Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus - Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks

Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskiri 1) Üldgeoloogilise uurimistöö lähteülesanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud Eesti Geoloogiateenistusele ülesandeks anda hinnang ehitusmaavarade levikule, kaevandamisele ja kasutamisele Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas. 2018. a lõpuks valmib aruanne Harjumaa kohta. Töö vajadus tuleneb ehitusmaavarade suurenenud tarbimisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, mille lahendamine vajab riiklikku regulatsiooni. Näiteks riigile kuuluva taristu väljaehitamise varustamine vajaliku koguse ja kvaliteediga täitematerjalidega, arvestades majanduslikult otstarbekat veokaugust. Üldgeoloogilise uurimistöö vajadus tuleneb eespool kirjeldatud töö eesmärgist anda ülevaade Harjumaa ehituspaekivi ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk on määratleda täpsemalt esitatud uuringuruumide alal geoloogilist ehitust ning uurida Väo, Vasalemma ja Saunja kihistutes levivate karbonaatsete kivimite keemilist koostist ja kvaliteedinäitajaid, et täpsustada nendes piirkondades geoloogilise kaardistamise käigus saadud andmeid ja ühtlasi selgitada uuritavate karbonaatkivimite kasutatavust ehituskivina. Uurimistöö eesmärk ei ole potentsiaalsete maardlate väljaeraldamine ega maavaravaru arvelevõtmine. Üldgeoloogilise uurimistöö tehakse MKMi tellimustööna ja sellel ei ole seost muude strateegiliste planeerimisdokumentidega, k.a kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. 2) Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus, iseloom ja maht Harju maakonnas paljanduvad kvaternaarisetete all valdavalt Ordoviitsiumi lubjakivid või dolomiidistunud lubjakivid, vaid maakonna lõunapiiri lähedal kulgeb kohati Siluri ea Juuru lademe avamus. Paekivi kaevandamise seisukohalt on perspektiivsemad alad Harjumaa põhja-, kesk- ja lääneosas, maakonna ida- ja lõunaosas on kvaternaarisetetest katendi paksus enamasti üle 5 meetri, mis muudab kaevandamise oluliselt kulukamaks ja tehniliselt keerulisemaks. Väo, Vasalemma ja Saunja kihistute uurimine on olulise tähtsusega, sest valdavalt kaevandatakse Harjumaal Väo kihistu lubjakivi, mis on ehituskivina kõige kvaliteetsem lubjakivi Eestis ning mille suurim perspektiivala Harjumaal asub Jägala jõest ida poole jääval alal. Teiseks ehituskivina kaevandatavaks lubjakivi tasemeks on Vasalemma kihistu lubjakivi, mida kaevandatakse nii ehituskivina kui vähesel määral ka tehnoloogilise lubjakivina Vasalemma–Rummu–Padise vahelisel alal. Kõige nooremaks Ordoviitsiumi ehituskivi tasemeks Harjumaal, mida käesoleval ajal kaevandatakse on Saunja kihistu lubjakivi Hageri lähedale jäävas Sutlema maardlas. Kokkuvõtteks saab märkida, et paekivi kaevandajad on viimase 70 aasta jooksul töötanud põhjalikult läbi perspektiivseid paekivi kaevandamise alasid Harjumaal, millel ei oleks peal kehtivaid looduskaitselisi piiranguid või mis ei oleks kasutusel ehitusaluse maana. Kuid samas on andmed puudulikud eespool nimetatud kihistute kivimiliste omaduste kohta, sest praegused kvaliteedinäitajate andmed on valdavalt määratud nõukogude ajast pärinevate nõuete järgi. __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 1  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________ 2018. aastal kavandatakse uuringu Harju maakonna ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine tarbeks kokku 5 puuraugu tegemist, et lisaks saadavale geoloogilisele