Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas

MINISTRI KÄSKKIRI 02.04.2025 nr 1.1-2/25/87 Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks““ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1). 2. Muudan haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 2). 3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. aastast, välja arvatud lisa 2 punktid 2.2.3., 5.3. ja 7. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks" elluviimiseks toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 7 lg 1 alusel. 1.2. Käskkirjaga reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) (edaspidi EL RRF määrus) alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi taasterahastu) rahastatava ja Eesti taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) kinnitatud reformi „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ (edaspidi reform) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused, mis tagavad ettevõtluses vajalikud oskused digipöördeks. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tasemeõppes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) moodulite loomine ning õppe pakkumine. Kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade ning teeninduse õppevaldkonna transporditeenuste õppekavarühma (logistika)1 tasemeõppe õppekavades IKT moodulite (sh mikrokvalifikatsioonide) loomine või olemasolevatesse moodulitesse/õppeainetesse IKT oskuste integreerimine ning õppe pakkumine nii tasemehariduses kui ka täienduskoolitusena. Tegevused võimaldavad suurendada IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega. Samuti toetatakse digiõppematerjalide väljatöötamist ning digiõppe võimaluste laiendamist, et õppes osalemine oleks kättesaadav just töötavatele inimestele. 3.2. Ümber- ja täiendõppe arendamine ja pakkumine IKT oskuste arendamiseks. 3.2.1. Toetatakse tööealisele elanikkonnale kiirete ümber- ja täiendõppe programmide arendamist ja pakkumist eesmärgiga suurendada IKT spetsialistide arvu ning teistes valdkondades töötavate IKT ekspertsusega töötajate arvu. Koolitusvajaduse planeerimisel lähtutakse oskuste arendamise prognoosisüsteemi info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondlikust raportist, mille kohaselt on kõige kiiremini kasvav ümberõppe vajadus tarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide järele. Arvestades võimalikke tulevikuarenguid on vajadus täiendusõppe järele järgmistes suundades: andmeanalüütika ja andmekaeve, küberturvalisus ning IKT-teenuste 1 vastavalt rahvusvahelisele ühtsele haridus- ja koolitusvaldkondade kirjeldusele ISCED-F 2013  2 haldamine. IKT erialade õppes ja IKT valdkonnas töötavate inimeste seas on naiste osakaal võrreldes meestega madalam, mistõttu toetatakse naiste suuremat osalust ümber- ja täiendõppeprogrammides. 3.2.2. Küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamine Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud suurema sõltuvuse küberruumist nii majanduse kui ka riigi toimimise tasandil. Küberruumist olenevad üha enam pakutavad avalikud teenused ning küberruumi liigub ka üha enam isikutega seotud andmeid, mis tekivad erinevate era- ja avalike teenuste kasutamisel, aga ka erinevates andmesidevõrkudesse ühendatud seadmetest. Luuakse täienduskoolituse programm, millega koolitatakse täiendavalt juurde infoturbejuhte. 3.2.3. Täienduskoolitusprogramm väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, et suurendada nende IKT-oskusi ja -teadmisi ning teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust. 3.3. IKT kutsestandardite uuendamine. Koostöös tööandjate, Kutsekoja ja teiste kutsestandardi uuendamisse kaasatud osapooltega ajakohastatakse ning vajadusel luuakse uued kutsestandardid ja oskusprofiilid IKT valdkonnas. 3.4. Reformiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju, mistõttu puudub vajadus kaitsemeetmete kohaldamiseks. 