Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.12.2024 Juurdepääsupiirang kehtib kuni menetluse lõpuni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 EUROOPA KOMISJON Teabevaldaja: Välisministeerium Brüssel 16.12.2024 INFR(2020)2117 C(2024)8234 final PÕHJENDATUD ARVAMUS, mis on adresseeritud Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel seoses sellega, et siseriiklikku õigusesse ei ole nõuetekohaselt üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1)  PÕHJENDATUD ARVAMUS, mis on adresseeritud Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel seoses sellega, et siseriiklikku õigusesse ei ole nõuetekohaselt üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1) 1. Asjaolud 15. mail 2020 saatis Euroopa Komisjon Eestile ametliku kirja (C(2020) 2438) final), kuna direktiivi 2012/18/EL (edaspidi „direktiiv“ või „Seveso III direktiiv“) ei ole nõuetekohaselt üle võetud. Ametlik kiri saadeti pärast Eesti õigusaktide analüüsi, mille põhjal tegi komisjon järelduse, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Seveso III direktiivi järgmisi sätteid: direktiivi 2012/18/EL artikli 3 punktid 1, 4, 5, 6, 7, 9, 12, 17, 18 ja 19, artikli 6 lõige 3, artikli 7 lõike 2 punkt a, artikli 7 lõike 4 punktid a, b ja d, artikli 8 lõige 1, artikli 8 lõike 2 punktid a ja b, artikli 8 lõiked 4 ja 5, artikli 9 lõige 2, artikli 9 lõike 3 punkt b, artikli 10 lõige 2, artikli 10 lõike 3 punktid a ja b, artikli 10 lõiked 5 ja 6, artikli 11 lõige 1, artikli 12 lõike 1 punkt c, artikli 12 lõige 2, artikli 12 lõike 2 punkt b, artikli 12 lõiked 3, 5, 6, 7 ja 8, artikli 13 lõike 1 punkt b, artikli 13 lõike 2 punkt c, artikli 14 lõiked 1, 2 ja 4, artikli 16 lõike 1 punktid b ja d, artikkel 17, artikli 19 lõige 1, artiklid 20 ja 28 ning I, II, III, IV ja V lisa. Eesti Vabariik vastas 15. septembri 2020. aasta kirjaga( 1). Oma vastuses ametlikule kirjale võttis Eesti kohustuse lahendada mitmed ülevõtmisküsimused ja see kohustus täideti 2021. aasta aprillis jõustunud seadusemuudatustega. Eesti teatas ülevõtvatest õigusnormidest 6. ja 7. detsembril 2021( 2). Pärast hiljuti vastu võetud uute õigusnormide kontrollimist jõudis komisjon järeldusele, et kõiki sätteid ei ole veel üle võetud. Lahendamata küsimusi arutati Eesti ametiasutustega 14. juuni 2023. aasta koosolekul( 3). 13. septembril 2023 esitasid Eesti ametiasutused kirjalikud lisaselgitused( 4) ja 22. septembril 2023 teatas Eesti täiendavatest ülevõtvatest õigusnormidest( 5). 2024. aasta mais ja juunis toimusid tehnilised konsultatsioonid, et uurida, kas Eesti on teinud lahendamata ülevõtmisküsimustes edusamme. Eesti ametiasutused selgitasid olukorda täpsemalt 10. juuni 2024. aasta kirjas( 6). Enamik ametlikus kirjas käsitletud mittevastavusest on kas kõrvaldatud või on Eesti ametiasutused esitanud nende kohta rahuldavad selgitused. Samas aga ei ole täielikku vastavust veel saavutatud. Seepärast otsustas komisjon saata põhjendatud arvamuse. (1) INF(2020)119565. (2) MNE(2021)08181, MNE(2021)08185, MNE(2021)08186 ja MNE(2021)08187. (3) 14. juuni 2023. aasta koosoleku kokkuvõte (Ares(2024)6095096). (4) Ares(2023)6230165. (5) MNE(2023)05142 ja MNE(2023)05143. (6) Ares(2024)6103070. 2 2. Õigus 2.1. Artikli 9 lõike 3 punkti b mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet, mille kohaselt peavad selliste käitiste käitajad, mille puhul on tõenäoline doominoefekt, tegema koostööd, et edastada teavet käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele. 2.1.1. Liidu analüüs Artikli 9 lõike 3 punk (b) sätestab järgmist: „3. Liikmesriik tagab, et lõike 1 kohaselt määratletud käitiste käitajad […] b) teevad koostööd, et teavitada üldsust ja naabruses paiknevaid tegevuskohti, mida direktiivi reguleerimisala ei hõlma, ning edastada teave käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele.“ 2.1.2 Eesti õigus Kemikaaliseaduse § 22 lg 4 sätestab järgmist: „(4) Kui ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul on tõenäoline doominoefekt, vahetavad nende käitajad omavahel vajalikku teavet, et rakendada asjakohaseid meetmeid, ning teevad koostööd avalikkuse teavitamisel.“ 2.1.3. Õiguslik analüüs Komisjon on seisukohal, et Eesti õigusesse ei ole võetud üle artikli 9 lõike 3 punkti b teist poolt, täpsemalt kohustust, et selliste käitiste käitajad, mille puhul on tõenäoline doominoefekt, peavad tegema koostööd, et edastada teavet käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele. Eesti ametiasutuste viidatud sätetega, eelkõige kemikaaliseaduse § 22 lõikega 4, on ette nähtud kohustus teha koostööd üldsuse teavitamisel: „vahetavad [...] käitajad omavahel vajalikku teavet, et rakendada asjakohaseid meetmeid, ning teevad koostööd avalikkuse teavitamisel“. Eesti õiguses ei ole aga sätestatud kohustust teha koostööd käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele teabe edastamisel. Teabevahetuse käigus selgitasid Eesti ametiasutused, et kemikaaliseaduse § 22 lõike 4 kohaselt on käitajad meetmete võtmisel kohustatud koostööd tegema. Seadusandja kasutatud sõnastus – „käitajad vahetavad omavahel vajalikku teavet, et rakendada asjakohaseid meetmeid“ – on siiski ebamäärane ja viitab hädaolukordadele reageerimisel tehtavale koostööle üldiselt; seda ei saa tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ka kohustust teha koostööd käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele teabe edastamisel. Kohustust teha koostööd, et edastada teavet käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele, ei ole siseriiklikus õiguses sätestatud. Seoses Eesti ametiasutuste väidetega, et artikli 9 lõike 3 punktis b sätestatud koostöökohustust tegelikult järgitakse, märgib komisjon, et Euroopa Liidu Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb direktiivi sätteid rakendada vaieldamatu siduva jõuga 3 ning nõutava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega, et oleks täidetud õiguskindluse nõue( 7). Seepärast peavad Seveso III direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate käitiste käitajate kõik kohustused olema siseriiklikus õiguses selgelt sätestatud. Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et Eesti ei ole ametlikus kirjas tõstatatud puuduliku ülevõtmise küsimust suutnud nõuetekohaselt lahendada. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et artikli 9 lõike 3 punkti b ei ole õigesti üle võetud. 2.2. Artikli 10 lõike 2 mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet nimetada ohutusaruandes selle koostamisse kaasatud asjaomased organisatsioonid. 2.2.1 Liidu õigus Artikli 10 lg 2 sätestab järgmist: „2. Ohutusaruanne sisaldab vähemalt II lisas loetletud teavet ja andmeid. Selles nimetatakse asjaomased aruande koostamises osalevad organisatsioonid.“ 2.2.2 Eesti õigus Vastuses ametlikule kirjale viitab Eesti Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi „määrus nr 18“) § 2 lg-le 1 and § 4 lg 2 p-le 4. Paraku ei maini kumbki säte aruande koostamises osalevaid organisatsioone. 2.2.3. Õiguslik analüüs Artikli 10 kohaldamisalasse kuuluvad käitajad peavad ohutusaruandes nimetama selle koostamisse kaasatud asjaomased organisatsioonid. Teave ohutusaruande koostamisse kaasatud organisatsioonide kohta on oluline nii pädevate asutuste kui ka üldsuse jaoks, eriti juhul, kui käitaja on tellinud aruande koostamise väljastpoolt. See teave näitab, kas aruande koostamises on osalenud pädevad organisatsioonid. Vastuses ametlikule kirjale väitis Eesti, et Seveso III direktiivi artikli 10 lõikest 2 tulenevad kohustused on üle võetud määruse nr 18 § 2 lõikega 1 ja § 4 lõike 2 punktiga 4. Samas on need sätted seotud riskianalüüsiga, mitte ohutusaruandega, mis on kaks eri dokumenti. Pealegi ei sisalda Eesti viidatud sätted kohustust nimetada riskianalüüsi või ohutusaruande koostamisse kaasatud organisatsioone. Küsimust arutati komisjoni ja Eesti ametiasutuste kohtumisel 2023. aasta juunis. 13. septembri 2023. aasta ja 10. juuni 2024. aasta täiendavates vastustes tunnistasid Eesti ametiasutused, et artikli 10 lõiget 2 ei ole veel nõuetekohaselt üle võetud, ja kohustusid tegema vajalikud muudatused. Seni ei ole aga vajalikke seadusemuudatusi tehtud. Seetõttu järeldab komisjon, et Eesti ei ole ametlikus kirjas tõstatatud puuduliku ülevõtmise küsimust suutnud nõuetekohaselt lahendada. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et artikli 10 lõiget 2 ei ole õigesti üle võetud. (7) 16. juuli 2009. aasta otsus kohtuasjas C-427/07: komisjon vs. Iirimaa (paragrahv 55). 4 2.3. Artikli 14 lõike 2 punkti c mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet teha ohtlike ainete loetelu üldsusele taotluse korral kättesaadavaks. 2.3.1 Liidu õigus Artikli 14 lõike 2 punkt (c) sätestab järgmist: „2. Kõrgema tasandi käitiste puhul tagab liikmesriik ka, et […] c) ohtlike ainete loetelu tehakse taotluse korral üldsusele kättesaadavaks, arvestades artikli 22 lõikes 3 sätestatut.“ 2.3.2 Eesti õigus Eesti väidab, et artikli 14 lõike 2 punkt (c) on sisuliselt üle võetud kemikaaliseaduse § 24 lõikega 3, mis sätestab järgmist: „(3) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu ja riskianalüüsi kokkuvõtte, mis hõlmab vähemalt teavet suurõnnetuse riski, inimese elule, tervisele ja keskkonnale avalduvate võimalike tagajärgede ja ohuala suuruse ning suurõnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta. Ohtliku ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks riskianalüüsi kokkuvõtte. Riskianalüüsi kokkuvõte esitatakse ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.