andmestikule määrata puursüdamike kivimmaterjali alusel ehituslubjakivi ja -dolokivi füüsikalis-mehhaaniliste, geomeetriliste ja ilmastikukindluse näitajad ning keemiline koostis Teede Tehnokeskuse ASi laboris. Uuritavate kihistute ehituspaekivi kasutatakse Harjumaal põhiliselt ehituskillustiku tootmiseks, millest valdav osa läheb teetöödeks. Rajatavad puuraugud (teenindusalade punktide koordinaadid on esitatud vastavatel graafilistel lisadel): 1. Pakri puurauk PA 1 (graafiline lisa 1: PA 1 (Pakri) uuringuruumi plaan M 1:10 000) 2. Kõmmaste puurauk PA 2 (graafiline lisa 2: PA 2 ja PA 3 uuringuruumi plaan M 1:10 000) 3. Kõmmaste puurauk PA 3 (graafiline lisa 2: PA 2 ja PA 3 uuringuruumi plaan M 1:10 000) 4. Odulemma puurauk PA 4 (graafiline lisa 3: PA 4 uuringuruumi plaan M 1:10 000) 5. Kernu puurauk PA 5 (graafiline lisa 4: PA 5 uuringuruumi plaan M 1:10 000) Tabel 1. Rajatavate puuraukude ja uuritavate ehituspaekivi tasemete andmed: PA D Haldus Asustus- Katastriüksuse Eeldatav X Y Asukoht nr (m) -üksus üksus tunnus läbilõige Katend 1-2 m; Lääne- Lasnamäe ja Paldiski 1 6578794,4 508299.4 15 Harju Vaharnurme1 58001:001:0326 Uhaku linn vald lademed (Väo kihistu 6-9 m); Katend 2-5 m; Lääne- Harju-Risti Vihterpalu Keila lade 2 6565363.9 501746.2 20 Harju 56201:003:0771 küla metskond 15 (Vasalemma vald kihistu 6-8 m); Katend kuni Lääne- 5 m; Harju-Risti Vihterpalu 3 6565511.5 502666.1 20 Harju 56201:003:0771 Keila lade küla metskond 15 vald (Vasalemma kihistu 6-8 m) Katend ligi 1 m; Saue Odulemma Nabala lade 4 6555573.2 519714.2 20 Kivimuru2 51802:003:0408 vald küla (Saunja ja Paekna kihistud) Katend 1-2 m; Saue Kernu Nabala lade 5 6555251.0 529374.8 20 Kernu küla 29701:006:0210 vald metskond 22 (Saunja kihistu) KOKKU 95 1 1. Pakri puurauk on kavandatud riigimaale, mille valitseja on Kaitseministeerium (volitatud asutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus). 2 4. Odulemma puurauk on kavandatud eramaale, maaomanik A&P Mets AS on andnud nõusoleku. __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 2  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________ 3) Uuringuruumide ja nende teenindusalade kirjeldus ja asukoha valiku põhjendus; andmed varasema uurituse, maakasutuse, hoonestuse, kommunikatsioonide ning piirangualade, sh keskkonnatingimuste kohta Uuringuruumide üldnimetus loa taotlusel on Harjumaa ehituspaekivi uuringuruumid, kokku taotletakse luba viie lahustükina paikneva uuringuruumi jaoks. Kuna kõikides uuringuruumides on üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk ja uurimismeetodid samad, siis taotletakse töö jaoks ühtset luba. Uuringuruumide pindala on väike (0,80–0,81 ha, kokku 4,04 ha) ja piirid kattuvad teenindusalade piiridega. Kõikides uuringuruumides uuritakse Kesk- või Ülem-Ordoviitsiumi kihistute geoloogilist ehitust ja kivimi omadusi. Olulisteks kriteeriumiteks uuringuruumide asukoha valikul oli lisaks uuritava kihistu avamusele veel juurdepääsu võimalus ning katendi väike paksus (kuni 5 m). Samuti pöörati tähelepanu sellele, et uuringuruumide alal ei oleks hooneid ning kaitstavaid loodusobjekte, tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid või muid uurimist takistavaid tegureid. Pakri puuraugu PA 1 asukoht on valitud Pakri poolsaare idaosas Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusalal. Pakri puuraugu uuringuruum asub tabelis 1 toodud Vahanurme katastriüksusel. Uuringuruum kattub teenindusalaga, pindala on 0,80 ha ja nurgapunktide koordinaadid on märgitud graafilisel lisal 1. Pakri puuraugu