Vastus

Alvar Soesoo Teie 20.09.2018 nr 1.1-5/18-81 Eesti Geoloogiateenistus Meie 05.10.2018 nr 1-10/18/1749-2 Ametiabi taotlus Eesti Geoloogiateenistusele Vastuseks Teie 20.09.2018 saadetud ettepanekule riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire ja mererannikute seire korraldamiseks ning selles sisalduvaid seisukohti kujundavatele asjaoludele, edastame Keskkonnaagentuuri seisukohad ülesannete jaotusest. Kirjale on lisadena lisatud ametiabi taotlused. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. KAURi põhimäärusejärgne tegevusvaldkond hõlmab muuhulgas riikliku keskkonnaseire programmi täitmist. Täpsemalt on KAURi põhimäärusejärgsed ülesanded muuhulgas korraldada riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet, edastada valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja koostööpartneritele nende taotlusel informatsiooni keskkonnaseire ja -seisundi kohta ning teha oma tegevusvaldkonnas koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste institutsioonide ning organisatsioonidega. Eesti Geoloogiateenistus (Teenistus) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus. Teenistuse tegevusvaldkonnaks on geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, valitsusasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. Teenistuse põhiülesannete hulka kuuluvad muuhulgas mereranniku ja seismoseire. Põhimäärusest nähtuvalt viib hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond läbi muuhulgas mererannikute ja seismoseiret. Enda ülesannete täitmise raames võib Teenistus osutada direktori kinnitatud kulupõhise hinnakirja alusel põhimääruses loetletud teenuseid. Lähtuvalt ülal loetletud ülesannetest ja nende riigisisesest jaotusest – mererannikute ja seismoseiret korraldab KAUR ning viib läbi Teenistus. Taotleme Teie käest ametiabi korras taotlustes (lisad 1 ja 2) kirjeldatud tegevuste väljundtulemusi nagu seiretöö aruandeid, töö käigus kogutud andmestikku ja koondhinnangut, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest. Eeltoodu põhjal ei saa me täielikult nõustuda Teie kirja punktidega 3-6. Kirjas avaldate, et teil puudub õiguslik kohustus seismoseire ja mererannikute seire teostamiseks ilma KAURi poolse ametiabi taotluseta. KAURil on põhimäärusejärgne kohustus seire korraldamiseks, kuid see ei ole sama tegevus, mis seire läbiviimine. Seismoseire ja mererannikute seire läbiviimine on Teenistuse põhimäärusest tulenev ülesanne. Vahendid seismoseire ja mererannikute seire läbiviimiseks, kui Teenistuse põhimääruse kohase ülesande täitmiseks, on KAURile teadaolevalt ette nähtud Teenistuse eelarvesse. Keskkonnaminister ei ole kinnitanud 2018. aasta seire eelarvet seismoseire ja mererannikute seire osas. Lisakulutused, mis tulenevad riikliku keskkonnaseire läbiviimise ja vormistamise Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee Registrikood 70009540 nõuetest või mida KAUR soovib mererannikute seire läbiviimise juures täiendavalt, oleme valmis katma õigusaktides nimetatud ja nende seletuskirjades sisustatud mõistlikus ulatuses. Tulenevalt ametiabi seletuskirjas sisalduvast ei ole ilmselt mõistlik arvata ametiabi kulude hulka personali- jm stabiilseid kulusid. Ametiabi osutav haldusorgan on teatud määral kohustatud taluma oma enda ülesannete täitmise raskendamist. Teiste sõnadega tuleb abi andmise eelduste kontrollimisel pöörata tähelepanu ja otsus teha mitte üksnes enda tegevusest lähtuvalt, vaid silmas tuleb pidada ka abi taotleva haldusorgani ülesannete tähtsust ja hädavajalikkust konkreetsel juhul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Rohtsalu asedirektor direktori ülesannetes Lisad: 1. Ametiabi taotlus seismoseire.pdf 2. Ametiabi taotlus mererannikute seire.pdf Anne Martin 5341 1343 [email protected] 2 (2)  AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 5. oktoober 2018 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur, Mustamäe tee 33, Tallinn, 10616 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus, Kreutzwaldi 5, Rakvere, 44314 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire allprogrammi kohase seiretöö „Seismoseire“ andmete edastamist ja seiretöö aruande koostamist riikliku keskkonnaseiret reguleerivate aktide nõuetele. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 § 3 lõike 10 kohaselt on seismoseire ülesanded ja eesmärk: 1) Eestis ja naaberaladel asetleidvate regionaalsete seismiliste sündmuste registreerimine ja analüüsimine; 2) Eesti territooriumil asetleidvate lokaalsete seismiliste sündmuste fikseerimine ja analüüsimine, mis on aluseks ehitiste planeerimisel ja rajamisel või illegaalsete lõhkamiste selgitamisel. Seismoseire lõpparuanne ja kogutud andmestik esitatakse töö teostamise aasta tulemuste kohta järgneva aasta 1. märtsiks keskkonnaseire infosüsteemi KESE (kese.envir.ee). Koos lõpparuandega esitatakse seiretöö koondhinnang, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest varasemate seiretulemuste taustal. Aruanded, koondhinnang ja andmestik esitatakse tellijale elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (doc, xls või odt, ods) ja lõpparuanne ka pdf-failina ja kahes eksemplaris paberkandjal. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. Vastutav täitja säilitab mõõtmiste algandmed digitaalkujul ning on kohustatud vajadusel algandmed huvilistele tasuta elektrooniliselt esitama. Töö teostamisel lähtutakse keskkonnaseire seaduse ning keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ toodud põhimõtetest ja tingimustest riikliku keskkonnaseire töö teostamise kohta. Tulenevalt sellest, et seismoseire on EGT põhimääruse järgne ülesanne, on seismoseire elluviimise eeldatavad kulud kaetud EGT eelarvesse ettenähtud vahenditega. Ülesande täitmisega võivad lisanduda mõningad täiendavad üldkulud, mis seonduvad seiretöö aruande koostamise ja andmeedastusega Keskkonnaagentuurile. Varasema praktika kohaselt, kus seiretööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus, oli seismoseire aastane üldkulude summa suurusjärgus 2000 eurot. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab Keskkonnaagentuur riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. EGT põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 9 kohaselt on asutuse üks põhiülesandeid seismoseire. EGT on valdkondliku kompetentsi kandja Eestis riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire allprogrammi osas, omades antud seireks vajalikke teadmisi ja seadmeid, mis Keskkonnaagentuuril puuduvad. Seismoseire on riikliku keskkonnaseire programmi üks allprogramme, mille teostamisel lähtutakse Keskkonnaseire seadusest ja selle alamaktides sätestatud nõuetest. Seismoseire teostamiseks puuduvad Keskkonnaagentuuril selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed, seadmed ja pädevus saadud spetsiifiliste mõõtmistulemuste interpreteerimiseks. EGTl on vastavad inimesed ja seadmed olemas ning tööde teostamise tulemusena valmiv andmestik ja kokkuvõtted on otstarbekas edastada nende poolt Keskkonnaagentuurile kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming HKS §18 lg 1 (p 1 ja 5) sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui haldusülesande täitmiseks toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses ja kui ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Seismilise seire läbiviimiseks vajalik tehniline varustus (seismogrammid, riigisisene andmehõivesüsteem ja andmeedastussüsteemid Potsdami Maauuringute Keskusesse) on Keskkonnaagentuurile teadaolevalt Eestis olemas vaid EGT-l. Ühtlasi on EGT-l vajaliku teaduskvalifikatsiooniga ja pikaajalise kogemusega töötajad (varem OÜ Eesti Geoloogiakeskuses seismoloogina töötanud), et tagada seiretulemuste usaldusväärne tõlgendamine ja andmeanalüüs. Seismoseire teostamiseks on vaja spetsiifilist eriala valdavat personali, mille leidmine Eesti tingimustes on keeruline, mh seetõttu, et Eestis pole võimalik omandada seismoloogi haridust. Käesoleval perioodil on teadaolevalt Eesti Vabariigis vaid üks seismoloogia haridusega ja Helsingi Ülikooli doktorikraadiga teadlane – EGT vanemseismoloog, kes on saanud lisaks mitmeaastase täienduskoolituse Cambridge’i Ülikoolis ja Põhjamaade Vulkanoloogia Instituudis Reykjavikis. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras seismoseire andmete edastamine, mis on kogutud EGT põhiülesande täitmise raames, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri Jaak Rohtsalu asedirektor direktori ülesannetes (digitaalselt allkirjastatud)  AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 5. oktoober 2018 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur, Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 Rakvere 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi kohase seiretöö „Mererannikute seire“ tulemuste edastamist Keskkonnaagentuurile. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 § 3 lg 5 kohaselt on mereseire (mille osa on mererannikute seire) ülesanded ja eesmärk: 1) Eesti mere, sh sisemeri (rannikuvesi), territoriaalmeri ja majandusvöönd, vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; 2) võimalike ohusituatsioonide kindlaks tegemine ja vältimine; 3) mererannikul inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjul toimuvate protsesside, sh kulutus ja kuhjumine, jälgimine ja nende arengusuundade selgitamine, muutuste tuvastamine, ranniku arengu prognoosimine ja soovituste andmine ranniku maakasutuse optimaalseks planeerimiseks; 4) sisendi andmine rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhususe hindamiseks ja mereressursside kasutamiseks ning taustinformatsiooni andmine ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks. Seoses sellega, et kuni 2016. aastani oli mererannikute seire põhieesmärgiks looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ning arengusuundade selgitamine Eesti rannikul peamiselt läbi rannaprofiilide maapealse osa mõõdistamise ja pildistamise, ei kata senini saadud andmestik ja analüüsitulemused mitmeid olulisi merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ) ja veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) tulenevaid ülesandeid ja vajadusi ning Keskkonnaagentuur soovib seetõttu seiret täiendada. Selleks on vaja Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi: EGT) poolt 2018. aastal metoodika arendamiseks veealuse rannanõlva uurimist kahel seirealal ja ranna mõõdistamisi neljal seirealal. Veealuse rannanõlva mõõdistamised toimuvad Nõva ja Kloogaranna seirealal, RTK-GPS mõõdistamised tehakse Kakumäe, Järva Mändjala, Valgeranna ja Tareste seirealadel. Seirealadeks on valitud esinduslikumad seirealad, mis peegeldavad mererannikute ja rannikualade looduslähedast seisundit, on abrasiooni või akumulatsiooni alad. Olenevalt toimunud rannamuutustest EGT-l on õigus teha ettepanekuid alade nimekirja muutmiseks. Selline töö võimaldab saada terviklikuma ülevaate looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul toimuvatest rannaprotsessidest (kulutus ja kuhjumine) ning lubab selgitada välja ranniku arengusuunad, mis on vajalikud eelmainitud direktiivide nõuete täitmiseks. Seire efektiivsemaks planeerimiseks võetakse töö teostamisel arvesse 2018. a MSRD merekeskkonna seisundhinnangut (tunnused D6, D7) ja „Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine“ töö tulemusi (2018, TÜ Eesti Mereinstituut). Tulemuste tõlgendamisel ja lisaallikana kasutatakse töö „Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine“ (2016, TTÜ Meresüsteemide Instituut) ja 2018. aasta sügisel valmiva töö „Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite seisundi hinnang“ (TÜ Eesti Mereinstituut) tulemusi. Ametiabina palume esitada mererannikute seire lõpparuanne ja kogutud andmestik (meta- ja ruumilised andmed) 2019. aasta 1. märtsiks elektrooniliselt läbi keskkonnaseire andmekogu KESE (kese.envir.ee). Lõpparuandes antakse ülevaade seiretööde lõpptulemustest koos hinnanguga seirealadel toimuvate rannaprotsesside kohta ning nende mõjutatuse kohta inimtegevusest. Lisaks lõpparuandele esitatakse elektrooniliselt seiretöö koondhinnang uuritud randade piires, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest varasemate seiretulemuste taustal. Uuritud seirealade kohta koostatakse GIS-põhised kaardid põhjasetete leviku, batümeetria ja ala hüdromorfoloogia kohta, näidates ära kulutus- ja kuhjepiirkonnad ning inimtegevusest häiritud või hävinud põhjakoosluste piirkonnad, kui neid seirealal esineb. Samuti prognoositakse töö tulemina muuhulgas rannaaladel toimunud muutuste põhjal tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi (võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms). Seirearuanded, andmetabelid ja koondhinnang edastatakse Keskkonnaagentuurile elektrooniliselt MS Office või OpenOffice vormingus (.docx, .xlsx või .odt, .ods), kaardifailid ArcGIS või MapInfo formaatides ning lõpparuanne ka pdf-failina. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. Vastutav täitja säilitab mõõtmiste algandmed digitaalkujul. Tulenevalt sellest, et mererannikute seire on EGT põhimääruse järgne ülesanne, on mererannikute seire elluviimise eeldatavad kulud kaetud EGT eelarvesse ettenähtud vahenditega. Ülesande täitmise eeldatav täiendav kulu on kuni 15 000 eurot koos käibemaksuga, mis hõlmab endas kõiki täiendavate tööde teostamisega seonduvaid kulusid ja üldkulusid seoses andmeedastusega. Kulude arvestamisel on lähtutud sellest, et tegu on Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri poolse sooviga senist mererannikute seire tööd muuta ja arendada, mistõttu lisanduvad senistele seiretöödele näiteks veealuse rannanõlva kaardistamine ja ulatuslikum kaardianalüüs, mida EGT ei tarvitsenud oma töödesse ette planeerida. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab Keskkonnaagentuur riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. EGT põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 9 kohaselt on Eesti Geoloogiateenistuse üks põhiülesandeid mererannikute seire. Mererannikute seire on riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi üks osa, mille teostamisel lähtutakse Keskkonnaseire seadusest ja selle alamaktides sätestatud nõuetest. Mererannikute ja meregeoloogiliste uuringute teostamiseks puuduvad Keskkonnaagentuuril selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed (koos vastavate lubade ja litsentsidega), seadmed ja pädevus saadud spetsiifiliste mõõtmistulemuste interpreteerimiseks. EGT töötajatel on pikaajaline valdkondlik kompetents Eestis riikliku keskkonnaseire programmi mererannikute seiretöö osas, samuti antud seireks vajalikud teadmised ja seadmed. Seega on otstarbekas, et tööde teostamise tulemusena tekkiv andmestik ja kokkuvõtted edastatakse EGT poolt Keskkonnaagentuurile kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming HKS §18 lg 1 (p 1 ja 5) sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui haldusülesande täitmiseks toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses ja kui ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. EGT on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv riigiasutus, mis alustas oma tööd 02.01.2018 ja võttis üle OÜ Eesti Geoloogiakeskuse lepingulised õigused, kohustused ja valdava osa kogenud spetsialistidest. EGT-l on tööde teostamiseks vajalikud töövahendid (nt seirepolügooni pindalalist mõõdistamist võimaldav RTK-GPS), treileril teisaldatav uurimispaat, külgvaate sonar merepõhja ja selle elukeskkonna kaardistamiseks, setteprofilaator rannanõlva läbilõike vertikaalseks uurimiseks, madalasageduslik kajalood, andmete kogumiseks ja interpreteerimise vajalik riist- ja tarkvara, töötajatel vajalikud litsentsid uuringute tegemiseks. EGT teeb koostööd Maa-Ametiga aerolaserskanneri (LIDAR-i) andmestiku kasutamiseks mererannikute seires, mis eeldab põhjalikku andmeanalüüsi ja - võrdlust ning mille senised tulemused pole kättesaadavad teistele pakkujatele. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras mererannikute seire ja meregeoloogiliste andmete edastamine, mis on kogutud EGT põhiülesande täitmise raames, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri Jaak Rohtsalu asedirektor direktori ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Alvar Soesoo Eesti Geoloogiateenistus Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi: Ametiabi taotlus Eesti Geoloogiateenistusele (5.10.2018 nr 1-10/18/1749- 2). Lugupidamisega Kadri Tamm peaspetsialist üldosakond Koostaja: Anne Martin, [email protected], 5341 1343