Raamleping

Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde HINDAMISMETOODIKA 1. ÜLDINE KIRJELDUS 1.1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud näidispakkumusi hindamiskriteeriumi „Tehniline lahendus“ 100 väärtuspunkti skaala alusel. Eduka näidispakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi ja - metoodika alusel. 1.2. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.3. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral korraldab hankija eelnimetatud pakkujate vahel liisuheitmise. Liisuheitmise kord, koht ja aeg teatatakse eelnevalt pakkujatele RHR vahendusel ning nende volitatud esindajatel on õigus viibida liisuheitmise juures. 1.3.1. Raamlepingusse kaasatakse maksimaalselt 5 pakkujat, kes saavad näidispakkumuse hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte. 1.4. Hankija lähtub pakkumuste hindamisel käesolevas dokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest. 2. TEHNILISE LAHENDUSE HINDAMINE Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse vastavalt allolevas tabelis kirjeldatud hindamismetoodikale. Hinnatakse pakkuja arusaama sisulisest analüüsiprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest, pakkuja nägemust analüüsikontseptsioonist - maksimaalselt 100 punkti. KRITEERIUM SELGITUS VÄÄRTUS- PUNKTIDE ARV SUUREPÄRANE Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt 100 punkti põhjalikult kirjeldatud (seostatus uurimisülesannetega, eesmärkide, oodatavate tulemustega on selge, esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused nende elluviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused), esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud ning ületab hankija ootusi. Uurimisülesanne arvestab analüüsi sihtrühmast tulenevate eripäradega. Pakkuja nägemus analüüsikontseptsioonist ja rahvusvahelise võrdluse analüüsist on põhjalikult kirjeldatud. Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on analüüsi läbiviimine analüütiliselt läbi mõeldud. Välja on pakutud olulisi täiendusi analüüsi kontseptsiooni ja ülesehituse osas, mis on sisuliselt selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning mille vajalikkus on objektiivselt põhjendatud. Seeläbi ületab pakkumus hankija  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde ootusi ja pakub lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on ootusi ületav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Pakkuja on põhjalikult välja toonud ja põhjendanud peamisi analüüsi piiranguid ning pakkunud metoodilisi lahendusi, kuidas piirangutest olenemata täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad analüüsi eesmärke efektiivsemalt saavutada. Õigusanalüüsi puhul on teinud pakkuja eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ning esitanud vastava kaardistuse detailselt ja arusaadavalt. Pakkuja on lisanud asjakohaseid näiteid Euroopa Liidu ja muude riikide regulatsioonidest ja praktikatest ning põhjendanud nende näidete mõju kehtivale turuolukorrale, misläbi ületab pakkuja hankija ootusi, pakkudes olulist lisandväärtust ülesandepüstitusele. VÄGA HEA Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt 80 punkti selgelt kirjeldatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud, pakutav analüüsikontseptsioon ja rahvusvahelise võrdluse analüüsi ettepanek ning pakutavad tegevused vastavad eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele ning arvestavad analüüsi sihtrühma eripäraga. Esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele. Pakkuja nägemus analüüsikontseptsioonist ja rahvusvahelise võrdluse analüüsist on põhjalikult kirjeldatud. Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on analüüsi läbiviimine analüütiliselt läbi mõeldud. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu vastab hankija ootustele. Valimi suurus vastab ootustele ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Õigusanalüüsi puhul on teinud pakkuja eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ning esitanud vastava kaardistuse detailselt ja arusaadavalt. Pakkuja on lisanud asjakohaseid näiteid Euroopa Liidu ja muude riikide regulatsioonidest ja praktikatest. HEA Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt 60 punkti lahti mõtestatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja vastab valdavalt hankija vajadustele. Analüüsi kontseptsioon, rahvusvahelise võrdluse ettepanek, uurimisülesande püstitus on üldist laadi ega arvesta täielikult sihtrühma eripäraga. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal analüüsi eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Pakkuja on välja toonud ja põhjendanud peamisi analüüsi piiranguid ning pakkunud metoodilisi lahendusi, kuidas piirangutest olenemata täita püstitatud eesmärki olulises mahus. Õigusanalüüsi puhul on pakkuja teinud eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ning esitanud vastava kaardistuse detailselt ja arusaadavalt. Pakkuja on lisanud vähemalt ühe asjakohase näite välisriikide praktikast (selle olemasolul). RAHULDAV Analüüsikontseptsioon, rahvusvahelise võrdluse ettepanek, 20 punkti eesmärgi kirjeldus ja lähenemine uurimisülesandele vastab üldjoontes hankija vajadustele, kuid on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel määral vaid hanke alusdokumentides esitatut ja/või ei arvesta sihtrühma eripäraga. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal analüüsi eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta mõned põhimõttelised küsimused. Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde panustamine analüüsi eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita. Analüüsi piirangute analüüs on pinnapealne ning puuduvad metoodilised lahendused piirangute ületamiseks. Õigusanalüüsi puhul on teinud pakkuja eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta, kuid pole kirjeldanud neid detailselt. Pakkuja on lisanud vähemalt ühe näite välisriikide praktikast (selle olemasolul), ent selle relevantsus on rahuldav. VÄHENE Pakkuja poolses arusaamas analüüsikontseptsioonist, 10 punkti rahvusvahelise võrdluse ettepanekust, eesmärgist ja uurimisülesannetest esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi, nt pakkuja tõlgendab analüüsi eesmärki ja uurimisülesandeid hankija vajadustele mittevastavalt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik ja/või võimaldab esitatu mitmest tõlgendamist. Hankijal tekkis pakkumuses esitatu põhjal analüüsi eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta hulgaliselt küsimusi. Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise nõutava info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav/põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Analüüsi piirangute analüüs on puudulik, puuduvad metoodilised lahendused piirangute ületamiseks. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita. Õigusanalüüsi puhul ei ole pakkuja teinud eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ja/või on tõlgendanud probleemipüstitust valesti. Põhjendused on puudulikud ja õigusliku analüüsi teostamise võimekus on küsitav. Pakkuja pole lisanud ühtegi rahvusvahelise õigusruumi ja praktika näidet või esitatu relevantsus on puudulik.  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 3. MINIKONKURSSSIDELE LAEKUNUD PAKKUMUSTE HINDAMINE 3.1. Hankija jätab endale õiguse täpsustada minikonkursside korraldamisel hindamiskriteeriumide „Pakkumuse maksumus“/“Tehniline lahendus“ osakaalud järgmiselt: pakkumuse maksumuse eest antavate väärtuspunktide vahemik on 30 kuni 70 punkti ning tehnilise lahenduse eest antavate väärtuspunktide vahemik 70 kuni 30 punkti. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 väärtuspunkti. 3.2. Sõltuvalt minikonkursil rakendatud hindamiskriteeriumide osakaaludest antakse tehnilise lahenduse (vastavalt p 2 kirjeldustele) eest väärtuspunkte järgmiselt: Kui minikonkursil määratakse näiteks hindamiskriteeriumiteks 30 punkti maksumuse ja 70 punkti tehnilise lahenduse eest, arvutatakse uued tehnilise lahenduse eest antavad väärtuspunktid järgmiselt:  suurepärase tehnilise lahenduse eest 70 väärtuspunkti.  väga hea tehnilise lahenduse eest 56 väärtuspunkti, mis on arvutatud valemiga: 70 × (80 / 100) = 70 × 0.8 = 56 Kus 80% (0.8) on saadud näidispakkumuse 80 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 100 punkti suhtes.  hea tehnilise lahenduse eest 42 punkti, mis on arvutatud valemiga: 70 × (60 / 100) = 70 × 0.6 = 42 Kus 60% (0.6) on saadud näidispakkumuse 60 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 80 punkti suhtes.  rahuldava tehnilise lahenduse eest 14 punkti, mis on arvutatud valemiga: 70 × (20 / 100) = 70 × 0.2 = 14 Kus 20% (0.2) on saadud näidispakkumuse 20 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 60 punkti suhtes.  Vähese tehnilise lahenduse eest 7 punkti, mis on arvutatud valemiga: 70 × (10 / 100) = 70 × 0.1 = 7 Kus 10% (0.1) on saadud näidispakkumuse 10 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 20 punkti suhtes. Kui minikonkursil muutuvad hindamiskriteeriumite osakaalud, arvutatakse tehnilise lahenduse eest antavad punktid vastavalt näidispakkumuse proportsioonidele nagu eespool kirjeldatud näidises, tagades hindamissüsteemi järjepidevuse. 3.3. Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt (teostatakse automaatselt riigihangete registris) kasutades järgmist valemit: „Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".