“ 2.3.3. Õiguslik analüüs Seveso III direktiivi artikli 14 lõike 2 punkti c kohaselt on liikmesriigid kohustatud tegema ohtlike ainete loetelu üldsusele taotluse korral kättesaadavaks. Pädev asutus võib loetelu avalikustamisest keelduda või seda piirata, kui on täidetud direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) artiklis 4 sätestatud tingimused, nagu on märgitud Seveso III direktiivi artikli 22 lõikes 2. Seveso III direktiivi artikli 22 lõikes 3 on täpsustatud, et käitaja võib paluda, et pädev asutus ei avalikustaks ohtlike ainete loetelu direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud põhjustel. Seega on käitajal õigus selline soov esitada, kuid lõpliku otsuse teeb pädev asutus siseriiklike õigusaktide alusel, millega võetakse üle direktiivi 2003/4/EÜ artikkel 4. Isegi kui käitaja ei ole soovinud avalikustamata jätmist, võib pädev asutus siiski otsustada, et loetelu teatavaid osi ei avalikustata, nagu on sätestatud Seveso III direktiivi artikli 22 lõike 3 teises lõigus. Seoses artikli 14 lõike 2 punkti c ülevõtmisega Eestis väitsid riigi ametiasutused oma vastuses ametlikule kirjale ja hilisemates aruteludes, et need kohustused on üle võetud peamiselt kemikaaliseaduse § 24 lõikega 3, milles on sätestatud, et käitaja peab taotluse korral avaldama käitises käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu. Nagu Eesti ametiasutused 14. juuni 2023. aasta tehnilisel koosolekul ja sellele järgnenud kirjalikus teabevahetuses selgitasid, siis praegust geopoliitilist olukorda arvestades ja riigi julgeoleku huvidest lähtuvalt ei avalikustata koguseid põhimõtteliselt. Komisjon sellise tõlgendusega ei nõustu. Ohtlike ainete üksnes üleslugemist ei saa pidada kõnealuseks loeteluks. Loetelu peab lisaks ohtlike ainete tunnusandmetele (keemiline nimetus, CASi number ja keemiline nimetus IUPACi nomenklatuuri järgi) sisaldama ka käitises olevate või olla võivate ohtlike ainete maksimumkogust, nagu on sätestatud Seveso III direktiivi II lisa punkti 3 alapunkti c alapunktis i. Lisaks on 5 komisjon seisukohal, et otsuse piirduda üksnes ohtlike ainete üleslugemisega või keelduda kogu loetelu avalikustamisest saab teha ainult juhtumipõhiselt ja põhjustel, mis on sätestatud direktiivi 2003/4/EÜ artiklit 4 ülevõtvates siseriiklikes õigusaktides. Üldreegel, mis välistab ohtlike ainete koguste avaldamise kõikidel juhtudel, ei ole Seveso III direktiiviga kooskõlas. Kuigi Seveso III direktiiviga ei ole vastuolus see, kui liikmesriik delegeerib artikli 14 lõike 2 punktist c tulenevad kohustused käitajatele, peab see liikmesriik siiski tagama, et kohustus hõlmab loetelu tervikuna, mitte ei piirduta üksnes ainete üleslugemisega. Peale selle oleks liikmesriigi ülesanne tagada, et vajaduse korral saaks käitaja sel juhul tugineda direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud keeldumispõhjustele. Sellega seoses viitab Eesti avaliku teabe seadusele, millega reguleeritakse juurdepääsu avalikule teabele ja selle võimaldamisest keeldumise aluseid. Selgub, et kõnealune seadus ei sisalda ühtegi üldist keeldumispõhjust, mis oleks seotud riigikaitsega, millele osutavad Eesti ametiasutused ja mis on sätestatud direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõike 2 punktis b. See võinuks olla põhjus, miks avalikustamiskohustus piirdub üksnes ainete üleslugemisega. Seetõttu järeldab komisjon, et Eesti ei ole ametlikus kirjas tõstatatud puuduliku ülevõtmise küsimust suutnud nõuetekohaselt lahendada. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et artikli 14 lõike 2 punkti c ei ole õigesti üle võetud. 2.4. Artikli 14 lõike 2 teise lõigu mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet edastada teavet hoonete ja üldkasutatavate alade kasutajatele ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada. 2.4.1 Liidu õigus Artikli 14 lõige 2 punkt (a) ja teine lõik sätestavad järgmist: „2. Kõrgema tasandi käitiste puhul tagab liikmesriik ka, et a) isikud, keda suurõnnetus võib mõjutada, saaksid, ilma et peaksid seda taotlema, korrapäraselt ja sobivaimas vormis selgelt ja arusaadavalt sõnastatud teavet ohutusmeetmete ja suurõnnetuse korral käitumise kohta; […] Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt esitatav teave sisaldab vähemalt V lisas nimetatud teavet. Kõnealune teave edastatakse samuti kõigile avalikult kasutatavatele hoonetele ja aladele, sealhulgas koolidele ja haiglatele, ning artikliga 9 hõlmatud käitiste puhul kõigile naaberkäitistele. Liikmesriik tagab teabe esitamise vähemalt kord viie aasta jooksul ning selle korrapärase läbivaatamise ja vajaduse korral ajakohastamise, sealhulgas artikliga 11 hõlmatud muutmiste puhul.“ (esiletõst lisatud). 2.4.2 Eesti õigus Eesti väidab, et artikli 14 lõige 2 teine lõik on üle võetud kemikaaliseaduse § 24 lõikega 1, mis sätestab järgmist: „(1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teavitab avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest.“ Lisaks sellele sätestavad Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende 6 koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi „määrus nr 18“) § 6 lõiked 2 ja 3 järgmist: „(2) Teave, mida suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja avalikkusele ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõjupiirkonda jääda võivatele inimestele annab, peab olema ettevõttest paberil kättesaadav ja avaldatud ettevõtte veebilehel. Veebilehe puudumisel avaldab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teabe muul veebilehel ja teavitab sellest Päästeametit. (3) Ettevõtja levitab teavet käitisest lähtuva õnnetuse mõjupiirkonda jääda võivatele inimestele vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Teabe levitamisel esitatakse see otsepostitusena või viisil, mis tagab õnnetuse mõjupiirkonda jääda võivatele inimestele teabesaamise tasuta.“ 2.4.3. Õiguslik analüüs Artikli 14 lõikes 2 on sätestatud ohutusmeetmeid ja suurõnnetuse korral nõutavat käitumist käsitleva teabe levitamise nõuded. Kui artikli 14 lõike 2 punktis a on sätestatud, et sellist teavet tuleb korrapäraselt edastada kõigile isikutele, keda suurõnnetus tõenäoliselt mõjutab, seega peamiselt potentsiaalselt mõjutatud piirkonnas elavatele inimestele, siis teise lõigu eesmärk on laiendada seda kohustust ja hõlmata kõik üldkasutatavad hooned ja alad, sealhulgas koolid ja haiglad, ning kõik naaberkäitised, kui need võivad tekitada doominoefekti, eesmärgiga hõlmata potentsiaalselt mõjutatud piirkonna elanikkond laialdasemalt. Eesti õiguse kohaselt peab käitise käitaja täitma kohustust levitada korrapäraselt teavet ohutusmeetmete ja nõutava käitumise kohta suurõnnetuse korral otsepostitusega (st postiteenuse abil), mis on adresseeritud ainult isikutele, kes tõenäoliselt jäävad piirkonda, mida õnnetus tõenäoliselt mõjutab. Kohustus levitada teavet korrapäraselt ja ilma taotluseta ei hõlma üldkasutatavaid hooneid ja alasid, sealhulgas koole ja haiglaid, ega kõiki naaberkäitisi, kui need võivad tekitada doominoefekti. Seetõttu järeldab komisjon, et artikli 14 lõike 2 teise lõigu teisest lausest tulenevaid kohustusi ei ole veel üle võetud. 2.5. Artikli 17 punkti a mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet võtta pärast suurõnnetust vajalikke kiireloomulisi, keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid. 2.5.1 Liidu õigus Artikli 17 punkt (a) sätestab järgmist: „Pärast suurõnnetust kohustab liikmesriik pädevat asutust a) tagama, et võetakse kõik kiireloomulised, keskmise kestusega ja pikaajalised meetmed, mis võivad osutuda vajalikuks;“. 7  2.5.2 Eesti õigus Vastuseks ametlikule kirjale selgitab Eesti, et artikli 17 punkt (a) on üle võetud kemikaaliseaduse § 34 punktidega 1 ja 6, mis sätestavad järgmist: „§ 34. Päästeameti pädevus Päästeamet on pädev asutus, kelle ülesanded kemikaalide valdkonnas on: 1) osaleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses ning nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamises, hinnates muu hulgas suurõnnetuse toimumise riski, tagajärgede raskuse ja ulatuse kirjeldust, tagajärgede leevendamise meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut; […] 6) anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja edaspidiste õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kohta.“ 10. juuni 2024. aasta täiendavas vastuses märgib Eesti, et artikli 17 punkt (a) on üle võetud hädaolukorra seaduse § 5 lõike 1 punktiga 3, mis sätestab järgmist: „§ 5. Kriisireguleerimise korraldus regionaalsel tasandil (1) Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil on järgmised: […] 3) toetab hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel.“ 2.5.3. Õiguslik analüüs Nagu on sätestatud artikli 17 punktis a, on riigi ametiasutused pärast suurõnnetust kohustatud kaaluma ja võtma kõik kiireloomulised, keskmise kestusega ja pikaajalised meetmed, mis võivad osutuda vajalikuks. Need nõuded peavad olema sätestatud siseriiklikus õiguses ja meetmete võtmise kohustus tuleb teha ülesandeks määratletud riigiasutusele. Siseriikliku õiguse kohaselt on Päästeameti ülesanne hädaolukorras üksnes toetada koordineerivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel (hädaolukorra seaduse § 5 lõike 1 punkt 3). Seega on Päästeametil hädaolukordadele reageerimisel toetav roll. Komisjoni arvates ei saa Päästeametit käsitada asutusena, kelle ülesanne on reageerida suurõnnetusele kiireloomuliste, keskmise kestusega ja pikaajaliste meetmetega. Eesti ametiasutused viitavad ka kemikaaliseaduse § 34 lõigetele 1 ja 6, milles ei käsitleta hädaolukorra kõrvaldamist pärast suurõnnetust. § 34 lõikes 6 on üksnes sätestatud, et Päästeameti ülesanne on anda soovitusi edasiste õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmete kohta. Komisjon leiab, et kohustust anda soovitusi edasiste õnnetuste leevendamise meetmete kohta ei saa käsitada kohustusena võtta „kõik kiireloomulised, keskmise kestusega ja pikaajalised meetmed, mis võivad osutuda vajalikuks“. Sellest järeldab komisjon, et Eestis ei ole ükski riigiasutus kohustatud võtma suurõnnetuse korral kiireloomulisi, keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et artikli 17 punkti a ei ole õigesti üle võetud. 