Leping

SEI Tallinna p akkumus : Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine - intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 08.07.25 Töö teostamise peamised põhimõtted , metoodika , ajakava ja riskide maandamine Hangitava analüüsi eesmär k . Pakkumuse eesmärk on toetada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi tellijat) maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamisel, kogudes ja analüüsides kohalike omavalitsuste kogemusi ja hoiakuid. Uuringu keskmes on maakonnaplaneeringute elluviimise, järgimise ja kasutamise praktika kaardistamine ning esilekerkinud kitsaskohtade ja keerukuste tuvastamine. Analüüsi käigus hinnatakse, millist kasu on omavalitsused saanud kehtivatest maakonnaplaneeringutest, millistes tegevustes on planeeringud osutunud takistavaks ning millised on olnud senised rakendustulemused ja nende mõjud. Uuring annab sisendi selle kohta, kas ja kuidas vajavad kehtivad maakonnaplaneeringud täiendamist. Töö tulemuste põhjal tehakse ettepanekud protsesside tõhustamiseks. Lisaks on analüüsis kaardistatud kohalike omavalitsuste ( KOVide ) ootused tulevikus koostavatele asukohapõhistele riiklikele strateegilistele planeeringutele. Uuring toetab seega nii käimasoleva maakonnaplaneeringute ülevaatuse ettevalmistamist kui riiklike planeerimisinstrumentide arendamist laiema lt . Metoodika . Töö teostamiseks on arukas kasutada kombineeritud metoodikat, mis tagab triangulatsiooni. Kuna üks eesmärkidest on pakkuda lähenemist ülevaatuse metoodika kaasajastamiseks, et tagada tõhus ja andmepõhine tänapäeva digiajastu ootustele vastav hindamine, pakume Tabelis 1 välja valiku raamistik est , mida kaasajastamiseks kasutada võiks . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Ülevaade teoreetilistest raamistikest ülevaatuse metoodika kaasajastamiseks. Raamistik Eesmärk analüüsis Rakendus Mitmetasandiline valitsemine ( Multi-Level Governance - MLG) Uurida, kuidas toimub koostöö ja rollijaotus maakonnaplaneeringute elluviimisel Fookusgruppide küsimused koostöö ja koordineerimise kohta; osalejate valik eri tasanditelt Õiglane ruumijaotus ( Spatial Justice ) Tuvastada, kas ja kuidas on planeeringus kajastust atud piirkondlikud erinevused ning k as KOVid saavad võrdset kasu Valimi koostamine (kaasa tes äärealad, saared, väiksemad vallad); sisend aruteluküsimuse se ruumilise tasakaalu kohta Poliitikatsükkel ( Policy Cycle ) Aitab hinnata, millises faasis planeeringutes takistused esinevad ja kas tagasiside mõjutab tulevasi otsuseid Küsimustike /fookusgruppide ülesehitus järgi b tsüklit: e esmärgid , rakendamine, seire, soovitused Tõenduspõhine poliitikakujundamine ( Evidence-Based Policy Making - EBPM) Uurida, kas planeeringute seire tingimused on määratletud, kas on andmepõhise hindamise valmisolek Dokumentide analüüs (kas mõõdikud on määratletud), fookusgruppide küsimused seirepraktikate kohta Valimi moodustamine KOVidest . Tellija on andnud ette, et valim peab katma vähemalt 25 erineva iseloomuga KOVi , sh suuremad ja väiksemad, äärealad ja keskused, kasvavad ja kahanevad, maalised ja linnalised. Tasakaalustatud ja esindusliku valimi tagamiseks on valiku aluseks mitmed näitajad ja andmeallikad, sh (1) ü ldplaneeringu kehtestamine – k ontrollitakse KOVi kodulehtedel avaldatud tea be alusel, kas omavalitsusel on kehtiv üldplaneering ; (2) o mavalitsuse pakutavate teenuste kvaliteet – h indamine toimub „minuomavalitsus.ee“ andmete põhjal 18 teenuse lõikes. Punane viitab teenuste nõrgale tasemele, roheline väga heale tasemele või enamikule teenustest keskmisel tasemel ; (3) e lanike arv seisuga 1. jaanuar 2025 – omavalitsuse suuruse arvestusel kasutame Statistikaameti andmeid ; (4) f üüsilise isiku tulumaksu laekumine 2024. aastal – valiku eristamiseks on punaselt märgitud kümme kõige väiksema tulumaksu laekumisega KOVi ja roheliselt kümme parimat , a ndmed S tatistikaametist ; (5) l oomulik iive 2024 – sündide ja surmade vaheline saldo Statistikaameti andmete põhjal ; (6) r ändesaldo 2024 – sisserände ja väljarände saldo Statistikaameti andmete alusel ; (7) e lanikkonna kasv või kahanemine – kas elanikkond kasvab või kahaneb, lähtudes rändesaldo ja loomuliku iibe koondmõjust ; (8) o mavalitsusüksuse paiknemine piiril – kas omavalitsus paikneb riigipiiri ääres. Ne ed kriteeriumid aitavad tagada valimi mitmekesisust, sh geograafilist ja demograafilist tasakaalu, teenuste kättesaadavust ning arvestavad piirkondlike eripärade ja arengutrendidega. Soovime valimi koostamisel kasutada ArcGISi , kuhu imporditakse Eesti KOVide halduspiirkondade kiht koos atribuutandmetega. Lisa ta kse eeltoodud andmed rahvastiku, asustustiheduse, suuremate keskuste paiknemise ja võimalusel demograafilise trendi kohta. Seejärel rakendatakse kihistusloogika alusel valikukriteeriumid, mis tagavad vähemalt ühe esindaja igast maakonnast, sh nii väiksema d ja ääreala de l asuvad kui suuremad keskus ed, tagades tasakaalu linnaliste ja maaliste piirkondade vahel. Kaardipõhine valik aitab vältida kallutatust ja toetab ruumilise õigluse rakendamist praktikas. Dokumentide valik ja analüüs . Heade ja sisukate fookusgrupi küsimuste koostamise eelduseks on taustauuring, et selgitada välja, millised eesmärgid ja suunised on maakonnaplaneeringutes seatud ning kuidas need suhestuvad kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja arengudokumentidega. Analüüsi aluseks valitakse valimi alusel 25 kohaliku omavalitsuse vastava maakonna kehtivad maakonnaplaneeringud, lisaks võimalusel nende juurde kuuluvad strateegilised keskkonnamõjude hindamise (KSH) aruanded ja seirearuanded (kui on olemas). Lisaks vaadeldakse ka