kes sisestab, töötleb ja väljastab maardlate nimistuga seotud andmeid ning koostab maavaravarude bilansi. Seoses 01.04.2005. a jõustunud maapõueseadusega muutus Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande esitamise ning läbivaatamise kord (keskkonnaministri 21.04.2005. a määrus nr 27). Selle kohaselt esitati aruanne Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitatud aruanne koos uuringu käigus kogutud materjaliga anti keskkonnaregistri volitatud töötlejale (Maa-ametile). Maa-amet edastas uuringute aruanded EGF-i, samuti ka koopiad maavaravarude bilanssidest. EGF-i pidamise ülesanded, õigused ja kohustused olid alates 2006. a määratletud Maa-ameti ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus vahel sõlmitud iga-aastaste lepingutega (viimane aastast 2017). 2 (5) 2.3 Hindamise käik Hindamise viisid läbi Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna arhivaar-inspektorid Mare Rasva ja Eve Toomsar. Hindamise käigus tutvuti EGF-is olevate geoloogiliste tööde käigus loodud ja saadud dokumentidega. Selgitusi andsid EGT geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakonna geoloog Jekaterina Nezdoli ja infotöötaja Maarika Karimova, rakendusgeoloogia osakonna vanemgeoloog Janne Tamm, Mare Kukk (endine EGF-i juhataja, vanemgeoloog, projektijuht), Maa-ameti geoloogiaosakonna juhataja Reet Roosalu ja vanemspetsialist Silja Liibert (endine EGF-i arhiivitöötaja), Aivar Pajupuu (endise Eesti Geoloogiakeskuse juhatuse liige). Hindamisotsuse kavandit tutvustati Eesti Geoloogiateenistusele. EGF hõlmab järgmisi üksusi: - geoloogiliste uuringute aruanded, sh aruannete koopiad CD-plaatidel; - maavaravarude koondbilansid; - maardlate registrikaardid; - mäeeraldiste toimikud; - Eesti Maaparandusprojektis koostatud ehitusgeoloogia uuringute aruanded; - kataloogikaardid; - inventariraamatud. Kõik EGF-i kuuluvad materjalid on kantud ACCESS formaadis koostatud andmebaasi FOND. Andmebaasi koostamist alustati 1992. a, seda on pidevalt täiendatud ja täiustatud. Praegu kasutatakse ACCESS-i andmebaasi tabelit otsivahendina EGF-is kohapeal (Tallinnas Kadaka tee 82) senise elektroonilise inventariraamatu (Exceli tabel) asemel. EGT kodulehel on andmebaas FOND geoloogiafondi metaandmete otsinguks (https://www.egt.ee/et/fond-search. EGF-i põhilise varamu moodustavad geoloogiliste uuringute aruanded, so ligi 13 000 köidet uuringute aruandeid, koosolekute protokolle jms. Vanimad EGF-is säilitatavad aruanded pärinevad 1920. a algusest, kaardistamisega seotutest on vanim 1939. a Eesti ja Läti alade kohta koostatud geoloogiline ülevaatekaart. Aruannetest üle 80% moodustavad maavarade otsingute ja uuringute, geoloogilise kaardistamiste ja hüdrogeoloogiliste tööde aruanded. Viimastest moodustavad enamuse puurkaevude passid. Lisaks on aruandeid üldgeoloogilistest ja geofüüsikalistest uuringutest. Tervikuna on kogu uuringute alane informatsioon EGF-i aruannetes. Aruannete tekstilisele osale on lisatud mitmekesine kaardimaterjal, skeemid, mõõtmistulemused, graafikud ja graafilised lisad. Vanemate aruannete kaardimaterjal on koondatud toimikutesse, hilisemad suuremõõtmelised kaardid on eraldi mappides. Aruandeid on nii eesti- kui venekeelseid. Otsivahendiks on inventarinumber. Uuematest aruannetest on koopiad CD-plaatidel. Varasematest töödest on ka paberkandjal dublette. Oluliseks EGF-is säilitatavaks infoallikaks on maardlate nimistu registrikaardid. Nende inventeerimisel on aluseks võetud vastava maardla geoloogiliste uuringute põhiaruanne. Registrikaardilt saab teavet maardla geoloogilise uurituse, mäetehniliste tingimuste, tüüpläbilõike ja hüdrogeoloogia kohta. Samuti sisaldavad registrikaardid vajalikku informatsiooni maavara kvaliteedinäitajate (keemiline koostis, mikrokomponendid, kivimilis- mineraloogiline koostis, lõimis, füüsikalis-mehaanilised omadused, tehnilised näitajad) ja geoloogiliselt uuritud varude kohta, mille põhjal tehti otsus maardla arvele võtmiseks riikliku tähtsusega registrites (riigi maavarade kataster 1995–1999, riiklik maavarade register 1999– 2002, keskkonnaregister alates 2003). EGF-i kuulub keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaartide arhiiv, mis koosneb aastatel 1998–2006 koostatud 802 maardla registrikaardist 3 (5) ja 52 prognoosala registrikaardist. Hilisemad registrikaardid on saadetud Maa-ametist. Kaardi numbri lisab EGF vastava aruande lisamisel FOND-i. EGF-i üheks põhiliseks tööülesandeks oli kuni 2006. a maavaravarude bilansi koostamine. Aastatel 1945–1990 koostatud bilansid on aastate ja maavarade kaupa koondatud aruanneteks, millel on EGF-i inventarinumber. Bilansid ja maardlate registrikaardid on suures osas