Arvamus Eesti mereala planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium Teie: Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, Meie: 27.09.2018 nr: 2-3/18-85 Eesti Arvamus Eesti mereala planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Kuna Eesti mereala ruumiline planeerimine määrab merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks ja on aluseks merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks või säilitamiseks, peame oluliseks planeeringute tegemisel tagada vajalike baasteadmiste olemasolu. Kaalutletud otsuste tegemiseks on vajalik koondada olemasolev info merepõhja geoloogia, setete leviku ja koostise, keskkonnaseisundi ning maapõue ressursside kohta. Leiame, et Eestil kui mereriigil puudub senini mereala planeeringuteks vajalik teave merepõhja kohta. Eesti mereala on 1980-ndatel aastatel vaid osaliselt (Soome lahe kesk- ja idaosa, Väinameri ning vähemal määral Liivi lahe põhjaosa) ja väikeses mõõtkavas (mõõtkavas 1:200 000 ja 1:500 000) geoloogiliselt kaardistatud ning seda tolleaegse tehnoloogiaga ja metoodika alusel. Tänaseni puudub meil pea täielikult geoloogiline informatsioon rannalähedase madalaveelise, majanduslikus mõttes kõige olulisema, mereala kohta. Olgugi, et rannikul ja madalmeres toimuvate protsesside (kulutus ja kuhjumine, hüdroloogilised ja hüdromorfoloogilised muutused) kirjeldamiseks ning jälgimiseks on madalmeri üks peamine võtmeala selgitamaks looduslikke ja inimtegevuse mõjul toimuvaid muutusi. Ühtlasi on sellealane informatsioon vajalik ka sadamate, laevateede, puhkemajanduse jne planeerimisel, rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmisel Läänemere keskkonna kaitsel. Ainsaks näiteks viimase aja merepõhja (keskkonna)geoloogilistest uuringutest võib tuua aastatel 2015–2016 Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi abil läbi viidud projekti SedGoF (Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel), mille raames digitaliseeriti esmakordselt Soome lahe olemasoleval andmestikul põhinevad merepõhja geoloogilised kaardid ja koostati metoodika merepõhja seisundi hindamiseks põhjasetete baasil. Tingimata peaks sarnase hinnangu andma ka Eesti territoriaalmere teiste piirkondade tarvis. Olgugi, et järsult suureneb huvi merealade ja selle ressursside kasutuselevõtu vastu, on ootel veel mitmed laialdasemat merealade planeeringut nõudvad projektid: avamere tuulepargid, gaasi- ja sidekaablid, FinEst Link (Tallinn–Helsinki tunnel), Saaremaa püsiühendus, mineraalsete maavarade ammutamine merepõhjast, pumphüdroelektrijaamade veevõtualad, avamere kalafarmid jms. Leiame, et Eesti mereala planeering, mis reguleerib mere säästvat kasutamist ja mereökosüsteemide säilitamist ning tagab seejuures mereressursside kasutamisest saadava 1 (2) majandusliku kasu, on teostatav. See eeldab aga järjepidevate merepõhja uuringute alusel hangitud kaasaegsetele standarditele vastava süstematiseeritud andmebaasi olemasolu. Hetkel on merealade planeeringu alusandmetena toodud vaid seniste uuringute alusel maavarade registrisse kantud maardlad. Kajastamata on jäänud aga kõik merepõhja maavaralist perspektiivi omavad alad. Kuna mereala ruumiline planeerimine määrab mereala kasutuse põhimõtted pikas perspektiivis ja on aluseks valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste tegemisel ning määrab seeläbi võimalused merepõhja ressursside otsimiseks ja kasutamiseks, saab planeeringut teha vaid vajaliku andmestiku olemasolul. Eesti Geoloogiateenistus, omades kaasaegseid teadmisi, kogemusi ja vajalikku riistvara merepõhja uurimiseks, soovib osaleda Eesti territoriaalmere ja rannikuala planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ning selleks vajaliku geoloogilise taustinformatsiooni hankimisel. Arvestades eelmainitud merepõhja keskkonda puudutavaid suuremahulisi ettevõtmisi, teeb Eesti Geoloogiateenistus ettepaneku alustada rannalähedase mereala kompleksset geoloogilist kaardistamist ja sellest lähtuvate merealade ruumiliseks planeeringuks vajalike andmebaaside ja hinnangute koostamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alvar Soesoo Direktor Sten Suuroja [email protected] 2 (2)