“  VOLI TUS Käesolevaga Proud Engineers OÜ (r egistrikood 14128146 ) seaduslik esindaja Taavi Kotka (isikukood 37901214916 ) volitab Kaspar Kala (isikukood 3891114 2747 ) esindama Proud Engineers OÜ -d mistahes viisil, mida Proud Engineers OÜ majandustegevuse elluviimine eeldab - suhetes kolmandate isikutega, sh tarnijate, töötajate ning riigiasutustega ning tegema Proud Engineers OÜ nimel tehinguid (sõlmima lepinguid) ja toiminguid , esitama nõudeid , taotlusi ning teisi asjakohaseid dokumente . V olitataval ei ole õigus t käesoleva vol ituse alusel teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajana ta samaaegselt tegutseb . Käesoleva volituse saaja kohustub esindamisel silmas pidama Proud Engineers OÜ parimaid majandushuvisid ning informeerima volitajat mõistliku aja jooksul volituse täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Volikiri on antud tähtajatult edasivolitamise õiguse ta. / digitaalsel allkirjastatud / ________________________ Taavi Kotka Juhatuse liige Proud Engineers OÜ Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde RAAMLEPING nr 5-4/213-1 (sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel innovatsiooni ja tehnoloogia osakonnajuhataja Sigrid Rajalo (edaspidi tellija), ja Proud Engineers OÜ, registrikood 14128146, asukoht Kristjani tee 2, Miiduranna küla, Viimsi vald 74015 Harjumaa ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 14128146, asukoht Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn, mida ühispakkuja volikirja alusel esindab Proud Engineers OÜ, mida esindab volikirja alusel Kaspar Kala (edaspidi töövõtja), edaspidi tellija ja töövõtja eraldi nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi raamleping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu sõlmimise aluseks ja lahutamatuteks osadeks on tellija poolt läbi viidud avatud hankemenetlusega riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ (edaspidi riigihange) alusdokumendid ja töövõtja esitatud pakkumus (edaspidi pakkumus). 1.2. Lepingu esemeks on erinevates valdkondades mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside läbiviimine vastavalt lepingus kehtestatud tingimustele, tellija vajadustele ning igakordsete minikonkursside raames esitatud pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud tingimustele (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 “Raamlepingu tehniline kirjeldus“. 1.3. Töö peab reeglina olema koostatud viisil, mis võimaldab seda kasutada õigusloome protsessi tarvis väljatöötamiskavatsuste koostamisel ning omama turundusliku ja sotsiaalmajandusliku mõõdet. 1.4. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepingu, selle lisade ja minikonkursi dokumentidega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenused lepingu raames. 1.5. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleerib ajaliselt varasema muudatuse ees. 1.6. Käesoleval lepingus kasutatud mõiste „leping“ all mõtlevad pooled nii käesolevat lepingut kui selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid v.a juhul, kui tegu on konkreetselt ühele lepingule viitava sättega nagu näiteks lepingu p-s 3 toodud minikonkursside korraldamise tingimused. 2. Raamlepingu kehtivuse aeg ja maht 2.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib 48 kuud või kuni raamlepingus kokku lepitud maksimaalse kogumaksumuse täitumiseni. 1  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 2.2. Raamlepingu maksimaalne kogumaksumus on 400 000 eurot ilma käibemaksuta, mille saavutamisel kaotab raamleping oma kehtivuse. 2.3. Tellijal on õigus pikendada lepingu punktis 2.1 sätestatud raamlepingu kehtivuse aega kuni 4 kuud juhul, kui raamlepingu lõppemise hetkeks ei ole sõlmitud korraldatava riigihanke tulemusena uut lepingut riigihankele esitatud vaidlustuse tõttu või muul põhjusel sh hanke ebaõnnestumise või hankemenetluse venimise tõttu. Sellisel juhul raamlepingu maksimaalset maksumust ei tohi ületada. 2.4. Hankeleping kehtib hankelepingus märgitud tähtaja jooksul. Hankelepingu kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga. 2.5. Töövõtja on teadlik ja aktsepteerib, et tulenevalt raamlepingu eripärast ei ole tellijal kohustust raamlepingu alusel töö tellimiseks. Tellija tellib töö tegemist vastavalt vajadusele ning ei võta raamlepingu sõlmimisega endale mingeid kohustusi raamlepingu esemeks olevate tööde tegemise arvu ega sageduste osas. 2.6. Hankijal on õigus sõlmida hankeleping raamlepingu pooleks oleva tema poolt vabalt valitud töövõtjaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest, milleks on (400 000 eurot km-ta) ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. 3. Minikonkursside korraldamise tingimused 3.1. Lepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks korraldab tellija töövõtjate vahel minikonkursi. Minikonkursse korraldab tellija oma vajaduste põhiselt lepingu kehtivuse perioodil erinevate valdkondade spetsiifiliselt. 3.2. Raamlepingu tehnilises kirjelduses toodud loetelu tellijale ettenähtavatest potentsiaalsetest valdkondadest milles tööd tuleb teostada, ei ole ammendav ning valdkond selgub igakordses pakkumuse esitamise ettepanekus töövõtjatele. Sellest tulenevalt on töövõtjad kohustatud lepingu sõlmimisel arvestama, et sõltuvalt tema spetsialiseerumise valdkonnast ning konkreetse minikonkursi tingimustest ei pruugi kõik töövõtjad olla kõikidest minikonkursitest võimelised osa võtma. 