Konkurss partneri leidmiseks

KANTSLERI KÄSKKIRI 13.05.2025 nr 1.1-3/25/67 Konkurss partneri leidmiseks Võlaõigusseaduse § 1009 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 8 lõike 2 punkti 1 ja § 14 lõigete 2 ja 3 ning haridus- ja teadusministri 1. detsembri 2023. a käskkirja nr 334 „Volituse andmine perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu struktuurifondidega seonduva elluviija või partneri konkursi korraldamiseks“ alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 306 kinnitatud „Tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi programm VÕTI) “elluviimiseks toetuse andmine “ lisa 1 punktiga 5.3. 1. Korraldan konkursi partneri leidmiseks täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmise ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamiseks (edaspidi konkurss). 2. Kinnitan konkursi tingimused ja korra (lisa 1) ning konkursi taotlusvormi (lisa 2). 3. Konkursiteade, konkursi tingimused ja kord ning konkursi taotlusvorm avaldada Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kantsler  Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga „Konkurss partneri leidmiseks“ KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi partneri leidmiseks Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi programm VÕTI)“ raames elluviidavale tegevusele 2.2.3. „Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine“. Meetme eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu. I. KONKURSI TAUST Elukestvat õpet soodustavaid tegevusi viivad Eestis ellu väga erinevad osapooled, seda teevad riiklikud institutsioonid kui ka erasektor läbi tööandjate ning erinevad mittetulundusühendused ja teadusasutused (täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia 2024-2029). Haridusvaldkonna arengukavas on 2035. a eesmärkidena seatud elukestvas õppes osaluse ja erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine. EL liikmesriigid on kokku leppinud eesmärgi, et 2030. aastaks osaleb elukestvas õppes aasta jooksul 60% elanikkonnast, Eesti sihttase on 52,3% ning baastase 2022. a on 48,1 %. Tööandjate roll inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kuna tööandja võimaldab töö kõrvalt õppimist, täienduskoolitust ja õpet töökohal. Euroopa ettevõtete uuringust (European Company Survey) nähtub, et Eesti ettevõtjad on ühed madalamalt koolitusi väärtustavad Euroopas, st tööandjad ei näe töötajate oskuste koolitamist strateegilise valikuna. Uuring põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomisest rõhutas samuti tööandjatele suunatava kommunikatsiooni olulisust, kuna neil on määrav roll õppimise toetamisel või selle takistamisel (Räis jt 2014). Ettevõtjaid ühendavatel katusorganisatsioonidel ja personalitöötajaid koondavatel liitudel on võrgustikutööna või koostöös erinevate võrgustikega võimalik läbi viia arendustegevusi, et suunata ettevõtteid ja organisatsioone võtma enam vastutust töötajate oskuste puudujääkide hindamise ja pideva oskuste edendamise eest ning toetada töötajate õppimist. See on oluline ettevõtjate seisukohast, sest lisandväärtuse ahelas kõrgemale liikumiseks peab töö Eesti ettevõtetes muutuma keerukamaks ning uute oskuste omandamine peaks olema inimeste tööelu korrapärane osa, et pidada sammu areneva majandusega ja tagada elukestev õpe. Konkursi eesmärk on leida partner, kes panustab täiskasvanute elukestvas õppes osalemisse, kaasab tööandjaid ja suurendab tööandjate ning töötajate teadlikkust nii õppimise vajalikkusest kui võimalustest. Partneri tegevuse tulemusel on Eesti tööandjatel kujunenud parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest ning nad annavad suurema panuse töötajate oskuste arendamisse. Tegevuse sihtgrupp on tööandjad. Partner valitakse tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni (31.12.2029). Konkursil parimaks tunnistatud taotlejaga astub Haridus- ja Teadusministeerium läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Juhul, kui toetuse andmise tingimuste periood pikeneb, võib Haridus- ja Teadusministeerium vajadusel pikendada ka partneriga sõlmitud lepingu perioodi. Hinnanguline tegevuste kogumaht perioodil 2025-2029 on kuni 900 000 eurot. Iga-aastased tegevused ja täpsustatud eelarve lepitakse kokku aastases tegevuskavas. II. PARTNERI TEGEVUSTE KIRJELDUS Eesmärgi saavutamiseks partner: • Kavandab uuenduslikud ja mõjusad tegevused, mis suurendavad tööandjate vastutust töötajate oskuste, sh nii erialaste kui üld- ja tulevikupädevuste omandamisel