Saatja: "info - MKM" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: FW: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV): COM(2025)503, COM(2025)504 - tagasiside küsimine
Kuupäev: 2025-07-07 08:45
From: Grete Leesmann <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, June 20, 2025 4:32 PM
To: Risto Jõgi - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV):
COM(2025)503, COM(2025)504 - tagasiside küsimine
Tere
Saadan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tagasiside esitatud
küsimustele.
1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?
Üldjoontes nõustume Eesti seniste seisukohtadega. Digitaalsete lahenduste
edendamine aitab vähendada halduskoormust ja lihtsustab teabe
kättesaadavust. Samas toetame seisukohta, et tarbijale hädavajalik
ohutusinfo peaks jääma kättesaadavaks ka füüsilisel kujul ning
kasutusjuhendi paberkujul esitamise võimalus peab säilima nõudmisel.
2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga
digitaalsetele vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning
kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel
teel?
Peamised riskid ja takistused:
- Ligipääsetavusprobleemid ja kasutamine: eakamad või tehnoloogiliselt
vähem oskuseid omavad isikud võivad jääda hätta. Kõik lõpptarbijad ei
pruugi olla võrdselt valmis digitaalsete dokumentidega toimetulekuks.
Eakad isikud või inimesed, kellel puudub juurdepääs digiseadmetele või
internetile, võivad vajada täiendavat tuge. Samuti on paljudes
tööstusvaldkondades olukordi, kus kasutusjuhendit on vaja kasutada
tingimustes, kus digitaalse seadme kasutamine ei ole praktiline (nt
ehitusplatsil, välitingimustes). Siin võib digitaalne juhend osutuda
vähemkasutatavaks võrreldes paberkandjal versiooniga.
- Digivõimekus: teatud tootjad või turuosalised – eriti väiksemad
ettevõtted/tehnoloogiliselt vähem arenenud osapooled – ei pruugi omada
vajalikke digitaalseid lahendusi või oskusi, mistõttu võib diginõuete
rakendamine asetada nad ebasoodsasse olukorda võrreldes suuremate või
paremini varustatud ettevõtetega.
- QR-koodide, veebisaitide või andmebaaside mittetoimimine võib põhjustada
olukordi, kus vajalik teave pole ajutiselt kättesaadav. Seda võib esineda
näiteks serveririkke, linkide aegumise või muude tehniliste probleemide
tõttu. Seetõttu tuleks tagada mehhanismid, mis võimaldavad olulist teavet
kiiresti taastada või esitada ka muus vormis.
- Küberriskid: suurenenud sõltuvus digiplatvormidest toob kaasa vajaduse
küberturbe tõhustamiseks. Digitaalsete süsteemide laialdasem
kasutuselevõtt suurendab ka riske seoses küberrünnakute, andmelekete ja
pahatahtlike tegevustega. Tooteinfo, kontaktandmed ja deklaratsioonid
peavad olema kaitstud. Samuti tuleb arvestada isikuandmete kaitse nõuetega
juhul, kui ettevõtete kontaktisikute või tarbijate andmed liiguvad läbi
digiplatvormide.
- Üleminekuperioodi vajadus: ettevõtjatele peaks olema tagatud piisav
üleminekuaeg, et kohandada oma süsteemid uutele nõuetele. Samuti võiks
kaaluda ajutiste lahenduste lubamist (nt hübriidvormis dokumentatsioon)
seni, kuni digitaalsed lahendused on piisavalt laialdaselt rakendatud ja
testitud.
3. Tootjal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel,
kas ostu sooritamise hetkel või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis
ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele kasutusjuhendit paberkujul
pakkuma?
Leiame, et paberkujul kasutusjuhendi väljastamine tarbijale 6 kuu jooksul
on piisav aeg.
4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste
spetsifikatsioonide väljatöötamiseks olukordades, kus ELi harmoneeritud
standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised riskid
võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?
Toetame Euroopa Komisjonile volituste andmist tehniliste
spetsifikatsioonide väljatöötamiseks juhtudel, kus standardid puuduvad või
on ebapiisavad, kuna see võimaldab paindlikumat ja kiiremat reageerimist
turvalisuse ja kvaliteedi tagamisel. Siiski peab säilima selge piir
Euroopa Komisjoni volituste ja standardiorganisatsioonide rollide vahel.
Lugupidamisega
Grete Leesmann
Õigusnõunik
6672084 | <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.ttja.ee/> www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
From: Risto Jõgi - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, June 6, 2025 4:54 PM
Cc: Karl Stern - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Evelin Tõnisson - MKM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Maanus Urb - MKM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV):
COM(2025)503, COM(2025)504 - tagasiside küsimine
Tere,
Euroopa Komisjon esitas 21. mail 2025 lihtsustamispaketi (nn Omnibus IV),
mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja edendada
digipööret ELi siseturul.