3.5. Reformiga toetatakse tegevusi, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning mis on kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega. 4. Tulemused Ajakava Ühik Baastase Sihttase kvartal aasta Õppima asunud inimeste 0 500 IV kv 2023 arv Valdkondade arv, kus 0 5 IV kv 2025 käivitatakse täiend- ja ümberõppe moodulid Täiend- ja 0 1000 II kv 2025 ümberõppeprogrammides osalenud inimeste arv (vahetase) Täiend- ja 0 2000 II kv 2026 ümberõppeprogrammides (vähemalt 35% osalenud inimeste arv naised) (sihttase) IKT spetsialistide 0 5 IV kv 2024 kutsestandardite arv  3 5. Ühised näitajad Reformi ühiseks näitajaks on RRFCI10 Haridust või koolitust saama asunud osalejate arv ja RFCI14 Haridust või koolitust saama asunud osalejate arv: 18-29 aastased. Toetuse saaja ja partner koguvad asjakohaseid andmeid ühiste näitajate kohta EL RRF määruse 2021/241 artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses. 6. Tegevuse elluviimine Tegevuse elluviimise ja tulemuste saavutamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond. Partneritena on tegevuste elluviimisse kaasatud Haridus- ja Noorteamet, Sihtasutus Kutsekoda, kõrgkoolid ning kutseõppeasutused. Tegevuse 3.1 raames viivad kõrgkoolid ja kutseõppeasutused ellu õppekavade arendust ning pakuvad täienduskoolitust vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 16 täienduskoolituse riiklikule koolitustellimusele. Tegevus 3.2 viiakse ellu läbi riigihangete. Punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tegevuskava, millega täpsustatakse toetuse saaja ja partnerite poolt elluviidavad tegevused ning tegevuste vaheline eelarve jaotus. Tegevuskava kinnitatakse haridus- ja teadusministri poolt hiljemalt 6 kuu jooksul pärast toetuse andmiste tingimuste kinnitamist. 7. Tegevuste rahastamisperiood Tegevusi rahastatakse ja kulud loetakse abikõlblikuks kui kulud on tekkinud, tegevused tehtud ning tulemused saavutatud ajavahemikul 01.07.2022 kuni 30.06.2026. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Eelarve on 10 000 000 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taasterahastust taastekava alusel. Tegevuste eelarve täpsem jaotus on välja toodud tegevuskavas. 8.2. Käibemaks ei ole abikõlblik, välja arvatud VV taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 1 ja 2. 9.2. Toetuse saajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. 9.3. Partneritele makstakse toetust: 9.3.1. Käskkirjas toodud ja tegevuskavas täpsustatud tingimustel ning tulemuste saavutamisel (Haridus- ja Noorteamet, Sihtasutus Kutsekoda, riiklikud kutseõppeasutused ja riiklikud rakenduskõrgkoolid); 9.3.2. Tegevuskavas kokku lepitud tingimustel ja lepinguga fikseeritud tulemuste saavutamisel (kõrgkoolid, munitsipaalkutseõppeasutused). 9.4. Toetuse saaja jälgib tulemuste saavutamist ja rakendamistingimuste täitmist. Sealhulgas toetuse saaja kontrollib saavutatud tulemuste vastavust, rakendustingimustest kinnipidamist ning kohustuste nõuetekohast täitmist kuni 30 päeva jooksul arvates tulemuste aruande laekumisest. 9.5. Kui tulemuste saavutamisel või rakendamistingimuste täitmisel ilmneb puudusi, mida on  4 võimalik mõistliku tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab toetuse saaja puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. 9.6. Toetus makstakse välja vastavalt käesolevas käskkirjas, tegevuskavas ning lepingu olemasolul selles kokkulepitud tingimuste täitmisel ja tulemuste saavutamisel pärast seda, kui toetuse saaja on tulemuste aruande kinnitanud. 9.7. Toetuse saaja võib toetuse maksmise peatada või maksmisest keelduda, kui punkti 9.6. alusel antud tähtajaks ei kõrvaldata tingimuste täitmise jälgimisel ja/või tulemuste aruande kontrollimisel ilmnenud puudusi. 10. Toetuse saaja ja partnerite kohustused 10.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad: 10.1.1. Säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente ning tagama nendele ligipääsu viie aasta jooksul pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist juhul, kui toetuse suurus ületab 60 000 eurot, ning kolme aasta jooksul juhul, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem; 10.1.2. Sisse ostetava teenuse puhul järgima riigihangete seadust ja oma asutuse hankekorda; 10.1.3. Järgima toetuse kasutamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise eeskirja ja head raamatupidamise tava; 10.1.4. Järgima alates taastekava kinnitamise päevast käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud vahendite arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12 ja märkima, et tegevuse rahastaja on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse, kasutades vastavates trükistes, pressiteadetes, raamatutes, trüki-, tele- ja raadioreklaamis ja avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet; 10.1.5. Teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt tegevuskavas kokkulepitule. 10.2. Toetuse saaja kohustub: 10.2.1. Sõlmima toetuse saaja valitsemisala välise partneriga lepingu tegevuste läbiviimiseks ja kulude rahastamiseks vastavalt planeeritavate tööde ja oodatavate tulemuste osas; 10.2.2. Seirama partneri tulemuste saavutamist vastavalt tegevuskavas kokkulepitule. 