Kirja edastamine

AS Tartu Agro maakasutamise jätkamist toetavad argumendid 1. Tartu Agro on 3000 ha rendimaal toimetanud aastakumneid, investeerinud kahte piimafarmi Rahingel ja Vorbusei, kus peetakse kokku 2500 peatist veisekarja. Tartu Agro on uhtlasi uks suurimaid töuveiste eksportijaid. 2. Tartu Agro tootmiskompleksi osaks on OECD standarditele vastav teravilja- ja heinaseemnekeskus, kus toodetud seemneid ja seemnesegusid muuakse 300-te kliendile Eestis koos kaasneva nöustamisega. Tartu Agro on uhtlasi METK-is toodetud heinaseemnete esmane patjundaja. 3. Tartu AgroL on sötmitud Eesti Maau[ikooiiga tähtajatu koostööleping, kus Tartu Agro on vötnud kohustuseks olla EMU öppe-, praktika- ja teadustöö partneriks. 4. Koostöös OU-ga Tartu Biogaas on alates 2013 aastast välja arendatud ringbiomajandus, kus Tartu Agro pöllumajandustegevuse körvalsaadusi (läga, sönnik, siiojäätmed) töödeldakse biogaasiks ning rafineeritakse biometaaniks. See on vöimaldanud atates aastast 2020 viia kogu Tartu uhistranspordi 100% taastuvkutuseie (kohalik biometaan). Tartu Biogaasi tootmisprotsessi jääk ehk digestaat Ieiab kasutust Tartu Agro pöldudet vä etise na. 5. Eesti Riik on endale vötnud tähtajalisi kohustusi seoses kliimakaitsega. Tartu Agro koostöös Tartu Biogaasiga on oiulised lulid vastavate kliimaeesmärkide täitmisel. 6. Oluline on tödeda, et kui Tartu Agro kasutuses olevad maad antakse uuesti rendile tökeidatult enampakkumise korras, on Ulimalt selge, et AS Tartu Agro senised tegevused jätkuda ei saa; Tartu Agro ei suuda enampakkumisel eeldusiikult muude ettevötjatega konkureerida. Riik kaotab nii toidu- kui ka energiajulgeoleku seisukohait. Ka möningane rendisumma kasv osutub tegelikkuses miinusmärgiks. Tartu Agro puhui on tegemist rohkemate lisaväärtustega pöliumajandussaaduste tootjaga. Seetöttu on olnud vajalik pakkuda tööd rohkemateLe inimestele (110 inimest). Tuues näitena teraviljakasvatuse samat maa-alat 5-6 kordse väiksema tööjöuga tooks kaasa otuliselt väiksema maksututu. 7. Uhe tugeva, suuremahutise pöttumajandusettevötte hoidmine ja arendamine Ioob stabiitse ja prognoositava tutu riigi[e (2,8 mitjonit erinevaid makse aastas, mis teeb 803 €Iha. NB! Mistahes maakasutuse tökeWamine sel[ist maksutulu ei säilita) ja ka kohalikute kogukonnae, säilitades samas keskkonda, edendades uuendus[ikku pöt[umajandust ning väärtustades pö[vkondade viisi panustatud teadmisi säititades kohalike inimeste töökohad. 8. AS Tartu Agrol ei ole tänasel.e maakasutusele alternatiivi. Garantii, et Tartu Agro senine tegevus saaks utdsejätkuda, on otsustuskorras maakösimuse lahendamine turuhindade pöhi selt. 9. Riigi huviks on selgelt maade sihtotstarve säilitada. Vastav huvi nähtub nhi endiste ministrite kinnitustest kui ka asjaolust, et valitsus on ReM-i juhtimisel otsustanud, et Tartu lähiömbruses asuvad maad antakse 12 aastaks avaliku enampakkumisega kasutusse just pöllumajanduslikul otstarbel. 10. Riigi ölesandeks on riigivaraseaduse kohaldamisel arvestada mitte öksnes kasu oma vara käsutamiset, vaid ka kahju ärahoidmist. Lisaks kasumlikute rendihinnale, mida riik soovib enampakkumise kaudu saavutada, tuleb silmas pidada ka Tartu Agro tehtud investeeringuid maaparandussösteemide toomiseks ja muLlaviljakuse töstmiseks, mis uLatuvad miljonitesse eurodesse. Riigile tekib kohustus Tartu Agro panus rendilepingu Löppemisel hövitada. Ilmatsalus, 01 .07.2025.a. Lugupeetud regionaat- ja pöUumajandusminister Hendrik Johannes Terras Tänan Teid 17. apriLlil 2025 aset leidnud kohtumise eest Regionaal- ja Pöltumajandusministeeriumis. Meie vestlusest jäi kölama AS Tartu Agro eksistentsiaalne vajadus asjatundlikule ja öigtasele Lahendusele meie ettevötte pikaajatise maakasutuse kusimuses. Kinnitan veeLkord ule, et oleme valmis koostööks, mis tagab nii meie ettevötte jätkusuutLikkuse kui ka avaliku huvi parima teenimise. Kahjuks on riigi poott seni esitatud lahendusettepanekud suunatud pigem AS Tartu Agro kui terviku löhkumisele, mis ohustab töökohtade säilimist ning aastakömnetega Oles ehitatud toimivat pöllumajandustootmist. Oleme olnud sunnitud paluma kohtult abi oma öiguste kaitseks, kuid juriidilised sammud ei ole takistuseks sisulise lahenduse leidmiseL. Meie eesmärk ei ole vastasseis, vaid koostööl pöhinev lahendus, mis toetub ettevötte tegelikule tähenduseLe ja uhiskondtikute väärtusele. Praegune ametkondtik käsitlus on kahjuks olnud suunatud vätistamisele, micia näitab ka taas töstatatud nn riigiabi kusimus. Soovime, et meie seisukohti ei kuutata uksnes formaalselt, vaid sisuliseLt ja anaLuutiLiselt. Kogu protsessi käsitlemine peaks toimuma professionaalselt ning arvestama Tartu Agro möju nii piirkondiikul kui ka riiktikultasandil. Röhutan, et meite teadaolevalt ei ole Euroopa Liidus anaLoogsetjuhtumit, kus riik nii luhinägeLikult on valmis hävitama pikaajalist ettevötet. Meit on valmisotek jätkata sisutist tööd, et ka vöimalik riigiabi temaatika saaks korrektselt Lahendatud, kuid tarvis on poLiitilist tahet ja avatud koostöövalmidust. Tartu Agro on pöllumajandusettevöte, mille tähendus ulatub kaugemale ärinumbritest me — loome töökohti, hoiame elujöulisena piirkonda ja aitame kanda Eesti toidujuigeolekut. Lisan kirjale ka luhikokkuvötte maakasutuse jätkamist toetatavatest argumentidest. Loodan väga, et Teie juhtroll aitab leida tahenduse, mis tagab nii öiguskindluse kui ka tulevikuväljavaated. Pötlumajandussektoris on hinnatud Teie senist avatust ja tasakaalukust — see annab meilegi lootust, et möist(ik koostöö on vöimalik. Lugupidamisega Andres Harm AS Tartu Agro juhataja n ndrcsIirrn(dtirtun o.oo 50 499 58 Rcgionaa1ja j.j g