Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/24 Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade“ tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Olemasolev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade.“; 3) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ahi, pellet- või halupuidukatel“ tekstiosaga „ahi, pliit, pelleti- või halupuidukatel“; 4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi ehitamine;“; 5) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi ehitamisel.“; 6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja alates 14.08.2023 koostatud ehitusprojektiga seotud kulusid.“; 7) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblikud“ tekstiosaga „ehitusprojekti koostamise kulu,“; 8) paragrahvi 6 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika liigina tahkekütus“; 9) paragrahvi 6 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „katla või“ tekstiosaga „tootja toodetud“ ning tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud kütteseadmed“; 10) paragrahvi 6 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt: „(15) Korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja kasutamiseks ohutud ning need peab olema ehitanud või paigaldanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp. Eeldatakse, et korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on energiatõhusad ja ohutud, kui nende ehitamisel on järgitud standardit EVS-EN 15544, EVS-EN 15250 või muud samaväärset dokumenti.“; 11) paragrahvi 6 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kohta kaugküttega liitumise“ tekstiosaga „ja liitumisega seotud kulude“; 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse suurus kindlasummalise maksena pliidi ehitamise või paigalduse korral määratakse elamu kohta ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui ka toetuse maksimaalset suurust.“; 14) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „liitumise“ sõnadega „ja pliidi ehitamise või paigalduse“; 16) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ehitusprojekt, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutav;“; 18) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) voorulise taotlemise korral elamu omaniku või ühise omandi korral elamu omanike maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas ning millelt nähtub nimetatud isiku või isikute taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu;“; 19) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks.“; 20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lõike 3 punktis 7 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.“; 21) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlusvooru eelarve jaotuse toetatavate tegevuste kaupa ja taotlusvooru liigi (jooksev või vooruline) kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.“; 22) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „tähtajaliste taotlusvoorude“ sõnadega „jooksva või voorulise taotlemise“; 23) paragrahvi 14 lõike 10 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Voorulise taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest.“; 24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Jooksva taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.“; 25) paragrahvi 15 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Voorulise taotlemise korral reastab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu või ühise omandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise keskmise alusel väiksemast suuremani.“; 26) paragrahvi 21 täiendatakse lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) hoiduma toetatavate tegevuste elluviimisel huvide konfliktist ühendmääruse § 11 lõike 4 punkti 4 tähenduses.“; 27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Toetuse saaja peab säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §- s 18 sätestatu kohaselt.“; 28) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aeg; 2) fotod toetatud tegevustest; 3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14 ja 15 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust; 4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast; 5) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse perioodil; 6)muud dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.“; 29) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 5 – 6 järgmises sõnastuses: „(5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust alates nende esitamisest. (6) Rakendusüksusel on õigus väljamaksetaotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet väljamaksetaotluse ja selle lisades esitatud andmete kohta või väljamaksetaotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud väljamaksetaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni kümme kalendripäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Väljamaksetaotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk kantsler  Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse termineid, lisatakse toetatava tegevusena pliidi soetamine koos paigaldusega ja ehitamine ning toetamine kindlasummalise maksena. Välja jäetakse tingimus, et elamu peab olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ehitisregistris olevate andmete täpsustus ning varasema toetuse tagasinõudmise otsuse olemasolu korral toetuse saamisest välistuse tingimus. Toetatavate kulude hulka lisatakse kaugküttega liitumisega seotud kulud. Samuti lisatakse võimalus avada toetuse andmiseks nii jooksev kui vooruline taotlemine. Täpsustatakse menetlemise tähtaegu jooksva kui voorulise taotlemine korral ning väljamakse taotluse esitamisel nõutavat dokumentatsiooni. Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger (tel 626 2976, [email protected]), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (tel 626 0709, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar (tel 5878 9679, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse peajurist Ingrid Ajangu (tel 667 4142 [email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 5322 9013, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 29 punktist. Punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade“ tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes. Muudatuse selgitus on toodud punktis 2. Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 2, täpsustades terminit „olemasolev kütteseade“. Muudatuse eesmärk on anda toetust suurema hulga tahket kütust kasutavate lokaalsete kütteseadmete uuendamiseks. Kehtiva määruse kohaselt oli olemasolev kütteseade piiritletud katla ja ahjuga. Pärast määruse jõustumist saab eemaldada või asendada mistahes tahket kütust kasutava ja välisõhku saasteaineid heitva olemasoleva kütteseadme. Punktidega 3 ja 4 täiendatakse määruse § 2 lõiget 3 ning § 5 lõike 3 punkti 4, lisades toetatavate tahkel kütusel põhinevate lokaalsete kütteseadmete loetelusse „pliit“. Muudatuse eesmärk on toetada elamute kütmiseks pliitide ehitamist ja paigaldamist, kuna määruse rakendamise ajal on ilmnenud selle vastu suur huvi. Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies Eestis ellu ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist. Toetatav tegevus aitab saavutada Euroopa puhta õhu paketi eesmärki vähendada kavandatud meetmete abil aastaks 2030 õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise meetmest „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“. Samuti parandatakse § 2 lõikes 3 trükiviga sõnas „pelletikatel“, lisades i-tähe. Punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 3 punkti 7 sõnastust, jättes välja tekstiosa „moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud“, kuna see on üleliigne ja on kaetud ahju mõistega, ning lisades teksti pliidi ehituse. Punktidega 6, 7 ja 12 täiendatakse § 5 lõiget 4 ja § 6 lõiget 4, lisades ehitusprojekti koostamise kulu, mis on tehtud alates 14.08.2023, abikõlblike kulude loetelusse, ning § 8 lõiget 3, lisades toetuse suurusele kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral liitumisega seotud kulud. Muudatuse eesmärk on toetada kaugküttevõrguga liitumisel ka ehitusprojekti koostamise kulu, kuna see on oluline ja kaugküttega liitumisega vältimatult kaasnev otsene kulu, mida praegu ei toetata. Punktiga 8 muudetakse § 6 lõiget 8, jättes välja tingimuse, et toetuse saamiseks peab elamu olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ning täpsustatakse kütteseadme kohta ehitisregistris olevaid andmeid. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine hiljem ehitatud elamutele, kuna kütteseadme vanus ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib olla heas korras kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult uuendamist vajav kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused. Samuti tekitasid ehitisregistris olevad andmed asjatut segadust. Kuna varasem täpsustus „soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika liigina tahkekütus“ ei ole vajalikuks osutunud ning terminoloogia võib tulevikus taas muutuda, jäetakse kütteseadmete kohta kehtestatud ehitisregistri andmete andmevälja olemasolu nõue välja. See ei laienda ega kitsenda toetuse taotlemise võimalusi. Punktiga 9 muudetakse § 6 lõike 13 sõnastust, asendades tekstiosa „katla või“ tekstiosaga „tootja toodetud“ ning tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud kütteseadmed“. Muudatuste eesmärk on luua selgus kütteseadmete puhul, millele rakendatakse A+ ja ökodisaini direktiivi nõudeid. Punktiga 10 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõike 15 sõnastust. Muudatuse eesmärk on tagada olemasolevate nõuete samaväärne kehtimine lisanduvale toetatavale tegevusele ehk pliidi ehitamisele. Ka pliidi peab ehitama pädev, kvalifitseeritud inimene ning toetatud projekti tulem on ohutu ja ametlikult kasutatav. Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõige 18. Toetuse andmise eesmärk tagatakse teiste määruses seatud nõuete kaudu. Punktiga 13 täiendatakse § 8 lõikega 31, lisades pliidi ehitamise või paigaldamise korral kindlasummalise makse toetuse suuruse määramise põhimõte. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine pliidi paigaldamiseks või ehitamiseks ning kindlasummalise toetuse suuruse sätestamine. Pliitide ehitusliku eripära tõttu võib tööde maht oluliselt varieeruda ning seetõttu on toetusmeetme rakendamisel kohane eelistada kindlasummalist makset, mitte töötada välja fikseeritud ühikuhinda. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4. Muudatusega jäetakse välja toetuse saamist välistav tingimus, kui taotlemisele eelneva viie aasta jooksul on otsustatud toetus tagasi nõuda. Muudatuse eesmärk on lõpetada toetuse andmise välistamine varasema tegevuse tõttu, kuna varasema toetuse tagasinõudmise olemasolu kontrollimine on märkimisväärne menetluskoormus rakendusüksusele. Samuti on tõenäoline, et varem eksinud füüsiline isik edaspidi järgib sätestatud tingimusi. Seega on toetuse nõuete rikkumise risk väike ning saadav kasu kaalub riskid üles. Punktiga 15 muudetakse § 11 lõike 2 punkti 3, lisades, et ka pliidi ehitamise või paigaldamise korral tuleb taotluses esitada eelarveprojekt, nagu nõutakse kaugküttega liitumise korral. Muudatuse eesmärk on tagada taotluses vajalike andmete olemasolu, sest toetust arvestatakse kindlasummalise maksena. Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõike 2 punkt 4, seega jäetakse taotluses nõutavate andmete hulgast välja elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus. Seda seetõttu, et me projekteerimist ei toeta. Punktiga 17 jäetakse § 11 lõike 3 punkti 2 taotluse lisadokumentide loetelust välja tehniline kirjeldus ning sõnastatakse punkt ümber nii, et ehitusprojekti peab esitama siis, kui seda nõuab ehitusseadustik. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust. Samade andmete korduv küsimine ei ole vajalik ega mõistlik ning projekteerimise maksumuse küsimine kõigilt taotlejatelt ei ole vajalik. Punktidega 18 ja 21 sõnastatakse ümber § 11 lõike 3 punkt 6 ning § 12 lõige 1. Kehtiva korra järgi saab toetuse andmist otsustada ainult voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on anda õiguslik alus avada taotlemine nii voorulise taotlemisena kui ka jooksva taotlemisena. Paragrahvi 11 lõike 3 punkti 6 nõuet kohaldatakse ainult voorudes taotlemise korral, et järjestada taotlused kehtiva korra kohaselt, ning jooksva taotlemise korral esitamise järjekorras. Paindlikum toetuse andmine tagab meetme tõhusama rakendamise. Jooksev taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlusi saab esitada kogu selleks ettenähtud perioodi jooksul alates rakendusüksuse poolt teavitatud taotluste vastuvõtmise alustamisest kuni taotluste vastuvõtmise peatamiseni. Vooruline taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlus peab olema esitatud rakendusüksuse määratud kindlaks tähtajaks. Punktidega 19 ja 20 täiendatakse § 11 lõiget 3 punktiga 7, lisades taotluse lisadokumentide nimekirja võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning projekti eelarve, ning täiendatakse § 11 lõikega 4, millega kirjeldatakse võrreldavate hinnapakkumiste küsimise alused. Pliidi ehitamise või paigalduse toetuse suurus kindlasummalise maksena määratakse ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal. Punktidega 22 ja 23 muudetakse § 13 lõiget 1, mille kohaselt antakse toetust jooksva või voorulise avatud taotlemise kaudu, ning § 14 lõikes 10 sätestatakse menetluse tähtajad voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on tagada terminoloogiline selgus selles, et tähtajalise taotlusvooru asemel kasutatakse edaspidi mõistet „vooruline taotlemine“, samuti lisatakse jooksev taotlemine. Kehtivaid menetlustähtaegu kohaldatakse voorus taotlemise korral. Punktiga 24 lisatakse § 14 lõige 11, sätestades menetluse tähtajaks 60 tööpäeva taotluse esitamisest jooksva taotlemise korral. Punktiga 25 täiendatakse § 15 lõiget 4, sätestades voorulise taotlemise korral taotluste järjestamine. Muudatuse eesmärk on voorulise taotlemise korral tagada kehtiva taotluste järjestamise korra jätkuv kohaldamine ning jooksva taotlemise korral mitte kohaldada § 11 lõike 3 punkti 6 nõuet rahuldada kõik vastavaks tunnistatud taotlused eelarve täitumiseni nende esitamise järjekorras. Punktiga 26 täiendatakse § 21 lõiget 2 punktiga 4 viies määrus kooskõlla ühendmäärusega. Toetust makstakse lihtsustatud kulude alusel kas ühikuhinna või kindlasummalise maksena. Nimetatud juhtudel on oluline, et toetuse saaja saavutab kokkulepitud tulemuse, mistõttu ei ole ostumenetluse reeglite järgimine tervikuna nõutav. Lihtsustatud kulude rahastamise korral on oluline kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimise puhul huvide konfliktist hoidumine. Toetuse saamise aluseks olevaid dokumentide ja tõendite kõrval tuleb esitada ka dokumente, mis tõendavad, et kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimisel on huvide konflikti välditud. Seega peab toetuse saaja olema valmis esitama uurimisasutusele, näiteks Euroopa Kontrollikojale, ostuga seotud dokumente, mille alusel on võimalik veenduda, et toetuse saaja ei ole müüja või (ehitus)teenuseosutajaga seotud viisil, mis on käsitatav huvide konfliktina. Esmased sellised tõendid on näiteks leping või arve, mille alusel tehakse kindlaks tehingupooled. Üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse saaja ei esita lihtsustatud kulude kasutamisel rakendusüksusele kuludokumente ja rakendusüksus neid ei kontrolli, ei muutu. Punktiga 27 täiendatakse § 21 lõikega 3, sätestades toetuse saamise aluseks olevate dokumente säilitamise kohustuse. Punktiga 28 muudetakse ja täpsustakse § 23 lõikes 4 väljamaksetaotlusele lisatavate dokumentide nimekirja. Leevendatakse nõudeid tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumentatsioonile. Välja jäetakse tahkel kütusel töötava kütteseadme passi, väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE sertifikaadi, garantiide ja pottsepa kutsetunnistuse numbri esitamise kohustus. Nende asemel peab taotleja esitama dokumendi, mis kinnitab kütteseadme vastavust määruse § 6 lõigetes 11, 13, 14, ja 15 sätestatud nõuetele. Selle muudatusega välditakse andmete korduvat küsimist ning leevendatakse tööde tegemist tõendava dokumentatsiooni vormilisi nõudeid. Muudatuse eesmärk on halduskoormuse vähendamine. Täpsustakse veel, et kaugküttega liitumisel ei tohi sõlmida liitumist tõendatavat ostu-müügilepingut enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva. See tagab, et taotlejal ei teki rahalisi kohustusi enne taotluse rahuldamise otsust. Punktiga 29 lisatakse § 23 lõige 5, sätestades toetuse väljamaksetaotluse menetlemise tähtajad. Rakendusüksus kontrollib dokumentide nõuetele vastavust 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest arvates. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduvad väljamaksetaotluse menetlemise tähtajad. Punktiga 29 lisatakse veel ka § 23 lõige 6, sätestades õigus küsida toetuse väljamaksetaotluse menetlemisel taotlejalt lisainfot. See on tavapärane praktika ehk rakendusüksusel on õigus puuduste esinemisel küsida taotlejalt lisainfot. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduv väljamaksetaotluse menetlemine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas ELi õigusega. Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 4. Määruse mõju Määrusega täiendatakse toetuse andmise võimalusi, edaspidi antakse toetusi kahel viisil: nii voorudes kui ka jooksvalt. Muudatus toetab meetme eesmärkide täitmist. Positiivne mõju majandusele tuleneb meetme mahu paremast kasutamisest ehk täiendavast majandusse suunatud rahast. Määruse rakendamine toetab primaarenergia kasutuse vähendamist. Olulisim mõju on edasine välisõhu saastamise vähendamine. Õhu paranenud kvaliteet tähendab varasemast väiksemat kahjulikku tervisemõju ehk elanike paremat tervist. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Päästeametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. Kooskõlastustabel Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus Märkuse esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõu punkt 10 – standardi EVS-EN 15544 Arvestatud. Märkuses viidatud tähisesse on sattunud liigne sidekriips, dokumendid on täpsustatud. korrektne tähis on „EVS-EN 15544“. Standardiseeritud ühikuhinna analüüsi dokument: punkti 1.2 lõikes 2 toodud piirangud: 6.-8. piirang – praeguse sõnastusega on standardite järgimine kohustuslik ning standardite kasutamisele alternatiivset võimalust ei jäeta (kohustus ühe standardi asemel mõnda teist standardit kasutada ei ole alternatiivne lahendus), mis omakorda on vastuolus ka määruse tekstiga. Standardi kasutamisele alternatiivse võimalus jätmiseks ja dokumendi viimiseks kooskõlla määruse tekstiga teeme ettepaneku asendada nendes punktides sõnad „mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi“ sõnadega „mõne muu samaväärse dokumendi“ vastavas käändes. Viidatud piirangutes toodud standardite EVS- EN 15544 ja EVS 812-3 tähistesse on sattunud ka väiksed apsakad, korrektsed tähised on vastavalt „EVS-EN 15544“ ja „EVS 812-3“ (ilma dateeringuta). Märkuse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus 1. 2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Mitte arvestatud ning selgitame. Perioodi Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2021−2027 Euroopa Liidu 258 alusel põhjendatud arvamuse seoses ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika sellega, et Eesti ei ole 30. juuniks 2024 esitanud fondide rakendamisel on tagatud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide versiooni, nagu on nõutud vastavalt energialiidu rakenduskavas 2021–2027 (rakenduskava) toodud riikliku energia- ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse ja kliimakavaga 2030 (REKK) (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2. Euroopa arvestamine. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu tuleb projektide rahastamisel tagada, et valitud 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1999, tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise milles käsitletakse energialiidu ja lepingu artikli 258 kohane komisjoni kliimameetmete juhtimist, peavad põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab liikmesriigid peatükis 4 välja toodud ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või nõuete täitmiseks esitama lõimitud tegevuste tulemuslikkuse. REKKid. Vastavalt nimetatud määrusele Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas peavad need sisaldama muuhulgas riiklike 2021–2027 on poliitikaeesmärgi nr 2 eesmärkide ja panuste kirjeldust, kuid „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 määrus ei kohusta REKKiga eesmärke „Energiatõhususe edendamine ja seadma. Eesti riigi strateegilise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ planeerimise poliitikaraamastikus ei ole investeeringute põhjendusena m.h viidatud REKK strateegiline dokument. REKKiga riiklikule energiaja kliimakavale aastani 2030. ei seata Eesti riigile uusi sihte, vaid see Nimetatud kava on poliitikaeesmärgi nr 2 kajastab olemasolevaid arengudokumente. erieesmärgiga nr 1 seotud ka läbi vastava Eestis REKKiga uusi võimalikke eesmärke ega meetmeid ei kavandata, temaatilise eeltingimuse. Seega on kuid liikmesriikidele kohustuslikus REKK rakenduskavas loodud otsene seos käesoleva dokumentides nõutavad eesmärgid ja määruse alusel toetatavate tegevuste ja meetmed sätestatakse Eestis nimetatud strateegilise dokumendi vahel. Kuna valdkondlikes arengudokumentides ning viimane on hetke seisuga ajakohastamata, siis poliitika põhialustes, mille alusel on pole hetkel võimalik ka hinnata REKK 2030 koostatud. Aastast 2019 kooskõlastamisele esitatud määruse alusel kehtiv REKK 2030 on koostatud erinevate toetust saavate projektide kooskõla ministeeriumite ühistööna toetudes nõuetekohase kliima- ja energiakavaga, mistõttu kehtivatele arengudokumentidele ning ei saa täita ka artikkel 73 lg 2 punktis i mitmesugustele uuringutele ja sätestatud nõudeid. Kliimaministeeriumil tuleb analüüsidele. Samade põhimõtete järgi kooskõlastamisele esitatud määruse alusel toimub ka REKK 2030 uuendamine ning toetuse andmise jätkamiseks koostada sisuline lähtutakse kehtivatest arengukavadest, seadustest jm arengudokumentidest. analüüs selle kohta, kas ja millises ulatuses REKKi uuendamine ei mõjuta kliima- ja energiakava uuendamata jätmisega rakenduskava kohaste meetmete seonduv struktuurivahenditest toetuse andmist elluviimist ja eesmärkide täitmist, kuid mõjutab, sh milliseid muudatusi varasema meetmete mitterakendamine mõjutaks versiooniga võrreldes on kavas sisse viia ning negatiivselt Eestile seatud eesmärkide millises ajaraamis liigutakse. Eelnimetatud täitmist ja võib kaasa tuua omakorda analüüsi alusel saame vajadusel algatada rikkumismenetlusi. REKKi uuendamisega konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, et saada võetud kohustused muutuda ei saa, sest kindlust, et võime rikkumismenetlusest REKK kajastab eesmärkide täitmise kava, puudutatud tegevuste rahastamisega jätkata. mitte ei kehtesta kohustusi. 