asjaomaste KOVide üldplaneeringuid ja arengukavasid, et mõista, kas ja kuidas on maakondlikud eesmärgid paigutatud kohalik k u konteksti. Analüüs keskendub eelkõige järgmistele aspektidele: (1) arengusuunad (nt transport, asustus, rohevõrgustik) ; (2) elluviimise mehhanismid ja vastutusjaotus ; (3) seireviited ja mõõdikud , (4) kohalike vajaduste esiletõusmine või selle puudumine ; (5) viited maakonnaplaneeringutele ja dokumentide kooskõla. Dokumendianalüüsi tulemusena koostatakse iga piirkonna kohta tabeli vormis ülevaade, mida kasutatakse sisendina fookusgruppide arutelude suunamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks. Fookusgrup i arutelud. Teeme ettepaneku kavandada fookusgrupi arutelud temaatiliste rühmade kaupa , et tagada sisuline ja kontekstitundlik arutelu (Tabel 2) . Selline lähenemine võimaldab koguda mitmetahulist, süvitsi minevat ja vahetut sisendit otse nende spetsialistide käest, kes on seotud maakonnaplaneeringute elluviimisega konkreetsetes piirkondades. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Näide fookusgruppide valimi koostamise temaatilistest gruppidest ja võimalikest osalevatest KOVidest . Grupp Fookus Näited 1 Suurlinnade ja keskuste vaade Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva 2 Kiiresti kasvavad vallad Rae, Saue, Viimsi, Tori 3 Kahanemispiirkonnad Narva-Jõesuu, Rõuge, Alutaguse, Lääneranna 4 Saarte ja äärealad Ruhnu, Kihnu, Hiiumaa, Setomaa 5 Mitmekesise majandusprofiiliga KOV’id Elva, Põlva, Kehra, Saarde Fookusgruppides osalevad kohalike omavalitsuste esindajad, kes toovad kaasa nii strateegilise kui ka praktilise vaate ruumilisele planeerimisele ja arendustegevusele , vt näidet tabelist 3. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Võimalikud fookusgruppide osaliste ametid ja rollid fookusgrupis. Ametinimetus Roll fookusgrupis Planeeringuspetsialist Eri liiki planeeringu tega tegelemise kogemus Arendusnõunik Piirkonna arenguvajaduste ja projektide juhtimine Taristuspetsialist Füüsilise ruumi ja ühisteenuste praktiline pool Keskkonnaspetsialist Keskkonnategurite lõimimine planeeringusse Vallavanem/abilinnapea /volikogu e sindaja Otsustamise, poliitilise ja strateegilise vaate kandja Fookusgruppide suuruseks on 6 –12 inimest. Arutelud kestavad 90 minutit ning neid juhib moderaator, kes tagab arutelu süvitsi mineku, kõigi osalejate kaasamise ja temaatilise fookuse hoidmise. Osalejate nõusolekul arutelud salvestatakse sisuanalüüsi tarvis . Fookusgrupid kohtuvad eelistatult veebi teel, võimaldades hajutatud geograafiliste piirkondade spetsialistide kaasamist ja logistika kulude minimeerimist . Samas oleme avatud ka kohapeal toimuvatele seminaridele , kui tellija seda soovib . Uurimisküsimused. Top of FormH Tellija poolt välja pakutud uurimisküsimused tuleks selguse huvides temaatiliselt struktureerida . Fookusgrupi arutelu tugineb poolstruktureeritud küsimust ikule, mis võiks olla näiteks järgmiselt struktureeritud: (1) K OVide kogemused ja hoiakud maakonnaplaneeringute rakendamisel igapäevases töös ; (2) Maakonnaplaneeringust tulenev kasu kohalikule omavalitsusele; (3) Maakonnaplaneeringust tulenevad piirangud, takistused kohalikule omavalitsusele; (4) seire ja andmepõhisus; (5) KOVi de ootused riigi poolt koostatud asukohapõhistele strateegilistele planeeringutele /ettepanekud planeerimissüsteemi uuendamiseks . Leiame, et selguse huvides tuleks ka mõned esialgsed küsimused eri teemade eristamiseks poolitada ja sõnastust selgemaks muuta . Täpse uurimisküsimustega seotud ettepaneku leiate pakkumusele lisatud Exceli faili esimeselt lehelt. Lisasime ka üle lisaküsimuse neile KOVidele , kus puudub uus üldplaneering : m iks on uute üldplaneeringute koostamine viibinud/koostamist pole algatatud? Näeme vajadust koostöös tellijaga uurimisküsimusi nii projekti alguses kui ka uurimise käigus täpsustada , lähtudes nii dokumendianalüüsist kui intervjuudest lisanduvast sisendist . Andmete analüüs . Kvalitatiivsete andmete analüüs viiakse läbi temaatilise analüüsi meetodil. Analüüs ühendab kolme allikat: fookusgruppide arutelust tulenev sisend , dokumentide sisuanalüüs ning piirkondlik profiil. Esiteks koostatakse arutelude põhjal kodeerimisskeemid, mis grupeerivad vastused peamiste teemade alla: rakendamise kogemus, koostöö ja valitsemine, seire ja andmepõhisus, piirkondlikud erinevused ning soovitused. Teiseks võrreldakse osalejate kogemusi dokumentide analüüsi tulemustega, et tuvastada lahknevused planeeritu ja tegeliku vahel. Kolmandaks analüüsitakse, kas tajutavad probleemid ja ootused erinevad KOVi profiili järgi (nt kas äärealadel tajutakse vähem tuge või paindlikkust). T ulemuste valideerimine . Arvestades konsultatsiooniprojekti piiratud mahtu on arukas viia esmalt läbi fookusgrupi intervjuud maakonnaplaneeringute elluviimisega seotud kohalike omavalitsuse spetsialistide ja otsustajatega. Fookusgrupis välja tulnud teemade täpsustamiseks ja tulemuste valideerimiseks viime läbi tulemuste valideerimise. Seda võib teha kas k uni kaheksa pool-struktureeritud ekspertintervjuu kujul, mis võimaldaks detailidesse süveneda , või läbi veebiküsitluse , mis võimaldaks jõuda kõigi 79 KOVini . Andmekorje automatiseeritus ja küsimustiku kompaktsena hoidmine aita ksid tagada, et see tegevus m ahub projekti raamidesse . Oleme valideerimise osas paindliku lähenemise poolt, mille raames saame koos tellijaga projekti käigus otsustada selle, milline valideerimisviis on projekti eesmärkide saavutamiseks kõige kohasem ja millises mahus veebiküsit l use abil valideerimise läbi viime. Nii saame maandada võimalikku ületöö riski. Oleme valmis asendama tellija soovil teostatud töölõike samaväärsetega, kui vahetus aitab paremini saavutada eesmärke. E eldatav a jakava . Projekti esialgne a jakava on toodud välja tabelis 4 , kusjuures eesmärkide saavutamiseks vajalikud t egevused on esitatud koos tähtaegade ja tulemitega, iga tegevuse juures on märgitud l äbiviija(d) ja seotud osapooled. Projekti alguses toimub tellijaga ajakava ülevaatus ja vajadusel tehakse ajakavasse täiendused või muudatused. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Projekti esialgne ajakava. Tegevus Läbiviimise aeg Tulem Teostajad ja s eotud osapooled Avakohtumine tellijaga, sh m etoodika täpsustamine, dokumendivalik, valimi koostamine ArcGISi abil Nädalad 1–2 Kooskõlastatud metoodika, koostatud valim ja dokumendivalik Projekti j uht , ekspert ja tellija Osalejate kaasamine, fookusgruppide ajastamine, taustamaterjalide ettevalmistus Nädalad 3–4 Valmis fookusgruppide ajakava, informeeritud osalejad, ettevalmistatud materjalid Projektitiim D okumentide analüüs, f ookusgruppide läbiviimine, märkmete ja transkriptsioonide tegemine Nädalad 5–8 K valitatiivsed andmed, dokumentide analüüsi tulemused , tulemused digitaliseeritud Projektitiim, KOV ide esindajad Temaatiline analüüs, võrdlus dokumendianalüüsi järeldustega, vajadusel valideerimine kokkuleppel tellijaga kas ekspertintervjuude või online küsimustike kaudu Nädalad 9–10 Tulemused on s ünteesitud , tuvastatud kitsaskohad j a parandusettepanekud , valideerimine on läbi viidud Projektitiim, tellija, vajadusel KOVid ja eksperdid Järelduste ja ettepanekute sõnastamine, lõpparuande koostamine, tulemuste esitlemine tellijale Nädalad 11–12 Lõpparuanne koos ettepanekutega, esitlused tellijale Projektitiim, tellija Töö üle andmi ne Nädala 12 lõpp L õpparuande lisana esitame korrastatud kokkuvõtte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest maakonnaplaneeringute lõikes ja KOVide tüüpide lõikes. Projektijuht , tellija Ülevaade riskidest ja nende maandamisega seotud tegevustest . Tabel 5 annab ülevaate töö teostamisega kaasnevate st riskide st, nende mõjust ja riskide maandamise viisidest . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Projektiga seotud riskide ja nende maandamisvõimaluste ülevaade. Risk Tõenäosus Mõju Maandamistegevus Teoreetiliste käsitluste rakendamise keerukus praktikas Madal Madal Sobivate metoodikate valik konteksti järgi; vajadusel kohandamine või kombineerimine ; tellijaga valikute läbiarutamine . Sobivate KOVide esindajate vähene valmisolek koostööks Keskmine Keskmine Varane kontakt KOVidega , osalejate valiku tegemine koostöös tellijaga, varuplaanid osalejate leidmiseks. Andmete kättesaadavus ja usaldusväärsus Keskmine Kõrge Andmeallikate eelvalik ja olemasolevate kontaktide kasutamine ; andmelünkade korral rõhutatakse kitsaskohta aruandes. Ajakava hilinemine keerukate teemade või viivituste tõttu Keskmine Kõrge Realistlik ajakava, tegevuste modulaarne struktuur, vahekokkuvõtete kasutamine, eelnev kogemus sarnaste töödega , jooksev kommunikatsioon tellijaga . Ekspertide ootamatu asendamisvajadus Madal Keskmine Sisutöö võiks läbi viia ka üks tiimiliige, vajadusel saame kaasata Shimin Huangi . Tiimiliikme a sendus ainult tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse eksperdiga. Koostöö ebaühtlus tellija mitme esindaja tõttu Madal Keskmine Töö alguses määratakse kindel tellijapoolne kontaktisik , lepitakse kokku infovood ja vastutus. Valimi esinduslikkuse tagamise raskused Keskmine Keskmine Valimi koostamisel kasutatakse ruumianalüüsi (GIS), et tagada geograafiline ja funktsionaalne mitmekesisus ja valiku neutraalsus . Fookusgrupi ja intervjuude sügavuse tasakaalu leidmine Keskmine Keskmine Ekspertintervjuude ja veebiküsitluse kaasamine fookusgruppide täienduseks. Valideerimistegevuse liigne töömahukus Keskmine Keskmine Maandatakse lähtuvalt paindlikule meetodi valikule koostöös tellijaga. Kinnitame, et esitatud pakkumus on jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast 08.07.25. Pakkuja l ei ole pakkumuses ärisaladusi. Pakkumuse esitamisega kinnitame, et o leme töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated . SEI Tallinna pakkumus: Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine - intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 08.07.25 Pakkumuse eeldatav kogumaksumus , kehtivusaeg ja ärisaladusega seonduv SEI Tallinna pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta on 8490 eurot ja koos käibemaksuga 10527.60 eurot. Kinnitame, et esitatud pakkumus on jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast 08.07.25. Pakkuja l ei ole pakkumuses ärisaladusi. Pakkumuse esitamisega kinnitame, et o leme töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated . SEI Tallinna pakkumus: Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine - intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 08.07.25 Info t eostaja tiimi liikmete nõuetele vastavuse kohta Meie tiimis on projektijuht ja ekspert, kes viivad vajalikud tegevused läbi koostöös. Projektijuhi rolli kannab SEI Tallinna vanemekspert ja kestlike linnade ning kohanevate kogukondade üksuse juht Kaidi Tamm . Sotsioloogi (PhD), politoloogi ja semiootiku taustaga (BA ja MA) 14-aastase rahvusvahelise kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise kogemusega Kaidi vastutab projektis osapoolte koostöö koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele ja suhtleb Tellija esindajaga. Lisaks projekti juhtimisele osaleb ta ka sisulises töös. Kaidil on viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast vähemalt kolmeaastane töökogemus avaliku sektori konsultatsiooni-projektide projektijuhina, sh: Ühistranspordireformi koosloometegevuste läbiviimise projekti juhi ja põhieksperdina (2025). Tellija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. SEI Tallinn viib seitsmes Eesti piirkonnas aprillist novembrini läbi mitmetasandilise koosloomeprotsessi, mille eesmärgiks on töötada koos erinevate kohalike huvirühmadega välja liinivõrgu muudatusettepanekud, mis vastavad kogukondade vajadustele, tõstavad ühistranspordi kasutatavust ja aitavad vähendada transpordivaesust. Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimisprojekt i juhina (2023-2024). Tellija (eri aegadel): Rahandusministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium/MKM. Projektis analüüsisime parimaid praktikaid ja Eesti ekspertide vajadusi ning arendasime välja süsteemse abivahendite kogumi ehk kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti esimese baasversiooni. Sotsiaalse kliimafondi sihtrühma ja neile sobivate meetmete kaardistamise projekti (2024) transpordivaesuse osa juhina. Tellija: Rahandusministeerium, teised konsortsiumi liikmed Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Tartu Ülikool vastutasid energiavaesuse teema eest. Rohejälje ruumisekkumiste mõju ruumitajule ja -kasutusele projekti juhina (2023). Tellija: Tallinna Strateegiakeskus. Projekti eesmärk oli uurida Rohejälje projektis korraldatud ruumisekkumiste mõju, keskendudes Linnahalli ümbrusele ja raekoja platsile. Ühtse poliitika arendamine kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna kujundamiseks Eestis (2022-2024), tuntud ka kui Kvaliteetse elukeskkonna arengukava alusuuring . Tellija: DG Reform. Kaidi juhtis SEI tööd eri ülesannetes ja raporti D5 „Soovitused ruumiliste otsuste juhtimis- ja koordineerimissüsteemi parandamiseks“ valmimist. Avaliku sektori konsultatsiooniprojektide juhina on Kaidil ka rahvusvaheline kogemus, näiteks konsulteerides vahemikus aprill-juuli 202 2 Saarlandi ülikooli Saksamaal. Esimene sellelaadne projektijuhtimiskogemus oli Kaidil 2013. aastal, mil ta tõi kokku erinevad osapooled, et luua Karlsruhe linnas Saksamaal kohalik paranduskohvikute süsteem, mis tänini hästi toimib. Kaidi Tamme kogemustega saab täiendavalt tutvuda SEI Tallinna profiilil https://www.sei.org/people/kaidi-tamm/ või E TISe persoonilehel https://www.etis.ee/CV/Kaidi_Tamm/est . Eksperdi rolli kannab SEI ekspert Brigita Tool , kes on aidanud läbi viia arvamuskorjet viimase 60 kuu jooksul enam kui kahes avaliku sektori konsultatsiooniprojektis personaalintervjuude, fookusgruppide või rühmaarutelude vormis vähemalt 40 töötunni ulatuses, sh nii kestliku ja kvaliteetse planeerimise t ööriistakasti projektis , ühistranspordi reformi koosloome projektis , Rohejälje ruumisekkumiste projektis kui Vanalinna liikuvusuuringu projekti s (vt alljärgnevat nimekirja) . Brigital on keskkonnakaitse ( BSc ) ning keskkonnajuhtimi s e ja -poliitika ( MSc ) taust ning üle 5-aastane töökogemus kvaliteetse elukeskkonna teemadel. Täiendavat infot Brigita kogemuse kohta leiab: https://www.sei.org/people/brigita-tool/ ja https://www.etis.ee/CV/Brigita_Tool/eng/ K innitame, et pakkumusse kaasatud tiimiliikmed te o stavad tööd isiklikult ning nende vahetamine võib toimuda üksnes tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse kogemusega meeskonnaliikme vastu. Lisaks eelpool mainitud ekspertidele saame vajadusel riskide maandamiseks kaasata ka SEI eksperdi Shimin Huangi . Ta on rahvusvahelise kogemusega linnaplaneerija ja -kujundaja, töötades enne SEI Tallinnaga liitumist nii Hiinas kui Saksamaal ning õppejõu na nii Weimari Bauhausi Ülikooli arhitektuuri, E MÜ maastikuarhitektuuri kui EKA urbanistika osakonnas. Kinnitame, et pakkuja tiimiliikmed on viimase 84 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast osalenud enam kui ühes ruumilise planeerimisega seotud analüüsis , sh : Ühtse poliitika arendamine kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna kujundamiseks Eestis (2022-2024). Projekt on eesti keeles tuntud ka kui Kvaliteetse elukeskkonna arengukava alusuuring . Kaidi Tamm juhtis SEI osalust, osalesid nii Brigita Tool kui Shimin Huang . Rohejälje ruumisekkumiste mõju ruumitajule ja -kasutusele (2023). Projektijuht Kaidi Tamm, ekspertidena osalesid Brigita Tool ja Shimin Huang. Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimisprojekt (2023-2024). Projektijuht Kaidi Tamm, eksperdina osalesid nii Brigita Tool kui Shimin Huang. Tallinna vanalinna liikuvusuuring (2024). Tamm, Tool ja Huang osalesid ekspertidena. Ühistranspordireformi koosloometegevuste läbiviimine (2025). Projektijuht ja põhiekspert Kaidi Tamm, eksperdina osaleb Brigita Tool. Kinnitame, et SEI Tallinna ekspertidel on hea arusaam Eesti planeerimissüsteemist, kuid nad ei ole aktiivselt osalenud maakonnaplaneeringute koostamises ei planeerimiskonsultandi, planeeringu koostamise korraldaja, planeerimisametniku ega valdkonna poliitika kujundaja rollis. Sel moel saame tagada analüüsi neutraalsuse. Pakkumuse esitamisega kinnitame, et o leme töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated . TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/252-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi Tellija), ja Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, registrikood 90000966, asukoht Erika 14, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Lauri Tammiste (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine. 2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele) ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt väikehanke lähteülesandele ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 2025. aasta oktoobri lõpuks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 8490 eurot, millele lisandub käibemaks arve alusel pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud akti. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Andres Levald, telefon +372 5885 1309, e-post: [email protected]. 1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated  4.2. Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Kaidi Tamm, telefon +372 5554 4355, e-post [email protected] 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Väikehanke lähteülesanne; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated 6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2 6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama Lauri Tammiste Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhaja juhatuse liige  Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine - intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamiseks intervjuude läbiviimise, tulemuste koondamise ja analüüsi koostamise. Tellitava töö “Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile” eesmärk on saada ülevaade maakonnaplaneeringute elluviimisest, nende järgimisest ja kasutamisest kohalike omavalitsuste planeeringute koostamisel ning kehtivate detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisel, analüüsida esinevaid kitsaskohti ning teha ettepanekuid protsesside tõhustamiseks. 1. Taustainfo Ruumiline planeerimine on väliskeskkonna teadlik kujundamine, mille kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava pikaajalise ja tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks. Riigi tasandil koostatavad planeeringud on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering ja riigi eriplaneering. Maakonnaplaneeringud ja maakonnaplaneeringute teemaplaneeringud on kandnud Eesti planeerimissüsteemis kaht olulisemat rolli. Regionaaltasandi strateegilise maakasutusplaneeringuna on need võimaldanud selliste teemade käsitlemist, millega seatakse kohalike omavalitsuste ülene pikaajaline ruumilise arengu raamistik: asustuse üldine paiknemine, rohevõrgustik, aga ka näiteks pikaajaliselt sobivaimad tuuleenergeetika arendamise alad. Nagu kirjeldatud „Ruumilise planeerimise rohelises raamatus“, on asukohapõhine omavalitsuste ülene ruumilise arengu suunamine ja raamistamine ka tulevikus vajalik. Taasiseseisvumise järgses Eestis on strateegilised maakonnaplaneeringud koostatud kahel perioodil. Esimesed maakonnaplaneeringud kehtestati valdavalt aastatel 2000- 2002. Vahepealsel perioodil täpsustati maakonnaplaneeringuid teatud teemade osas (rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud; sotsiaalne infrastruktuur; tuuleenergeetika). Maakonnaplaneeringute koostamise teine voor algatati 2013. aastal1. Maakonnaplaneeringud esitati järelevalvesse 2016. aastal ja kehtestati vastavalt kas maavanema või riigihalduse ministri poolt. Viimased kaks maakonnaplaneeringut kehtestas riigihalduse minister 2019. aasta alguses. Maakonnaplaneering määrab tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas toimepiirkondade ning keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavad olulised tingimused ja määratleb keskuste planeerimise põhimõtted. Maakonnaplaneeringutega anti soovitused väärtuslike põllumajandusmaade 1 Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldus nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/329092015005?leiaKehtiv säilitamiseks ning seati üldised tingimused üldplaneeringute koostamisel väärtuslike põllumajandusmaade piiride ja ulatuse täpsustamiseks ja säilimise kavandamiseks. Maakonnaplaneeringute koostamist koordineeriva ministeeriumi püsiv seisukoht oli kogu protsessi vältel, et maakonnaplaneeringud koostatakse kogu riigis ühtsetel alustel. Lisaks ühtsetele lähteseisukohtadele, juhistele ja uuringutele selgus koostamise käigus täiendavate juhendite koostamise vajadus valdkondade käsitluste ühtlustamiseks ja asjakohaste prognoositavale arengule vastavate ruumiliste lahenduste väljatöötamiseks. Maakonnaplaneeringute koostamise käigus tõusetusid ruumilise arengu seisukohalt olulised teemad. Sellisteks on näiteks väärtusliku põllumajandusmaa asukoha määramisega seotud küsimused, asustuse suunamine (linnalise asustusega piiritlemine), metsa majandamisega seotud teemad, aga ka kaevandamine ning väheneva rahvaarvuga kohandav ruumi planeerimine. Antud teemades anti maakonnaplaneeringutega üldised suunised, ent nende täpne lahendamine toimub samuti nii koostatavate üldplaneeringute kui ka muude ruumi mõjutavate otsuste langetamise kaudu. Siinkohal on oluline roll planeeringuid kooskõlastavatel ametiasutustel, kes tõstatavad enda valdkonna arenguvajadusi koostöö käigus kohaliku omavalitsusega, samuti planeeringule heakskiidu andjal. Maakonnaplaneeringu oluline põhifunktsioon on olnud selliste olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavalik, mis võivad paikneda mitme omavalitsuse territooriumil või siis paiknevad mitme omavalitsuse territooriumil oma iseloomust tulenevalt (joonehitised – maanteed, raudteed jms). Nii on maakonnaplaneeringutega määratud näiteks maanteede asukohad. Ruumilise planeerimise roheline raamat toob välja, et 2015. aastal jõustunud planeerimisseadusega lisandunud riigi eriplaneeringu instrument ning maakonnaplaneeringu ülesannete muutumine muutis mõnevõrra Eesti planeeringute süsteemi. Kohalike omavalitsuste 2017. aasta haldusterritoriaalse reformi tulemusena moodustati 51 uut kohalikku omavalitsust. Selleks, et ruumilist arengut suunataks uutes omavalitsustes ajakohaste, uutes halduspiirides läbi mõeldud ruumireeglite alusel, tuli haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohalikel omavalitsustel algatada ühe aasta jooksul uue üldplaneeringu koostamine. Peale algatamisotsuse tegemist tuli üldplaneering kolme aasta jooksul kehtestada. Kuna uute omavalitsuste moodustamise järgne kohanemine võttis aega ning planeeringute koostamise käigus kerkisid keerulised ruumikokkuleppeid vajavad teemad, viibis ka üldplaneeringute koostamine. Tulles vastu kohalike omavalitsuste ettepanekutele pikendati üldplaneeringute kehtestamise tähtaega 2022. aastal 18 kuu võrra. Üldplaneeringute koostamise toetamiseks koostas ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutav ministeeriumi poolt kokku kutsutud ekspertrühm üldplaneeringute koostamise nõustiku2, mis annab suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Mitme aasta vältel toetas ministeeriumis uute üldplaneeringute koostamist teema eest vastutav 2 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/yp-noustik/ koordinaator.3 Aastal 2024 avanes toetusmeede4, mis andis kohalikel omavalitsustel võimaluse taotleda toetust üldplaneeringu koostamiseks (sh uuringute tellimiseks), millega soovitakse leida ka tuuleparkide rajamiseks potentsiaalseid alasid. 2024. aasta oktoobrikuu seisuga oli ligikaudu pooltes omavalitsustes, kus oli kohustus koostada uus üldplaneering, see veel kehtestamata. Keerukusi on sealjuures põhjustanud nii piiratud tööjõuressurss kui ka lahendatavate teemade keerukus (sh tuuleenergia arendusalade kavandamine). Maakonnaplaneeringute ülevaatamise käigus on seega oluline analüüsida ka kohalike omavalitsuste panust maakonnaplaneeringute elluviimisele üldplaneeringute koostamise kaudu, maakonnaplaneeringute tuge kohalike ruumikasutusreeglite seadmisel ning nende tegevusega seonduvaid edusamme ja väljakutseid. Planeerimisseaduse § 72 sätestab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustest, sealhulgas kehtestatud üldplaneeringutest, kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; 5) uue planeeringu koostamise vajadus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ülesanne on teha kokkuvõte planeeringu elluviimisest, sh elluviimist takistavatest asjaoludest, et teha kindlaks maakonnaplaneeringu muutmise või täiendamise vajadus mingi valdkonna või piirkonna kohta. 2020. aastal koostatud „Ülevaade üleriigilise planeeringu ning maakonnaplaneeringute elluviimisest“ keskendus eelkõige üleriigilise planeeringu Eesti 2030 elluviimise hindamisele, kirjeldades lisaks ka Eesti maakasutuses ja planeerimissüsteemis toimunud olulisi muudatusi ning maakonnaplaneeringute rolli ning olulisemaid teemasid. Samas ei ole perioodil 2017-2019 kehtestatud maakonnaplaneeringute elluviimist täpsemalt hinnatud ning 2020. aastal toimunud ülevaate koostamise ajaks ei olnud mitmeid uusi maakonnaplaneeringuid veel ellu viima asutud. Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ algatati 05.01.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 1. Üleriigiline planeering on ruumiline väljund kehtivatele 3 Uute üldplaneeringute koostamine. Vaheülevaade (oktoober 2024). https://planeerimine.ee/wp- content/uploads/Uldplaneeringute-menetlusest.-Vaheulevaade-okt-2024-1.pdf 4 Toetusmeede: Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel https://planeerimine.ee/toetusmeede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute- tegemisel/ arengudokumentidele – eelkõige strateegiale „Eesti 2035“ – ning annab sisendi järgmistele valdkondlikele arengukavadele ning järgmise tasandi planeeringutele. Koostatav maakonnaplaneeringute ülevaatus on seega oluline sisend otsustamaks, millise üleriigilise planeeringu elluviimise instumendiga on maakonnaplaneeringu (regionaaltasandi planeeringu) näol tulevikus tegemist ning milline peaks olema selle koostamine ja rakendamine. Seega annavad intervjuude tulemused omakorda sisendi koostatavale üleriigilisele planeeringule ning selle elluviimise tegevuskava koostamisele. Seaduses seatud ülesannetele täiendavalt on maakonnaplaneeringute ülevaatamisest oluline saada sisend uue üleriigilise planeeringu koostamisele ja elluviimise kavandamisele. Muuhulgas vajavad täpsustamist need ruumilise arengu vajadused, mis pole maakonnaplaneeringute elluviimise kaudu realiseerunud, kuid on jätkuvalt asjakohased. Samuti lisandunud arenguvajadused või elluviimisel ilmnenud kitsaskohad või olulised mõjud. Ajakohastamist ja täpsustamist vajab maakonnaplaneeringute ülevaatamiseks kasutatav metoodika, sh kiiremaid ning andmepõhiseid viise elluviimise hindamiseks ning seireks, mis vastaks digiajastu võimalustele. 2. Hangitava analüüsi eesmärk Hangitava analüüsi tulemusena on kaardistatud kohalike omavalitsuste kogemused ja hoiakud maakonnaplaneeringute rakendamisel, eelkõige üldplaneeringute koostamisel. Kogutud ja koondatud on teave selle kohta, milline on erinevate kohalike omavalitsuste üksuste ametnike hinnangul maakonnaplaneeringust tulenev kasu omavalitsusele ning milliste omavalitsuse tegevuste ja otsuste puhul on maakonnaplaneering olnud pigem takistuseks. Samuti on kaardistatud ja kirjeldatud kohalike omavalitsuste ootused asukohapõhiste riigi strateegiliste planeeringute koostamisele tulevikus (maakonnaplaneering, linnapiirkonna planeering või laiemale piirkonnale koostatav regionaalplaneering). 3. Analüüsis käsitletavad teemad Uurimisküsimused: 1. Kuidas ja millisel määral on maakonnaplaneering suunanud või mõjutanud kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut või selle kavandamist? 2. Kas mõjud on arengut soodustavad või takistavad? 3. Kuidas on kehtiv(ad) maakonnaplaneering(ud) toetanud või takistanud kohaliku omavalitsuse PlanS tulenevate ülesannete täitmist? 4. Milliseid tegevusi on kohaliku omavalitsuse hinnangul vajalik teha maakonnaplaneeringute tingimuste rakendamiseks ning nende edasiseks elluviimiseks; kelle poolt tuleks tegevused läbi viia? Millised tegevused on jäänud tegemata ning mis põhjustel? 5. Millised täiendavad vajadused, väljakutsed ja teemad on lisandunud, mida kehtivad maakonnaplaneeringud piisavalt ei käsitle (sh nt taastuvenergeetika)? 6. Kas ja milline on tulevikus vajadus ühtselt kohalike omavalitsuste piiride ülese ruumilise kõiki strateegilise arengu teemasid katva planeeringu järele (vs konkreetset teemavaldkonda, nt rohevõrgustikku, lahendav teemaplaneering)? 7. Milliste ruumilist arengut kujundavate teemade osas on kohaliku omavalitsuse piiride üleseks käsitlemiseks nähtavad tulevikuvajadused? 8. Juhul, kui maakonnaplaneeringutel mõju kohaliku omavalitsuse ruumilisele arengule puudub või on vähene, siis millised on ettepanekud soovitud mõju saavutamiseks? 9. Millisel määral on maakonnaplaneeringute strateegilisi eesmärke arvestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja arengukavade koostamisel? 10. Milline on kohaliku omavalitsusüksuse praktika maakonnaplaneeringute elluviimisel läbi üldplaneeringute ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute? 11. Millised on peamised takistused maakonnaplaneeringute elluviimisel läbi üldplaneeringute kohalikes omavalitsustes? 12. Milliseid lahendusi nähakse takistuste kõrvaldamiseks või elluviimise võimekuse suurendamiseks? 13. Millist ja kui olulist rolli näete kohalikul omavalitsusel maakonnaplaneeringu elluviimisel? 14. Millised on võimalused parandada erinevate osapoolte praktikat ja tegevuste sünergiat maakonnaplaneeringute elluviimisel? 15. Mis takistab kohaliku omavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja ja planeerimiskonsultandi sujuvat koostööd maakonnaplaneeringu elluviimisel üldplaneeringu koostamisel ja millised muudatused on vajalikud koostöö parendamiseks? 16. Milline on sisuline koostöö kohaliku omavalitsuse kui üldplaneeringu koostaja ja riigi kui planeeringu heakskiitja vahel maakonnaplaneeringu suuniste järgimisel? Millised muudatused on vajalikud koostöö parandamiseks? Mis põhjustab ülemäärast ajakulu, tarbetuna näivat tööd vmt? Millised oleksid võimalikud lahendused, mis lihtsustaksid osapoolte jaoks maakonnaplaneeringute elluviimist? 17. Milline on kohalike omavalitsuste hinnangud riiklike joonobjektide planeeringute otstarbekusele (maanteed, kõrgepingeliinid jm) ning nende koostoimimise kohta kohalike omavalituste planeeringutega? Kas ja millised joonobjektide lahendused ei ole kohaliku omavalitsuse vaates enam asjakohased? 18. Millised on kohalike omavalitsuste hinnangud maakonnaplaneeringutest tulenevate maalade kasutamist reguleerivate tingimuste kohta (nt rohevõrgustiku alade kasutustingimused)? Millised väljakutsed sellega seonduvad? 19. Millised on maakonnaplaneeringute seosed regionaalsete arengulepetega ja millised need kohalike omavalitsuste hinnangul peaksid olema? 20. Kas ja kuidas peaks olema täpsemalt sätestatud vahe maakonnaplaneeringu lahenduse muutmise ja täpsustamise vahel? 21. Mille alusel seirata maakonnaplaneeringu kohast ruumilist arengut, nt keskuste rollid (teenused jms), seosed tagamaaga, tiheasumite sisu ja piiritlemine? Tegemist on esmaste uurimisküsimustega, analüüsi läbiviijale antakse võimalus koostöös tellijaga täpsustada uurimisküsimusi, et saavutada uuringu eesmärk parimal viisil. Pakkuja esitab oma nägemuse uurimisküsimuste käsitlemisest ja nende täiendamisest oma pakkumuses. Tellija näeb ette, et uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Täpsustamise tulemusel osutatava teenuse mahu suurenemine ei kaasne, 4. Töö teostamise metoodika ja oodatav tulemus Pakkuja esitab oma nägemuse uurimismetoodikast, mis tagab analüüsi eesmärkide täitmise parimal viisil, sealhulgas esitab pakkuja oma pakkumuses omapoolse nägemuse valimite moodustamisest kohalikest omavalitsustest, analüüsitavatest materjalidest ja muust andmekorjest koos põhjendustega. Valim peab katma erineva iseloomuga omavalitsusi (suuremad ja väiksemad, äärealad ja keskused, kasvavad ja kahanevad, maalised ja linnalised). Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse. Uuringu metoodika koostamisel peab töö läbiviija arvestama, et uuringu lõpparuande lisana esitatakse korrastatud kokkuvõte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest maakonnaplaneeringute lõikes ja kohalike omavalitsuste tüüpide lõikes. Uuringu läbiviijale jäetakse võimalus koostöös tellijaga ülevaatetabeli teemasid täpsustada või muuta lähtuvalt valitud metoodikast. Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik viia läbi intervjuud või fookusgrupi intervjuud maakonnaplaneeringute elluviimisega seotud kohalike omavalitsuse spetsialistide ja/või otsustajatega. Võib kaaluda uuringu täiendamist ka veebiküsitlusega, ent piisav ei ole uuringu läbi viimine ainult küsitluse vormis, kuna see ei tagaks piisavalt sügavat teemade käsitlust. Sobivate meetodite valikul ja valimi koostamisel tuleks arvestada, et esindatud oleks kõik maakonnad ning mitmekesine valik kohalikke omavalitsusi, arvestades piirkondlikke eripärasid ja väljakutseid, geograafilist paiknemist ning planeerimisvõimekust (sh üldplaneeringu seisu). Seetõttu peab tellija hinnangul valimisse olema kaasatud vähemalt 25 kohalikku omavalitsust. Uuringu läbiviijale jäetakse võimalus täpsustada uurimismeetodeid ja allikaid lähtuvalt pakkuja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimiseesmärki täita. Tellija näeb ette, et nimetatud metoodilisi valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Tellija eesmärk hangitava