uuringuruum paikneb Paldiski geoloogilisel baaskaardil 6333, kus geoloogilise kaardistamise käigus on Pakri poolsaarel kirjeldatud kolme lubjakivi perspektiivala: Leetse-Kõrgemaa, Testepere (tervenisti Pakri maastikukaitse alal) ja Paldiski. Kavandatava puuraugu asukoht jääb Leetse-Kõrgemaa perspektiivalast ligikaudu 1,3 km lõuna poole, kuna perspektiivalale juurdepääs puudub. Väo kihistu paksus alal (kaardi 6333 andmetel) on 6–9 m. Kihistu kivim on esindatud valdavalt detriitja kuni detriitse, pisi- kuni mikrokristalse, keskmise- kuni paksukihilise kõva valkjashalli lubjakiviga, milles on rohkesti merglikelmeid ja stüloliitpindu3. Lubjakivile on iseloomulikud 5–10 cm kõrgused ja 1–2 cm läbimõõduga vertikaalsed ussikäigud. Dolomiidistunud lubjakivi värskel pinnal on need käigud tumehallid, mis porsumisel muutuvad pruunikaks. Kogu Pakri poolsaare ulatuses on katendi paksus olemasolevate andmete järgi kuni 2 m. Piirkonnas on ka puurauk F317 – Põllküla (Tatruse kihistu Vasavere kihistik). Kuna kavandatud puurimise eesmärk Pakri uuringuruumis on läbida täielikult Väo kihistu ja katendi kohta täiesti usaldusväärsed andmed puuduvad, siis on puuraugu maksimaalseks sügavuseks kavandatud 15 m. Paldiski linnast sisemaa poole esineb suures osas puittaimestikuga kaetud alasid (metsamaid), kohati ka lagedaid alasid. Poolsaare tipus on lagedaid alasid rohkem. Vähesel määral on asutust ja õuealasid. Tegemist on enamjaolt maatulundusmaaga, piirkonniti ka ärimaa, transpordimaa, tootmismaaga jne. Paldiski linnast poolsaare tipus ja põhjakaldal asuvad Pakri maastikukaitse ala, Leetse rändrahn ja mitmed II-III kategooria kaitsealused liigid. Põllküla lähistel asuvad Põllküla rändrahn ja künnapuu. Poolsaart ümbritseb Pakri hoiuala ja poolsaare lähistel asub ka Vasalemma jõe hoiuala. Kõmmaste puuraugu PA 2 ja Kõmmaste puuraugu PA 3 asukohad on valitud Harju-Risti külas Keila lademe Vasalemma kihistu avamusalal. Puuraukude uuringuruumid asuvad tabelis 1 toodud Vihterpalu metskonna (15) katastriüksusel. Uuringuruumid kattuvad teenindusaladega. Mõlema uuringuruumi pindala on 0,81 ha ja nurgapunktide koordinaadid on märgitud graafilisel lisal 1. 3 sakiline kihipind, mis tekib lubjakivis lasuvate kihtide rõhu all kivimi ebaühtlase lahustumise ja ümberkristalliseerumise tulemusena __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 3  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________ Kõmmaste puuraukude uuringuruumid paiknevad Paeküla-Kõmmaste maardlast kirdesse jääval prognoosvaru plokil 24, mille pindala on 180,63 ha, kasuliku kihi keskmine paksus on 8,2 m ja tehnoloogilise lubjakivi varu on 14 812 tuh m3. Plokk 2 asub Vasalemma kihistu avamusalal ja jääb Keila geoloogilisele baaskaardile 6331, mille andmetel on Vasalemma kihistu esindatud rifflubjakiviga ja sellesse kompleksi kuuluvad: – riffi moodustav mudajas rifflubjakivi korallidega; – rifikeha nõlva lausdetriitne lubjakivi; – kaugema rifiümbrise savikas detriitne lubjakivi. Vasalemma kihistu, mis on esindatud valdavalt lausdetriitse lubjakiviga, suurim mittetäielik paksus alal on 7,8 m (puurauk F325 Kõmmaste). Kihistu alumisel piiril on tugeva püriitse impregnatsiooni ja uuretega katkestuspind. Lamamisse jääv Kahula kihistu on üsna väljapeetud, paksus 30,2–37,5 m. Katendi paksus Paeküla-Kõmmaste maardla ja prognoosvaru piirkonnas on 2–5 m. Geoloogilise kaardistamise käigus ei ole Paeküla-Kõmmaste maardla lähipiirkonnas kirjeldatud lubjakivi leiukohti, perspektiiv- ega levialasid. Seetõttu on prognoosvaru alale kavandatud kaks