8 2.6. Artikli 17 punkti b mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet kohustada pädevat asutust koguma teavet, mis on vajalik õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisalaste aspektide täielikuks analüüsimiseks. 2.6.1 Liidu õigus Artikli 17 punkt (b) sätestab järgmist: „„Pärast suurõnnetust kohustab liikmesriik pädevat asutust […] b) koguma inspekteerimise ja uurimise teel või muul otstarbekal viisil teavet, mis on vajalik õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisega seotud aspektide täielikuks analüüsimiseks;“. 2.6.2 Eesti õigus Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi „määrus nr 18“) § 8 sätestab järgmist: „§ 8. Teave pärast õnnetust (1) Ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta esitab suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele järgmise teabe: 1) õnnetuse asjaolud; 2) õnnetuse põhjustamisega seotud ja õnnetuse tagajärjel vabanenud ohtlikud kemikaalid; 3) kirjeldus õnnetuse mõjust inimestele, keskkonnale ja varale; 4) rakendatud kaitsemeetmed ja tegutsemisjuhised õnnetuse mõju vähendamiseks; 5) õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime leevendamise meetmed; 6) õnnetuse kordumise vältimise meetmed. (2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud teave muutub, tuleb ajakohastatud teave esitada esimesel võimalusel Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.“ Eesti viitab ka haldusmenetluse seaduse §-le 6 and § 38 lõikele 1, mis sätestavad järgmist: „§ 6. Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.“ 9 „§ 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.“. 2.6.3. Õiguslik analüüs Vastavalt artikli 17 punktile b peavad riigi ametiasutused pärast suurõnnetust koguma kogu teabe, mis võimaldaks neil täielikult analüüsida õnnetuse tehnilisi, organisatsioonilisi ja juhtimisalaseid aspekte. Koguda võib inspekteerimise või uurimise teel või muul otstarbekal viisil. See nõue peab olema sätestatud siseriiklikus õiguses ja sellise teabe kogumise kohustus tuleb määrata teadaolevale riigiasutusele. Komisjoni arvates ei piisa direktiivi artikli 17 punkti b täielikuks ülevõtmiseks Eesti viidatud ja eespool esitatud sätetest. Määruse nr 18 § 8 hõlmab üksnes teavet õnnetuse teatavate tehniliste aspektide kohta, täpsemalt õnnetuse asjaolusid (punkt 1), õnnetuse põhjustamisega seotud ohtlikke kemikaale (punkt 2) ning kirjeldust õnnetuse mõju kohta inimestele, keskkonnale ja varale (punkt 3). Organisatsioonilisi, juhtimisalaseid ja muid tehnilisi aspekte määruse nr 18 § 8 ega haldusmenetluse seaduse § 6 või § 38 ei reguleeri. 10. juuni 2024. aasta kirjas näib Eesti nõustuvat nõuetele mittevastavuse väitega ja lubab muuta määrust nr 18 nii, et Päästeamet oleks koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kohustatud koguma kogu teabe, mida on vaja õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisalaste aspektide analüüsimiseks. Samas ei ole aga kirjas täpsustatud nende muudatuste vastuvõtmise ajakava. Komisjonile teadaolevalt ei ole neid muudatusi veel vastu võetud. Seetõttu järeldab komisjon, et Eesti ei ole ametlikus kirjas tõstatatud puuduliku ülevõtmise küsimust suutnud nõuetekohaselt lahendada. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et artikli 17 punkti b ei ole õigesti üle võetud. 2.7. Artikli 17 punkti c mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud kohustust tagada pärast suurõnnetuse toimumist, et käitaja võtaks vajalikud heastavad meetmed. 2.7.1 Liidu õigus Artikli 17 punkt (c) sätestab järgmist: „Pärast suurõnnetust kohustab liikmesriik pädevat asutust […] c) tegutsema asjakohaselt, et käitaja võtaks vajalikud heastavad meetmed;“. 2.7.2 Eesti õigus Eesti selgitab oma vastustes ametlikule kirjale, et artikli 17 punkt (c) on üle võetud kemikaaliseadusega (§ 25 lg 1, § 34 lg 6 ja § 38 lg 4 p 5) ja keskkonnavastutuse seadusega (§ 8 lg 2 punkt 4). Nimetatud seaduste asjakohased sätted näevad ette järgmist: 10 Kemikaaliseadus: „§ 25. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja vastutuskindlustus (1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus. […] § 34. Päästeameti pädevus Päästeamet on pädev asutus, kelle ülesanded kemikaalide valdkonnas on: […] 6) anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja edaspidiste õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kohta. […] § 38. Riiklik järelevalve […] (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on järelevalve tegemine: […] 5) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise üle;“. Keskkonnavastutuse seadus: § 8. Kahju tekitaja vältimis- ja heastamiskohustus […] (2) Kahju tekitaja vastutab sõltumata sellest, kas ta on süüdi või mitte, kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud järgmiste tegevustega: […] 4) kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalide, taimekaitseseaduses sätestatud taimekaitsevahendite ja biotsiidiseaduses sätestatud biotsiidide valmistamine, kasutamine, ladustamine, töötlemine, keskkonda viimine ja kohapeal teisaldamine;“. 2.7.3. Õiguslik analüüs Artikli 17 punkti c ülevõtmiseks peavad liikmesriigid sätestama oma siseriiklikus õiguses riigiasutuse kohustuse tagada, et pärast suurõnnetust võtab käitaja kõik vajalikud heastamismeetmed. Sellist kohustust ükski Eesti viidatud säte ei sisalda. Lisaks Eesti viidatud sätetele on komisjon analüüsinud keskkonnavastutuse seaduse § 14 lõiget 3, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus oma ettekirjutusega nõuda kahju tekitanud isikult heastamismeetmete võtmist ja anda meetmete võtmiseks kohustuslikke juhiseid. Sellised nõuded piirduvad aga keskkonnakahjuga, mis on määratletud kõnealuses seaduses vastavalt keskkonnavastutuse direktiivile 2004/35/EÜ. Piiratud kohaldamisala tõttu ei hõlma see säte kõiki võimalikke olukorra heastamise vajadusi. 11 Seetõttu järeldab komisjon, et Eesti ei ole ametlikus kirjas tõstatatud puuduliku ülevõtmise küsimust suutnud nõuetekohaselt lahendada. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et artikli 17 punkti c ei ole õigesti üle võetud. 2.8. I lisa märkuse 6 mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et täielikult ei ole üle võetud reegleid mitmesse kategooriasse kuuluda võivate ohtlikke ainete klassifitseerimise kohta. 2.8.1 Liidu õigus Lisa I märkus 6 sätestab järgmist: „Ohtlike ainete puhul, mida võib nende omaduste põhjal klassifitseerida rohkem kui ühte kategooriasse, kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel madalaimat piirkogust. Märkuses 4 sätestatud reegli kohaldamisel tuleks kasutada antud märkuse punktides a, b ja c nimetatud kategooriate asjaomasele klassifikatsioonile vastavat madalaimat piirkogust.“ (esiletõst lisatud). 2.8.2 Eesti õigus Majandus- ja taristuministri 02.02.2019 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ (edaspidi „määrus nr 10“) § 2 lõige 6 sätestab järgmist: „(6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse ohukategooriasse.“. 2.8.3. Õiguslik analüüs Komisjoni arvates ei ole Eesti õigusesse üle võetud direktiivi I lisa märkuse 6 teist lauset. Teises lauses täpsustatakse, et kui ohtliku aine saab klassifitseerida rohkem kui ühte kategooriasse ja kohaldatakse märkust 4, kasutatakse märkuse 4 punktides a, b ja c märgitud iga kategooriarühma jaoks asjaomasele klassifikatsioonile vastavat väikseimat piirkogust. See reegel erineb reeglist, mis on sätestatud esimeses lauses (ja mis on üle võetud määruse nr 10 § 2 punktiga 6), mille kohaselt klassifitseeritakse rohkem kui ühte kategooriasse kuuluda võiv ohtlik aine ainult üks kord väikseima piirkoguse alusel. Kuna märkuse 6 teist lauset ei ole üle võetud, puudub juhul, kui kohaldatakse märkust 4, konkreetne nõue klassifitseerida aine mitmesse kategooriarühma. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et direktiivi I lisa märkust 6 ei ole õigesti üle võetud. 2.9. III lisa punkti b alapunktide iii ja vi nõuetele mittevastav ülevõtmine Komisjon leiab, et üle ei ole võetud teatavaid ohutusjuhtimissüsteemi sisuga seotud nõudeid. 12  2.9.1 Liidu õigus Lisa III punktid (iii) ja (vi) sätestavad järgmist: „Käitaja ohutuse juhtimise süsteemi rakendamisel võetakse arvesse järgmisi elemente: […] b) ohutuse juhtimise süsteemis käsitletakse järgmisi küsimusi: […] iii) töökorralduslikud meetmed – käitist, selle tööd, seadmeid, häireolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitleva korra ja juhendite vastuvõtmine ning rakendamine; parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmine, et vähendada süsteemi rikke ohtu; käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimine ja kontrollimine; käitise seadmete loetelu, seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika; sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed; […] vi) tegevuse jälgimine – menetluste vastuvõtmine ja rakendamine käitaja suurõnnetuse vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimise süsteemiga kehtestatud eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimise ja parandusmeetmete võtmise mehhanismid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlused hõlmavad käitaja süsteemi suurõnnetusest või ohtlikest olukordadest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke, ning nende uurimiseks ja saadud õppetundide põhjal järelmeetmete võtmiseks. Menetlused võiksid hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud asjakohased näitajad; […]“ (esiletõst lisatud). 2.9.2 Eesti õigus Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi „määrus nr 18“) § 3 lõike 3 punktid 3 ja 6 sätestavad järgmist: „(3) Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses käsitletakse järgmisi teemasid: […] 3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja - juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist; […] 6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke; […].