Riigihanke „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile, viitenumbriga 298544“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 19.08.2025 nr 5-6/3007-1 Riigihanke „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile, viitenumbriga 298544“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja tööstusministri 05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ CPV 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“. 2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ja hankekomisjoni esimeheks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava projektijuhi Mirjam Kolga. 4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas eduka pakkuja kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. Berit Tasa – digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava projektijuht; 4.2. Andra Aedma – digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava projektijuht. Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Heinsoo juhataja 2  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digimajanduse osakonnajuhataja 2025.a otsuse „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ lisa Riigihanke „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (viitenumber 298544) alusdokumendid 1. ALUSDOKUMENDID Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD üldosa, kõiki riigihangete registris (edaspidi eRHR) avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt eRHR-i vahendusel ettevõtjatele antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. 2. ÜLDSÄTTED 2.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanke objektiks oleva töö viiks ellu üks pakkuja. Lisaks hoiab hanke osadeks jaotamata jätmine hankija halduskoormust optimaalsena. 2.2 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.3 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad (sh pakkujad, kelle näitajatele pakkuja tugineb), kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. 2.4 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta,et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97sätestatut. 2.5 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite esitamist: 2.5.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus; 2.5.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt asutuselt. 3. Pakkumuse esitamine 3.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 3.2 Pakkumuses esitatud kogumaksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega kogumaksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 3.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. 3.4 Taaste ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu sõlmimist eRHR-s lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate kohta järgmine info: alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa (Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005?leiaKehtiv) ja garanteerib, et eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse. 3.4.1 Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva, numbri ja summa. 4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 4.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; 4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 5. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad hankelepingu, arvestades riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ja eduka pakkumusega, võttes aluseks riigihankes avaldatud hankelepingu kavandi. 6.2 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud lepingut hankijale 3 tööpäeva jooksul, on õigus hankijal jätkata hankemenetlust RHS § -is 119 sätestatud korras.  Tehniline kirjeldus Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile Sisukord Mõisted ................................................................................................................................................ 1 1. Hankelepingu ese ........................................................................................................................ 2 2. Töö taustinfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk ............................................................................ 2 3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid ........................................................................................... 5 4. Töö teostamist täpsustavad tingimused ....................................................................................... 7 Mõisted Avalik teenus otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. Ettevõte selles dokumendis (kui pole märgitud teisiti) koondnimetus füüsilisest isikust ettevõtjatele ning juriidilise isiku tegevusvormidele: äri- ja mittetulundusühingud, korteriühistud ning sihtasutused Ettevõtja selles dokumendis ettevõtet esindav füüsiline isik Ettevõtja digivärav ühtne kontaktpunkt ettevõtjale – riigiportaali eesti.ee ettevõtja vaade, kuhu koondatakse ettevõtjatele suunatud informatsioon ja teenused. Infoteenus infoteenus on avalik teenus, mille eesmärk on kasutajale teabe pakkumine ning mis toetab kasutajat otsuste tegemisel või järgmiste sammude kavandamisel. Personaalne teenus personaalne teenus on avalik teenus, mis on kohandatud kasutaja vajaduste ja olukorra järgi, pakkudes talle täpselt seda, mida ta vajab – õigel ajal ja sobivas vormis. Teenuse kasutamine on lihtne ja mugav, sest kogu avaliku sektori keerukus jääb kasutaja eest varjatuks ning toimub sujuvalt taustal. Teenus on uut väärtust loov, arvestades personaalset iseärasust ja pakkudes tavapärasest enamat. 