ning arendamisel. • Viib ellu teavitustegevusi ja -kampaaniaid, mis suurendavad tööandjate teadlikkust erinevatest õpivõimalustest, sh erinevatest fondidest toetatud võimalustest, mikrokvalifikatsioonidest ja õppimist toetavatest võimalustest (nt õppepuhkus). • Teeb koostööd ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja täiskasvanuhariduse võrgustikega. • Viib ellu tegevusi, mis toetavad tööandjaid inimeste arenguvajaduste kaardistamisel, koolitustegevuse kavandamisel ja elluviimisel, näiteks koolitusvajaduste selgitamine ja töötajate arendamine, koolitusinfo levitamine, õppimist soodustava keskkonna loomisel. • Kaardistab ja tutvustab tööandjate edulugusid ja häid õppimist toetavaid praktikaid. • Koondab ja süstematiseerib tööandjatelt saadud info oskuste ja koolitusvajaduste kohta, edastab selle ning vajadusel esindab tööandjate huve. Jagab tööandjatelt saadud teavet uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja tööturul toimuvate muudatuste kohta, mis mõjutab tulevast koolitusvajadust. • Innustab ja suunab tööandjaid täiskasvanuhariduse teemanädala raames korraldama õpisündmusi jt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid sündmusi. • Toetab juhtide õppimist soodustava hoiaku kujundamist, et nad oleksid eeskujuks elukestvas õppes osalemisel. Partner viib tegevused ellu üleriigiliselt, st igas maakonnas ning kaasab tööandjaid erinevatest majandussektoritest. III. TAOTLUSE ESITAMISE TINGIMUSED 3.1. Taotleja Taotleja peab olema usaldusväärne, taotleja usaldusväärsust kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud: 3.1.1. tal on võimalik kasutada eesmärgi täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused; 3.1.2. tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 3.1.3. ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 3.1.4. tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris (taotleja esitab taotluse lisana väljavõtte registrist); 3.1.5. ta ei ole rikkunud temaga sõlmitud riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid; 3.1.6. tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. 3.2. Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kes vastab järgmistele tingimustele:  3.2.1. taotleja on katusorganisatsioonina tegutsev mittetulundusühing, kelle põhitegevus põhikirja alusel on seotud tööandjate ja ettevõtete või personalitöötajate koostöö edendamise ja huvide esindamisega; 3.2.2. taotleja tegevus on avalik. Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht, kus on avaldatud äriregistri nimi, registrikood, juhtorgani koosseis ja taotleja põhikiri ning liikmete nimekiri (31.12.2024. a seisuga); 3.2.3. tal on konkursi väljakuulutamisest tagasiulatuvalt vähemalt 5-aastane kogemus liikmeskonna/võrgustike ja koostööalgatuste koordineerimisel ning juhtimisel; 3.2.4. taotlejal on kogemus viimase 5 aasta jooksul haridusvaldkonna või sotsiaalvaldkonna tegevuste elluviimises (nt projektide läbiviimisel või osalemisel partnerina); 3.2.5. taotlejal on kogemus viimase 5 aasta jooksul oma võrgustikule ja/või laiemale avalikkusele teavitustegevuste elluviimisel (nt infomaterjalide loomine, sotsiaalmeedia teavituskampaaniad jms). 3.2.6. taotlejal on võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks. IV. TINGIMUSED TAOTLEJA PROJEKTIJUHILE Projektijuhil peab olema vähemalt 3-aastane projektijuhtimise (v.a ehitus- ja infrastruktuuriprojektide ning IT projektid) kogemus ning rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. V. TAOTLUSTE ESITAMINE 5.1. Taotlus 5.1.1. Taotlus tuleb esitada eesti keeles konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks konkursi taotlusvormil. Taotluse peab olema digitaalselt allkirjastanud taotluse esitanud organisatsiooni allkirjaõiguslik isik. 5.1.2. Taotlus peab vastama programm VÕTI toetuse andmise tingimuste tegevuse 2.2.1. „Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonid e kasutuselevõtu toetamine“ eesmärkidele ja tulemustele. 5.1.3. Taotluse eelarves tuleb eristada üldkulud ja projektijuhtimise kulud ning esitada tuleb projektimeeskonna liikmete arv ning tööaeg. 5.1.4. Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest: 1) vormikohane konkursitaotlus; 2) projektijuhi CV, mis võimaldab kontrollida haridust ja kogemust; 3) väljavõte karistusregistrist organisatsiooni kohta. 5.2. Taotluse esitamine Taotlus esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] märgusõnaga “ESF konkurss”. 