“ 13 2.9.3. Õiguslik analüüs Eesti tunnistab et III lisa punkti b alapunkti iii puhul ei ole üle võetud järgmist osa: „… parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmine, et vähendada süsteemi rikke ohtu; käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimine ja kontrollimine; käitise seadmete loetelu, seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika; sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed“. Viimase, 10. juunil 2024 saadetud teabe kohaselt lubas Eesti punkti b alapunkti iii selle osa üle võtta. Samas ei ole aga kirjas täpsustatud nende muudatuste vastuvõtmise ajakava. Komisjonile teadaolevalt ei ole neid muudatusi veel vastu võetud. III lisa punkti b alapunkti vi puhul tunnistab Eesti, et üle ei ole üle võetud järgmist osa: „[…] Menetlused võiksid hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud asjakohased näitajad;“. Viimase, 10. juunil 2024 saadetud teabe kohaselt lubas Eesti punkti b alapunkti vi selle osa üle võtta. Samas ei ole aga kirjas täpsustatud nende muudatuste vastuvõtmise ajakava. Komisjonile teadaolevalt ei ole neid muudatusi veel vastu võetud. Seega jääb komisjon oma etteheite juurde, et direktiivi III lisa punkti b alapunkte iii ja vi ei ole õigesti üle võetud. SEEPÄRAST ESITAB EUROOPA KOMISJON, olles andud 15. mai 2020. aasta kirjaga (viitenumber: C(2020)2438) Eestile võimaluse esitada oma seisukohad ning võtnud arvesse Eesti valitsuse 15. septembri 2020. aasta vastust (viitenumber: 15.3-4/2470-4 (INF(2020)119565)), JÄRGMISE PÕHJENDATUD ARVAMUSE vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 esimesele lõigule ja tõdeb, et olles jätnud nõuetekohaselt üle võtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 9 lõike 3 punkti b, artikli 10 lõike 2, artikli 14 lõike 2 punkti c ja teise lõigu, artikli 17 punktid a, b ja c, I lisa märkuse 6 ning III lisa punkti b alapunktid iii ja vi, ei ole Eesti täitnud nimetatud sätetest ja kõnealuse direktiivi artiklist 31 tulenevaid kohustusi. 14 Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 258 esimesele lõigule esitab komisjon Eestile üleskutse võtta vajalikud meetmed käesoleva põhjendatud arvamuse nõuete täitmiseks kahe kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Brüssel, 16.12.2024 Komisjoni nimel Jessika ROSWALL komisjoni liige 15  Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KOOSKÕLASTUSTABEL III kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Justiits- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Justiits- ja Digiministeerium Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud kemikaaliseaduse (KemS) ja riigilõivuseaduse (RLS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 p 3 (KemS § 153) – eelnõu § 153 kohaselt peab MKM loobub tervikuna vastava füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja loamenetluse loomisest ning juhatuse liikmetel olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1 muutmispunkt jäetakse eelnõust nimetatud kehtiv tervisetõend ja nad peavad vastama sama tervikuna välja. seaduse § 97 lõiketes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. Seletuskirjas on sätte kohta selgitatud, et „Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada ning neil ei tohi olla haigusi ega tervisehäireid, mistõttu on piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise üks 1 tingimusi tervisekontrolli läbimine ja kehtiva tervisetõendi otsuse olemasolu. Selleks et tagada võrdsus füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust taotleja vahel, kehtib sama tingimus neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Seega juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, olema läbinud või läbima samuti nõutud tervisekontrolli.“. Juhime tähelepanu, et eelnõust ei tulene, et üksnes need juriidilise isiku juhatuse liikmed, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, peavad tervisekontrolli läbima. Eelnõus kehtib vastav kohustus kõigile juhatuse liikmetele. Samuti ei tulene eelnõust, et juriidilise isiku töötajad, kes lähteainega oma töös kokku puutuvad, peavad tervisekontrolli läbima. Palume eelnõu täiendada selliselt, et juhatuse liikmete puhul viiakse kontroll läbi samas mahus, mis on ette nähtud füüsilisest isikust loa taotlejale. Hetkel on eelnõu kohaselt juriidilise isiku puhul tingimuseks üksnes kehtiva tervisetõendi olemasolu. Palume ka seletuskirja lisada selgitused, miks on juhatuse liikmete puhul tingimustele vastamine vajalik. Juhime tähelepanu ka sellele, et seletuskirjas (lk-l 7) on öeldud, et Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) saab 2 läbi juhiloa kehtivuse kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu. Võttes arvesse, et juhiloa olemasolu ei ole loa saamise tingimus, siis selline andmetöötlus ei ole kooskõlas eelnõuga ega ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud andmetöötluse minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega. TTJA peaks kontrollima üksnes tervisetõendi olemasolu, mis on ka eelnõuga ette nähtud. Lisaks tuleb arvesse võtta, et isikul võib olla juhiloa kehtivus peatatud ka muudel alustel nt liiklusrikkumiste tõttu, mis aga ei tähenda, et isikul ei oleks olemas kehtivat tervisetõendit. Sellisel juhul ei ole aktsepteeritav loa andmisest keelduda juhiloa kehtetuse tõttu. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. Lähtudes eelnevast palume eelnõu üle vaadata ja täiendada ning täpsustada ka seletuskirja. 2. Eelnõu § 1 p 3 (KemS § 154) – üldine märkus MKM loobub tervikuna vastava menetlusprotsessi kohta. loamenetluse loomisest ning muutmispunkt jäetakse eelnõust Võttes arvesse isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja tervikuna välja. eesmärgipärasuse põhimõtteid, palume eelnõu täiendada ja sätestada, et TTJA ei edasta loa taotlust Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ja Kaitsepolitseiametile (KAPO) juhul, kui isikul on kehtivad karistused, mis välistaksid loa andmise (§ 155 lg 2 p 2). Loa taotluse menetlemise protsess peab olema läbimõeldud, et see toimiks mitmeastmeliselt. Seda nii eelnimetatud põhjustel kui ka PPA ja KAPO halduskoormuse vähendamise eesmärgil. Palume siinkohal võimalusel kasutada juba olemasolevat tehnilist lahendust, mis 3 arendati elutähtsa teenuse osutajate karistuste andmete kontrolliks. Lisaks olete meile selgitanud, et loa andmise menetlus toimub KAPO ja PPA poolt ka TTJA infosüsteemis, millele neile võimaldatakse juurdepääs. See tähendab, et loa taotluse esitamisel KAPO-le ja PPA-le saadetakse see infosüsteemist välja. Palume eelnõu tegeliku protsessiga kooskõlla viia. Teeme § 154 osas järgmise sõnastusettepaneku: (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse oma järelevalve infosüsteemis kättesaadavaks Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes käesoleva seaduse § 152 punktides 2 ja 3 sätestatud pädevuse piires kontrollivad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust ja kooskõlastavad selle või jätavad põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. (4) Enne taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile kättesaadavaks tegemist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas isikul on käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 2 nimetatud kehtiv karistus. Kehtiva karistuse korral taotlust kättesaadavaks ei tehta. Kaitsepolitseiametit teavitatakse isiku taotluse esitamisest. (5) Esimese astme kuriteo, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase süüteo ja riigivastase süüteo korral väljastatakse karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta. 4 (6) Süütegude kohta väljastatakse karistusregistrist kehtivate karistuste andmed üksnes juhul, kui isikul ei ole karistusregistris kehtivaid karistusi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süütegude eest. Palume arvestada ka käesolevale kooskõlastuskirjale lisatud eelnõu failis kõnesoleva paragrahvi lõike 3 kohta TTJA järelevalve infosüsteemile viitamise kohta tehtud märkustega. Palume kaaluda, kas võtta kasutusele infosüsteemi lühend ja seda KemS-s siis järjepidevalt kasutada. Kui sellega nõustute, siis tuleb KemS tervikuna üle vaadata ja kavandada vastavad muudatused. Palume ka seletuskirja täiendada, et nähtuks lõike 4 teises lauses sätestatu vajadus. 3. Eelnõu § 1 p 3 (KemS § 154 lg 3) – eelnõu järgi edastab MKM loobub tervikuna vastava TTJA taotluse kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile loamenetluse loomisest ning ning Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse piires muutmispunkt jäetakse eelnõust kontrollivad loa taotlust (st § 151 lg 2 andmed) ja tervikuna välja. kooskõlastavad selle või jätavad selle põhjendatult kooskõlastamata. PPA ning KAPO võivad vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejaga ja küsida temalt enne kooskõlastuse andmist täiendavaid dokumente. Füüsilisest isikust taotleja puhul on kontrollitavate isikuandmete loetelu eelnõus välja toodud ja see on sisult lai, hõlmates mh näiteks selliseid andmeid nagu isiku töötamise andmed ja majandustegevusega seotud andmed. Samas ei tulene eelnõust, milliseid andmeid kontrollitakse PPA ja KAPO poolt juriidilisest isikust taotleja puhul lisaks taotluses 5 endas juba nimetatule (§ 151 lg 2). See küsimus vajab taotleja kohustuste ja ka haldusorgani vaates selgust, arvestades regulatsioonis ettenähtud õigust küsida taotlejalt ka vajadusel täiendavaid dokumente. Ka juriidilise isiku puhul peaks olema mõistlikus ulatuses ettenähtav, kui nö põhjaliku kontrolliga on tegemist – mille kohta andmeid võidakse isikult küsida või päringute teel andmekogudest § 154 lg 5 alusel saada. Palume eelnõus kõnesolevaid norme täpsustada. 