uuringuruumi vahemaaga ligikaudu 930 m. Puuraukude maksimaalseks sügavuseks on kavandatud 20 m. Paeküla-Kõmmaste maardla paikneb valdavalt haritaval maal ja osaliselt puittaimestikuga kaetud aladel (metsamaal). Prognoosvaru paikneb suuremas osas metsamaal ja osaliselt haritaval maal. Paeküla-Kõmmaste maardlast lõunas paikneb Suursoo-Leidisoo hoiuala. Maardla lähistel (1 km kaugusel) on II kategooria kaitsealune liik (aasnelk). Odulemma puuraugu PA 4 asukoht on valitud Saue vallas Odulemma külas Saunja kihistu avamusalal. Puuraugu uuringuruum asub tabelis 1 toodud Kaldamaa katastriüksusel ja kattub teenindusalaga, mille pindala on 0,81 ha (nurgapunktide koordinaadid on märgitud graafilisel lisal 1). Odulemma puuraugu uuringuruum paikneb Odulemma 1 leviala põhjaosas, Riisiperest ligi 3,3 km idas, Odulemmast 2 km läänes ja Kernu maardlast 5 km edelas (Keila geoloogiline baaskaart 6331). Geoloogilise kaardistamise käigus on lähipiirkonnas kirjeldatud Kernu lubjakivimaardlat ning Mõnuste, Odulemma 1 ja Odulemma 2 dolokivi levialasid. Odulemma 1 pindala on 47 ha ja ala paikneb kõvikul, kus õhukese pinnakatte all avaneb kasuliku kihina (paksus ligi 10 m) Nabala lademe Saunja kihistu kollakashall paksukihiline dolomiidistunud lubjakivi. Kuna levialade kasuliku kihi kivim on sarnane Kernu lubjakivimaardlas leviva kivimiga, siis võib eeldada ka selle kivimi sobivust viimistlus- ja ehituskiviks. Kernu maardlas on MgO keskmine sisaldus 11.10% ja max 20,24%. Seega saab kavandatava üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena teada, kas uuringuruumi piirkonnas on lubja- või dolokivi või dolomiidistunud lubjakivi leviala. Kernu on lubjakivimaardlana arvele võetud, kuid kaardistajad on piirkonnas välja eraldanud kolm eespool nimetatud dolokivi leviala, viidates samale Kernu kivimile. Maardlate nimistus on Odulemma 1 nimetatud dolomiidistunud lubjakivi levialaks. Saunja kihistu avamusala kulgeb 2–3 km laiuse ribana üle kaardilehe 6331 äärmise lõunaosa Kernu– Odulemma–Riisipere astangust kagus. Kihistu mittetäielik paksus alal on 16,5 meetrist (F315 Ürjaste) kuni 19,8 meetrini (F324 Viruküla). Kuna puurimise eesmärk Odulemma uuringuruumis on läbida täielikult Saunja kihistu ja saada andmeid ka allpool leviva Paekna kihistu kohta, siis on puuraugu maksimaalseks sügavuseks kavandatud 20 m. Kernu maardla ja levialad paiknevad Haiba ja Riisipere vahelisel alal (Pärnu ja Haapsalu mnt vahel). 4 andmed võetud keskkonnaregistri maardlate nimistust __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 4  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________ Piirkonnas on valdavalt haritav põllumaa, Mõnuste, Odulemma 1 ja Odulemma 2 levialad paiknevad enamasti puittaimestikuga kaetud alal (metsamaal). Mõnuste leviala lähistel leidub rohkelt II ja III kategooria kaitsealuseid liike. Odulemma 1 leviala piirkonnas kaitsealused objektid puuduvad. Haibas (3-4 km kaugusel uuringuruumist) asub Haiba mõisa park. Kernu puuraugu PA 5 asukoht on valitud Saue vallas Kernu külas Saunja kihistu avamusalal. Puuraugu uuringuruum asub tabelis 1 toodud Kernu metskonna (22) katastriüksusel ja kattub teenindusalaga, mille pindala on 0,81 ha (nurgapunktide koordinaadid on märgitud graafilisel lisal 1). Kernu puuraugu uuringuruum paikneb Kohila geoloogilisel baaskaardil 6332, kus geoloogilise kaardistamise käigus on kirjeldatud Kirikla lubjakivi leviala Raplamaal (Kõrgessaare kihistu avamusala). Harjumaale, levialast lääne poole, jääb Saunja kihistu avamusala, kuhu on kavandatud ka uuringuruum (ligikaudu 2 km levialast läänes). Nabala lademe Saunja kihistu (paksus 12,3-18,3 m) on esindatud valdavalt hele- kuni kollakashalli peitkristalse keskmise- kuni paksukihilise lubjakiviga. Tasemeti on lubjakivi püriidikirjaline ja need on kas selge- või hajusapiirilised. Kohati on kihistu piires, olenevalt kristallide suurusest ja püriidikirjade olemasolust, välja eraldatud kolm enam-vähem võrdse paksusega intervalli (ülalt alla): – helehall peitkristalne lubjakivi; – hall mikrokristalne lainjalt keskmisekihiline lubjakivi õhukeste (0,1-1,0 cm) mergli vahekihtidega; – helehall püriidikirjaline poolmuguljas lubjakivi mergli kelmete ja stüloliitpindadega. Lamamiks on Nabala lademe Paekna kihistu lubjakivi (paksus 14,1–18,4 m), mis on valdavalt hall, detriitjas, pisikristalne, nõrgalt savikas, poolmuguljas kuni lainjaskihiline ja sisaldab rohekashalli mergli 0,1–10 cm paksusi läätsjaid vahekihte. Mitmel tasemel on helehalli kuni beeži peit- kuni mikrokristalse poolmugulja lubjakivi 5–50 cm vahekihte. Kihistus on 5–7 püriitset katkestuspinda. Piirkonnas on kaks puurauku: F303 – Adila (Kõrgessaare) Raplamaal ja F304 – Kirikla (Saunja) Harjumaal. Katendi paksus piirkonnas on 1–5 m. Kuna puurimise eesmärk Kernu uuringuruumis on läbida täielikult Saunja kihistu ja katendi kohta täiesti usaldusväärsed andmed puuduvad, siis on puuraugu maksimaalseks sügavuseks kavandatud 20 m. Uuringuruumi lähipiirkonnas on valdavalt puittaimestikuga kaetud alad (metsamaa) ja Kernu ning Kirikla küla ümbruses on ka lagedaid alasid. Kavandatavast Kernu puuraugust ligikaudu 850 m edelas asub kaitse all olev looduse üksikobjekt – Kernu kadakas ja ligi 1 km kirdes paikneb III kat kaitsealuse liigi (Triturus vulgaris –tähnikvesilik; keskkonnaregistri kood KLO9118217). 4) Kasutatavad uurimismeetodid, üldgeoloogilise uurimistööga rikutud maa korrastamise kirjeldus Üldgeoloogilise uurimistöö käigus toimub südamikpuurimine Harjumaa kolmes piirkonnas: Pakri ps, Harju-Risti ja Kernu ümbrus (puuraukude asukoha koordinaadid on esitatud tabelis 1). Rajatakse kokku 5 puurauku diameetriga 112 mm (südamik ligikaudu 100 mm). Puursüdamiku nõutav väljatulek aluspõhja kivimitest on vähemalt 85%. Puursüdamikud paigaldatakse ettenähtud kastidesse ja paigutatakse Arbavere puursüdamikuhoidlasse (Lääne-Virumaa, Kadrina vald). Puurimise eeldatav kogumaht on 95 m, sh ühe puuraugu puurimissügavuseks (D) on arvestatud 15-20 m. Puurimise sügavus oleneb geoloogilise läbilõike iseärasustest. Töö koosseisu ligikaudu 20 m sügavuse puuraugu rajamisel arvestatakse: __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 5  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________  transporti (kuni 70 km Tallinnast);  agregaadi montaaži ja demontaaži;  kvaliteetset südamikpuurimist;  põhjaveetaseme määramist;  puuraugu likvideerimist vastavalt ettenähtud korrale. Laboratoorsete töödega selgitatakse välja Väo, Vasalemma ja Saunja kihistutes levivate karbonaatsete kivimite keemiline koostis ning kvaliteedinäitajad. Laboratoorsete katsete maht selgub uurimistöö tegemise käigus. 5) Kavandatava üldgeoloogilise uurimistööga ei kaasne olulisi keskkonnahäiringuid ega negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele Üldgeoloogilise uurimistöö tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. Puuritakse viis kuni 20 m sügavusega puurauku ja rohkem loodusressursse nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslikku mitmekesisust (loomastik, taimestik) ei kasutata. Energiat tarbivad ettenähtud koguses kasutatavad puurmasinad ja -agregaadid. Uuringupunktide rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ja avariiohtlikke olukordi ei teki. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Tööga ei kaasne negatiivset mõju põhjustavaid heiteid vette, õhku ja pinnasesse, samuti ei kaasne ohtlikku valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. Piirkonnas olevaid kaitsealuseid loomaliike ning loodusalasid, vääriselupaikasid ja püsielupaikasid uuringuga ei häirita ega kahjustata. Puuraugud likvideeritakse pärast geoloogilise puursüdamiku kirjeldamist, proovide võtmist ning põhjaveetaseme mõõtmist. Tegevus ei tekita suurõnnetuste või katastroofide ohte nagu järsk kliimamuutus (k.a kõrbestumine ja pinnase erosioon) või üleujutus. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, Samuti ei halvendata keskkonna vastupanuvõimet, kuna ei ületata õigusaktidega kehtestatud nõudeid (k.a tiheasustusega alad, kultuurilised ja arheoloogilised väärtused). Uuringupunktidest võetakse proovid laboritöödeks, mis viiakse akrediteeritud laborisse, kus pärast proovide katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Kavandatava tegevuse asukohtades ei muudeta (ei halvendata) inimeste tervist ja elanikkonna heaolu. 6) Üldgeoloogilise uurimistöö ajakava Esitatud tööde ajakava on prognoosne ja võib ettenägematutel põhjustel muutuda. Tööde ajakava alates loa kättesaamisest: 1) ettevalmistustööd – 1 kuu; 2) välitöö: puuraukude rajamine, proovide võtmine, põhjaveetasemete mõõtmine – 2 kuud; 3) laboratoorsed tööd algavad välitöö ajal ja kestavad kuni 3 kuud; 4) uuringuaruande koostamine – 6 kuud. Kokku 12 kuud __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 6  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________________ Seletuskirja koostas: Janne Tamm [email protected] Eesti Geoloogiateenistus Rakendusgeoloogia osakond Palume üldgeoloogilise uurimistöö luba saata elektrooniliselt kaaskirjas olevale aadressile: [email protected] __________________________________________________________________________________________ Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 7  ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Eesti Geoloogiateenistus 1.2. Äriregistri kood 77000387 1.3. Aadress Kreutzwaldi 5, 44314, Rakvere 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus Harjumaa ehituspaekivi uuringuruumid 2.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond (5 uuringuruumi lahustükkidena): 1. Pakri puurauk (PA 1): Lääne-Harju vald, Paldiski linn 2. Kõmmaste puurauk (PA 2): Lääne-Harju vald, Harju-Risti küla 3. Kõmmaste puurauk (PA 3): Lääne-Harju vald, Harju-Risti küla 4. Odulemma puurauk (PA 4): Saue vald, Odulemma küla 5. Kernu puurauk (PA 5): Saue vald, Kernu küla 2.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, kokku 4,04 ha 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi Eesti Geoloogiateenistus 3.2. Äriregistri kood 3.3. Aadress 77000387 Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 4. Tööde iseloom ja 4.1. Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja lähteülesanne maht Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks 4.2. Uurimissügavus kuni 20 m 4.3. Puuraukude arv: 5 4.4. Uuringukaeveõõnte arv - 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd - 4.6. Geofüüsikalised tööd: 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd: - kivimite omaduste laboratoorne analüüs 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 4.9. Loa taotletav kehtivusaeg 1 aasta 5. Lisade loetelu 5.1 Riigilõivu tasumist tõendav dokument [x]; 5.2 Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [ ]. Loa taotleja: Alvar Soesoo direktor allkirjastatud digitaalselt nimi amet allkiri 1 Keskkonnaamet [email protected] 17 .08. 