5.3. Taotluse esitamise tähtaeg Taotluse esitamise tähtaeg määratakse pärast kinnitamist lähtudes põhimõttest, et tähtaeg peab olema vähemalt 30 päeva alates väljakuulutamisest. Tähtajast hiljem laekuvaid taotlusi ei arvestata. VI. TAOTLUSTE KONTROLL JA HINDAMINE 6.1. Taotleja ja taotluse kontroll 6.1.1. Haridus- ja Teadusministeerium: - kontrollib taotleja ja taotluse vastavust konkursi tingimustele; - tunnistab taotluse vastavaks, kui on täidetud kõik konkursi tingimuste ja korra punktides 3.1, 3.2, 4 ja 5.1 sätestatud tingimused; - puuduste ilmnemisel annab taotlejale kuni kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. 6.1.2. Taotlejat või taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva konkursi tingimuste ja korra punktides 3.1, 3.2, 4 ja 5.1 sätestatud tingimustele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotlust on muudetud osas, millele Haridus- ja Teadusministeerium ei teinud ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks. 6.1.3. Kui Haridus- ja Teadusministeerium peab seda vajalikuks, võib ta pidada enne taotluste vastavaks tunnistamist taotluse esitajatega võrdsetel alustel läbirääkimisi. Läbirääkimiste eesmärk on kohandada laekunud taotlused esitatud nõuetele vastavaks. Suuliselt peetavad läbirääkimised protokollitakse. 6.1.4. Taotleja, kelle taotlust ei ole vastavaks tunnistatud, ei osale taotluste hindamises. 6.2. Taotluse sisuline hindamine Taotlusi hindab peatükis 7 nimetatud komisjon lähtudes töökorrast. 6.2.1. Taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) organisatsiooni kogemus (25 punkti); 2) taotluses esitatud tegevuskava asjakohasus lähtudes VÕTI programmi ja konkursi eesmärkidest (50 punkti); 3) taotluses esitatud eelarve põhjendatus ning tulemuste mõõdetavuse selgus lähtudes VÕTI programmi ja selle tegevussuuna eesmärkidest (10 punkti); 4) projektijuhi kompetentsus (10 punkti); 5) riskide hindamine ja tegevused riskide ennetamiseks ja maandamiseks (5 punkti). 6.2.2. Hindamiskriteeriumid alakriteeriumide lõikes ja sellele antavate punktide skaala on järgmised: Organisatsiooni kogemus 25 punkti Alakriteerium Maksimum- Skaala punktid Lai liikmeskonna ja 10 10 – Liikmeskonda/võrgustikku kuuluvad huvirühmade esindatus - 1 või on läbi tegevuste süsteemselt ja aktiivselt hinnatakse, kui kaasatud erineva suuruse (sh nii suured, mitmekesine, sisuline ja keskmised kui väikeettevõtted) ja erineva sihipärane on taotluses valdkondliku taustaga tööandjad. Osapoolte kirjeldatud osapoolte rollid ja panus on selgelt kirjeldatud. 1 Lai esindatus: hõlmab eri suuruse ja valdkonna tööandjaid ning vajadusel ka teisi asjakohaseid osapooli. Huvirühmad: tööandjad, kutse- ja kõrghariduse õppeasutused, sihtrühmade esindusorganisatsioonid, tööandjate ühendused ja muud partnerid, kellel on roll tegevuste õnnestumises. Aktiivne kaasamine: osalemine tegevuste planeerimises, elluviimises või tagasiside andmises, mitte ainult nimeline liikmelisus.  kaasamine ning kuidas 5 – Liikmeskonda/võrgustikku on kaasatud see toetab projekti peamiselt ühe või mõne sarnase sektori eesmärkide saavutamist. tööandjad või ühesuurused organisatsioonid. ning puudub laiapõhjaline esindatus. 0 – Puudub selge info liikmeskonna või huvirühmade olemasolu ja kaasatuse kohta, kaasamine on marginaalne või olematu. Kogemus suuremahulise 10 10 - Taotlejal on viimase viie aasta jooksul üle-eestilise kogemus vähemalt kahe suuremahulise, üle- teavituskampaania eestilise teavituskampaania elluviimisel 2 elluviimisel – hinnatakse haridus- või sotsiaalvaldkonnas. taotleja senist kogemust Kampaaniad on hõlmanud mitmeid kampaaniate teavitustegevuste kanaleid (nt meedia, planeerimisel ja sotsiaalmeedia, üritused, koostööpartnerid) elluviimisel, mis on ja suunatud eri sihtrühmadele. seotud sotsiaal- ja 5 - Taotlejal on viimase viie aasta jooksul haridusvaldkonnaga kogemus ühe suuremahulise, üle-eestilise teavituskampaania elluviimisel haridus- või sotsiaalvaldkonnas või taotleja on ellu viinud üksikuid teavitustegevusi (sh kohalikul või kitsalt sihtrühmale suunatud tasandil), kuid puudub kogemus suuremahulise, üle- eestilise kampaania korraldamisel. 0 - Taotlejal puudub suuremahulise üle- eestilise teavituskampaaniaelluviimise kogemus haridus- või sotsiaalvaldkonnas. Taotlejal on toetuse saaja 5 5 - Taotlejal on toetuse saaja või või juhtpartneri kogemus juhtpartneri kogemus haridusvaldkonna või haridusvaldkonna sotsiaalvaldkonna projektidega viimase viie projektide elluviimisel aasta jooksul. viimase viie aasta 3 - Taotlejal on viimase viie aasta jooksul jooksul3 kogemus ühe haridusvaldkonna või sotsiaalvaldkonna projektiga juhtpartneri või toetuse saajana või kogemus mitme väiksema projektiga, kus ta on osalenud partnerina, mitte juhtpartnerina. 