4. Eelnõu § 1 p 3 (KemS § 154 lg 8) – lisatava lõike 8 järgi on MKM loobub tervikuna vastava PPA-l ning KAPO-l õigus jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine loamenetluse loomisest ning kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita muutmispunkt jäetakse eelnõust nõutud ajaks § 154 lõikes 4 nimetatud täiendavaid dokumente tervikuna välja. või lisateavet. Juhime tähelepanu, et viidatud lõikest 4 ega ka eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millist teavet ja milliseid dokumente silmas peetakse, mille mitteesitamise korral on õigus jätta luba kooskõlastamata. Samuti ei ole teada, mis on see nõutud aeg, mis dokumentide esitamiseks antakse. Kas see on igal juhtumil erinev ning määratakse vastavalt kas PPA või KAPO poolt ning kas see peab mahtuma samuti KAPO-le ja PPA-le ette nähtud 14 päeva sisse? Samuti ei ole selge, mis saab siis, kui loa taotleja ei jõua nõutud ajaks dokumente ja teavet esitada. 6 Palume seletuskirja täiendada ja täpsemalt selgitada, milliste dokumentide esitamist ja millise tähtaja jooksul võib loa taotlejalt nõuda. 5. Eelnõu § 1 p 3 (KemS § 155 lg-d 5 ja 6) – lisatavate lõigete MKM loobub tervikuna vastava järgi ei avaldata loa taotlejale loa andmisest keeldumise põhjust loamenetluse loomisest ning mh ka juhul, kui see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja muutmispunkt jäetakse eelnõust vabadusi (lg 6 p 3). tervikuna välja. Seletuskirjas on küll selgitatud, et see võib puudutada juhtusid, kus info avalikustamine puudutab näiteks teiste isikute eraelulisi andmeid. Samas on seaduses olev määratlus väga lai, sest teiste inimeste õiguste kahjustamine võib hõlmata endast igasugust mõju teiste inimeste mistahes õigustele. See annab TTJA-le väga laia aluse jätta loa taotlejale info avaldamata. Palume eelnõu täiendada ja määrata raamid, mida TTJA arvestab, kui jätab sel alusel loa taotlejale info avaldamata ning seletuskirjas analüüsida normi proportsionaalsust. 6. Eelnõu § 1 p 3 (KemS § 155 lg 2 p 2) – eelnõuga MKM loobub tervikuna vastava kavandatava § 155 lg 2 p 2 kohaselt ei saa taotleja piiranguga loamenetluse loomisest ning lõhkeaine lähteaine kasutamiseks luba, kui teda on karistatud muutmispunkt jäetakse eelnõust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis tervikuna välja. pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Sama lõike p 3 kohaselt ei või taotleja olla punktis 2 nimetatud samaväärse teo eest karistatud ka välisriigis. Loa andmisest keeldumise alus on seegi, kui taotleja karistusandmed ei kajastu 7 karistusregistri seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud andmevahetuskanalis. Seletuskiri ei sisalda analüüsi selle kohta, kas ja miks on põhjendatud kehtestada piiranguga lõhkeaine lähteainele ligipääsu saamisele taotleja karistatuse vaatest (oluliselt) leebemad nõuded kui relvaloa saamisele. Nt on ka relvaseaduse § 36 lg 1 p-des 6, 61 ja 7 sätestatud füüsilisele isikule relva soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud, mida on oluliselt rohkem, kui on ette nähtud käesolevas eelnõus. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, millistest asjaoludest tulenevalt on eelnõu koostaja pidanud vajalikuks irduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja varasemasse karistatusesse puutuvalt relva soetamisloa ja relvaloa väljastamise nõuetest. Iseäranis vajaks seletuskirjas täiendavat analüüsi see, kas isiku huvi ligipääsuks piiranguga lõhkeaine lähteainele (nn soov kasutada nitrometaani hobi korras erinevates mudelismi (autod, lennukid, laevad) valdkondades) kaalub igal juhul üles tema varasemast (kustunud) karistatusest tõusetuva ohu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Seda näiteks juhul, kui taotlejat on karistatud tapmise (KarS § 113), riigireetmise (KarS § 232), kõrge riigiametniku ründamise (KarS § 244 – seejuures võib olla ka vaid teise astme kuritegu) või võimuesindaja vastu vägivallateo toimepanemise (KarS § 274, teise astme kuritegu) eest. Tegemist on kuritegudega, mille toimepanemisel on isiku jaoks kehtiva seaduse kohaselt relvaloa saamine, sõltumata karistusregistri andmete kehtivusest, välistatud. Esmapilgul 8 näib mõistlik, et samasugused kohustuslikud keeldumisalused kehtiks ka piiranguga lõhkeaine lähteainele ligipääsu saamiseks. Palume seletuskirja analüüsiga täiendada. Lisaks juhime tähelepanu, et relvaseaduse § 36 lg 4 sätestab ka alused, mille esinemisel võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest (nn kaalutlusotsus). Sellest loetelust leiab veel täiendavad keeldumise alused. Kuigi samalaadne kaalutlusotsusel põhinev alus on ka kavandatavas eelnõus (§ 15 lg 2 p 4), siis puudub näiteks relvaseaduse § 36 lg 4 punktile 5 sarnane võimalus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest isikule, keda on väärteo korras korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta (LS § 201) või lubatud sõidukiiruse ületamise (LS § 227) eest. Arvestades, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks loa taotlemine on eelkõige asjakohane mudelismi (sh autod) valdkonnas, ei tundu selline keeldumise alus asjakohatu. Palume seletuskirja täiendada ja vajadusel ka eelnõu muuta. 7. Eelnõu § 1 p 5 (KemS § 23 lg 3) – eelnõus sätestatu kohaselt Arvestatud osaliselt. esitatakse dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Nõustume Tarbijakaitse ja Tehnilise Juhime tähelepanu, et nimetatud andmekogu sätted seadme Järelevalve Ameti järelevalve ohutuse seaduses (SeOS) on puudulikud. SeOS-s ei ole infosüsteemi sätete ülevaatamisega sätestatud, milliseid isikuandmete kategooriaid andmekogus järgmise SeOS muutmise raames. töödeldakse, samuti ei ole ette nähtud andmete säilitustähtaegasid. Näiteks jätab SeOS § 12 lõige 5 lahtise Vastava SeoS VTK oli kooskõlastamisel loetelu, milliseid andmeid andmekogus töödelda võib, see aga 1 kv 2025. ei ole kooskõlas põhiseadusega. 9 Selgitame – igasugune isikuandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule. 10 Eelnevast tulenevalt palume täpsustada SeOS §-s 12 infosüsteemi regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni põhimõttele, ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada), andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Juhime tähelepanu, et andmekogu eesmärk ei saa olla andmete töötlemine iseenesest, vaid andmekogu peetakse seaduses ette nähtud ülesande täitmiseks ja seetõttu tuleb infosüsteemi pidamise eesmärk sõnastada selliselt, et nähtuks konkreetsed ülesanded, mille täitmise lihtsustamiseks andmekogu peetakse. Palume lisaks selgitada ja vajadusel seletuskirja muuta, kuidas puutub antud eelnõu raames asjasse Päästeameti tegevus (selgitus seletuskirjas lk 15). Lisaks juhul, kui Päästeamet kasutab ka nimetatud andmekogu oma ülesannete täitmiseks, siis on vajalik üle vaadata ja kaasajastada ka andmekogu vastutavad töötlejad. 8. Eelnõu § 1 p 9 (KemS § 34 p 7) – lisatava punktiga nähakse Arvestatud. Päästeametile ette kohustus tagada pärast suurõnnetuse Eelnõu on selles osas märkimisväärselt toimumist vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja pikaajaliste täiendatud (uus eelnõu punkt 8). meetmete kasutuselevõtt. Samuti on selles osas oluliselt täiendatud Kuigi seletuskirjas on toodud üldine selgitus, mida meetmete seletuskirja „eelnõu sisu ja võrdleva all silmas peetakse, leiame, et see ei ole piisav. Õigusakt peab 11 olema selge ja arusaadav ka seletuskirjata. Eelnõus toodud analüüsi“ ja ka „eelnõu terminoloogia sõnastus sellele nõudele ei vasta – ei ole aru saada, mida punktis“. peetakse silmas kiireloomuliste, keskmiste ja pikaajaliste meetmete all. Palume eelnõu täiendada. 9. Eelnõu § 1 p 10 (KemS § 35 p 5) – eelnõuga pannakse Arvestatud. TTJA-le ülesanne esitada regulaarselt aruandeid sättes viidatud Eelnõus on täpsustatud, et aruanne EL direktiivi rakendamise kohta. pannakse kokku „koostöös Seletuskirjast selgub, et sättes fikseeritakse praktikas toimuv, Päästeametiga“ (uus eelnõu punkt 7). sest ka praegu paneb aruande kokku TTJA koostöös Päästeametiga. Seletuskirjas rõhutatakse, et ka sätte jõustumisel ei saa aruande esitamine olema vaid TTJA ülesanne, vaid seda tehakse ka edaspidi koostöös Päästeametiga. Tervitame igati haldusorganite omavahelist koostööd, kuid palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, millisel õiguslikul alusel koostöö toimub. Vajadusel tuleb kaaluda ka koostöö sätestamist õigusnormis, et tagada selle sisuline toimimine. 10. Eelnõu § 1 p 11 ja p 12 (KemS § 38 lg 8 p 5 ja § 40 lg 2) Arvestatud. Eelnõu § 1 punktiga 11 (KemS § 38 lõike 8 täiendamine Seletuskirja on selles osas täiendatud. punktiga 5) antakse Maksu- ja Tolliametile (MTA) pädevus Lähemalt on kirjeldatud MTA rolli kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) lõhkeainete lähteainete nõuete 2019/1148 sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine impordi järelevalves ning täpsustati sõnastust, et nõuete täitmist. Seletuskirjas selgitatakse, et sättega antakse oleks selge, et liikmesriigid võivad MTA-le viidatud määruse nõuete täitmise osas tunnustada teiste liikmesriikide poolt järelevalvepädevus. Juhime tähelepanu, et KemS § 38 lg 8 väljastatud lube. kohaselt ei ole MTA seaduse ja selle alusel antud õigusaktide 12 nõuete osas iseseisvaks järelevalveorganiks, tema ülesanne on riikliku järelevalve tegemises osalemine (vt ka KemS algteksti seletuskirjas § 40 juures toodut – “Maksu- ja Tolliamet panustab samuti riikliku järelevalvesse, osaledes selles tollipiiril tollikontrolli tehes. Maksu- ja Tolliamet ei ole seejuures riiklikku järelevalvet tegev asutus vaid riiklikus järelevalves osalev asutus. Maksu- ja Tolliamet teeb riiklikku järelevalvet tegevate asutustega koostööd. Otseselt järelevalvet teeb Maksu- ja Tolliamet tolliseaduse alusel. Sel põhjusel on vastav regulatsioon tõstetud eelnõu § 38, milles sätestatakse riikliku järelevalve asutuste pädevused.” Kui eelnõuga soovitakse muuta MTA teatud õigusnormide üle iseseisvalt järelevalvet tegevaks asutuseks (korrakaitseorganiks), tuleb eelnõu sõnastust vastavalt muuta. Kui sellist soovi ei ole, tuleb vähemalt seletuskirjas selgitada, kes teeb nõuete osas järelevalvet ning täpsemalt avada, milline roll on selles menetluses MTA-l. Seletuskirjas mainitakse, et kui MTA tuvastab järelevalvekontrolli käigus isiku, kes toob Eestisse piiranguga lõhkeaine lähteainet viidatud EL määruse lisas I toodud piirmäärast suuremas kontsentratsioonis ilma vastava loata, on MTA-l edaspidi võimalus lähteaine konfiskeerida. KemS näeb küll ühe võimaliku riikliku järelevalve erimeetmena ette vallasasja hoiule võtmise, kuid see õigus on tagatud siiski vaid korrakaitseorganile, s.o riiklikku järelevalvet tegevale asutusele. KemS § 38 lg 8 sissejuhatavast sõnastusest ja seletuskirjast nähtub, et seadusandja ei käsitle kemikaaliseaduse kontekstis MTA-d korrakaitseorganina. 