2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024 lõplikku ajakohastatud REKKi vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM) artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb projektide rahastamisel tagada, et valitud tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97 lõike 1 kohaselt komisjon võib peatada maksed, välja arvatud eelmaksed, täielikult või  osaliselt pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse oma märkuste esitamiseks, juhul kui komisjon on esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse seoses rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis ohustab kulude seaduslikkust. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt täidab Kliimaministeerium mh järgmist korraldusasutuse ülesannet: koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt ÜSMi artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või lepingu eelnõu. ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni arvamus REKKi rikkumise kohta ei mõjuta eelnõu kohaseid rakenduskavaga kooskõlas valitud toetavad tegevusi, ei ohusta planeeritud kulude seaduslikkust, ei oma mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Samuti ei mõjuta REKKi uuendamine, ehk rikkumismenetluse põhjuse kõrvaldamine, rakenduskava alusel meetme elluviimiseks planeeritud tegevusi negatiivselt ja kõik planeeritud meetmed tuleb ellu viia ka uuendatud REKK kohaselt. Seega, puudub praktiline oht kulude seaduslikkusele ja korrektsusele või tegevuste tulemuslikkusele, sest REKKi uuendamisel ei muutu meetmete rakendamisega seotud riikliku kliimapoliitika eesmärgid ning juba rakendavate või kehtestavate meetmete eesmärgid. Uuendatud REKKi koostab ja esitab Euroopa Komisjonile Kliimaministeerium tagades selles igakülgse rakenduskavas planeeritud meetmetega arvestamise. 2. Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 23 lõike 4 Arvestatud. Täpsustus dokumentidesse punkti 3, mis sisaldab § 6 lõigetes 11, 13, 14, 15 sisse viidud. ja 18 toodud nõuetele vastava dokumendi esitamise nõuet. Palun jätta välja viide § 6 lõikele 18, kuna viimane tunnistatakse eelnõu punktiga 11 kehtetuks. Märkuse esitaja: Päästeamet 1. Eelnõu punkt 10 sätestab määruse paragrahvi Arvestatud. Punkt 10 sõnastust 6 lõike 15 järgmiselt: „Korstnasüsteemid, ahjud korrigeeritud. ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja kasutamiseks ohutud ning need peab olema ehitanud või paigaldanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp. Eeldatakse, et korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on energiatõhusad ja ohutud, kui nende ehitamisel on järgitud standardit EVS-EN-15544, EVS-EN 15250 või muud samaväärset dokumenti. Tootja toodetud kütteseadme peab paigaldama vastaval alal tegutsev ettevõte.“. Eelnõu punkt 10 viimane lause kohustab tootja toodetud kütteseadet paigaldama vaid vastaval alal tegutseva ettevõte poolt. See ei ole kooskõlas tuleohutuse seadusega (edaspidi TuOS), mis määratleb, et tahkekütusel töötava kütteseadme, sealhulgas ahju, kamina, pliidi ja korstna paigaldamise või ehitamise võib teha vaid pottsepp, kellel on vastav kutsetunnistus. Seega, TuOS § 9 lõige 1 ei anna alust nõuda, et kütteseadme paigaldajaks võib olla üksnes ettevõte, vaid määrab nõudeks pädevuse ja kutsetunnistuse. TuOS § 9 lg 1 ei kohusta kütteseadet paigaldama vastaval alal tegutseva ettevõtja poolt. Seega, kui keegi pakub teenusena tahkekütusel töötava kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri ehitamist või paigaldamist, peab tal selleks olema pottsepa kutsetunnistus. Eelnõu punkt 10 viimane lause võib eksitada toetuse taotlejat/saajat, kuna arvatakse, et ettevõttel on õigus paigaldada kütteseade, kuigi tegelikult on selleks vajalik just kutsetunnistus ja pädevus vastava töö teostamiseks. Võttes aluseks eeltoodu, teeb Päästeamet ettepaneku jätta välja eelnõu punkti 10 viimane lause. Märkuse esitaja: Rahandusministeerium Rahandusministeerium ei kooskõlasta Mittearvestatud. Seisukoht välja toodud kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr Riigi Tugiteenuste Keskuse märkuse 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või juures. tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõud. 2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024 lõplikku ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ÜSM) artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb projektide rahastamisel tagada, et valitud tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97 lõike 1 kohaselt komisjon võib peatada maksed, välja arvatud eelmaksed, täielikult või osaliselt pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse oma märkuste esitamiseks, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: d) komisjon on esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse seoses rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis ohustab kulude seaduslikkust ja korrektsust. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „(i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ investeeringute põhjenduses on ühe alusdokumendina välja toodud „Eesti riiklik energia ja kliimakava aastani 2030“, lisaks on nimetatud kava antud erieesmärgi üheks eeltingimuseks. Sellega on rakenduskavas loodud otsene seos käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste ja nimetatud strateegilise dokumendi vahel. Seega ei ole võimalik täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i ehk ei ole tagatud, et valitud tegevusi otseselt ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse. Palume kliimaministeeriumil esitada põhjalik analüüs vastavalt korraldusasutuse antud lähteülesandele ning palume infot, millises ajaraamis liigutakse edasi riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisega. Eelnimetatud põhjalik analüüs on sh oluline ka vajadusel Euroopa Komisjoniga konsultatsiooni algatamiseks, et saada nende seisukoht. Kommentaar: Eelnõu seletuskirjast ja Mittearvestatud. Määruse muudatus on rakenduskava vaheülevaate sisendist nähtub, et vajalik, et täpsustada määruses toodud taotlusvoorudesse ei ole taotlejaid tulnud tingimusi. Kuna selle meetme töötasime loodetud mahus ning huvi on väike ja seetõttu välja esmakordselt, siis selgusidki on soov toetuse andmise tingimusi veelgi muudatuse vajadused peale taotluste lõdvendada ning laiendada. Näeme, et sellega ei menetlemisi ja toetuse andmisi. Esitatud ole tagatud vahendite eesmärgipärane ja kommentaar on subjektiivne, ei tugine sihipärane kasutus. faktidele ega vasta Kliimaministeeriumi poolt antava toetusmeetme rakendamise tegevustele. Märkuse esitaja: Regionaal- ja põllumajandusministeerium Toetuse andmise eesmärk on parandada Mittearvestatud. Kliimaministeerium tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. annab toetusi eraisikutele ning antud väide Toetusmeetme aluseks oleva kohtkütte ei tugine faktidele, mistõttu ei ole piirkondade ja kütteseadmete kaardistuse (2020) võimalik seda arvestada. Toetuse andmisel kohaselt elab Eesti linnades üle 270 000 elaniku paraneb õhukvaliteet. Kui selle käigus kõrgema kohtküttest tuleneva õhusaaste suureneb ka eraisikute kinnisvara hind, piirkonnas. Rakenduskavas on seatud 2029. siis meie toetuse eesmärgist lähtuvalt me aasta sihttasemeks toetada küttesüsteemi ei analüüsi ei enne ega pärast toetuse parandamist kokku 2350 eramus. Arvestades, et meetmeks eraldatud vahendid võimaldavad saamist eraisikute kinnisvara hinda. toetada vaid väga väikest osa sihtrühmast ning Väiksema sissetulekuga elanikel oli enamik sihtrühmast peab küttesüsteemi võimalik toetusi taotleda, kuid seda ei uuendamist ise rahastama, on oluline kasutada kasutatud olulises mahus ära. Seega ei ole neid avaliku sektori vahendeid säästlikult ja põhjendatud III vooru tegemine vajaduspõhiselt. Loobudes voorulisest voorulisena ja pingerea alusel. Avalike taotlemisest, mille puhul pingerea koostamise vahendite kasutamise säästlikkuse aluseks oli taotleja eelmise kalendriaasta seisukohast on just oluline selle maksustatava tulu, kaob meetmest fookus eesmärgipärane kasutamine ja antud sihtrühmale, kellel endal puuduvad eeldatavalt meetmes on selleks õhukvaliteedi vahendid küttesüsteemi parandamiseks. Seetõttu parandamine. Regionaal- ja on jooksval taotlemisel võrreldes varasemaga põllumajandusministeerium peab oluline pöörata rohkem tähelepanu toetusmäärade eristamisele, võttes arvesse omaltpoolt looma rohkem võimalusi kinnisvara väärtuse piirkondlikku erinevust. äärealade elu ja tegevuste toetamiseks Kõrgema kinnisvara hinnatasemega tervikuna. Antud toetusmeetme piirkondades kanduvad küttesüsteemi eesmärgipärane kasutamine peab tagama parandamise investeeringud otseselt üle vara avalike vahendite säästliku ja turuväärtuse kasvu, mistõttu ei ole avalike sihtotstarbelise kasutamise. vahendite kasutamise säästlikkuse seisukohast põhjendatud ega vajalik kulude samaväärne kompenseerimine madalama kinnisvarahinnaga piirkondadega. Eelnõu kohaselt on kavas jätkata Ida-Viru, Mittearvestatud. Olete andnud hinnangu Jõgeva ja Valga maakonna linnades 70% arvestades Teie ministeeriumi prioriteete, toetusmäära rakendamist. Kõikjal mujal on kuid meie ülesanne on tagada, et toetavad kavas rakendada ka jooksval taotlemisel tegevused peavad olema ka peale määruse ühetaolist 50% toetusmäära. See tähendab, et muudatust kooskõlas õhusaasteainete Tallinna Pirita, Kristiine ja Kesklinna heitkoguste vähendamise riikliku linnaosade majaomanikud saavad, vajadusest programmiga aastateks 2020–2030, mis olenemata, toetust samadel tingimustel Tapa, omakorda tugineb muuhulgas nt Kilingi-Nõmme, Võru ja teiste väikelinnadega. arengudokumendile: Eesti kliimapoliitika Kooskõlastame eelnõu tingimusel, et Harju ja põhialused aastani 2050. Määrusega Tartu maakonna linnades, milles on võrreldes panustame just nende eesmärkide teiste maakondadega oluliselt kõrgem täitmisesse. kinnisvara väärtus, alandatakse toetusmäära 30%-ni sarnaselt teistele Kliimaministeeriumi eramute ja korterelamute rekonstrueerimise meetmetele. Samuti juhime veelkord tähelepanu Mittearvestatud. Juhul, kui peaks selguma, mitteametlikul kooskõlastusringil väljatoodule, et toetusi soovitakse rohkem, kui meil et loobudes voorulisest taotlemisest, mille puhul vahendeid on, siis soovime teha pingerea koostamise aluseks on taotleja eelmise võimaluse tekkimisel ülebroneeringuid. kalendriaasta maksustatav tulu, on mõistlik eeldada, et võrreldes varasemaga suureneb taotlemisaktiivsus just nendes abikõlblikes piirkondades, kus eramute hinnatase ning eramajaomanike sissetulekud on keskmisest kõrgemad – Harju ja Tartu maakonna linnade eramupiirkonnad. Selleks, et oleks võimalik tagada meetme kui terviku positiivne mõju regionaalsete erisuste vähendamisele inimeste rahulolule oma elukeskkonnaga, soovitame meetme vabad vahendid teha taotlemiseks kättesaadavaks osade kaupa. Juhul kui jooksva taotlemisega muutub oluliselt taotlejate profiil, annab see võimaluse veel uuesti enne perioodi lõppu korrektuure teha.  Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027 meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). 1.1 SISSEJUHATUS Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks ja väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes kulukategooriates. (1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi ehitamisel. (2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojekti koostamisega seotud kulusid. Toetus ei ole riigiabi. Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid kohtkütteseadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhu kvaliteeti. Tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum kütteallikas Eestis ning on praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi 1 andmetel on enne 2010. aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on küttesüsteemi liik ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel on ahiküte 71% üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on u 30 000 elamul, mis arvuliselt moodustab 16% üksikelamute kogumahust. Määruse kehtestamise hetkel oli toetatav 1 Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete ning nende tehnosüsteemide hüpoteetilise kohustusliku ülevaatuse meetme rakendamise samaväärsuse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool. 2018 kütteseade enne 2010. aastat ehitatud elamus. Edaspidi see piirang lõpetatakse. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine hilisema ehitamise ajaga elamutele, kuna kütteseadme vanus ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib olla heas korras kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult uuendamist vajav kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused. kaugküte; lokaalne muud 2 228; 1% keskküte; kombinatsioonid; 29 835; 16% 16 194; 9% elektriküte; 3 510; 2% soojuspump; 1 337; 1% ahju- või kaminaküte; 130 856; 71% Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel. Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele lisaks paigaldatud soojuspump või katel. Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhu kvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained, mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP). Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev kohtkütteseade. Väga suur roll õhu kvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema kütteseadme vastu. Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muu hulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist. Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 2350 elamut. Elamutena on mõeldud elamut ehk üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut. Arvestades võimalike taotlejate suurt hulka, on rahastamistaotluste hindamise töökoormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel (ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena). Meetmest kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel ühendmääruse §-des 18–20 sätestatud põhimõtete kohaselt. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt. 1.2 TOETATAV TEGEVUS Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks. Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumiseks. Nõuded toetuse saamiseks on kehtestatud TAT-s. (1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi ehitamisel. (2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojektiga seotud kulusid. Taotlustele on TAT-s seatud järgmised piirangud: • Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas. • Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++. • Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid. • Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue tootja toodetud kütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini direktiivi nõuetele. • Põrandkütte paigaldamisel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja sellega seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid (betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata. • Korstnasüsteemide, ahjude või pliitide ehitamisel peavad olema järgitud standardi EVS-EN 15544, EVS-EN 15250 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuded. Need peab olema ehitanud ja paigaldanud vastava kutsetunnistusega pottsepp. • Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist. Samuti toetatakse olemasolevate ahjude rekonstrueerimist, olemasoleva ahju standardiga EVS-EN 15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures mahus maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist, taaskasutades välispinnal kasutuskõlblikke detaile vanast ahjust. Olemasolevate ahjude remonti ei toetata.  • Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile EVS 812 või mõnele muule samaväärsele rahvusvahelisele või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem nõuetega vastavusse. • Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline. 1.3 TOETUSE SAAJAD Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning kasutusele võetud. Selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu. 1.4 TOETUSSUMMA KUJUNDAMINE Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude kaudu. Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel võeti arvesse KredExi varem rakendatud meetmest „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ toetuse taotlemisel taotlustega koos esitatud hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu, on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. a võrreldes 2021. a keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid-eelmisel-aastal- 178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt ühikuhindasid. 1.5 TAOTLUSES ÜHIKUHINNA MÄÄRATLEMINE JA INFO ESITAMINE TAT-s on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamistaotlus peab sisaldama selle tegevuse kirjeldust, milleks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TAT-s nõutud dokumendid. Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu, mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus. 1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille puhul on tehtavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele. (1) Toetatakse järgmiste kütteseadmete uuendamist ja vahetamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldusega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel; 6) põrandkütte soetamine ja paigaldus uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel; 7) moodulkorstna soetamine ja paigaldamine või uue korstnasüsteemi ehitamine või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju ehitamisel. Toetuse suurus on planeeritud tiheasustuspiirkonna järgi ning see kehtestatakse kliimaministri määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“. Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel. Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on toimunud oluline muutus. Hinnad sisaldavad käibemaksu, Lisainfo Ühiku mis on toetuse saajale abikõlblik kogumaksumus, kulu, kuna eraisik ei ole € käibemaksukohuslane, siis puudub isikul võimalus käibemaksu antud skeemis tagasi taotleda. Ühikuhind (unit cost) Kulukategooria element- Kütteseadme uuendamine 1.Õhk-vesi soojuspump Sisaldab seadme, paigalduse, 9 600 ühendamise kulu. 2.Maasoojuspump Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu. 14 100 3.Pelleti- või halupuidukatel Sisaldab seadme, paigalduse, 8900 ühendamise kulu. 4.Ahi Ei erista ahju tüüpi (moodulahi, pottsepa valmistatud ahi), sisaldab nii uue valmisahju 6400 ostmist/olemasoleva uuendamist, paigaldamist kui uue ahju ehitamist pottsepa poolt 5.Radiaatorid Radiaatori, torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu (1 tk maksumus) 640 uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttega liitumisel 6. Põrandküte Torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttega 30 liitumisel (30 eurot rajatava põrandkütte ruutmeetri kohta) Moodulkorstna soetus ja 250 7. Korstnasüsteemid paigaldus (1 jm maksumus) Renoveerimiseks koos korstnahülsi paigaldusega (1 jm 100 maksumus) Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi: 1) Tallinnas järgmistes linnaosades: a) Pirita b) Nõmme c) Kesklinn d) Kristiine e) Põhja-Tallinn f) Haabersti 2) Tartu 3) Viljandi 4) Pärnu 5) Rakvere 6) Kuressaare 7) Valga 8) Keila 9) Võru 10) Türi 11) Jõhvi 12) Saue 13) Paide 14) Tapa 15) Jõgeva 16) Kärdla 17) Põltsamaa 18) Elva 19) Haapsalu 20) Kiviõli 21) Otepää 22) Tõrva 23) Karksi-Nuia 24) Kilingi-Nõmme 25) Sillamäe Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muu hulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. Seetõttu suuname toetuse määra järgmiselt: Tiheasustusala Toetuse määr, % Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe 70 Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva Ülejäänud piirkonnad: 50 Tallinnas järgmises linnaosas: a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn f) Haabersti  Tartu Viljandi Rakvere Kuressaare Keila Võru Türi Saue Paide Tapa Kärdla Elva Haapsalu Karksi-Nuia Kilingi-Nõmme Pärnu Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70%, arvestades regionaalse erisusega. Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata, milliseid toetatavaid tegevusi nad projektis teevad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%–70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50%–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetmest toetatavate projektide elluviijaid on mõistlikult eeldades rohkem, kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavalt), saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises antakse toetust määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. 1.5.2. Kindlasummaline makse Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse eelarveprojekt, mis on esitatud kaugküttega liitumise korral saadud liitumispakkumisele, ja pliidi ehitamise korral vastavalt hinnapakkumistele: Kindlasummaline makse Kaugküttega liitumine ja soojussõlme Trassiga ühinemine, ehitusprojekti rajamine koostamise kulu, torustik, kaevetööd ja soojussõlme rajamine ja liitumistasud Pliidi ehitamine või paigaldamine Pliidi ehitamine või paigaldamine Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 kirjeldatuga. Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või tuleb torustik viia maja alt läbi. Pliidi ehitamise maksumus sõltub hoone ja küttesüsteemi eripärast, ehitustööde keerukusest, ehitatava pliidi ehitusmahust, kasutatavast materjalist. Suur varieeruvus takistab õiglase ühikuhinna väljatöötamist ning võib tekitada olukorra, kus ühel juhul on toetus ebaproportsionaalselt suur ning teisel juhul ebaproportsionaalselt väike. Kindlasummalise makse kohane toetamine toob kaasa samuti õiglasema konkurentsi turul ning tagab parema kvaliteedi. 1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal rakendusüksus kontrollib saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav summa. Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel. Väljamaksetaotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aeg; 2) fotod toetatud tegevustest; 3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14, 15 ja 18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust; 4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast; 5) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses; 6) Vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse perioodil. Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise tõenduseks esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise eelduseks kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TAT-s nimetatud dokumentiga: 1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse toetusest hüvitatav määr; 2) kaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata. Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus (nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja. Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud pliidi ehitamise või paigaldamise tõenduseks esitatakse TAT § 23 lõikes 4 nimetatud dokumendid. Vajaduse korral tehakse kohapealseid kontrolltoiminguid. 1.7 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turuolukorrale, siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal, näiteks kui tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui 20%. Lisaks on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades turuosaliste tagasisidet analoogsetes skeemides). Hinnad on määratud, tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“. Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste rahastamiseks ei ole meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu. Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis radiaatorit, on toetussumma 1600 €. Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta.