Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 23.07.2025 nr 2-3/2775
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Sotsiaalministri määruse "Soolise ebakõla
kohta otsuse tegemise tingimused ja kord"
eelnõu kooskõlasamine märkustega
Austatud sotsiaalminister
Määrus „soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on
otsesele sihtrühmale väga suure mõjuga eelnõu, millega asendatakse 1999. aastast pärit sama
valdkonda reguleeriv määrus. Tunnustame Sotsiaalministeeriumit kõnealuse määruse
kaasajastamise eest.
Kooskõlastame määruse „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“ eelnõu
(edaspidi eelnõu) järgnevate märkustega:
1. Määruse eesmärk on võimaldada inimesel ajakohastada rahvastikuregistris enda soo andmeid,
mitte määrata patsiendile ravi või teha sellega seotud otsuseid. Seega teeme ettepaneku määrust
täpsustada, et eesmärk tuleks selgelt välja.
Selgitus: Uue tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-ga 56 antakse sotsiaalministrile volitus
moodustada arstlik ekspertiisikomisjon selleks, et langetada otsus, mille alusel on võimalik
rahvastikuregistris andmeid ajakohastada lähtudes perekonnaseisutoimingute seaduse §-st 49¹.
Nendest seadusest tulev volitus ei võimalda ministril antud kontekstis välja anda määrust
tervishoiuteenuste võimaldamise, selle korra või tingimuste kohta.
Ettepanek 1: eemaldada eelnõu § 3 lõigud (2), (3) ja (4).
2. Rahvastikuregistris oma juriidiliste andmete ajakohastamine peab olema tehtav mõistliku aja
jooksul. Tänase praktika järgi kulub inimesel enda andmete ajakohastamiseks minimaalselt viis
aastat, mis ei ole mõistlik aeg.
Selgitus: Sooandmete ajakohastamiseks peab inimene saama arstlikult ekspertiisikomisjonilt
kõigepealt soolise ebakõla seisundi tuvastamise otsuse. See eeldab vähemalt kahe aasta pikkust
soolise ebakõla anamneesi. Omakorda kaks aastat pärast seisundi tuvastamist võib
ekspertiisikomisjoni väljastada uue otsuse, mis on viimaks aluseks andmete ajakohastamiseks
rahvastikuregistris. Reaalse toimingu tegemiseks kuluvat aega pikendavad märkimisväärselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ekspertiisikomisjoni ooteajad, mis viimaste aastate praktikas küündivad paari aastani. Viis kuni
seitse aastat rahvastikuregistris andmete ajakohastamiseks on erakordselt pikk aeg, mille
vajalikkus vajab kaalukaid argumente selleks, et seda saaks nimetada proportsionaalseks. Teiste
sarnaste inimeste jaoks oluliste õiguslike tagajärgedega perekonnaseisutoimingute nagu näiteks
abiellumine või lahutamine ooteajaks on üks kuu. Eelnõu aluseks olevates seadustest ei tulene
ühtegi ajalist piirangut ekspertiisikomisjoni otsusele. Samuti ei ole peatselt Eestis üle võetavas
RHK-11-s, mille mõistekasutust käesolev eelnõu juba kasutab, seatud soolise ebakõla
tuvastamiseks ajalist piirangut anamneesile. Seetõttu jääb arusaamatuks eelnõuga tehtud valik
pikendada perekonnaseisutoimingute tegemiseks vajaliku otsuse väljaandmiseks kuluvat aega.
Ettepanek 2: sõnastada § 3 lõige (1) punkt 1) järgmiselt: soolise ebakõla esinemine anamneesis
enne otsuse tegemist. Sõnastada § 4 lõige (2) järgmiselt: soo andmete muutmise taotlejale antakse
arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soo andmete muutmiseks vahetult peale arstliku
ekspertiisikomisjoni otsust isiku seisundi kohta.
3. Eelnõu suures osas säilitab täna kehtiva korra, mis on muutunud sooandmete ajakohastamise
rahvastikuregistris bürokraatlikumaks, ajamahukamaks ja kallimaks kui selleks on õiguslik ja
praktiline vajadus. Ülekoormatud eriarstidest koosnev arstlik ekspertiisikomisjon langetab eelnõus
kirjeldatud süsteemi järgi kaks otsust, mida tehakse ooteaja tõttu kahel erineval kohtumisel.
Seetõttu ostab riik komisjonis töötavatelt eriarstidelt teenust kaks korda, mis on põhjendamatu
lisakulu riigile ja nõutud eriarstidel üleliigne ajakulu.
Ettepanek 3: võimaldada arstlikul ekspertiisikomisjonil vahetult peale seisundi tuvastamist
langetada otsus, mis võimaldab inimesel enda sooandmeid rahvastikuregistris kaasajastada.
4. Kuna eelnõu suures osas säilitab täna kehtiva korra, siis ei ole kogu süsteemi mõju tervikuna
hinnatud. Samas kuna ka täna kehtiva määruse mõjusid ei ole meile teada olevalt kunagi hinnatud,
siis on sellest tulenvalt ka käesoleva eelnõu mõjud suures osas hindamata. Seetõttu tekitab eelnõu
sarnaselt selle eeskujuks olevale määrusele palju vastuseta küsimusi. Niivõrd ulatuslikult erinevaid
põhiõigusi riivava eelnõu puhul on väga oluline selgitada ja põhjendada erinevaid kaalutluskohti
ning langetatud valikute proportsionaalsust soovitud eesmärgi saavutamiseks.
Ettepanek 4: Soovitame antud sihtrühmale suunatud edasiste tegevuste raames analüüsida
tervikuna eelnõuga loodud süsteemi mõju sihtrühmale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Taavi Talupuu
[email protected]
2 (2)