2018 nr 3-3/18-72 291465 434340 Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks Esitan taotluse üldgeoloogilise uurimistöö tegemiseks Harjumaa ehituspaekivi uuringuruumides. Palun võtta taotlus menetlusse ja väljastada luba uurimistöö tegemiseks elektrooniliselt. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Alvar Soesoo Direktor Lisad: Harjumaa ehituspaekivi uuringuruumid e ü ldgeol oogilise uurimistöö loa taotlus taotluse seletuskiri koos graafiliste lisadega r ii gilõivu tasumise maksekorraldus digitaal sed uuringuruumi de piir id Heikki Bauert Tel: +372 5340 5654 [email protected] Koostatud:16.08.2018 10:20:45 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Elerin Salumets Asutus: MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Töökood: 20180816338652 Maksja registrikood: 70003158 Sisestatud: 16.08.2018 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20037329 E-riigikassa konto number: 1200000029 EUR Saaja nimi: KESKKONNAAMET Saaja registrikood: 70008658 Saaja konto number: 2900081664 Valuuta: EUR Summa: 200.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 16.08.2018 Selgitus: N900/10 15.08.2018 Harjumaa ehituspaekivi uuringuruumid Üldgeoloogil Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat Saatja: Sigrid Hade </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=D28685A072EB403FA0F46EF58> Saaja: Maris Lanno Teema: ED: Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks: parandatud taotlus Tere Maris Saatsin sellise kirja Keskkonnaametile, Harry Kuivkaevule, kes kontrollib meie 5 lubjakivipuuraugu loataotlust. Harry ütles, et sobib talle lihtsalt e-meilile parandused saata... Vastust temalt kirja teel siiani pole saanud, aga hakkasin nüüd ise mõtlema, et tuleks see kiri kindlasti meil arvele võtta. Palun kas saaksid registreerida selle kirja koos manusega? Vabanda, ei taibanud Sind korraga adressaadiks lisada! Küsisin veel just praegu Harrylt üle -- ta on kirja kätte saanud ja kinnitas taas, et digitaalselt allkirjastada pole meil seda vaja. Ilusat päeva Sigrid ________________________________ Saatja: Sigrid Hade Saadetud: 17. september 2018 17:01 Adressaat: [email protected] Koopia: Janne Tamm; Heikki Bauert Teema: Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks: parandatud taotlus Tere Harry Saadame vastusena Teie kirjale 03.09.2018 nr 12-2/18/13636-4 üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse (Südamikpuurimine Harjumaa ehituspaekivi kvaliteedinäitajate uurimiseks) parandatud materjalid tihendatult (seletuskiri, graafilised lisad 1-4, uuringuruumide teenindusalade ruumikujud ESRI shape failidena) . Vastavalt meie telefonivestlusele esitame parandatud taotluse Teie e-posti aadressile ja seejuures üksnes need dokumendid, mille puhul oli vajalik teha parandusi. Juhul kui meiepoolselt on siiski vajalik esitada dokumendid digitaalselt allkirjastatuna ka seekord, palun minu meiliaadressil sellest teada anda. Tulenevalt sellest, et antud loa taotlus pole avatud menetlus ning seoses kaardistusalal juba alanud puurimistöödega, väga palume võimaluse korral menetleda seda loa taotlust kiirendatud korras. Tänades, lugupidamisega Sigrid Hade Sigrid Hade, PhD peaspetsialist /senior specialist Eesti Geoloogiateenistus/ Geological Survey of Estonia [email protected] Mob. +372 5240219 www.egt.ee <http://www.egt.ee/>