3.3. Raamlepingu alusel sõlmitavatele hankelepingutele kohalduvad kõik raamlepingu tingimused. Raamlepingu ja hankelepingu vahelise vastuolu puhul on ülimuslikud hankelepingu tingimused. 3.4. Tellija korraldab raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks minikonkursse järgmistel tingimustel: 3.4.1. Tellija esitab riigihangete registri (RHR) kaudu kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele töövõtjatele pakkumuse esitamise ettepaneku, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 3.4.1.1. minikonkursi tehniline kirjeldus, mis vajadusel täpsustab ja/või täiendab raamlepingu lisas 1 toodud raamlepingu tehnilist kirjeldust, kusjuures vastuolude korral raamlepingu ja minikonkursi tehnilise kirjelduse tingimuste vahel kehtivad minikonkursi tehnilise kirjelduse tingimused; 3.4.1.2. täpsustatud projektimeeskonnale esitatavad nõuded; 3.4.1.3. hindamiskriteeriumide osakaalud ja raamlepingu lisa 2 „Hindamismetoodika“ täpsustatud hindamismetoodika; 3.4.1.4. minikonkursile pakkumuste esitamise tähtpäev, arvestades hankelepingu täitmisega seotud asjaolusid ja pakkumuse keerukust; 2  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 3.4.1.5. minikonkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise tähtpäev, arvestades hankelepingu eseme keerukust, ja vajadusel töö teostamise etapid ning maksetingimused; 3.4.1.6. muu tellija poolt oluliseks peetav info. 3.4.2. Töövõtjad esitavad RHRi kaudu pakkumuste esitamise tähtajaks pakkumused, mis avatakse pakkumuse esitamise ettepanekus toodud pakkumuste avamise tähtajal. 3.4.3. Tellija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust pakkumuste esitamise ettepanekus toodud tingimustele, hindab ja võrdleb esitatud pakkumusi ning kuulutab edukaks ja sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima tingimustele vastava pakkumuse. 3.5. Tellijal on õigus jätta läbi vaatamata pakkumused või need tagasi lükata juhul, kui need on esitatud mõne töövõtja poolt, kellega on varasemalt sõlmitud hankelepingust töövõtjast tulenevatel põhjustel taganetud. 4. Lepingu täitmine 4.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet. 4.2. Teostatava töö nõuded ja täpsem kirjeldus on toodud minikonkursi dokumentides sh tehnilises kirjelduses. 4.3. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 4.4. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle tellijaga kooskõlastama vähemalt 2 (kaks) nädalat enne meeskonnaliikme vahetumist. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.5. Juhul, kui töövõtja ei taga nõuetekohaseid meeskonnaliikmeid, on tegemist lepingu olulise rikkumisega (p 7.7). 4.6. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 4.7. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 4.8. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 4.9. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes tähtaja paranduste tegemiseks. 4.10. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingu number, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. Lisada tuleb ka riigihanke viitenumber 287512. 4.11. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 3  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 4.12. Töö on pärast selle vastuvõtmist tellija poolt avalik dokument ja muuhulgas võib töövõtja kasutada tööd oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses (sh avaldada seda riigihangete registris riigihanke menetluses). 4.13. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 4.14. Töövõtja on teadlik, et tellijal on püsivalt kõrgendatud huvi lepingu tähtaegse täitmise vastu. Juhul, kui tööd teostatakse sedavõrd aeglaselt, et lepingu tähtaegne täitmine seatakse ohtu, on tellijal õigus lepingust, kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ja meeldetuletusi tegemata, erakorraliselt lepingust taganeda. 5. Töövõtjale makstav tasu 5.1. Hankelepingute maksumused selguvad minikonkursside tulemusena ning need sisaldavad tasu töö teostamise eest, kõiki töö teostamise kulusid, makse ja tasu autori varaliste autoriõiguste üle minemise ning autori isiklike õiguste tähtajatu kasutamise eest (edaspidi tasu). 5.2. Tellija tasub punktis 5.1 nimetatud summa töövõtjale peale mõlemapoolset üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist. 5.3. Töövõtja esitab arve pärast punktis 4.10 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolselt allkirjastamist. Arve, mis on esitatud enne akti mõlemapoolset allkirjastamist loetakse õigustamata arveks ning see ei kuulu tasumisele. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber. 5.4. Arve tasumise tähtaeg on 20 päeva. 6. Intellektuaalne omand 6.1. Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis luuakse lepingu täitmise käigus (edaspidi teos), loetakse looduks töövõtja poolt ja tellijal on õigus neid automaatselt ilma täiendava tasuta kasutada maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. 6.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik töö tegemise käigus loodud teoste varalised autoriõigused ning ainulitsentsi kõikidele isiklikele õigustele, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kogu autoriõiguse kehtivuse ajaks territoriaalse piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses. 6.3. Töövõtja lubab tellijal teha teose pealkirjas või teoses muudatusi ja lisada teosele teiste autorite teoseid. Juhul, kui töövõtja töös tehakse muudatusi, eemaldatakse sellelt töövõtja soovi korral töövõtjaga seostatavad tunnused või kui tunnuseid ei eemaldata, siis viidatakse selgelt, et muudatused on sisse viidud hiljem ja kelle poolt. 6.4. Töö on pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt avalik dokument ja muuhulgas võib töövõtja kasutada tööd oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 6.5. Töövõtja kohustub tagama, et tal on töö teostamise käigus loodud teoses kasutatud teiste autorõigustega kaitstud teoste suhtes lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. 6.6. Töövõtja kinnitab ja avaldab, et ta ei ole enne lepingu sõlmimist lepingu punktis 6 nimetatud õigusi ühelegi kolmandale isikule loovutanud ega nende õiguste teostamiseks ja kasutamiseks ühelegi kolmandale isikule luba (litsentsi) andnud ning ta ei ole sõlminud ega sõlmi lepingu kehtivuse ajal kolmandate isikutega kokkuleppeid tööde tegemise käigus loodud teose kasutamiseks. 6.7. Töövõtja vastutab selle eest, et tema poolt üleantud töö ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate patendi- või autoriõigusega ja teiste immateriaalsete õigustega. 6.8. Käesolevas punktis töövõtja kohta sätestatu kehtib ka töövõtja kontserni äriühingute, sealhulgas töövõtja kontsernist lahkuva tütarettevõtja suhtes. 4  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 7. Poolte vastutus 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 7.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,3% hankelepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise kõrvaldamiseni. 7.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra. 7.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 7.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus lepingust taganeda. 7.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra leping jäi täitmata. 7.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju. 7.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 7.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või puudustega. 7.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,33% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 7.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 7.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. 7.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 7.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, ei vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 8. Poolte esindajad ja teadete edastamine 8.1. Tellija esindaja on Joosep Kään, tel: +372 5194 0419, e-posti aadress [email protected] . 8.2. Töövõtja esindaja on Hille Hinsberg, tel: 564 73193, e-posti aadress [email protected] . 5  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 8.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 8.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest 5 (viie) päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on allkirjastanud lepingu ja kehtib kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 9.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel üksnes riigihangete seaduse alusel. 9.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 9.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 10. Lõppsätted 10.1. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 10.2. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamise keelu. 10.3. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 10.4. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 10.5. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 10.6. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikust huvide konfliktist, on ta kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 11. Vaidluste lahendamine 11.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 6  Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“ juurde 11.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus. 11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 11.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. 11.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 12. Raamlepingu lisad Lisa 1 – riigihanke alusdokumendid sh raamlepingu tehniline kirjeldus ja hankelepingu kavand (leitavad riigihangete registris) Lisa 2 – Hindamismetoodika Lisa 3 – Volikiri Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 7