0 taotlejal puudub toetuse saaja või juhtpartneri kogemus haridus või sotsiaalvaldkonna projektide elluviimisel. Tegevuskava ja kommunikatsiooniplaani asjakohasus lähtudes eesmärkidest 50 punkti 2 Suuremahuline kampaania: hõlmab laiapõhjalist sihtrühma, mitut kommunikatsioonikanalit ja kestab vähemalt mitu kuud. Üle-eestiline kampaania: tegevused toimuvad vähemalt kolmandikus Eesti maakondadest või on suunatud üleriigilisele auditooriumile (nt riiklikud meediakanalid, sotsiaalmeedia üleriigilised kampaaniad). Teavitustegevus: näiteks infomaterjalide levitamine, sotsiaalmeediapostitused, üksikud kohalikud sündmused või artiklid, mis ei kujuta endast terviklikku kampaaniat. 3 Juhtpartneri või toetuse saaja roll tähendab, et organisatsioon on vastutanud projekti üldise elluviimise, juhtimise, aruandluse ja tulemuste saavutamise eest, mitte ainult olnud partneriks üksikutes tegevustes. Haridusvaldkonna projektid hõlmavad projekte, mis on suunatud haridussüsteemi arendamisele, täiendõppele, noorte ja täiskasvanute õpivõimalustele, õppe kvaliteedi parandamisele või muudele sarnastele eesmärkidele.  Tegevuskava ja 15 15 - Tegevuskava on selge, loogilises ja kommunikatsiooniplaani realistlikus järgnevuses, tegevuste ajastus ja selgus ja põhjendatus 4 – kestus on põhjendatud. Tegevuste hinnatakse, kas vajalikkus, maht ja sisuline ulatus on projektitegevused on veenvalt ja konkreetselt põhjendatud, seos loogiliselt järjestatud, eesmärkidega on selge. ajaliselt realistlikud ja Kommunikatsiooniplaan on esitatud, hästi sisuliselt põhjendatud läbi mõeldud, seostatav tegevuskavaga. ning kas 10 – Tegevuskava ja kommunikatsiooniplaan kommunikatsiooniplaan on valdavalt selged, on sihtrühmapõhine, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi või selge ja toetab puudujääke tegevuste põhjendatuses, mahus projektieesmärkide või ajastuses. Kommunikatsiooniplaan on saavutamist. olemas ja seotud tegevuskavaga.. 5- Tegevuskava ja kommunikatsiooniplaan on esitatud, kuid tegevuste loogiline järgnevus ja põhjendatus on osaliselt ebapiisav. Tegevuste vajalikkuse, mahu või ulatuse põhjendused on nõrgad või puudulikud. Kommunikatsiooniplaan on üldsõnaline või ei ole piisavalt seotud tegevuskava eesmärkide ja tegevustega. 0 - Tegevuskava on ebaselge, puudub loogiline järgnevus, tegevuste maht, vajalikkus ja ulatus ei ole põhjendatud või on põhjendused ebapiisavad. Kommunikatsiooniplaan on kasin või on formaalne, ilma sisulise seotuseta tegevuskavaga. Tegevuskava realistlikkus 15 15 - Tegevused on realistlikult ja teostatavalt ja teostatavus kavandatud kavandatud planeeritud ajaraamis ja ajalises ja eelarvelises eelarves. Kõigi tegevuste ajakava ja kestus raamis 5 – hinnatakse, kas on põhjendatud ja vastab eesmärkide tegevused on realistlikult saavutamise vajadusele. Ettevalmistavad, planeeritud, ajaliselt ja sisulised ja järgnevad tegevused on ajaliselt eelarveliselt teostatavad tasakaalus ning toetavad loogilist elluviimist. ning kas tegevuste kestus 10 - Tegevused on enamasti realistlikult ja ja ressursid on piisavad teostatavalt kavandatud, kuid üksikute eesmärkide tegevuste kestuses või ajastuses esineb saavutamiseks. ebakõlasid (nt mõni oluline tegevus on liiga lühike või liiga pikk). Ettevalmistavad ja lõpetavad tegevused on valdavalt optimaalse 4 Selgus ja loogiline järgnevus: tegevused on ajaliselt ja sisuliselt järjestatud nii, et on arusaadav, kuidas need toetavad eesmärkide saavutamist. Põhjendatus: iga tegevuse vajalikkus, kestus, sihtrühm ja sisu on selgelt põhjendatud. Kommunikatsiooniplaan: sisaldab sihtrühmi, peamisi sõnumeid, kasutatavaid kanaleid ja ajastust ning on selgelt seotud kavandatavate tegevustega. 5 Realistlik ajakava: tegevused on jaotatud nii, et arvestatakse tegevuste sisu, vajalikke ressursse ja sihtrühmadega seotud ajakriitilisi aspekte. Teostatavus: ajakava ja eelarve võimaldavad tegevusi ellu viia ilma üle- või alakoormuseta; tegevuste omavaheline järgnevus on loogiline. Ettevalmistavad ja järgnevad tegevused: nt sihtrühmade kaasamine, kommunikatsioon, tulemuste monitooring, aruandlus.  kestusega, kuid mõnes osas vajaksid täpsustamist. 5- Tegevuste teostatavus ja ajakava on osaliselt põhjendatud, kuid mitmete tegevuste kestus või ajastus on ebarealistlik või vajab selget ümberplaneerimist. Eelarve kasutamine ja ajaraam ei ole igakülgselt kooskõlas tegevuste sisulise ulatusega. Ettevalmistavad ja järgnevad tegevused on planeeritud ebapiisava või ebamõistliku kestusega. 0 - Tegevuskava on ebarealistlik ja ebasobiv kavandatud ajaraami ja eelarve raames elluviimiseks. Tegevuste kestus ja ajastus ei toeta eesmärkide saavutamist. Ettevalmistavad ja sisutegevused on ajaliselt ebapiisavad või ebaproportsionaalsed, puudub realistlik tegevuste ajakava. Tööandjate kaasamiseks 10 10 - Kavandatud tööandjate kaasamise kavandatud tegevuste tegevused on läbimõeldud, mitmekesised ja asjakohasus ja ulatus 6– asjakohased, hõlmavad laiapõhjalist hinnatakse, kas tööandjate sihtrühma (sh erineva suuruse ja tööandjate kaasamise valdkonna tööandjad). Kaasamistegevused tegevused on on suunatud hoiakute muutmisele ja uute eesmärgipärased, sisukad koostöövormide tekkimisele. Kasutatud ja hästi põhjendatud ning sõnumid, kanalid ja kaasamismeetodid on kas kaasamine on piisava põhjendatud ning toetavad sihipäraselt ulatuse ja eesmärkide saavutamist. mitmekesisusega, 5 - Kavandatud tööandjate kaasamise toetades eesmärkide tegevused on teostatavad ja osaliselt saavutamist. põhjendatud, kuid nende ulatus on piiratud (nt sihtrühm on kitsas, kaasatakse peamiselt ühe sektori tööandjaid või kasutatakse vaid mõnda üksikut kaasamismeetodit). Tegevused on suunatud hoiakute muutmisele, kuid kaasamise mõju ja ulatus võiksid olla laiemad või põhjalikumalt läbimõeldud. 0 - Kavandatud tööandjate kaasamise tegevused on asjakohatud või ebapiisavad, ei toeta tööandjate sihipärast kaasamist ega aita kaasa hoiakute muutumisele või koostöö tekkimisele. Sõnumid, kanalid ja meetodid on määratlemata või ebaotstarbekad. Tulemuste mõõdetavus – 5 5 - Taotleja on defineerinud selged, hinnatakse, kas konkreetsed ja mõõdetavad tulemused ning 6 Asjakohasus: Kas planeeritud tegevused, sõnumid ja kanalid on sobivad sihtrühmale ja toetavad eesmärkide saavutamist? Ulatus: Kui palju ja kui mitmekesiseid tööandjaid on kaasatud? Kas kaasatakse eri suuruse ja erineva sektori tööandjaid? Mõju: Kas tegevused on suunatud pelgalt teavitamisele või ka hoiakute ja koostöövormide muutmisele?  kavandatud tulemused on esitanud põhjendatud mõõdikud kõigi selgelt määratletud, eesmärkide ja tegevuste osas. On kirjeldatud mõõdetavad ja seotud süsteemne ja realistlik mõju hindamise eesmärkidega ning kas on plaan, sealhulgas tegevused, mille abil kirjeldatud sobivad hinnatakse tulemuslikkust. Mõõtmise mõõdikud ja meetodid ja ajakava on välja toodud. hindamistegevused 3 - Taotleja on defineerinud mõõdikud ja tulemuste ja mõju tulemuste hindamise tegevused osade jälgimiseks. eesmärkide ja tegevuste osas, kuid mõju hindamise plaan ei ole terviklik või mõõdikud on osaliselt ebaselged või raskesti mõõdetavad. Mõju hindamine tööandjate ja töötajate tasandil on olemas, kuid vajaks täiendavat põhjendust või süsteemsust. 0 – Tulemuste ja mõju mõõtmise tegevused puuduvad või on esitatud ainult üldsõnalised viited ilma konkreetsete mõõdikute ja hindamise kirjelduseta. Mõõdetavuse ja tulemuste hindamise seos tegevuste ja eesmärkidega on ebaselge või puudub. Lisaväärtus – hinnatakse, 5 5 – Tegevuskava sisaldab hästi põhjendatud kas lisaks nõutud täiendavaid tegevusi või lahendusi, mida tegevustele on planeeritud tingimustes ei ole nõutud, kuid mis selgelt lisategevusi, mis toetavad eesmärkide saavutamist, suurendavad projekti suurendavad sihtrühma kaasatust, mõju kvaliteeti, mõju, ulatust või tulemuste kestlikkust (nt koostöö kestlikkust või laiendavad uute partneritega, innovaatilised lahendused, sihtrühma. järeltegevused). 3 – Tegevuskava sisaldab mõningaid täiendavaid tegevusi, mis osaliselt toetavad eesmärkide täitmist, kuid nende mõju või lisandväärtus ei ole piisavalt põhjendatud või on piiratud ulatusega. 