10.3. Partner kohustub: 10.3.1. Kasutama toetust üksnes vastavalt käesoleva käskkirja punktis 3. nimetatud tegevuste tegemiseks vastavalt käesoleva käskkirja punktis 4 välja toodud eesmärkide täitmiseks, lähtudes käesoleva käskkirja punktis 7 välja toodud rahastamisperioodist; 10.3.2. Teostama toetuse kasutamise seiret ja esitama toetuse saajale seire tulemused vastavalt tegevuskavas kokkulepitule; 10.3.3. Tagama ligipääsu toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud dokumentidele ja andmetele. 11. Aruandlus 11.1. Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded vastavalt VV taastekava määruse §-le 14. 11.2. Partnerid esitavad aruanded Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt tegevuskavaga  5 täpsustatud seire- ja aruandluse korrale (sh aruandluse periood ja esitamise tähtajad). 12. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 12.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 3.1, 3.2.1, 3.2.2. 3.3 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. 12.2. Kui tegevuse 3.2.3. raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 12.3. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 nimetatud juhtudel. 12.4. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. 12.5. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 12.6. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 12.7. Toetuse andja kohustub: 12.7.1. säilitama vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat alates abi andmise kuupäevast; 12.7.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 12.8. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ Tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega „Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“ ". Toetuse andmise eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste 1  Viiakse läbi täienduskoolitusi, et kohaneda tööturu muutustega. Lähtudes pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035“ on Eesti suund tehnoloogiliselt arenenud ressursitõhusa, ringluspõhise, digitaliseeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole, mille saavutamiseks on vajalik tagada tulevikuoskused. Samuti on vajalikud erialaspetsiifilised oskused ning üldoskused. Koolituspakkumist suunatakse tööjõu oskuste ja vajaduste prognoosidest ja valdkondlikest prognoosidest lähtuvalt. Sihtrühm: Tööealine elanikkond sh suunatakse fookus sihtrühmadele ja piirkondadele, kes osalevad elukestvas õppes vähem. 2.2. Uuenduslike õppimisvõimaluste loomine ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine 2.2.1. Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonid e kasutuselevõtu toetamine Töötatakse välja ja katsetatakse uudseid lahendusi (nt mikrokvalifikatsioonid ja individuaalsed õpikontod) täiskasvanute õppes osalemise suurendamiseks. Mikrokvalifikatsiooniõpe toetab täiskasvanute personaalsete õpiteede kujundamist. Töötatakse välja mikrokvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise ja tunnustamise põhimõtted ning tehakse ettevalmistused kasutuselevõtuks. Luuakse infomaterjalid ja infotehnoloogilised lahendused mikrokvalifikatsioonide õppekavade registreerimiseks, mikrokvalifikatsioonid e tunnustamiseks ning pakkumiseks. Pakutakse mikrokvalifikatsiooniõpet tööealisele elanikkonnale. Suurendatakse täienduskoolitusasutuste ja elanikkonna teadlikkust mikrokvalifikatsioonide võimalustest uute oskuste omandamisel. Katsetatakse individuaalset õpikontot sihtrühmadel, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige enam. Paindlike õppimisvõimaluste loomiseks toetatakse e-õppe võimaluste laiendamist täienduskoolituses. Arendatakse täiskasvanud õppija täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi, mis on osa täiskasvanud õppija õppimise digiloost. Arendatakse täiskasvanud õppija digiloo institutsioonide vaheliste andmevahetus- ning andmelahendussüsteeme. Laiendatakse täienduskoolituste infosüsteemi kasutamisvõimalusi, parandatakse infosüsteemi funktsionaalsust ja kasutajamugavust. Toetatakse varasema õpi ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi VÕTA) võrgustiku tegevusi (nt seminarid, koolitused, õppekäigud ja parimate praktikate vahetamine). Mitteformaalse, informaalse õppe ja töökogemuse valideerimiseks luuakse hindamisjuhiseid, hindamisvahendeid ja infomaterjale. VÕTA võimalustest teadlikkuse suurendamiseks tehakse teavitustegevusi. Sihtrühm: tööealine elanikkond, haridusasutused ja teised inimressursi arendamisega seotud organisatsioonid (sh Töötukassa), õppe ja kvalifikatsioonide tunnustamisega seotud organisatsioonid, Kutsekoda, tööandjad. 