olnud aluseks Eesti maavarade ressursside hindamisel ja edasiste geoloogiliste uuringute planeerimisel. Vajalikud algmaterjalid bilansi koostamiseks saadi Eesti Maavarade Komisjonilt, maakondade keskkonnateenistustelt, lisaks kasutati EGF-is säilitatavate maardlate registrikaartide ja geoloogiliste uuringuaruannete andmeid. Koondbilansid koostati vastavalt maapõueseadusele dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba varude kohta. Iga maavara kohta on kasutusalade lõikes koostatud bilansitabelid, kus peamiste andmetena on ära toodud maavaravaru seis aruandeaasta alguses ja lõpus ning varumuutused aasta jooksul. Koondbilanss vaadati läbi ja kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni poolt. Alates 2006. a koostab maavaravarude koondbilansse keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja ülesannete täitmise raames Maa-amet. Koondbilansside kohta annab hinnangu Maavarade Komisjon. Vanade karjääride mäeeraldised on EGF-is ühed enim kasutamist leidvad dokumendid. Karjääride plaanid, geoloogilised läbilõiked, seletuskirjad erinevatest aegadest on koondatud toimikutesse maakondade kaupa. Toimikud jagunevad omakorda maavarade lõikes. Mäeeraldised on toimikus tähestikulises järjekorras. Toimikutele on antud EGF-i inventarinumber. EGF-is on arvele võetud RAS Eesti Maaparandusprojektis aastatel 1976–1988 koostatud 21 ehitusgeoloogia uuringut. Toimikud on grupeeritud maakondade ja maavarade järgi (turvas, sapropeel), sisaldavad kaarte, andmetabeleid, tekstilisi kirjeldusi. Enamus neis on dubletid, mitmendad eksemplarid. Nimetatud uuringud toodi EGF-i 1993. a, kui Eesti Maaparandusprojekt tegevuse lõpetas. Ehitusgeoloogia fondi haldab Maa-amet. Hindamisel leiti, et EGF-is olevad ehitusgeoloogia aruanded ei kuulu olemuslikult EGF-i koosseisu. Saabunud aruanne registreeritakse inventariraamatus ning saab sealt numbri. Inventariraamatut peetakse paralleelselt paberkandjal ja elektrooniliselt Exceli tabelina ning see on otsivahendiks. Elektroonilises tabelis on aruannete kohta järgmised veerud: fondi asukoht, number, autorid, nimetus aruande originaalkeeles, nimetus eesti keeles, tellija, tegija, valdkond, võtmesõna, maavara, maardla, maakond/linn, vald, koordinaadid, kaardilehe nomenklatuur või baaskaardi nimi ja number, algusaasta, lõpuaasta, köidete arv, teksti lehekülgede arv, tekstilisade lehekülgede arv, graafiliste lisade lehtede arv, geoloogiliste tööde registreerimisnumber, inventarinumber geoloogiakeskuse arhiivis, inventarinumber teistes asutustes, riikliku maavarade registrikaardi number, Eesti Maavarade Komisjoni protokoll, EGF-i laekunud aruannete arvestuskaardi number, pinnaste omadused aruannetes, referaat (aruande lühikokkuvõte), dublettaruannete arv. EGF-is koostatud paberkandjal kataloogikaardid võimaldavad teha otsingut teemade järgi (autor, maakond, leiukoht, maavara, puurkaev, bilanss jne). Kataloogikaartidel on sama teave, mis inventariraamatutes ning andmebaasis FOND. EGF-i juurde kuni 2000. a koondatud geoloogiliste tööde projektid, välitööde materjalid (päevikud, välikaardid, andmetabelid, proovide üleskirjutused, laboriproovide andmed jms) olid lähtematerjaliks aruannete koostamisel. Hindamisel leiti, et aruannete lähtematerjalid on lühiajalise praktilise väärtusega. 4 (5) Hindamisel veenduti, et EGF on unikaalne käsikirjaline andmekogum, omataolistest mahukaim ja täiuslikem, mis on saadud Eesti Vabariigi territooriumil läbiviidud geoloogiliste fundamentaal- ja rakendusuuringute tulemusena. Leiti, et oluline teave Eesti maapõue geoloogilisest uurimisest, maavarade otsingutest ja uuringutest, Eesti maapinna ja maapõue kaardistamisest, hüdrogeoloogilistest (põhjaveevaru määramine, selle seisundi vaatlused ja kontroll, kasutamise jälgimine jms) uuringutest ja geofüüsikalistest (magnetomeetrilised, gravimeetrilised ja elektromeetrlised mõõdistamised aluskorra ehituse ja koostise määramiseks ning tektooniliste rikete jälgimiseks) mõõdistamistest on geoloogiliste uuringute aruannetes, maavaravarude bilanssides, maardlate registrikaartides ning mäeeraldiste toimikutes. Hindamisotsuse III osas on välja toodud ainult arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid. III Hindamisotsus Arhiiviväärtuslikud on: (1) Geoloogiliste uuringute aruanded (2) Maavaravarude koondbilansid aastani 2006 (3) Maardlate nimistu registrikaardid (4) Vanade karjääride mäeeraldised IV Hindamisotsuse rakendamine Arhiiviväärtusega dokumendid kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjale. Arhiiviväärtuseta dokumentide hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt arhiivieeskirjale. Toivo Jullinen riigiarhivaari asetäitja 5 (5)