0 – Tegevuskava ei sisalda täiendavaid tegevusi või lisandväärtust, mis ületaks tingimustes nõutud miinimumnõudeid, või pakutud lisategevused ei ole asjakohased ega toeta eesmärkide saavutamist. Eelarve otstarbekus ja põhjendatus 10 Taotluse kulude 10 10 – Eelarve on selge, detailselt lahti põhjendatus, sh seotus kirjutatud ja realistlik, kõik kulud on eesmärkidega - 7 põhjendatud ning otseselt seotud planeeritud hinnatakse, kas eelarve on tegevuste ja taotluses seatud eesmärkidega. läbipaistev, kulud on Kulud on proportsionaalsed tegevuste realistlikud ja sisulise ulatusega ning toetavad tõhusalt 7 Realistlikkus: hinnad vastavad turuhindadele, eelarve on kooskõlas tegevuste mahu ja kestusega. Põhjendatus: igale kulureale on lisatud selgitus, miks see on vajalik ja kuidas see aitab eesmärke saavutada. Seotus tegevustega: kulud on otseselt seotud taotluses kirjeldatud tegevuste ja oodatavate tulemustega, mitte üldised või projekti jaoks ebaolulised. põhjendatud ning otseselt eesmärkide saavutamist. Planeeritud seotud taotluses ressursikasutus on mõistlik ja läbimõeldud. kirjeldatud tegevuste ja 5 – Eelarve on üldjoontes selge ja arusaadav, eesmärkidega. kuid osa kulusid on ebapiisavalt põhjendatud või seos tegevuste ja eesmärkidega ei ole igal juhul veenvalt näidatud. Mõningad eelarveread vajaksid täiendavat selgitust või põhjendust, kuid ei ole takistuseks projekti elluviimisel. 0 – Eelarve on ebaselge, läbipaistmatu või ebapiisavalt põhjendatud, kulude seos kavandatud tegevuste ja eesmärkidega on puudulik või raskesti mõistetav. Ressursijaotus ei ole loogiline ega toeta eesmärkide saavutamist. Projektijuhi kompetentsus ja rollide jaotus meeskonnas 10 punkti Projektijuhi kogemus 5 5 – Projektijuhil on vähemalt kolmeaastane haridusvaldkonna projektide kogemus haridusvaldkonna projektide juhtimisel - hinnatakse juhtimisel, sealhulgas mitme projektiga, kus projektijuhi ta on vastutanud projektide üldjuhtimise, juhtimiskogemuse pikkust, meeskonna koordineerimise, eelarve ja sisulist asjakohasust ja tulemuste eest. juhtimisvastutuse ulatust. 3 – Projektijuhil on ühe kuni kolmeaastane kogemus haridusvaldkonna projektide elluviimises, kuid ta pole olnud projektides juhtival positsioonil. 0 – Projektijuhil puudub kogemus haridusvaldkonna projektide juhtimisel. Rollide jaotus projekti 5 5 – Projektimeeskonna rollid on selgelt ja meeskonnas - hinnatakse, kas detailselt kirjeldatud, iga liikme vastutus ja projektimeeskonna rollid on ülesanded on põhjendatud ning otseselt selgelt määratletud, seotud tegevuste ja eesmärkide täitmisega. põhjendatud ja toetavad Rollijaotus on loogiline, väldib kattuvusi ja taotluses seatud tegevuste katmata valdkondi, tagades tegevuste elluviimist ja eesmärkide kvaliteetse elluviimise. saavutamist. 3 – Projektimeeskonna rollid on kirjeldatud, kuid põhjendatus on osaline (nt mõnede rollide vajalikkus või vastutuse ulatus vajaks täpsustamist). Rollijaotus toetab tegevusi, kuid esineb mõningaid ebakõlasid, kattuvusi või ebaselgust rollide ja vastutuse jaotuses. 0 – Projektimeeskonna rollid on ebaselged või ebapiisavalt kirjeldatud, põhjendused puuduvad või on ebamäärased. Rollijaotus ei toeta tegevuste loogilist ja tõhusat elluviimist ning võib takistada eesmärkide saavutamist (nt rollid kattuvad või osa olulisi vastutusvaldkondi on katmata). Riskide hindamine ja maandamine 5 punkti  Riskide hindamise 5 5 – Taotleja on hinnanud nii sisemisi kui ka põhjalikkus ja väliseid riske, mis on asjakohased ja maandamismeetmete katavad projekti rakendamise eri aspekte (nt sobivus8 - hinnatakse, kas sihtrühmade kaasamine, ajakava, partnerlus, projektis on analüüsitud rahastus, kvaliteet). Iga riski puhul on võimalikke riske ja selgelt kirjeldatud sobivad ja realistlikud kavandatud nende maandamismeetmed, mis vähendavad mõju maandamiseks sobivad või tõenäosust. Riskide ja maandamise seos tegevused, arvestades nii on loogiline ja läbimõeldud. sisemisi kui väliseid tegureid. 3 – Taotleja on välja toonud osa olulisi riske (väliseid ja/või sisemisi), kuid mõningad olulised riskid võivad olla kaardistamata või ei ole kõikidele riskidele piisavalt sobivaid maandamismeetmeid planeeritud. Mõnes kohas on maandamise kirjeldus üldsõnaline või vajaks täiendavat põhjendust. 0 – Olulised riskid on jäänud kaardistamata või kirjeldatud riskid ei ole asjakohased projekti elluviimise seisukohast. Maandamismeetmed puuduvad, on ebasobivad või ebapiisavalt lahti kirjutatud. Riskide ja maandamise vaheline seos on ebaselge või puudub. Maksimumpunktid kokku 100 punkti VII HINDAMISKOMISJONI KOOSSEIS JA TÖÖKORD 7.1. Taotlusi hindab 4-liikmeline hindamiskomisjon järgmises koosseisus: 7.1.1. kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja; 7.1.2. täiskasvanuhariduse valdkonna juht; 7.1.3. täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht; 7.1.4. kommunikatsioonivaldkonna nõunik. 7.2. Hindamiskomisjon võib hindamisprotsessi kaasata vajadusel sõltumatuid eksperte. 7.3. Hindamiskomisjon vaatab taotlused läbi 4 nädala jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 7.4. Hindamiskomisjoni liikmed annavad taotlusele hindepunkte konkursi tingimuste ja korra punktis 6.2.2 nimetatud alakriteeriumide lõikes konsensuslikult. 