13  Seega palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, millisest õigusaktist tuleneb MTA konfiskeerimisõigus ning eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia. Lisaks märgime, et seletuskirja kohaselt peavad liikmeriigid tunnustama teiste EL riikide poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteainete kasutamise lube. Juhime tähelepanu määruse 2029/1148 artikli 6 lõikele 7, mille kohaselt liikmesriigid võivad tunnustada teise liikmesriigi antud lube. Palume seletuskirjas selgitada, millest lähtuvalt on eelnõu koostajad asunud seisukohale, et tunnustamine on kohustuslik. II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Võimalusel on märkustega arvestatud. 11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamise korral. 1. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse kemikaaliseaduse Arvestatud. (edaspidi KemS) § 22 lõiget 4 pärast sõna „avalikkuse“ Eelnõu muudeti selliselt, et KemS § 22 lg tekstiosaga „ja naabruses paiknevate tegevuskohtade, mis ei 4 ütleks sõnaselgelt, et koostööd tuleb ole ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte“. teha lisaks avalikkuse teavitamisele ka Vastavalt Seveso III direktiivi rikkumismenetlusele on vajalik õnnetuse mõju piirkonda jäävate välja tuua ka asjaolu, et doominoefektiga ettevõtted peavad ettevõtete teavitamiselt aga ka tõenäolise edastama teavet ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise doominoefektiga seotud teabe plaanide koostamise eest vastutavale asutusele, milleks on 14 Päästeamet. Ettevõttel tuleb doominoefekti korral info edastamisel Päästeametile (uus eelnõu kajastada ära ettevõtte dokumentatsioonis (riskianalüüsis, punkt 1). ohutusaruandes, hädaolukorra lahendamise plaan) ning läbi Täiendavalt selgitame, et KemS § 22 lg 4 selle saab lugeda teavituse nõude täidetuks. Juhul, kui seda ei kehtestab tõenäolise doominoefektiga ole dokumentatsioonis esitatud, siis Päästeamet hindab asjaolu hõlmatud OE-de ja SOE-de omavahelise ning juhib kooskõlastamismenetluse käigus tähelepanu, sh koostöö kohustuse ja laiendab seda. edastab menetluse käigus ettevõttele tagasiside, et see lisataks dokumentatsiooni. Samuti hindab antud asjaolu järelevalve Teavitamise kohustus on MKM menetluse käigus. hinnangul lahendatud dokumentide esitamise ning kooskõlastamise Teeme ettepaneku täiendada KemS-i § 22 lõike 4 sõnastust, kohustusega, kuivõrd esitatavad lisades eelnõus toodule järgmise lause: „Doominoefekti korral dokumendid peavad sisaldama teavet ka tuleb edastada teave Päästeametile kui ettevõttevälise tõenäolise doominoefekti kohta ning hädaolukorra lahendamise plaani koostamise eest vastutavale dokumendid tuleb kooskõlastada TTJA- asutusele.“. ga, kes kooskõlastab neid dokumente koostöös Päästeametiga. 2. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse KemS-i § 24 lõiget Osaliselt arvestatud. 1 pärast sõna „isikuid“ tekstiosaga „, samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade omanikke, sealhulgas koolide ja MKM loobub tervikuna KemS § 24 lg 1 haiglate pidajaid,“. Vastavalt Seveso III direktiivi muutmisest järgmistel põhjustel: rikkumismenetlusele on vajalik välja tuua ka asjaolu, et avalikkuse teavitamisel peavad doominoefektiga ettevõtted 1) MKM hinnangul sisaldab Eesti teavitama teisi naaberkäitiseid. Seetõttu on vajalik täiendada õigusruumis laialdaselt kasutatav sõna „isikuid“ TsÜS kohaselt nii KemS-i § 24 lõike 1 sõnastust. füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid; Teeme ettepaneku sõnastada KemS-i § 24 lõige 1 järgmiselt: 2) „avalikult kasutatavate hoonete ja „(1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teavitab avalikkust alade omanikud, sh koolide ja ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid haiglate pidajad“ on juriidilised isikuid, samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade isikud, mistõttu on nad juba hõlmatud mõistega „isikud“; 15 omanikke, sealhulgas koolide ja haiglate pidajaid ning 3) „teised naaberkäitised“ on juba doominoefektiga hõlmatud ettevõtete puhul kõigile hõlmatud mõistega „isikud“. naaberettevõtetele, ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral Küll aga plaanitakse seoses Euroopa soovitatavatest käitumisjuhistest.“. Komisjoni vastavasisulise etteheitega viia majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 II peatükk KemSiga kooskõlla, kuivõrd tänased sellekohased SOE teavitamiskohustused on sõnastatud liiga kitsalt. Eeltoodu tõttu asendatakse vastavates sätetes sõnad „inimene“ sõnaga „isik“. 3. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt lisatakse Päästeametile Arvestatud. ülesanne tagada pärast suurõnnetuse toimumist kõikide Kohustus tagada, et käitajad võtab pärast vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja pikaajaliste meetmete suurõnnetuse toimumist kasutusele kasutuselevõtt. Leiame, et ei ole õige lisada kõikide meetmete vajalikud kiireloomulised, keskmised ja kohaldamine (kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised) pikaajalise mõjuga meetmed pannakse Päästeameti ülesandeks. Päästeamet tegutseb vastavalt TTJA õlule, kes teeb seda koostöös päästeseadusele ning Päästeameti ülesanne on päästetöö Päästeametiga (uus eelnõu punkt 8). tegemine, kus päästetöö on päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede Sama kehtib ka heastavate meetmete leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja kohta (uus eelnõu punkt 8). edasilükkamatud tegevused. See tähendab, et Päästeamet rakendab ja tagab kiireloomulised meetmed juba sündmuse ajal oma pädevuse piires. Keskmised ja pikaajalised meetmed on seotud pigem õnnetusjärgsete tegevustega, mida peab tagama ettevõte ja ka erinevad ametkonnad. Näiteks, kui on toimunud keskkonda saastav õnnetus, võetakse pinnase- ja/või õhusaaste proovid, teavitatakse avalikust ning antakse teada, kas pärast 16 sündmust võib välitingimustes viibida, vett juua jne. Antud meetmed on seotud Kliimaministeeriumi vastutusalaga. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 41 lõige 5 sätestab, et valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. VVS-i § 61 lõige 1 sätestab, et õhu ja keskkonna seire tagamine Kliimaministeeriumi pädevuses. Lisaks lähtutakse keskkonnavastutuse seaduses, mis reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, põhimõttest, et saastaja maksab. Seetõttu ei saa nõustuda, et antud ülesanne lisatakse Päästeameti ainupädevusse. Vastavalt Seveso III direktiivi rikkumismenetlusele (Seveso III direktiiv, artikkel 17 c) on vajalik täiendavalt välja tuua asjaolu, et pädevad asutused peavad tegutsema asjakohaselt, et käitaja võtaks vajalikud heastavad meetmed. Seda hetkel käesolevas eelnõus ei ole käsitletud. Näiteks Rumeenias (https://legislatie.just.ro/Public/DetaliiDocument/177654) on sätestatud nõue selliselt, et ettevõte peab teavitama pädevaid asutusi (artikkel 16 lg 1c), et milliseid keskmisi ja pikaajalisi meetmeid on ettevõte rakendanud ning eraldi säte on selle kohta, mida peavad pädevad asutused tegema pärast suurõnnetust (artikkel 17). Artiklis 6 on sätestatud pädevad asutused. Teeme ettepaneku mitte määrata kogu vastutusala Päästeametile, vaid näidata ära erinevate ametkondade pädevused, sh ettevõtte vastutus võtta pärast suurõnnetust vajalikud kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised meetmed (Seveso direktiivi artikkel 17, punktid a ja c). 17  4. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt esitatakse Euroopa Arvestatud. Komisjonile iga nelja aasta järel aruanne Euroopa Parlamendi Seletuskirja on täiendatud näidetega ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud sellest, kes ja millal on seni vastavaid suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi aruandeid esitanud. 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37) rakendamise kohta. Täiendavalt selgitame, et aruandluse Seletuskirjas on viidatud, et praktikas on esitanud aruandeid esitamise põhivastutus pannakse TTJA- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) le, sest KemS kohaselt väljastab ohtlikele koos Päästeametiga. Päästeamet on esitanud aruandeid 2012. ja suurõnnetusega ohuga ettevõtetele (OE aastal (periood 2009-2011), 2015. aastal (periood 2012-2014) ja SOE) käitamislube TTJA. See on ja 2019. aastal (periood 2015-2022) ning kaasanud aruande peamine põhjus, miks aruande koostamisse TTJA. 2023. aastal (periood 2019-2022) kohta esitamiskohustus TTJA-le lisati, kuid esitas aruande TTJA ning aruande koostamisse kaasati kuna seda tehakse koostöös Päästeamet. Ilma ühe või teise asutuseta ei ole võimalik Päästeametiga, siis täiendatakse aruannet koostada, sh esitada. kohustust selliselt, et seda tehakse koostöös Päästeametiga. Samas selleks asutuseks võib olla ka Päästeamet, kuna omab varasemat kogemust, sh Päästeamet on vastutav ametkond esitama piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsiooni rakendamise aruannet, mis tuleb esitada sama perioodi kohta, mis Seveso direktiivi rakendamise aruanne. Aktsepteerime ka asjaolu, kui selleks asutuseks jääb TTJA, kuid seletuskirjas ei saa viidata, et praktikas on esitanud aruandeid TTJA koos Päästeametiga. Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) järgmiste märkustega. 