1  Proaktiivne teenus proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul. Sündmusteenus sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. 1. Hankelepingu ese Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib analüüsi „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on siinses tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu. 2. Töö taustinfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk 2.3. Taustinfo ja probleem 2.3.1. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (siinkohal füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid) oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal 153 8831 , mida on umbes 3% rohkem kui 2023. aastal. Ettevõtetele avalikke teenuseid osutavaid asutusi koos kohalike omavalitsustega on ca 156, sh osutavad teenuseid ka sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. Erinevaid riigi poolt pakutavaid teenuskeskkondi asutuste teenuste tarbimiseks on vähemalt 36. Ettevõtjate halduskoormus riigi seatud nõuete täitmiseks on analüüside põhjal kõrge. Puudub ühtne ja terviklik ülevaade riigis pakutavatest avalikest teenustest, info on sageli raskesti leitav ning mõnikord ka vananenud. 2.3.2. 2020. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tellimusel analüüs „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“2, et selgitada välja, kuidas koondada ettevõtjate jaoks usaldusväärselt info ja avalikud teenused ühte keskkonda, et ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga suhelda. Ühtseks kontaktpunktiks sai eesti.ee ettevõtja vaade (ehk ettevõtja digivärav), kuhu on seni arendatud ettevõtja andmekaart ja töölaud, postkast, keskne volituste haldamise süsteem ning koondatud ettevõtte tähtajaliste kohustuste ja rahastamise võimalustega seotud avalikud teenused, mille juurde on loodud ka lisateabe vahelehed äritegevust toetavate ja soodustavate info ja teenustega. Lähitulevikus koondatakse ettevõtja digiväravasse ka ettevõtte töötajatega, tegevuslubade ja majandustegevusteadete, ekspordiga ning asutamisega seotud info ja teenused. 2.3.3. Lisaks eelnimetatud projektidele on avalikus sektoris väljaarendamisel mitmed ettevõtja digivärava toimimiseks ja ettevõtjatele kasutajamugavate teenuste pakkumiseks olulised kesksed komponendid: 2.3.3.1. Artiklivaramu (ARVA) – rakendus avaliku sektori asutustele infoartiklite haldamiseks. Artiklivaramu on ühendatav teiste keskkondadega ja selles olev info on ristkasutatav. Hetkel kasutavad ARVA-t back-end komponendina eesti.ee ja sündmusteenused. 1 Majandusüksused https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 2 Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon - lõpparuanne_0.pdf 2 2.3.3.2. Riigi SSO ehk GovSSO3 (single-sign-on) – teenus, millega asutus saab oma e-teenusesse lisada nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu piiriüleste autentimismeetodite toe koos seansihaldusega. Teenus on ettevõtja digivärava ja ettevõtjale pakutavate teenuste vaates oluline, sest kasutajal on sellisel juhul võimalus liikuda erinevate keskkondade vahel ilma täiendava sisselogimiseta. 2.3.3.3. MFE ehk mikroesitluskiht (micro-frontend) – lahendus eesti.ee-s, millega pakutakse avaliku teenuse pakkujatele tehniliselt kaasaegset ja turvalist platvormi, mille külge saavad partnerid lisaarendusi vajamata oma MFE loodud teenuse juurde liita. MFE lahendusena integreeritud element kuvatakse riigiportaalis kas lehe sees või lehe sisuosana, kuid menüü, päis ja jalus tuleb riigiportaali süsteemist. Lahendus sobib eelkõige kaasaegse front-end-iga, eelistatult Veera raamistikku kasutavate süsteemide integreerimiseks. Kõige sobivam on integreerida üksikvormid/üksikelemendid, nt graafikud riigiportaali lehe osana või lihtsamad äriprotsessid/teenused täislehena. 2.3.4. 2025. aasta II kvartalis valmis MKM tellimusel „Ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüs“4 (edaspidi tulevikuvisiooni analüüs). Tulevikuvisiooni analüüsi eesmärk oli värskendada 2020. aastal loodud visioonianalüüsi, sh hinnata ettevõtja digivärava üldise kontseptsiooni senise rakendamise asjakohasust ja tulemuslikkust ning pakkuda välja ettevõtjale suunatud uued sündmuspõhised, proaktiivsed või infoteenused. Analüüs kirjeldab ettevõtja digivärava ja ettevõtjatele pakutavate avaliku sektori digiteenuste arendamise eelduseid, põhimõtteid, pikaajalist visiooni ja selle teostamise tegevuskava kuni aastani 2030. 2.3.5. Tulevikuvisiooni analüüsist selgus, et ettevõtjate ootus riigi e-teenustele ja keskkondadele on personaliseeritud lähenemine ning tarkade tööriistade integreerimine, kus teenuste ja info esitlemisel arvestatakse ettevõtte profiili, sh huvide ja vajadustega. Lisaks teenuste ja info ühte keskkonda kokku koondamisele oodatakse ka ühtset kasutuskogemust avalike teenuste kasutamisel ning et teenused järgivad ühtseid põhimõtteid, on hallatud kvaliteediga ja koosvõimelised. Ettevõtjate ootus on ka sellele, et kõigis riigi teenuskeskkondades järgitakse ühtset visuaalset disaini. Sellised lahendused aitaksid muuta teenuste ja info saamise efektiivsemaks, kasutamise kiireks ja mugavaks ning parendaks oluliselt kasutajakogemust. 