7.5. Hindamiskomisjon tunnistab parimaks taotlejaks kõrgeima punktisumma saanud taotluse. Hindamiskomisjon võib kõik taotlused tagasi lükata, kui ühegi taotluse punktisumma ei ületa 50% maksimaalsest võimalikust punktisummast. 7.6. Konkursil parimaks tunnistatud taotlejaga astub Haridus- ja Teadusministeerium läbirääkimistesse taotlejaga lepingu sõlmimiseks, sealhulgas eelarve täpsustamiseks. Taotluses esitatud eelarve puuduste korral lepitakse läbirääkimiste käigus kokku eelarve muudatustes. 8 Sisemised riskid: seotud projektimeeskonna, ajakava, eelarve, tegevuste elluviimise või partnerite koostööga. Välised riskid: seotud nt sihtrühmade osalemise, õigusliku keskkonna, majandusolukorra, poliitiliste otsuste või avaliku arvamusega. Maandamismeetmed: tegevused või plaanid, mis aitavad riski mõju vähendada, riski vältida, riski üle kanda (nt kindlustus, lepingud) või leevendada. 7.7. Taotluste hindamistulemused ja hindamiskomisjoni otsus konkursitulemuste kohta protokollitakse. Protokollile kirjutab alla hindamiskomisjoni esimees. Konkursi tulemuse kinnitab kantsler. 7.8. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab taotlejaid konkursi tulemustest ja hindamiskomisjoni otsusest kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 7.9. Konkursi kohta saab lisateavet Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonnast (tel 735 0209), [email protected]  Lisa 2 KINNITATUD Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga „Konkurss partneri leidmiseks“ KONKURSI TAOTLUSVORM A. TEAVE TAOTLEJA KOHTA 1. Taotleja andmed Taotleja nimi (Äriregistri andmetel) Registrikood Postiaadress Telefon E-post Koduleht 2. Taotleja kontaktisiku andmed Ees- ja perekonnanimi Amet, roll Telefon E-post 3. Kirjeldada, kuidas organisatsiooni põhikirjaline tegevus on seotud tööandjate ja ettevõtete või personalitöötajate koostöö edendamise ning huvide esindamisega ja programmi VÕTI eesmärkide täitmist. (maksimaalselt 2000 tähemärki) 4. Kirjeldada vähemalt 5-aastast kogemust võrgustike ja koostööalgatuste koordineerimisel ning juhtimisel (loetleda võrgustik(ud), tegevused, koostööalgatused ja kaasatud osapooled). (maksimaalselt 2000 tähemärki) 5. Kirjeldada organisatsiooni kogemust viimase 5 aasta jooksul haridusvaldkonna tegevuste elluviimises (nt projektide läbiviimisel või osalemisel partnerina). Tegevus 1 Tegevuse kirjeldus ja regionaalne ulatus (kuni 300 tähemärki) Organisatsiooni roll tegevuses (kuni 300 tähemärki) Tegevuse eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve 1  tegevuse/projekti kogumaksumusest 6. Kirjeldada 5-aastast kogemust oma võrgustikule ja laiemale avalikkusele teavitustegevuste elluviimisel (nt infomaterjalide loomine, sotsiaalmeedia teavituskampaaniad jms). Teavitustegevus 1 Tegevuse kirjeldus sh sõnum, sihtrühm, ulatus, teavituskanalid (kuni 300 tähemärki) Organisatsiooni roll teavitustegevuses (kuni 300 tähemärki) Tegevuse eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve teavitustegevuse/projekti kogumaksumusest 7. Kirjeldada toetuse saaja kogemust haridusvaldkonna projektide elluviimisel toetuse saaja või juhtpartnerina viimase viie aasta jooksul. Projekt 1 Tegevuse kirjeldus sh sõnum, sihtrühm, ulatus, teavituskanalid (kuni 300 tähemärki) Organisatsiooni roll projektis Projekti eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve projekti kogumaksumusest 8. Kirjeldada kuidas organisatsioon tagab vajaliku info kättesaadavuse oma liikmeskonnale või esindatavale huvirühmale ning kuidas tagatakse liikmeskonna/huvirühmade arvamuse avaldamine ja kogumine. (maksimaalselt 2000 tähemärki) 9. Kirjeldada võrgustiku/liikmeskonda ja selles suunas tehtavat võrgustiku arendustegevusi. (maksimaalselt 2000 tähemärki) 10. Kirjeldada kogemust haridusvaldkonnas üle-eestilise teavituskampaania elluviimisel. (maksimaalselt 2000 tähemärki) 2 B. TEGEVUSKAVA, EELARVE JA KOMMUNIKATSIOONIPLAAN Tegevuskava ja eelarve Tegevused Aeg (aasta Kirjeldus (sh sihtrühmad, Mõõdikud Maksumus (vajadusel täpsusega) piirkonnad ja tegevuste kokku alategevused) koostööpartnerid) tulemuste mõõtmiseks 2025 Tegevus 1. Tegevus 2. Tegevus 3. 