analüüsi näol on, et kirjeldatud infokorje ja analüüs viiakse läbi ekspertide poolt, kes ei ole aktiivselt osalenud maakonnaplaneeringute koostamises (planeerimiskonsultandi, planeeringu koostamise korraldaja, planeerimisametniku või valdkonna poliitika kujundaja rollis), ent samas omavad tugevat teadmist Eesti planeerimissüsteemist. Seeläbi tagatakse analüüsi neutraalsus. Tellija teeb ettepaneku töö eesmärgi saavutamise tegevuste osas. Teostaja võib pakkumuses teha ettepanekuid metoodika täiendamiseks. Pakkuja peab olema valmis tellija soovil asendama teostatud töölõike samaväärsetega, kui tegevuste teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada soovitavaid tulemusi. Töö tulemina tekib arusaam, kuidas erinevad kohalikud omavalitsused mõistavad maakonnaplaneeringu elluviimise protsessi, kus tekivad takistused ja mis võiks aidata neil tõhusamalt planeeringute elluviimisesse panustada. Töö tulemusena antakse tellijale üle struktureeritud koond ilmnenud kitsaskohtadest ja analüüsi ning intervjuude käigus selgunud võimalikest lahendusettepanekutest. 5. Teostaja meeskond  Meeskonnas on projektijuht, kes vastutab projektis osapoolte koostöö koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele, suhtleb Tellija esindajaga. Projektijuht peab omama viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast vähemalt kolmeaastast töökogemust avaliku sektori konsultatsiooniprojektide projektijuhina.  Ekspert, kes peab viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast olema läbi viinud vähemalt kahes avaliku  sektori konsultatsiooniprojektis eri osapoolte arvamuskorjet personaalintervjuude, fookusgruppide või rühmaarutelude vormis vähemalt 40 töötunni ulatuses. Vähemalt üks pakkuja meeskonnaliige peab olema viimase 84 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast osalenud vähemalt ühes ruumilise planeerimisega seotud analüüsis. Üks meeskonnaliige võib täita mõlemat eespool kirjeldatud pädevusnõuet ja rolli. Pakkumuses tuleb meeskonnaliikmete kirjeldamisel esitada piisav info, et tellijal oleks võimalik hinnata meeskonnaliikmete nõuetele vastavust. 6. Eeldatav ajakava a) Avakohtumine tellijaga – eeldatavasti augustis 2025 peale lepingu allkirjastamisest b) Tööplaani kinnitamine, milles töö tellija ja pakkuja on kokku leppinud töö teostamise täpse metoodika, meekonna ning ajakava - hiljemalt nelja nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. c) Töö üle andmise tähtaeg – oktoober 2025 7. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus Pakkumuses esitab pakkuja: 1. Pakkumuse kogumaksumuse, milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta 2. Meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid, mis tõendavad punktis 4 nimetatud nõuetele vastavust. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed peavad töö teostamises osalema isiklikult ning nende vahetamine võib toimuda üksnes tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse kogemusega meeskonnaliikme vastu. Meeskonnaliikmete kogemuse ajalist perioodi arvestatakse sel juhul tellijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt. 3. Töö teostamise metoodika ja ajakava (maksimaalselt 5 leheküljel), mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 3.1. Töö koostamise peamised põhimõtted ja meetodid; 3.2. 3.3. Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused töö elluviimiseks. 3.4. Ajakavas on tegevused esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega, kusjuures iga tegevuse juures on märgitud ka läbiviija(d) ja seotud osapooled. 3.5. Pakkuja on kirjeldanud töö teostamisega kaasnevate riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Pakkumuse eeldatav maksumus on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada pakkuja seadusliku esindaja poolt hiljemalt 8.juulil kell 12.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated. 8. Pakkumuste menetlemine Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke alusdokumendis sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Juhul kui pakkumus ei vasta tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankija võib tagasi lükata pakkumuse, kui selle maksumus ületab töö eeldatava maksumuse Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim, so parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumite lõikes enim väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumid on toodud pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2.  9. Töö eest tasumine Töö eest tasumine toimub ühes osas pärast töö vastuvõtmist üleandmise- vastuvõtmise aktiga.  Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SEI Tallinna vahel sõlmitud Lepingu nr 5-4/252-1 juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, registrikood 90000966, asukoht Erika 14, Tallinn, mida esindab Kestlike linnade ja kohanevate kogukondade üksuse juht Kaidi Tamm (edaspidi Töövõtja poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi m aa- ja ruumipoliitika osakon na nõunik Andres Levald (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel 03.09.2025 sõlmitud Lepingu nr 5-4/252-1 alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. Maakonnaplaneeringute ülevaatuse projekti lõppraport Kohalike omavalitsuste maakonnaplaneeringute kasutuse analüüs (30 lk) ministeeriumile ( KOVide nimedega) ning anonümiseeritud versioon avalikustamiseks (29 lk) . Raporti andsime üle vastavalt kokkuleppele 31.10.2025, kõik hankes seatud tingimused said täidetud. 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga 3 Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas 8490 eurot pluss km. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt