Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märkustega kooskõlastus Vabariigi Valitusese määruse „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ eelnõule

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 03.07.2025 nr 8-1/25/2959, HTM/25- [email protected] 0746/-1K Munga 18 50088, Tartu Meie 11.07.2025 nr 2-3/2559 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märkustega kooskõlastus Vabariigi Valitusese määruse „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ eelnõule Austatud Kristina Kallas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) soovib tänada Haridus- ja Teadusministeeriumit (edaspidi HTM) konstruktiivse koostöö eest Vabariigi Valitusese määruse „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ (edaspidi tegevustoetuse määrus) eelnõu väljatöötamise osas. Kuna tegu on HTMi ja MKMi ühise määrusega ning oluline, et tegevustoetuse tulemuspõhise osa näitajad oleks asjakohased ning soodustaks teadmussiiret, kooskõlastab MKM tegevustoetuse määruse eelnõu alljärgnevate ettepanekute arvestamisel: 1. Paragrahvi 3 punkt 6 sõnastust täiendada järgmiselt (siin ja edasi sõnastuse muudatused allajoonitud): „6) registreeritud patenditaotlus ja siseriiklik patent koefitsiendiga üks ning rahvusvaheline patent koefitsiendiga kolm.“ Põhjendus: sarnaselt publikatsioonidele, kus erinevat tüüpi publikatsioonid on eristatud, tuleks ka eristada, millises piirkonnas patent on väljaantud. Patenditaotlus eraldiseisvalt ei anna indikatsiooni kaitstava innovatsiooni taseme ega väärtuse kohta – kaitse ja väärtus tekivad ainult territooriumidel, kus patent taotluse põhjal välja antakse. Patendikaitse on äriliselt oluline registreerida just nendes regioonides, kus tulevikus on patendi alusel loodud tehnoloogia, toote või teenuse sihtturg ja potentsiaalsed konkurendid. Siseriiklikult (Eestis) kaitstud patendi alusel ei saa patendi omanik oma õigusi teistel turgudel kaitsta ning turu väiksuse tõttu on Eesti patendi äriline väärtus reeglina väike. 2. Muuta paragrahvi 5 punkt 1 sõnastust ning lisada täiendav lõige kaks järgmises sõnastuses: „1) tulu äriühingute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste rahastatud projektide ja tellimustööde käigus loodud immateriaalse vara kasutusõiguste andmisest litsentsi- või võõrandamislepingu alusel tellijale, koefitsiendiga kolm; 2) tulu avaliku sektori asutuse omanduses oleva immateriaalse vara kasutusõiguste andmisest litsentsilepingute ja võõrandamise kaudu, koefitsiendiga viis; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Põhjendus: eelnõu sõnastus („tulu litsentside müügist ja patentidest“) ei ole korrektne ning ei ava sisuliselt, millisel viisil võib intellektuaalomandist või immateriaalsest varast tehnoloogiasiirde kaudu tulu teenida. Esiteks, asjakohane on kasutada mõistet „immateriaalne vara“, mis, lisaks intellektuaalomandiõigustega kaetud intellektuaalsele omandile, võtab arvesse ka andmeid, ärisaladusi, oskusteavet jmt. Teiseks, eristada tuleks immateriaalse vara litsentsilepingut (võrreldav vara rendilepinguga) ja võõrandamist (müük). Valdav enamus immateriaalse vara kasutusele andmise episoodidest avaliku sektori asutuste poolt toimub täna tellimus- ja TA-koostöölepingute raames, kus loodud immateriaalse vara komponenti senimaani ei ole mõõdetud ega väärtustatud. Pakutud sõnastus soosib avaliku sektori asutuste poolt loodud teadmuse terviklikumat kasutusele võtmist ja väärindamist lisaks senistele mudelitele, mis senini põhinenud registreeritud intellektuaalomandi litsentseerimisele. Pakutud sõnastus julgustab asutusi leidma alternatiivseid ja täiendavaid väärtuspakkumisi immateriaalse vara rakendamiseks ja väärindamiseks. Lõike üks eesmärk on motiveerida avaliku sektori asutustel teenuslepingus läbi rääkima immateriaalse vara kasutusõiguse üle andmise tingimuste ja tasu osas, lõige kaks suunab asutusi juba olemasolevat immateriaalset vara aktiivselt väärindama, otsides selleks tavapärasest erinevaid ja potentsiaalselt tõhusamaid meetodeid kui registreeritud intellektuaalomandi litsentseerimine. 3. Suurendada paragrahvi 5 punkt 3 koefitsiendi punktide arvu: 3) tulu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste rahastatud tellimustööde eest, mille sisu on teadus- ja arendustegevus, koefitsiendiga 2; Põhjendus: sõltuvalt valdkonnast (nt haridus, sotsiaalvaldkond) võib ka mittetulundusühing või sihtasutus olla väga oluline partner teadusasutusele oma teadmuse kommertsialiseerimiseks või siis väga oluline vahelüli selles protsessis. Oluline on näha teadmussiiret laiemalt: et teadmus jõuaks teadusasutusest väljapoole – nii ettevõtlusesse kui ka ühiskonda. Konkreetne juriidiline vorm (eriti, kuna see on valdkonniti erinev) ei ole põhjendus ühte või teist teadmussiiret vähem väärtustada. Seega teeme ettepaneku käsitleda antud punktis 3) võrdsetena kodu- ja välismaiste äriühingute rahastatud projektide ja tellimustöödega. 4. Paragrahvi 7 lõige 2 sõnastust täiendada järgmiselt: „(2) registreeritud patenditaotlus ja siseriiklik patent koefitsiendiga üks ning rahvusvaheline patent koefitsiendiga kolm.“ Põhjendus: sama, mis paragrahvi 3 punkt 6 puhul. Palume HTMil enne tegevustoetuse määruse allkirjastamisele suunamist võtta ühendust MKMi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna ametnikega ning selgitada, kuidas ettepanekutega tegevustoetuse määruses arvestati. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Mikk Vahtrus +372 625 6389 [email protected] 2 (2)