2.2.2 Täienduskoolituste ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine Arendatakse välja ja rakendatakse täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteem, koos seda toetavate infotehnoloogiliste lahendustega nii, et see võimaldaks esimeses etapis luua mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujate kvaliteedi hindamise süsteemi. Võimestatakse täienduskoolitusasutusi kvaliteedihindamise ettevalmistamisel ja läbimisel. Tehakse teavitustegevusi, millega suurendatakse nii õppijate kui ka täienduskoolitusasutuste 2  teadlikkust täienduskoolituste kvaliteedi hindamisest ja selle tulemustest. Töötatakse välja täienduskoolituse avaliku tagasiside süsteemi mudel ning piloteeritakse selle sobivust koolituse kvaliteedi tõstmiseks ning ühtlustamiseks. Täiskasvanute koolitamise pädevuste arendamiseks viiakse läbi koolitusi, infopäevi, seminare. Suurendatakse koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Sihtrühm: täienduskoolitusasutused, koolitajad 2.2.3. Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine Viiakse ellu täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevusi, et suurendada osalemist elukestvas õppes. Selleks korraldatakse tegevusi, mis kujundavad positiivset hoiakut elukestvalt õppimiseks ning aitavad kaasa õppimisvõimaluste kohta info kättesaadavuse parandamisele nii täiskasvanud elanikkonna kui tööandjate hulgas. Lisaks üleriigilistele teavitustegevustele suunatakse fookust sihtrühmadele ja piirkondadele, kus elukestvas õppes osalemine on madalam. Koostöös kohalike omavalitsuste ja piirkonna täiskasvanuharidust edendavate organisatsioonide ja tööandjatega viiakse läbi kohalikke õpisündmusi, infoüritusi ja teisi õppimist toetavaid tegevusi. Läbi positiivse õpikogemuse toome inimesi õppimise juurde ja innustame neid uusi oskusi omandama ja oma õpiteed jätkama. Kaasatakse tööandjaid ja suurendatakse tööandjate ning töötajate teadlikkust elukestvas õppes osalemise tähtsusest ning võimalustest. Toetatakse piirkondlikku võrgustikutööd täiskasvanute õpivõimaluste populariseerimiseks. Läbi võrgustikes osalevate asutuste koostöö suurendatakse kolmanda sektori, sotsiaalpartnerite, kohalike omavalitsuste ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel ning toetatakse kohaliku tasandi õpisündmuste läbiviimist. Võrgustikus osalevad kohaliku tasandi täiskasvanuhariduse edendamisega seotud osapooled (nt täienduskoolitusasutused, raamatukogud, üldhariduskoolid, külaseltsid, kohalikud omavalitsused ja arendusorganisatsioonid). Võrgustike peamine eesmärk on koordineerida täiskasvanuharidusega tegelevate organisatsioonide koostööd maakondlikul tasemel, kaasates sellesse protsessi sidusrühmi. Samuti on võrgustike ülesandeks tutvustada Eesti täiskasvanuhariduse poliitika eesmärke ning kavandada regionaalsel tasandil täiskasvanuharidust toetavaid tegevusi, samuti soodustada heade praktikate ja oskusteabe vahetust. Lisaks sellele on oluline, et võrgustikud suurendaksid teadlikkust täiskasvanuharidusest ühiskonnas laiemalt. Sihtrühm: täiskasvanuharidust edendavad organisatsioonid, tööealine elanikkond, tööandjate, personali- ja inimeste juhtimise valdkonna võrgustikud, tööandjad ja nende esindusorganisatsioonid. 2.3. Täiskasvanuhariduse poliitika teadmispõhisuse arendamine 2.3.1. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Haridus- ja teadusministeerium koostöös Statistikaametiga valmistab ette ja viib läbi täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) ning viib ellu tegevused uuringu tulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks. PIAAC on rahvusvaheline uuring, mis mõõdab terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid 3  oskusi. Uuringuga hinnatakse hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid. Sihtrühm: Eesti elanikud vanuses 16-65, poliitikakujundajad, uurimisasutused 2.3.2 Täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ja kompetentside suurendamine Elukestva õppe osakaalu suurendamiseks rahastatakse poliitikaotsuste teadmispõhisust, poliitikaanalüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamist. Viiakse läbi vastavaid poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmeid teadmuspõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Täiskasvanuhariduse poliitika kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada poliitika kujundajate ja rakendajate kompetentsi seda toetavate koolituste, seminaride ja rahvusvahelisest kogemusest õppimise kaudu. Sihtrühm: poliitika kujundajad (ministeeriumid, ministeeriumide hallatavad asutused) ja poliitika rakendajad (sh täienduskoolitusasutused ja teised inimressursi arendamisega tegelevad organisatsioonid). Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele1 1 , avaliku teabe seaduse §-le 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid 2 . Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse3 nõudeid nii enne sündmust, sündmuse ajal kui ka peale sündmust. Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Õpisündmused ja täienduskoolitused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis4 toodut ning riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike kriteeriume. Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“ 5 ja „Puuetega inimeste 1 WCAG digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 2 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) Mis on võrdne kohtelemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Mis on ligipääsetavus? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 5 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 4  õiguste konventsioonis“6 toodud õigustega arvestamine. 3. Tulemused 3.1. Tegevuse elluviimisel on kasvanud tööealise elanikkonna osalus elukestvas õppes. 3.2. Tegevuse 2.3.1 tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport, mis annab olulist infot tööealise elanikkonna oskuste kohta. Uuringu järeldusi kasutatakse sisendina täiskasvanuhariduse poliitika kujundamisel. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta. 3.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1). 6 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja 5 Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja nimetus ja Alg- Vahe- Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase sihttase 2029 (2022) 2024 Meetmete nimekirja näitajad Tulemus- Mitteformaalõppes 93% - 85% Rakenduskava näitaja osalejad, kes said tulemusnäitaja sihttase- koolituse lõppedes tunnistusega lõpetajate kvalifikatsiooni arv on 85% osalejatest. (protsent) Tunnistusega lõpetajate sihttase on eeldatavalt varasemast madalam, sest kavandame õppesse kaasata senisest enam sihtrühmi, kes õppes vähem osalevad Väljund- Täiskasvanute 0 16 000 61 923 Rakenduskava näitajad mitteformaalõppes väljundnäitaja osalenute arv (osalemiskord) Täiskasvanute 0 500 2077 Rakenduskava mitteformaalõppes väljundnäitaja osalenute arv sotsiaalvaldkonnas (osalemiskord) 0 16 500 64 000 Kogu meetme Kokku väljundnäitaja. TAT spetsiifilised näitajad Tegevus 1 Täiskasvanute 0 16 000 55 923 Panustab meetmete mitteformaalõppes nimekirja ja osalenute arv rakenduskava (osalemiskord) väljundnäitajasse Täiskasvanute 0 500 2077 Panustab meetmete mitteformaalõppes nimekirja ja osalenute arv rakenduskava sotsiaalvaldkonnas väljundnäitajasse (täiel (osalemiskord) määral) Tegevus 2 Täiskasvanute 0 0 6000 Panustab meetmete mitteformaalõppes nimekirja ja osalenute arv rakenduskava (mikrokvalifikatsiooniõ väljundnäitajasse ppes osalenute arv, osalemiskord) Tegevus 3 PIAAC uuringu riiklik 0 0 1 Riiklik lõppraport raport. Ühik: raportite avalikustatakse arv. hiljemalt 2025.aastal. 6 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partner(id) 5.1. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium. 5.2. Tegevuse 2.2.2 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet. 5.3. Tegevuse 2.2.3 elluviimisel osaleb partnerina elukestva õppe populariseerimise ja kogukondliku edendamise suunal Eesti Täiskasvanute Assotsiatsioon Andras. Partner tööandjate elukestvasse õppesse panustamise ja teadlikkuse suurendamiseks leitakse konkursiga. Partneri valikul hinnatakse tema sobivust järgmiste kriteeriumide lõikes: organisatsiooni kogemus, meeskonna kogemus, väljapakutud tegevuskava lahenduse ja eelarve sobivus ja riskide maandamise plaani asjakohasus. 5.4. Tegevuse 2.3.1 elluviimisel osaleb partnerina Statistikaamet. 6. Tegevuste abikõlblikkus Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2022-31.12.2029. 7. Tegevuste eelarve Riiklik kaasfinantseering Kokku EL toetus (70%) (30%) 73 289 813 51 302 869 21 986 944 Programmi elluviimisega seotud otsesed kulud 3 591 201 1 539 086 7% otsestelt kuludelt kaudseteks 5 130 287 kuludeks Kokku 78 420 100 54 894 070 23 526 030 Tegevuste ja partnerite osas koostab elluviija igal aastal tegevuskava. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16; 8.2.2. välislähetuste kulud; 8.2.3. kaudsed kulud 7% otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1; 8.2.4. IT arendustega seotud kulud sealhulgas digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega 7  seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud; 8.2.5. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 8.2.6. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue); 8.2.7. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 8.3. Tegevuse 2.1 riikliku täienduskoolituse kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19. 8.4. Tegevuse 2.2.1 mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19. 8.5. Tegevuse 2.2.3 raames viiakse tegevused ellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 54. p a ja ühendmääruse § 21 raames hüvitatavate kaudsete kulude arvelt. 8.6. Tegevuse 2.3.1 kulud ühendmääruse § 20 nimetatud kindlasummalise maksena summas 1 512 346 eurot kui punktis 3.2 sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Uuringu järeltegevustega seotud kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele. 8.7. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 8.7.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 8.7.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1,2 3. 9.2. Tegevuse 2.1 ja 2.2.1 ühikuhinna maksmise aluseks on täiendkoolituse läbimist tõendav tunnistus. 9.3. Tegevuse 2.3.1 kindlasummaline makse alusel makstakse toetus välja kahes osas –vahemakse summas 811 768 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring vahearuande vormi alusel hiljemalt 01.06.2023. Lõppmakse summas 700 578 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring lõpparuande vormi ning punkti 3.2 kohase PIAAC-Eesti riikliku lõppraporti alusel hiljemalt 31.12.2024. 9.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis e-toetuse keskkonnas, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 9.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10. Elluviija ja partneri kohustused 8 10.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 10.2. Elluviija on kohustatud: 10.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 10.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.2.3. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 10.3. Partnerid peavad täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 15 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 11.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 11.7. Punktis 11.7 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja sihtrühmade kohta: 11.7.1. tegevus 2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste – ümber- ja täiendusõppes osalevad tööealised inimesed; 11.7.2. tegevus 2.2. Täiskasvanuhariduses uuenduslike õppimisvõimaluste ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine, alategevus 2.2.1. Paindlike õpiteede toetamine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt – mikrokvalifikatsiooniõppes osalevad inimesed; 11.7.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb 9  elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 13. Vaiete lahendamine 13.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 14. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 13.1 Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.2.2, 2.2.3 ja 2.3 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.1 või 2.2.1 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 13.2 Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud juhtudel. 13.3 Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. 13.4 Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 13.5 Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 13.6 Toetuse andja kohustub: 13.6.1 säilitama vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat alates abi andmise kuupäevast; 13.6.2 edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 13.7 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. 10 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirjaga muudetakse järgmisi haridus- ja teadusministri käskkirju: 1) haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks““ elluviimiseks“; 2) haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“. Käskkirjad viiakse kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024. a. kehtima hakanud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi ka VTA määrus). Lisaks eeltoodule täiendatakse VÕTI TATi tegevuste partnerite osas ning muudetakse TATi eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected], telefon: 735 0234), kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht Kairi Lõuk ([email protected], telefon: 735 0209) ja strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite valdkonna juht Inge Oopkaup ([email protected], telefon: 735 0279). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga ajakohastatakse toetuse andmise tingimustes regulatsioonid 1. jaanuaril 2024. a kehtima hakanud VTA määrusega vastavaks. Kuni 31. detsembrini 2023. a kehtinud VTA määruse (nr 1407/2023) puhul kehtis vähese tähtsusega abi ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 1. jaanuarist 2024. a kehtib vähese tähtsusega abi ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). See tähendab, et lisaks kahel eelmisel aastal (2024 ja 2023) antud vähese tähtsusega abile tuleb ka kontrollida, kas ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi 2022. aastal kuni selle kuupäevani, mil 2025. aastal soovitakse uut vähese tähtsusega abi anda. Muutunud on ka seni kehtinud abi ülemmäär. VTA määruse alusel antava abi ülemmäär on senise 200 000 euro asemel 300 000 eurot. Lisaks eeltoodule tehakse käskkirja lisas 2 (VÕTI TAT) järgmised muudatused: Punkti 2.2.3. sõnastust täpsustatakse, tuues tegevuste sihtrühmana välja tööandjad ja tööandjate ning personalitöö valdkonna esindusorganisatsioonid ja võrgustikud. Punkti 3 tabelis 1 korrigeeritakse väljundnäitaja „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv“ vahe- ja sihttasemeid seoses TATi eelarve suurenemisega. Muudatusega lisanduvad VÕTI TATi algselt määruse alusel avatud taotlusvooruna kavandatud väljundnäitajasse panustavad osalejad. Punktis 5.3 nimetatakse tegevuse 2.2.3 elluviimisel elukestva õppe populariseerimise ja kogukondliku edendamise suunal partneriks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Partner valiti avatud konkursiga, mille tulemus kinnitati Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 23. veebruari 2024. a käskkirjaga nr 21. Tööandjate teavitamine ja kaasamine ei ole ETKA Andras ülesanne. Täiendavalt leitakse tegevuse 2.2.3 elluviimiseks partner tööandjate suunale. Tööandjate motivatsioon oma töötajate oskusi, sh digioskusi arendada ei ole piisav. Tööandjate roll inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kuna tööandja võimaldab töö kõrvalt õppimist, täienduskoolitust ja õpet töökohal. Uuring täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomisest rõhutas tööandjatele suunatava kommunikatsiooni olulisust selles valdkonnas, lähtuvalt nende määravast rollist õppimise toetamisel või selle takistamisel (Räis jt 2014). Olukorra muutmiseks leitakse konkursiga partner, kes kavandab ja viib läbi tegevusi, mis suurendavad tööandjate vastutust töötajate oskuste arendamisel, parandavad teadlikkust õpivõimalustest ja õppimist toetavatest võimalustest, toetavad tööandjaid töötajate arenguvajaduste kaardistamisel ja koolitustegevuse kavandamisel, ning teeb koostööd ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja täiskasvanuhariduse võrgustikega. Tööandjatel kujuneb parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest ning nad annavad suurema panuse töötajate oskuste arendamisse. Tööandjatele ei ole kavas maksta koolitustoetust ega hüvitada tööandjale töötaja koolitamisega seotud kulusid. Partneri konkursile oodatakse tööandjate, ettevõtete või personalitöö katuseorganisatsioone, millel on varasem kogemus koostööalgatuste koordineerimisel ning haridus- või sotsiaalvaldkonna tegevuste/projektide elluviimisel. Täiendus partneri valikukriteeriumides võimaldab lisaks tegevusekavale hinnata ka partneri tegevuste eelarve sobivust. Partneri tegevust rahastatakse 7% kaudkulude arvelt. Punktis 7 muudetakse TAT kogumahtu 78 420 100 euroni, millest EL toetus moodustab 54 894 070 eurot ning riiklik kaasfinantseering 23 526 030 eurot. Muudatusega lisandub VÕTI TAT eelarvesse algselt määruse alusel avatud taotlusvooruna kavandatud täiskasvanute mitteformaalse õppe tegevuste vahendid 7 982 000 eurot (EL toetus 5 554 612 eurot, riiklik kaasfinantseering 2 427 388 eurot). Täiskasvanuhariduses vähem osalevate gruppide õppesse toomine, tööalaste üldoskuste ja digibaasoskuste arendamine on halduskoormuse vaatest otstarbekam korraldada VÕTI programmi raames kas hangetena, riikliku koolitustellimusena või partnerit kaasates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Eelnõu mõjud Käskkirjade muudatuse tulemusel on tagatud õigusselgus ja muudetavad käskkirjad on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831. VÕTI TATi muudatused täpsustavad populariseerimistegevuste sihtrühma ning partnerite rolle. Eelarve muudatuse tulemusena tekib täiskasvanutel mitmekesisemaid võimalusi elukestvas õppes osalemiseks ning kvaliteetse koolituse saamiseks, sealhulgas tööalaste üldoskuste/võtmepädevuste arendamiseks. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Riigiabi regulatsioone puudutavas osas rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a, kui hakkas kehtima Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile. Märkuste kooskõlastustabel on seletuskirja lisa. (digitaalselt allkirjastatud) Keit Parts strateegia- ja finantsosakonna juhataja Haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu seletuskirja lisa MÄRKUSTE KOOSKÕLASTUSTABEL Märkuse/ettepaneku esitaja Märkuse/ettepaneku sisu Arvestamise/mitte arvestamise põhjendused Rahandusministeerium HTM 4.07.2022 käskkirja nr 209 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks" elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine: 1) käskkirja punktis 12.3 Arvestatud. tekstiosa „artikli 1 lõike 1 alapunktides d-f nimetatud juhtudel“ asendada tekstiosaga „artikli 1 lõikes 1 nimetatud juhtudel“; 2) käskkirja punktid 13.1, Arvestatud. 13.2, 13.3, 13.5 ja 13.6 - komisjoni vähese tähtsusega abi määruse pealkirjast tuleb pärast sõna „(EL)“ kustutada sõna „nr“. HTM 16.11.2023 käskkirja nr 306 „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks toetuse andmine“ muutmine: 1) käskkirja punktis Arvestatud. 13.2 tekstiosa „artikli 1 lõike 1 alapunktides d-f nimetatud juhtudel“ asendada tekstiosaga „artikli 1 lõikes 1 nimetatud juhtudel“;  2) käskkirja punktid Arvestatud. 12.2, 12.3, 12.4, 12.5 ja 12.6 - komisjoni vähese tähtsusega abi määruse pealkirjast tuleb pärast sõna „(EL)“ kustutada sõna „nr“. Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu lisa 1 (käskkiri 209, 04.07.2022) 1. ettepanek lisada punkti Selgitus. Punktis 6 on 6 selgitus, kuidas ja/või kelle kirjeldatud tegevuse poolt viiakse ellu p.3.3. elluviijad: HTM, HARNO, SA nimetatud tegevus (IKT Kutsekoda, kõrgkoolid ja kutsestandardite uuendamine). kutseõppeasutused. 2. palve säilitada senine Mittearvestatud. Ühe numeratsioon ja p 12.5 ettevõtja mõiste peab TATis kehtetuks tunnistada (VTA säilima. Ka käskkirjas nr 306 maanteetranspordi on vastav punkt kehtivaks valdkonnas) (sarnaselt on jäetud. vormistatud käskkirjas nr 306 p 13.4). Eelnõu Lisa 2 (käskkiri 306, 16.11.2023) 1. On vaja üle vaadata Arvestatud. Punkt 3 näitajad punkti 3 Tulemused (tabel 1). kontrollitud ning muudetud nii Kui avatud vooru eelarve on meetme nimekirja TAT-i lisatud, siis näitajad ei väljundnäitaja kui tegevus 1 ole selle muudatusega spetsiifiline näitaja. kooskõlla viidud. Meetmete nimekirja väljundnäitajas ja tegevus 1 spetsiifilises näitajas ei ole muudatusega arvestatud. Palun kontrollida ja parandada. 2. Soovitame sõnastada Mittearvestatud: Sõnastus punktis 5.3 partnerite rollid „partner tööandjate täpsemalt, näiteks tuua välja elukestvasse õppesse seos tööandjatega. panustamise ja teadlikkuse suurendamiseks“ näitab ära, et uue partneri tegevus on piiritletud tööandjate sihtrühmaga. Seletuskirjas on avatud, et partneri konkursile oodatakse tööandjate, ettevõtete või personalitöö katuseorganisatsioone.  Punkti 5.3 ei muudeta, kuid seletuskirja lisatakse, et tööandjate teavitamine ja kaasamine ei kuulu ETKA Andras ülesannete hulka. 3. Kas saame õigesti aru, Selgitus: HTM on tegevuste et tegevusi 2.1., 2.2.1 ja 2.3.2 2.1, 2.2.1 ja 2.3.2 elluviija. viib ellu HTM ise? Kas see Tegevuse 2.1 raames viiakse tähendab, et HTM pakub ise täienduskoolitused läbi täienduskoolitusi (p.2.1.) või riikliku koolitustellimusena leitakse riigihankega täiskasvanute koolituse täienduskoolituste läbiviija? seaduse § 16 alusel või Korrektsuse huvides võiks riigihangetega. Eelnõuga lisada ka millise ministri midagi ei muudeta, vastav käskkiri on "Veebilehe ja info on leitav esialgses mobiilirakenduse seletuskirjas lk-l 5. ligipääsetavuse nõuded ning Viide ministrile lisatud. ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord". 4. Punkt 7, Tegevuste Arvestatud. Eelarve eelarve ei ole korrektne: 7% korrigeeritud. kaudseid kulusid otsestest kuludest ei ole arv, mis on eelnõus. Eelarve vajab üle vaatamist ja parandamist. 5. Punkti 7 tabeli all olev Arvestatud. Sõnastus lause on vaja keeleliselt üle korrigeeritud. vaadata ja korrigeerida. 6. Peatükkide Arvestatud. Numeratsioon numeratsioon vajab korrigeeritud. korrastamist, kuna peatüki numbrit 11 on kasutatud kaks korda. Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumist_ Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas Kuupäev: 2025-04-02 07:59 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas" Registreerimise kuupäev: 02.04.2025 Registreerimisnumber: 1.1-2/25/87 Käskkirja paberkandjal ei edastata. Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]>