2.3.6. Avaliku sektori asutused pakuvad ettevõtjale digitaalseid teenuseid mitmesuguste kanalite kaudu, sh ettevõtja digivärava ja erinevate asutuste iseteeninduskeskkondade kaudu. Aastate jooksul on välja töötatud mitmeid strateegiaid, juhendeid ja raamistikke, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti, koosvõimelisust ja kasutajasõbralikkust. 2.3.7. Ettevõtjale teenuse osutamist käsitlevad teiste seas näiteks järgmised dokumendid: 2.3.7.1. Digiteenuste määrus (DSA)5; 2.3.7.2. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)6; 2.3.7.3. määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“7; 2.3.7.4. sündmusteenuste analüüs8; 3 Riigi SSO teenus (GovSSO) https://e-gov.github.io/GOVSSO/ 4 Ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüs https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2025- 05/Ettev%C3%B5tja%20digiv%C3%A4rava%20tulevikuvisiooni%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5 pparuanne_0.pdf 5 Digiteenuste määrus https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/digital-services- act_et 6 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 7 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv 8 Sündmusteenuste analüüs 3 2.3.7.5. personaalriigi kontseptsioon9; 2.3.7.6. avalike teenuste korraldamise roheline raamat10; 2.3.7.7. e-teenuste disainimise käsiraamat11; 2.3.7.8. iseteeninduskeskkonna raamistik12; 2.3.7.9. koostoimeraamistik13; 2.3.7.10. arengukava „Eesti digiühiskond 2030“14; 2.3.7.11. avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise mudel15; 2.3.7.12. kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele16; 2.3.7.13. e-teenuste erinevad disainisüsteemid17; 2.3.7.14. reaalajamajanduse põhimõtted18; 2.3.7.15. avalike digiteenuste tööriistakast19; 2.3.7.16. Sündmusteenuseks saamise juhend20; 2.3.7.17. Teenuse juhtimist ja arendamist toetav ning kvaliteeti kujundav juhendmaterjal „Teenuse standard 2.0“21 jpt. 2.3.8. Kõigi nende tõlgendamine nõuetena pakutavatele teenustele on iga ettevõtjaid teenindava asutuse jaoks ressursimahukas kohustus. Puudub ühtne ja terviklik raamistik, mis koondaks ettevõtjale pakutavate teenuste põhimõtted ja nõuded ning nende koostoime alused selgete juhistena kõigile teenuseosutajatele. Tulemuseks on teenuste killustatus, ebaühtlane kvaliteet ja https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf 9 Personaalne riik https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-02/PersonaalneRiik-MKM_05.02.2024.pdf 10 Avalike teenuste korraldamise roheline raamat https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwid7PW4n8uNAxV4M RAIHTzHFRcQFnoECBcQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.mkm.ee%2Fmedia%2F7326%2Fdownload&usg= AOvVaw24EBdHClv4osxxOUwKPjl_&opi=89978449 11 E-teenuste disainimise käsiraamat https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2022-11/E-teenuste-disainimise-kasiraamat.pdf 12 Iseteeninduskeskkonna raamistik https://digiriik.eesti.ee/sites/default/files/2022-10/Iseteeninduskeskkondade%20raamistik.pdf 13 Koostoimeraamistik https://digiriik.eesti.ee/koostoimeraamistik 14 Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022- 04/Digi%C3%BChiskonnna%20ARENGUKAVA_13.12.2021.pdf 15 Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022- 06/Avalike%20teenuste%20%C3%BChtse%20portfellijuhtimise%20uuring.pdf 16 kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele https://digiriik.eesti.ee/sites/default/files/2022- 10/Kasutatavuse%20m%C3%B5%C3%B5dikute%20s%C3%BCsteem.pdf 17 Veera ja Eesti brändi disainisüsteem ning valitsusportaali front-end framework https://digiriik.eesti.ee/protsess/it-lahenduse-arendamine/disainisusteemid Tedi-Ready disainisüsteem https://tedi.tehik.ee/ 18 Reaalajamajandus https://realtimeeconomy.ee/ 19 avalike digiteenuste tööriistakast https://digiriik.eesti.ee/ 20 Sündmusteenuseks saamise juhend https://www.eesti.ee/syndmusteenused/et/suendmusteenuseks-saamise-juhendmaterjal 21 Teenuse standard 2.0 https://digiriik.eesti.ee/sites/default/files/2025-01/Teenuse%20standard%202.0.pdf 4  raskused standardite järgimisel ning see omakorda halvendab ettevõtjate kasutajakogemust teenuste tarbimisel. 2.3.9. Ühtne põhimõtete ja nõuete raamistik ning selle rakendamine asutuste üleselt võimaldaks tagada teenuste kasutajakogemuse järjepidevuse ning optimeerida teenuste arendamist asutustes. 2.4. Töö eesmärk 2.4.1. Töö põhieesmärk on koostada olemasolevate standardite, regulatsioonide, juhiste ja tulevikuvisiooni analüüsi põhjal loogilise ülesehitusega ja selge sõnastusega ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik ja selle täitmise juhend (vt punkti 3.2. ja 3.3. ning lisaks ka punkti 4.2.2.) avaliku sektori teenuseosutajatele. 2.4.2. Töö põhieesmärgi saavutamiseks on vaja täita järgmised alameesmärgid, mis on seotud konkreetsete tegevuste ja tulemitega: a) eeltööga tutvumine ja vajadusel lisainfo kogumine (vt punkti 3.1.); b) teenuste põhimõtete raamistiku väljatöötamine (vt punkti 3.2.); c) põhimõtete raamistiku juhendi loomine (vt punkti 3.3.). 2.4.3. Alameesmärkide (kirjeldatud punktis 3) saavutamisel peab töövõtja lähtuma alameesmärgi sisust ning muudest tehnilises kirjelduses tööle püstitatud nõuetest. Konkreetse alameesmärgiga seotud rõhuasetused võivad täpsustuda tööde läbiviimise käigus. Töövõtja peab alameesmärkide täitmiseks oma parimast teadmisest lähtudes teemat uurima ning leidma vastused ka kõigile eesmärgi saavutamisega seotud küsimustele, mis tekivad töö käigus ja aitavad parimale lahendusele jõuda. 3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid 3.1. Eeltööga tutvumine ja vajadusel lisainfo kogumine 3.1.1. Tegevuse peamine eesmärk on koguda piisavalt taustinfot punktides 3.2. ja 3.3. kirjeldatud raamistiku ja juhendi loomiseks. Töövõtja hindab, millise detailsusastmega on erinevaid teemasid vaja käsitleda, et see toetaks sisukalt ja eesmärgipäraselt raamistiku ja juhendi koostamist järgmistes tööetappides. 3.1.2. Töövõtja lähtub punktis 2.3.7. välja toodud ja muudest asjakohastest materjalidest. 3.1.3. Töövõtja hindab olemasolevaid materjale kriitiliselt, sh hinnates nende asja- ja ajakohasust ning vastavust tänapäevastele nõuetele. Töövõtjalt ei eeldata kõigi materjalide süvitsi analüüsimist, kuid töö käigus tuvastatud olulisemad vastuolud, puudujäägid või ajale jalgu jäänud juhised tuuakse välja koos lühikese põhjendusega (nt viide muutunud õigusraamistikule, uutele standarditele, vastuolule teiste juhenditega jm). See teadmine aitab tellijal tulevikus koondada, ajakohastada või kehtetuks tunnistada mittevastavaid dokumente. 3.1.4. Töövõtja arvestab tulevikuvisiooni analüüsi käigus läbiviidud kasutajauuringust selgunud ettevõtjate soovidega ning tulevikuvisiooni analüüsi punktis 3.2. toodud üldiste põhimõtetega. 3.1.5. Töövõtja kogub vajalikke täiendavaid andmeid ning infot avalikest allikatest ja ettevõtjale avalikke teenuseid pakkuvatelt asutustelt. 3.1.6. Töövõtja küsib tagasisidet avaliku sektori asutuselt, kes osutavad ettevõtjale suunatud erinevat tüüpi teenuseid, nt infoteenus, sündmusteenus, personaalne teenus, proaktiivne teenus jm. Tagasiside eesmärk on mõista asutuste senist praktikat, vajadusi ja väljakutseid ettevõtjatele suunatud teenuste ja nende koostoime loomisel ja muutmisel ning olemasolevate juhiste, standardite ja raamistikega töötamisel. Kogutud sisendit kasutatakse raamistiku ja juhendi koostamise sisendina. Töövõtja dokumenteerib ja analüüsib tagasisidet ning esitab selle põhjal kokkuvõtte koos järeldustega. Sealhulgas küsib töövõtja: 5 3.1.6.1. Milliseid riigiüleseid või asutusesiseseid juhiseid, standardeid, raamistikke või muid sarnaseid dokumente, praktikaid või koostöömudeleid kasutatakse ettevõtjatele suunatud teenuste ja nende koostoime loomisel ja/või muutmisel? 3.1.6.2. Millised neist materjalidest on olnud teenuste ja nende koostoime loomisel ja/või muutmisel kasulikud ja miks (nt kasutusmugavus, selgus, praktilised näited jm)? 3.1.6.3. Millised on olnud peamised väljakutsed või piirangud nende materjalide kasutamisel (nt vastuolulisus, ajakohasus, raskesti rakendatavus, liiga üldine või liiga detailne)? 3.1.6.4. Milliseid täiendavaid juhiseid, tööriistu või tuge oleks vaja, et toetada ettevõtjale teenuste pakkumist tõhusamalt? 3.1.7. Sealhulgas arvestab töövõtja, et tagasiside küsimisel ning asutuste esindajatelt täiendava ja täpsustava info kogumisel oleks läbi mõeldud, kuidas seda teha nende töötajate aega säästval viisil. 3.1.8. Töövõtjal on õigus lisada täiendavaid küsimusi ja asjaolusid vastavalt vajadusele, mis aitavad koguda olulist ja sisulist teavet raamistiku ja juhendi koostamiseks sisendi saamiseks, tingimusel et need haakuvad töö eesmärgiga. 3.1.9. Punkti 3.1. tulemusena on töövõtjal koostöös tellijaga arusaam raamistikule ja juhendile esitatavatest sisulistest ootustest, vajalikust detailsusastmest ning kasutatavatest allikatest ja materjalidest. 3.2. Teenuste põhimõtete raamistiku väljatöötamine 3.2.1. Raamistiku väljatöötamise eesmärk on määratleda selged ja ühtlustatud põhimõtted ettevõtjale pakutavate teenuste arendamiseks ja haldamiseks avalikus sektoris. Raamistik lähtub olemasolevatest, kuid ajakohastatud standarditest, regulatsioonidest ja juhistest ning on vajadusel täiendatud puuduolevate aspektidega ning see on esitatud loogiliselt struktureeritult ja selgesti arusaadavalt. 3.2.2. Töövõtja peab põhimõtete raamistiku loomisel arvestama erinevat tüüpi teenuste loomise, muutmise ja nende koostoimega (nt infoteenus, sündmusteenus, personaalne teenus, proaktiivne teenus). 3.2.3. Raamistiku väljatöötamise raames teostatakse muuhulgas järgmiseid tegevusi: 3.2.3.1. sõnastatakse mõisted koos selgitustega; 3.2.3.2. sõnastatakse raamistiku eesmärk ja sihtgrupp; 3.2.3.3. luuakse loogiline struktuur; 3.2.3.4. sõnastatakse ettevõtjatele suunatud teenuste pakkumise põhimõtted; 3.2.3.5. kirjeldatakse nõuded teenuste planeerimisele, disainimisele, arendamisele, testimisele, juurutamisele ja kommunikatsioonile. 3.2.4. Töövõtja võib lisada oma parima teadmise järgi muud olulist infot, mis võib olla vajalik raamistiku toimimise ja rakendatavuse tagamiseks. 