Pakett sisaldab muuhulgas ka kahte Euroopa Komisjoni eelnõud (COM(2025)503
<https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/digitalisation-an
d-alignment-common-specifications_en?prefLang=et> ja
<https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/digitalisation-an
d-alignment-common-specifications_en?prefLang=et> COM(2025)504), mis
näevad ette teatud tootealase info digitaliseerimist ja tehniliste
spetsifikatsioonide lubamist. Esimene viidatud eelnõu puudutab 13
direktiivi ning teine eelnõu 7 ELi määrust.
Kaalume Eesti seisukohtade kujundamist Omnibus IV lihtsustamispaketi osas,
seetõttu palume teie tagasisidet eelnevaga seoses.
Toome välja, et Euroopa Komisjoni ettepanekus on loetletud järgmised
tooterühmad, millele digitaliseerimise ja tehniliste spetsifikatsioonide
muudatused kehtiksid:
* Välitingimustes kasutatavad müraseadmed (direktiiv 2000/14/EC);
* transporditavad surveseadmed (direktiiv 2010/35/EU);
* ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja
elektroonikaseadmetes (direktiiv 2011/65/EU);
* väikelaevad (direktiiv 2013/53/EU);
* lihtsad surveanumad (direktiiv 2014/29/EU);
* elektromagnetiline ühilduvus (direktiiv 2014/30/EU);
* mitteautomaatkaalud (direktiiv 2014/31/EU);
* mõõtevahendid (direktiiv 2014/32/EU);
* liftid (direktiiv 2014/33/EU);
* ATEX-seadmed (direktiiv 2014/34/EU);
* madalpingeseadmed (direktiiv 2014/35/EU);
* raadioseadmed (direktiiv 2014/53/EU);
* surveseadmed (direktiiv 2014/68/EU);
* laevavarustus (direktiiv 2014/90/EU);
* köisteed (määrus 2016/424);
* isikukaitsevahendid (määrus 2016/425);
* gaasiseadmed (määrus 2016/426);
* masinad (määrus 2023/1230);
* akud (määrus 2023/1542);
* ökodisaini alla kuuluvad tooted (määrus 2024/1781).
Olulisemad muudatused hõlmavad:
* tootjatele seatakse kohustus esitada vastavusdeklaratsioon
digitaalsel kujul, näiteks QR-koodi või veebilingi kaudu, kaotades seega
vastavusdeklaratsiooni paberkujul esitamise nõude;
* tootjatel tekib kohustus märkida tootele oma digitaalne kontakt,
mille kaudu hakkab käima kogu suhtlus turujärelevalveasutustega;
* edaspidi võivad tootjad anda kasutusjuhendi ainult digitaalselt.
Aga see ei ole kohustus – nad võivad soovi korral anda ka paberkandjal.
Juhul kui kasutusjuhend digitaliseeritakse, peab tootja tagama paberkujul
kasutusjuhendi nendele lõpptarbijatele, kes seda soovivad ostu hetkel või
6 kuud pärast ostu. Ohutusalane teave peab siiski endiselt olema esitatud
tootel või paberkandjal, kui see on oluline toote ohutuks kasutamiseks;
* Euroopa Komisjonile antakse volitus kehtestada tehnilisi
spetsifikatsioone (common specifications) olukordades, kus ELi
harmoneeritud standardid puuduvad või kui neist ei piisa oluliste
tervise-, ohutus- või muude nõuete täitmiseks.
Eesti on varasemalt toetanud tootega kaasasolevate andmete
digitaliseerimist, sealhulgas digitaalse tootepassi kasutuselevõttu.
Leiame, et see aitab vähendada tootega kaasasolevat paberimahtu ning
võimaldab tõhusamalt tagada toodete infonõuete täitmist. Samas peame
oluliseks, et tarbijale hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded
ning ohutusjuhendid säiliks füüsilisel kujul. Leiame, et kasutusjuhendi
võib olla digitaalne, kuid tarbijale peab jääma võimalus taotleda seda
tootjalt paberkujul ostu hetkel või tagantjärele.
Eesti on varasemalt toetanud ka Euroopa Komisjonile pädevuse andmist
töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike ELi
harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud
venima. Oluline on, et tehniliste spetsifikatsioonide tekst erinevates
õigusaktidest oleks samasuguselt sõnastatud.
Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet
järgmistele küsimustele:
1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?
2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda
üleminekuga digitaalsetele vastavusdeklaratsioonidele ja
kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega
edaspidi üksnes elektroonsel teel?
3. Toojal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul
nõudmisel, kas ostu sooritamise hetkel või 6 kuud tagantjärele. Teie
hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele
kasutusjuhendit paberkujul pakkuma?
4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste
spetsifikatsioonide väljatöötamiseks olukordades, kus ELi harmoneeritud
standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised riskid
võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?
Palume saata oma vastused hiljemalt 20.06.2025 aadressile
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Teie tagasiside on oluline Eesti seisukohtade kujundamisel ELi tasandil.
Lugupidamisega,
Risto Jõgi
toote ohutuse ja tarbijakaitse nõunik
Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372639 7681 <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.