2026 Tegevus 1. Tegevus 2. Tegevus 3. Projektijuhtimine Üldkulu Lisada ridu vastavalt vajadusele Kommunikatsiooniplaan Tegevused (vajadusel Aeg (aasta Maksumus Sihtrühm Mõju mõõdikud alategevused) ja täpsusega) ja mõju kasutatavad kanalid mõõtmise viis Tegevus 1 kanal Lisada ridu vastavalt vajadusele Lisaväärtus Tegevus Kirjeldus (kaasatud Aeg Põhjendus (sh uudsus) osapooled, tööandjad jt koostööpartnerid, sihtrühm, tegevuste ulatus) Lisada ridu vastavalt vajadusele. Tegevuste veerus kirjeldada (uudsed) tegevused. Kirjelduse veerus tuua ära põhilised tegevuse sihtrühmad, piirkonnad ja koostööpartnerid, kellega koostöös tegevused ellu viiakse. Aeg palun märkida aasta täpsusega. Põhjenduse veerus kirjeldada, kuidas tegevus toetab projekti eesmärkide saavutamist, hoiakute muutmist ja elukestvas õppes osalemise kasvu. 11. Projektijuhi kompetentsuse ja meeskonna rollide kirjeldus 3  Projektijuht Projektijuhil peab olema vähemalt 3-aastane Ees- ja projektijuhtimise (v.a ehitus- ja infrastruktuuriprojektide) Haridus perekonnanimi kogemus ning kõrg- või rakenduskõrgharidus. Ülesannete kirjeldus VÕTI programmi tegevuste elluviimisel Meeskonnaliikmed Ees- ja Roll meeskonnas Haridus perekonnanimi Ülesannete kirjeldus VÕTI programmi tegevuste elluviimisel Lisada ridu vastavalt vajadusele 12. Kirjeldada tegevuste elluviimisega seonduvad riskid ja võimalused riskide ennetamiseks või maandamiseks. Lisada ridu vastavalt vajadusele. Väliste riskide kirjeldus Riskide maandamiseviisid Sisemiste riskide kirjeldus Riskide maandamisviisid C. TAOTLEJA KINNITUS Käesolevaga kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged ning taotluse esitanud organisatsioon vastab kõikidele käesoleva konkursi tingimustes ja korras toodud nõuetele. Organisatsiooni juhi nimi Allkiri Kuupäev 4  MEMO [Registreerimise kuupäev] Pealkiri: Memo_ESF_VÕTI_tööandjate partnerikonkurss Kellele: Triin Laasi Koopia: Margus Haidak Kellelt: Kairi Lõuk; tel 735 0209 Eesmärk: informatsiooniks Täiskasvanuhariduse ESF programmis VÕTI uue partneri kaasamine õppimist väärtustava hoiaku kujundamisel tööandjate hulgas. ESF programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi VÕTI) eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes. Programmis on selleks kavandatud õppimisvõimaluste loomine RKT, hankekoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe kaudu, samuti arendus- ja teavitustegevused kaasamaks õppes vähem osalevaid täiskasvanute gruppe. Nii ettevõtted kui Euroopa Komisjon on välja toonud probleemi, et Eestis on tööjõu- ja oskuste nappus, samas on Eesti ettevõtjad ühed madalamalt koolitusi väärtustavad Euroopas. Kuna tööandjate roll inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kavandatakse programmis olukorra muutmiseks eraldi tegevused tööandjate suunal. Elukestva õppe populariseerimis- ja teavitustegevuste suunal on täiskasvanuhariduse valdkonna partneriks programmi VÕTI raames ETKA Andras, kelle viib läbi üleriigilised teavitustegevused, TÕN-i, tunnustamise ning koordineerib piirkondlikku võrgustikutööd. Tööandjate kaasamine ja rolli suurendamine ei ole nende tegevuste fookuses ja ka on senine kogemus näidanud, et neil ei ole ligipääsu tööandjatele. Konkursi eesmärk on leida partner, kes aitab kaasa õppimist väärtustava hoiaku kujunemisele tööandjate hulgas ja suurendab tööandjate teadlikkust nii õppimise vajalikkusest kui võimalustest. Partneri ülesanneteks on: • Kavandada uuenduslikud ja mõjusad tegevused, mis suurendavad tööandjate vastutust töötajate oskuste, sh nii erialaste kui üld- ja tulevikuoskuste arendamisel. • Viia ellu teavitustegevusi ja -kampaaniaid, mis suurendavad tööandjate ja nende kaudu töötajate teadlikkust erinevatest õpivõimalustest ning õppimist toetavatest võimalustest (nt õppepuhkus). • Toetada tööandjaid inimeste arenguvajaduste kaardistamisel, koolitustegevuse kavandamisel ja elluviimisel. • Esindada tööandjate huve, koondada ja süstematiseerida tööandjatelt saadud info oskuste ja koolitusvajaduste kohta. • Aidata kaasa juhtide õppimist soodustava hoiaku kujundamisel, et juhid oleksid eeskujuks elukestvas õppes osalemisel. Partneri tegevuse tulemusel on Eesti tööandjatel kujunenud parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest, süvenenud õppimist väärtustavad hoiakud ning nad annavad suurema panuse töötajate oskuste arendamisse. Partner viib tegevused ellu üleriigiliselt ning kaasab tööandjaid erinevatest majandussektoritest. Hinnanguline tegevuste kogumaht perioodil 2025-2029 on kuni 900 000 eurot. Iga-aastased tegevused ja täpsustatud eelarve lepitakse kokku aastases tegevuskavas. Kulud kaetakse VÕTI programmi eelarvest, otseste kuludelt arvestatava 7% kaudkulude arvelt.