3.3. Põhimõtete raamistiku juhendi loomine 3.3.1. Töövõtja koostab selgelt sõnastatud, loogiliselt struktureeritud ja kasutajasõbraliku juhendi, mida kõik ettevõtjaid teenindavad asutused saavad kasutada raamistiku täitmiseks. 3.3.2. Juhend võib sisaldada praktilisi töövahendeid, näiteks vorme, näiteid, kontrollnimekirju kasutusstsenaariume, küsimustikke jm materjale, mis toetavad raamistiku rakendamist ja teenuste kvaliteetset kujundamist. 3.3.3. Töövõtja arvestab juhendi koostamisel järgmisi nõudeid: 3.3.3.1. juhendi alguses esitatakse lühiselgitus juhendi eesmärgist; 3.3.3.2. juhendis tuleb kirjeldada, kuidas raamistiku põhimõtteid rakendada, juurutada ning ajakohasena hoida; 6 3.3.3.3. juhendis kirjeldatakse tegevusi ja rolle teenuse planeerimisel, disainimisel, arendamisel, testimisel, juurutamisel ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimisel; 3.3.3.4. juhendi lõpus esitatakse struktureeritud kokkuvõte olulisematest juhistest, et toetada kiiret ülevaadet ja kordamist; 3.3.4. töövõtja kirjeldab, kuidas ettevõtjale pakutavate teenuste põhimõtted on juhitud, kuidas raamistikku ja juhendit uuendatakse regulaarselt hoidmaks neid aja- ja asjakohasena ning kuidas põhimõtete rakendamist koordineerida, suunata ja vajadusel nõustada. 3.3.5. Töövõtja võib lisada oma parima teadmise järgi muud olulist infot, mis võib olla vajalik juhendi kasutamisel. 4. Töö teostamist täpsustavad tingimused 4.1. Töö tegemisel kaasatavad osapooled 4.1.1. Põhimõtete raamistiku ja selle täitmise juhendi väljatöötamisse peavad olema kaasatud MKM, Riigi Infosüsteemi Amet, Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus. 4.1.2. Punktis 3.1.6. nimetatud tagasiside küsimiseks kaasatakse kokkuleppel tellijaga vähemalt 10 asutust. 4.1.3. Punktis 3.2. nimetatud raamistiku ja punktis 3.3. nimetatud juhendi valideerimiseks ning nende loetavuse ja arusaadavuse testimiseks kaasab töövõtja kokkuleppel tellijaga vähemalt 5 asutust. 4.1.4. Vastavalt vajadusele tuleb protsessi kaasata täiendavaid huvirühmi. 4.2. Vormi nõuded 4.2.1. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Töövõtja koostab kõik kirjalikud materjalid eesti keeles. Töövõtja tagab koostatud teksti nii keelelise kui ka vormilise korrektsuse ning hea keelekasutuse. 4.2.2. Töövõtja esitab lisaks põhidokumendile põhimõtete raamistiku ja juhendi kokkuvõtte järgmistes formaatides, et toetada selle laiemat mõistmist ja kasutamist: 4.2.2.1. teekaart: 4.2.2.1.1. töövõtja koostab visuaalse teekaardi, mis illustreerib raamistiku rakendamise etappe, osapooli, ajaraami ja vajalikke tegevusi; 4.2.2.1.2. teekaart esitatakse nii visuaalsel kujul (nt infograafikana) kui ka tekstilise selgitusega; 4.2.2.1.3. teekaart esitatakse redigeeritavas formaadis. 4.2.2.2. esitlusslaidid: 4.2.2.2.1. töövõtja koostab visuaalsed esitlusslaidid, mis sisaldavad raamistiku ja juhendi põhisisu, skeeme, näiteid ja soovitusi; 4.2.2.2.2. slaidid on kasutatavad kohtumistel, koolitustel ja tutvustustel; 4.2.2.2.3. esitlusslaidide arv võiks jääda vahemikku 10-20 ning slaidid esitatakse PPTX ja PDF versioonis ning vajadusel sisaldab esinejale märkmeid soovituslike selgituste ja rõhuasetustega. 4.2.2.3. tutvustav video: 4.2.2.3.1. töövõtja toodab põhimõtete raamistikku ja juhendit tutvustava kokkuvõtliku video, mis annab ülevaate raamistiku eesmärgist ja põhiteemadest; 4.2.2.3.2. tutvustava video orienteeruv pikkus on 4 minutit ja sisaldab selget eestikeelset kõne ja subtiitreid; 7 4.2.2.3.3. tutvustav video antakse üle tellijale sobivas formaadis, mis võimaldaks video levitamist kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ning erinevatel kohtumistel nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt; 4.2.2.3.4. töövõtja korraldab kõik video tootmisega seotud tegevused ning kooskõlastab sisu ja tingimused tellijaga. 4.2.2.4. Loodud formaadid peavad järgima tellija visuaalset identiteeti ning lähtuma Vabariigi Valitsuse määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005?leiaKehtiv.). 4.2.3. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme teksti tõlkimisel. 4.2.4. Töövõtja tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühised projektikeskkonnad (nt Sharepoint projektikeskkond). 4.2.5. Töövõtja haldab ja sisustab projektikeskkondi nii, et see võimaldab tellijal ja seotud osapooltel olla kursis ning järgida tööga seotud dokumentatsiooni ja ajakava, sh: 4.2.5.1. lisab kord nädalas projektikeskkonda (reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala tööplaanist; 4.2.5.2. protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekuid ja kohtumisi ning lisab protokollid kolme tööpäeva jooksul projektikeskkonda. 4.2.6. Töövõtja vormistab ettekande slaidid töö tulemustest. 4.2.7. Töövõtja esitleb töö tulemusi ühel avalikul üritusel. Esitlus toimub vastavalt kokkuleppele kas veebis või füüsilisel kujul ning tellija kutsub kokku seotud osalised. Juhul, kui üritus toimub füüsilisel kujul, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab ürituse ruumid ja üldkorralduse. 4.2.8. Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni ja loodud formaadid tellijale. 4.3. Töökorraldus 4.3.1. Töö teostamisel tagab töövõtja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt hankelepingus sätestatud tingimustele. Töövõtja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. Töövõtja ülesanne on töö teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamiseks võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. 4.3.2. Tellija määrab MKM-i projekti juhtrühma liikmed. MKM-i projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle töö tulemi ning annab tulemile hinnangu. 4.3.3. Töövõtja loob vajadusel tööde teostamise eesmärgil projektirühmad. 4.3.4. Avakohtumine töövõtjaga toimub eelistatult tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKM-i projekti juhtrühma koosolekud toimuvad MKM-i ruumides, juhul kui töövõtjaga teisiti kokku ei lepita. Kui füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse kohtumised kokkuleppel veebi vahendusel. 4.3.5. Töökoosolekud MKM-i projekti juhtrühmaga toimuvad eeldatavalt kord kuus vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne lõpptulemi vastuvõtmist. 4.3.6. Töövõtja projektijuht korraldab MKM-i projekti juhtrühma ja (vajadusel) loodud projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja 8  vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna tellija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 4.3.7. Koosolekute korraldamisel organiseerib töövõtja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Töövõtja organiseerib koosolekute ruumid, juhul kui koosolek ei toimu MKM-i ruumides. 4.3.8. Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist. 4.3.9. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 4.3.10. Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule. 4.4. Projekti tulemi vastuvõtmine ning projektiplaan ja ajakava 4.4.1. Töö teostatakse kahes etapis ja töö üleandmise tähtajad on sätestatud hankelepingus. 4.4.2. Töövõtja peab projektiplaanis ja ajakavas jaotama töö kahte etappi (etapp I ja II). 4.4.3. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani ja ajakava täpsustada eelkõige, kui see on vajalik nt ajalises graafikus esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks (nt kui prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud on ebaproportsionaalsed, töölõigud on ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise tõttu (sh riigihankega seotud vaidlustus-ja kohtumenetlustest tingitud) on kavas ajalisi nihkeid jms). Projektiplaani ja ajakava on lubatud pikendada perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Töövõtja esitab projektiplaanis või ajakava muutmiseks tellijale enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära muutmise põhjendused ja selgitused. Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut avakoosolekul ning 5 tööpäeva jooksul peale avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud projektiplaani koos ajakavaga. Hankelepingus sätestatud tööde lõpptähtaega ei ole võimalik muuta. 4.5. Alusmaterjalid 4.5.1. Töövõtjal tuleb töö teostamisel vähemalt lähtuda punktides 2.3.1., 2.3.2, 2.3.3., 2.3.4, 2.3.7. välja toodud alampunktidest 2.3.7.1. – 2.3.7.17. nimetatud materjalidest. 9  TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/3007-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel digimajanduse osakonnajuhataja Sirli Heinsoo (edaspidi tellija), ja …, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad töö teostamiseks hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (viitenumber 298544) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja annab tulemi (põhimõtete raamistik ja selle täitmise juhend ühe dokumendina, raamistiku ja juhendi kokkuvõtted erinevates formaatides, esitluse slaidid ja kogu muu projekti dokumentatsioon) elektrooniliselt tellijale üle kahes osas ning teostab töö tulemuste esitluse 5 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. 2.3.1. Töövõtja annab tellijale I etapi töö üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud projektiplaanist ja ajakavast tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 2 kuu pärast lepingu sõlmimist. 2.3.2. Töövõtja annab tellijale II etapi töö üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud projektiplaanist ja ajakavast tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 5 kuu pärast lepingu sõlmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub töö eest kahes osas, pärast vastavalt töövõtja poolt esitatud projektiplaanis ja ajakavas teostatud tööde üleandmist-vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 3.1.1. I osamakse lepingu sõlmimisest 2 kuu jooksul töövõtja poolt esitatud projektiplaanist ja ajakavast lähtuvalt teostatud I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust: 3.1.2. II osamakse lepingu sõlmimisest 5 kuu jooksul töövõtja poolt esitatud projektiplaanist ja ajakavast lähtuvalt teostatud II etapi tööde eest 60% punktis 3.1. nimetatud tasust. 3.2. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.3. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 1 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Mirjam Kolga, telefon +372 5474 0950, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 5.1.1.Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris); 5.1.2.Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris). 5.1.3.Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega (töö) tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud osasid või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“ 6.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) taaste- ja vastupidavusrahastuse (edaspidi RRF) eelarvest. RFF rahastuse kasutamisel on Töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab Tellija Töövõtjale töö käigus. 6.3.1. Lepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused1“. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/ (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3  VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 298544 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hange: Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN JA AJAKAVA Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja sisaldama muuhulgas vähemalt järgmist: 1) teostatava töö kirjeldust ja arusaama hanke eesmärgist; 2) eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi; 3) hankelepingu tingimustele vastava tulemini viivat protsessi, sh koostööd Tellijaga; 4) tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja Tellija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua töömaht tundides; 5) ülevaadet meeskonnast ning meeskonna tööjaotusest ja koormusest (tundides); 6) töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa, sh sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega jms ning tööd peavad olema jaotatud Tellijale üleandmiseks kahte etappi; 7) projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete kirjeldusi; 8) riskide haldamise meetmete kirjeldust. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele. Nõuded ettevõtjale: Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (Vabas vormis dokument) MEESKONNA KOMPETENTS Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille koosseisu kuuluvad vähemalt projektijuht, ärianalüütik ja teenusedisainer. Täpsemad nõuded meeskonnale on toodud dokumendis "Meeskonnaliikmete kompetents". Pakkuja esitab meeskonnaliikmete kompetentsi tõendavad andmed ehk meeskonnaliikmete CV-d. Küsimused ettevõtjale: 1) Pakkuja esitab projektijuhi kompetentsi tõendavad andmed (CV) (Vabas vormis dokument) 2) Pakkuja esitab ärianalüütiku kompetentsi tõendavad andmed (CV) (Vabas vormis dokument) 3) Pakkuja esitab teenusedisaineri kompetentsi tõendavad andmed (CV) (Vabas vormis dokument) PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust (suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)). ETTEVÕTTE VOLITATUD ISIKUD Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistrist. Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnituse, et selliseid isikud puuduvad. Küsimused ettevõtjale: Pakkuja esitab kontrolli teostamiseks ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukood(id) või kinnituse, et ettevõttel sellised isikud puuduvad.  Riigihange „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (viitenumber 298544) Vastavustingimuse lisa Meeskonnaliikmete kompetents 1. Üldised nõuded meeskonnale 1.1. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille koosseisu kuuluvad vähemalt: 1.1.1. projektijuht; 1.1.2. ärianalüütik; 1.1.3. teenusedisainer. 1.2. Meeskonnaliikmete tingimused: 1.2.1. Projektijuht – peab olema osalenud projektijuhi rollis vähemalt kahes projektis (mille sisuks oli teenuste või äriprotsesside kaardistamine ja juhendmaterjalide koostamine), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine võib olla kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja omab vähemalt 2-aastast töökogemust projektijuhina riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul. 1.2.2. Ärianalüütik – peab olema osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt kahes projektis (mille sisuks oli teenuste või äriprotsesside kaardistamine ja juhendmaterjalide koostamine ning mille üheks esemeks on ärianalüüs koos prototüübi või piloodi loomisega), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine võib olla kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja omab vähemalt 2-aastast töökogemust ärianalüütikuna riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul. 1.2.3. Teenusedisainer – peab olema osalenud teenusedisaineri rollis vähemalt kolmes projektis (mille sisuks oli teenuste kujundamine või veebilehe disain või kasutajateekonna loomine), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teised kaks võivad olla kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja omab vähemalt 2- aastast töökogemust teenusedisainerina riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul. 1.3. Meeskond peab koosnema vähemalt kolmest (3) liikmest. 1.4. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas. 1.5. Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud isikud ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita. 1.6. Kui tehakse ühispakkumus, siis meeskonna kompetentsid peavad tulema pakkujate peale kokku. Puuduolevad kompetentsid võib pakkuja ka allhanke raames hankida. 1.7. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingu kestel kaasatavad isikud vastavad käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele. 1.8. Punktis 1.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega (nõutavat kompetentsi kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte hanketeate avaldamise seisuga). Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest. 2. Meeskonnaliikmete CV nõuded 2.1. CV vormid: 2.1.1. Projektijuhi CV (vabas vormis dokument);  Riigihange „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (viitenumber 298544) 2.1.2. Ärianalüütiku CV (vabas vormis dokument); 2.1.3. Teenusedisaineri CV (vabas vormis dokument). 2.2. CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist esitatud andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded ja kompetentsid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. 2.3. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub. 2.4. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik. 2.5. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022). 2.6. „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks ning hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või majasisese tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena, kui tingimuses ei ole nõutud projektile viitamist. 2.7.1 Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi ja lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, meeskonnaliikme tööülesanded antud projektis ning riigihanke korral märkida riigihanke number. 2.7.2 Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. Pakkuja ei pea esitama üht katkematut projekti, st 12 kuud võib olla kombineeritud erinevate projektide vahel. 2.7.3 Viidatud lõppenud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/ kompetentsi osas täidetud ja tellija poolt vastu võetud. 2.7.4 Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks. 2.7.5 Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas ei ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise kohta. 2.7.6 Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile. 2.7. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole. 2.8. Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikme sünniaega, et tuvastada hiljem isikusamasus ning välistamaks nimekaimude segi ajamist. 2.9. Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või samaväärne". Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib. Tõendid samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus.  Riigihanke „Ettevõtjale pakutavate teenuste ja nende koostoime põhimõtete raamistik avalikule sektorile“ (viitenumber 298544) hindamismetoodika kirjeldus 1. Hindamiskriteeriumid 1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%) Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse RHR- is toodud valemi järgi. 1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%) Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 väärtuspunkti – 70 punkti, kui: A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. B - Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud tulemi mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. C - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult hanke alusdokumentides nõutud tulemi saavutamise protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni. D - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse analüüsi eesmärgi saavutamiseks. E - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul. F - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik ja läbimõeldud, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise töö kvaliteetseks teostamiseks. G – Pakkuja on hankija hinnangul projektiplaanis eraldi selgelt välja toonud lisandväärtust loovaid täiendavaid tegevusi, sh koos kirjeldusega tegevuse sisust ja selgitusega, milles väljendub nende tegevuste lisandväärtus. 1.2.2. Hindamiskomisjon annab 60 väärtuspunkti – 60 punkti antakse, kui pakkuja ei ole hankija  hinnangul pakkunud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti G), kuid on täitnud 1.2.1. väljatoodud kirjeldustes punktid A-F. 1.2.3. Hindamiskomisjon annab 50 väärtuspunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatu on arusaadav, realistlik ning vastab hanke eesmärkidele ja tulemi saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Töö teostamise projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 1-3 puudust ja/või ebaselgust. 1.2.4. Hindamiskomisjon annab 30 väärtuspunkti – 30 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemi saavutamiseks vajalikud tegevused on osaliselt kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Töö teostamise projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 4-5 puudust ja/või ebaselgust. 1.2.5. Hindamiskomisjon annab 10 väärtuspunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 6 või enam puudust ja/või ebaselgust Pakkumus on vaid aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 2. Eduka pakkuja valik 2.1. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 2.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 2.3. Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest hindamisel 10 väärtuspunkti, siis hankija ei tunnista pakkumust edukaks, vaid tunnistab riigihanke omal algatusel kehtetuks. 2.4. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem väärtuspunkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.