18  § 154 lg 6 p Eelnõu § 1 punktiga 3 kemikaaliseadusesse (KemS) lisatava § MKM loobub tervikuna vastava 6 15⁴ lg 6 punkti 6 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet loamenetluse loomisest ning ning Kaitsepolitseiamet töödelda käesoleva seaduse § 15² muutmispunkt jäetakse eelnõust punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolude väljaselgitamiseks tervikuna välja. piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja töötamise andmeid. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistest andmekogudest või millistelt asutustelt on plaanis neid andmeid hankida. Palume täpsustada, kas töötamise andmeid on plaanis küsida Maksu- ja Tolliametilt (MTA)? Kui jah, siis tuleks MTA-le anda nende andmete avaldamise õigus maksukorralduse seaduse §-s 29, kuna kehtiv säte ei viita eelnõuga sätestatavatele ülesannetele ja MTA volitused eelnõust tuleneva andmevajaduse täitmiseks võivad olla piiratud. Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab kemikaaliseaduse ja Arvestatud osaliselt. riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega arvestamise korral. Kliimaministeerium Täpsustame seletuskirja, et esitas samasisulised märkused ka 14.02.2024 keskkonnakompleksloa menetluse korral kooskõlastamisele esitatud eelnõule (11.03.2024 kirjaga nr 1- ei ole kohustust dokumente dubleerida 5/24/850-2). Käesolevas eelnõus ei ole esitatud märkustega ehk JVIS süsteemi sisestada. arvestatud. Seletuskirjas on täiendavalt ja eraldiseisvalt käsitletud KemS §-st 26 Eelnõu märkustega arvestamise tabelis on selgitatud: Seni kuni JVIS-e ja KOTKAS-e andmekogude vahel andmeid ei vahetata, tulenevat loamenetluse erandit tuleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) keskkonnakompleksloa olukorras. koostöös Keskkonnaametiga (KeA) välja töötada protseduuri Kuivõrd eelnõuga ei liideta ega ühildata reeglid, millest keskkonnakomplekslubade menetlemisel JVIS ja KOTKAS IT-süsteeme, siis lähtutakse, kui taotlused sisaldavad ka kemikaaliseaduse 19 (KemS) osa. Reegleid koostades peaks arvestama, et ettevõtted MKM ei pea asjakohaseks ega vajalikuks ei pea andmeid topelt esitama. käsitleda seletuskirjas vastavaid IT- arendustega seotud kulusid ja hinnangut Märgime, et selliste reeglite väljatöötamine ei lahenda nende mõjule, et tulevikus tagada JVIS ja lisakoormuse probleemi. KeA ja TTJA on alates 2023. aastast KOTKAS infosüsteemide andmevahetus teinud jõupingutusi protseduurireeglite väljatöötamiseks, kuid andmete ühekordseks esitamiseks. seni leitud lahendused vaid suurendavad praegust koormust. Riiklik üldine suundumus on aga vähendada haldus- ja töökoormust tegevuslubade menetlemisel. Seega eeltoodud kirjeldus ei lahenda meie kirjas nr 1-5/24/850- 2 toodud probleeme ning lükkab lahendust edasi teadmata kaugusesse, suurendades nii jätkuvalt ettevõtete halduskoormust kui ka ametnike töökoormust. Kliimaministeerium on igati nõus, et andmete esitamine infosüsteemi kaudu on mõistlik ja vajalik suund. Toetame eelnõu § 1 punktis 4 esitatud muudatust, millega muudetakse kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) § 23 lõike 3 teist lauset, kuna see on oluline valdkonna edasiseks arenguks. Siiski tuleb muudatuse tegemisel arvestada KemS § 26 lõiget 2, mille kohaselt ei ole KemS kohane luba vajalik juhul kui ohtlikku kemikaali käideldakse tööstusheite seaduse (edaspidi THS) alusel antud keskkonnakompleksloa alusel, tingimusel, et nimetatud luba hõlmab ka KemS kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka THS § 29 punkti 2, mille kohaselt tuleb KemS kohaselt nõutavad dokumendid ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete jaoks lisada kompleksloa taotlusele. Nimetatud sätetest tulenevaid asjaolusid ei ole eelnõus ja selle seletuskirjas arvestatud. 20  Eelnõu § 1 punktis 5 sätestatakse muudatus, millega tehakse andmete esitamine JVIS-i infosüsteemi kohustuslikuks. Seejuures jääb endiselt kehtima ka THS § 29 punktis 2 sätestatud nõue esitada KemS alusel nõutud andmed kompleksloa taotluse lisana keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Seletuskirja lehekülje 15 viimases lõigus on toodud, et eelnõu rakendamisel väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide uuendamisel. Peame vajalikuks märkida, et see ei vasta kõikide ettevõtete olukorrale. Tulemuseks on olukord, kus ettevõtted peavad edaspidi esitama samasisulised andmed kahte infosüsteemi. Neil ettevõtetel, kellele antakse KemS kohane luba kompleksloa osana, eelnõu jõustudes halduskoormus meie arvamusel kasvab ning mõnel juhul võib pikeneda kompleksloa menetluse tähtaeg. Palume seletuskirjas halduskoormuse mõju vastavalt täiendada. Samuti palume eelnõu seletuskirjas kajastada IT- arendustega seotud kulud ja hinnang nende mõjule, et tulevikus tagada JVIS-i ja KOTKAS-e infosüsteemide andmevahetus andmete ühekordseks esitamiseks. Juhul kui andmeid ei tule kahte infosüsteemi esitada, siis palume eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendada. Tarbijakaitse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Tehnilise Järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) Amet kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Täname võimaluse eest arvamust avaldada! 21 TTJA tutvus edastatud dokumentidega ning edastab omapoolsed ettepanekud: 1. Parandusettepanekud kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule: a. Punktis 3 oleva § 151 lg 2 p 3 kohaselt tuleb piiranguga MKM loobub tervikuna vastava lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitada taotluses loamenetluse loomisest ning elukoha aadress. muutmispunkt jäetakse eelnõust Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogus määruse (EL) tervikuna välja. 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses on üldsuse hulka kuuluv isik füüsiline või juriidiline isik, mistõttu ei ole asjakohane küsida juriidilise isiku osas elukoha aadressi, vaid asukoha aadressi. Ettepanek: § 151 lg 2 p 3 sõnastada järgmiselt: Elukoha aadress, juriidilise isiku korral asukoha aadress. b. Punktis 3 oleva § 151 lg 2 p 5 kohaselt tuleb piiranguga MKM loobub tervikuna vastava lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitada taotluses loamenetluse loomisest ning info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba muutmispunkt jäetakse eelnõust taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordseks tervikuna välja. kasutamiseks. Selgitus: Sõnastuses on ilmselge eksitus, kuna luba ei taotleta piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks, vaid luba taotletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Ettepanek: § 151 lg 2 p 5 sõnastada järgmiselt: info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba taotletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. 22 c. Punktis 3 § 155 lg 2 sätestab tingimused, mille korral TTJA MKM loobub tervikuna vastava saab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa anda. Lõike loamenetluse loomisest ning 2 punkt 1 sedastab, et loa saab anda, kui taotleja tõendab muutmispunkt jäetakse eelnõust vajadust piiranguga lõhkeaine lähteainete järele ja selle tervikuna välja. kavandatud kasutamine on õiguspärane. Lõike 2 punkt 9 sedastab, et loa saab anda, kui ei esine põhjendatud kahtlust, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja kavandatav piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutus ei ole õiguspärane. Selgitus: Lugedes lõige 2 punkte 1 ja 9, jääb mulje, et need sätted räägivad ühest ja samast asjast teises sõnastuses – punkt 1 on jaatavas ja punkt 9 eitavas kõneviisis. Samuti ei selgita eelnõu seletuskiri (lk 12-13), milline on punktide 1 ja 9 sisuline erinevus. Ettepanek: Täiendada eelnõu seletuskirja ning selgitada, milline on § 155 lg 2 punktide 1 ja 9 sisuline erinevus või kui need tähendavad ühte ja sama asja, siis eemaldada eelnõust § 155 lg 2 p 9. 23 d. Punktis 3 § 156 lg 5 sätestab, et piiranguga lõhkeaine MKM loobub tervikuna vastava lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab loamenetluse loomisest ning piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik muutmispunkt jäetakse eelnõust võõrandama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine tervikuna välja. lähteaine 30 päeva jooksul lähteaine kasutamise õigust omavale isikule või hävitama lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Selgitus: Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks, siis ei saa enam rääkida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanikust, vaid alates loa kehtetuks tunnistamise hetkest on tegemist luba omanud isikuga. Säte näeb ette tegevuse, et loa kehtetuks tunnistamisel peab isik piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandama lähteaine kasutamise õigust omavale isikule või hävitama lähteaine TTJA kontrolli all. Eelnõu seletuskirja kohaselt peetakse eelistatumaks variandiks piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandamist, mitte lihtsalt hävitamist, mis tekitab täiendavat keskkonnakahju. Euroopa Parlamendi ja nõukogus määruse (EL) 2019/1148 lisas 1 on kõik nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteained Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) kohaselt klassifitseeritud ohtlikuks kemikaaliks, v.a ammooniumnitraat (CASi nr 6484-52-2), mida kasutatakse põllumajanduses väetisena, kuid mida kasutatakse ka lõhkeaine valmistamisel selle koostisosana. TTJA hinnangul on ebamõistlik lubada olukorda, kus isikul on seadusega antud võimalus piiranguga lõhkeaine lähteainet ise 24 hävitada, millega eeldatavalt kaasneb keskkonnakahju ning mis täiendavalt eeldaks isikul asjakohaste teadmiste olemasolu, kuidas antud piiranguga lõhkeaine lähteainet hävitatakse ning milliseid tingimusi peab rakendama, et teha seda minimaalse keskkonnakahjuga. Kuigi hävitamine peaks eelnõu kohaselt toimuma TTJA kontrolli all, ei ole TTJA pädev kontrollima, kas piiranguga lõhkeaine lähteainet hävitatakse nõuetekohaselt ning kas on tagatud piisavad meetmed keskkonnakahju minimeerimiseks. Näiteks JäätS § 1264 kohaselt on jäätmete põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta väärteokorras karistatav tegevus, mis näeb ette füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. Lähtuvalt eelnevast on mõistlik rakendada ka piiranguga lõhkeaine lähteaine korral KemS-i § 8 lg 4 põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldab käitleja käitlusest kemikaali, mille pakend või mille kohta esitatud teave ei võimalda kemikaali ohutult käidelda ning mida tuleb edasi käidelda jäätmeseaduse kohaselt kui ohtlikku jäädet. Siinkohal peab aga arvestama olukorraga, kus ohtliku jäätme käitleja keskkonnakaitseluba omav ettevõte ei võta vastu eraisikutelt ohtlikke jäätmeid ning eraisikud saavad ohtlikke jäätmeid ära anda vastavates kohaliku omavalitsuse loodud jäätmejaamades või korraldatavates kogumisringides (JäätS § 71 lg 2 p 5). Samas juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma otse keskkonnakaitseluba omavale ohtlike jäätmete käitlejale. Oluline aspekt siinkohal oleks see, et piiranguga lõhkeaine lähteaine (ohtlik jääde) üleandmise ja vastuvõtmise osas oleks koostatud vastav akt, mille piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omanud isik saab tõenduseks TTJA-le esitada. 25 Ettepanek: § 156 lg 5 sõnastada järgmiselt: Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omanud isik võõrandama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul lähteaine kasutamise õigust omavale isikule või käitlema piiranguga lõhkeaine lähteainet edasi jäätmeseaduse kohaselt kui ohtlikku jäädet. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. e. Eelnõuga pannakse TTJA-le kohustus anda piiranguga MKM loobub tervikuna vastava lõhkeaine lähteaine kasutamisluba, kuid selles osas ei ole loamenetluse loomisest ning täiendatud KemS § 35, milles määratletakse TTJA pädevused muutmispunkt jäetakse eelnõust kemikaalide valdkonnas. tervikuna välja. Ettepanek: täiendada KemS § 35 punktiga 6 järgmises sõnastuses: Anda soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, hinnates piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutut ning õiguspärast kasutust. 2. Parandusettepanekud kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale: a. Seletuskirjas on läbivalt erinevates kohtades kasutatud MKM loobub tervikuna vastava mõisteid „piiranguga lõhkeaine“, „lõhkeaine lähteaine“ ja loamenetluse loomisest ning „lõhkeaine“. muutmispunkt jäetakse eelnõust tervikuna välja. Ettepanek: Kuna eelnõu käsitleb piiranguga lõhkeaine lähteaineid, siis palume asendada mõisted „piiranguga 26 lõhkeaine“, „lõhkeaine lähteaine“ ja „lõhkeaine“ läbivalt mõistega „piiranguga lõhkeaine lähteaine“. b. Seletuskirja lk 15 on esitatud eelnõu § 156 lg 5 selgitus. MKM loobub tervikuna vastava Ettepanek: Tulenevalt käesoleva arvamuse punkti 1 loamenetluse loomisest ning alapunktis d tehtud ettepanekust palume vastavalt korrigeerida muutmispunkt jäetakse eelnõust ka seletuskirja. tervikuna välja. 3. Ettepanekud, mis ei ole seotud käesoleva eelnõuga: a. Seoses asjaoluga, et KemS-i, SeOS-i ning LMS-i trahvi- ja Mittearvestatud. sunniraha määrade muutmine on jäänud u 10 aasta tagusesse või kaugemasse aega, teeb TTJA Majandus- ja MKM on seisukohal, et karistusmäärasid Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku vastavad ei ole mõistlik ega proportsionaalne tõsta tasumäärad juriidilistele isikutele üle vaadata ning viia need olukorras, kus piiranguga lõhkeaine kooskõlla tänase elukallidusega, et oleks jätkuv heidutus lähteaine käitlemise nõuete osas karistusi võimalike rikkumiste ärahoidmiseks, tagamaks ohutust praktikas määratud ei ole. Siiski trahvi- ja puudutavate nõuete järgimise, mille eiramisel võivad kaasneda sunniraha määrade ülevaatus ja analüüs elule, varale ja keskkonnale olulist mõju avaldavad tagajärjed. on MKM-il plaanis 2025. aasta teisel pool aastal. Täname, et olete arvestanud ja selgitanud varasemaid TTJA ettepanekuid kemikaaliseaduse muutmise eelnõu osas! 27 II kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrah mittearvestamise põhjus v, lõige, punkt Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused § 153 lg 2 1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 153 lõike 2 kohaselt peab füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust Seletuskirja on täiendatud. Vastava taotleja juhatuse liikmetel olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1 kategooria kehtiv juhiluba eeldab, et isikul nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse § on läbitud nõutud tervisekontroll. Oluline 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine tervisenõuetele. Seletuskirjas (lk 8) tuuakse välja, et loa taotleja kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi talle on väljastatud sellekohane tervisekontrolli. Sealjuures selleks, et läbida 2. grupi tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi juhiluba või mitte ei ole piiranguga tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa lõhkeaine lähteaine kasutamise vaatest taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi oluline. kuuluva juhi tervisekontroll. Kas see tähendab, et isik, kellel on olemas kehtiv juhiluba, ei pea eraldi tervisekontrolli läbima? Tagamaks üheselt arusaadavuse nii normi adressaadile kui rakendajale, palume seda asjaolu seletuskirjas täpsustada. § 154 lg 3 2. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse Arvestatud ja selgitatud. kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 154 lõike Eelnõus on §-s 154 täiendatud (lg-d 5 ja 6) 3 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning PPA ja KAPO õigusi piiranguga lõhkeaine Kaitsepolitseiamet (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine 28  lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks lähteaine kasutamise loa taotleja vajalikke dokumente ja lisateavet ning teha päringuid isikuandmete kontrollimise ja töötlemise andmekogudesse. Kas sättega soovitakse piiritleda konkreetses osas. Õigusselguse huvides täiendati loamenetluses PPA ja KAPO pädevust avaliku korra ja riigi eelnõu paragrahvi 155 lõigetega 6 ja 7, julgeoleku ohu hindamisel? Sel juhul tuleks seaduses sätestada millega kehtestati andmesubjekti õiguste konkreetselt, millistest andmekogudest ja mis andmeid on piiramise sätted. kooskõlastavatel asutustel õigus ohu hindamiseks töödelda. Vastasel juhul ei ole sellise üldise õiguse sätestamine vajalik ja see osa sättest tuleks välja jätta. 3. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45 Arvestatud osaliselt ja selgitatud. pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“. § 45 lg 1 Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine Seletuskirja täiendatud: „Määruse (EL) kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise 2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad nõuete rikkumise eest. Esimesel kooskõlastusringil palusime liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148 seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on nõuete rikkumise korral kohaldatavad sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded, karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse meetmed nende rakendamise tagamiseks. sätetele. Muudetud seletuskirjas (lk 12) märgitakse, et Kehtestatud karistused peavad olema piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. lähtutakse määruse (EL) 2019/1148 artiklitest 5–7 ja 9. Artiklis Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise 5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks luba hõlmab lisaks sisse toomisele, tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist omamisele ja kasutamisele (olemasolev ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest karistusnorm) ka soetamist ning sellest ja vargustest teatamist. tingituna tuleb ka karistusnormi loetelu Leiame, et selgitus viidetega nimetatud artiklitele ei ole päris täiendada. Vastasel juhul võib tekkida täpne ega ka piisav. Määruse (EL) 2019/1148 art 5 lõige 3 olukord, kus isik rikub oluliselt soetamise sedastab, et üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks või karistada puudub. kasutamiseks loa andmise korra kohaselt saadud luba ning ta peab selle taotluse korral esitama. Samuti kajastavad 29  „soetamist“ teised nimetatud artiklid, kuid karistusnormide KemS § 45 näeb juriidilisele isikule kehtestamine määruse nõuete rikkumise eest tuleneb määruse maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 (EL) 2019/1148 artiklist 13. Kuna artikli 13 kohaselt peavad euro suuruse rahatrahvi ning seda kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata hoiatavad, palume lisaks viitele artiklile 13 lisada ka põhjalikum sellele, et karistusseadustiku § 47 selgitus kehtiva karistusnormi laiendamise vajalikkuse kohta, võimaldab juriidilist isikut karistada kuni samuti hinnang tõhususele ja proportsionaalsusele. 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 45 näeb Karistusmäära ei ole mõistlik ega juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 proportsionaalne tõsta olukorras, kus euro suuruse rahatrahvi, kuigi karistusseadustiku § 47 kohaselt võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemise rahatrahviga. Palume hinnata, kas praegune valitud trahvimäär nõuete osas karistusi varasemalt määratud täidab eesmärki või on vajalik selle tõstmine. ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama Samuti tekib küsimus määruses ettenähtud vastutuse olukorra, kus KemS § 45 nõudeid rakendamise kohta. Määruse (EL) 2019/1148 art 3 punkti 8 hakatakse suurel määral rikkuma, on kohaselt on üldsuse hulka kuuluv isik füüsiline või juriidiline võimalik trahvimäärasid muuta. isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Karistusnorm eristab "füüsilist isikut" Termin „üldsuse hulka kuuluv isik“ ja "juriidilist isikut", mistõttu ei ole selge, kuhu ja kuidas asendati terminiga „isik“, mis hõlmab nii paigutub "üldsuse hulka kuuluv isik". Palume seletuskirjas füüsilisi kui juriidilisi isikuid. selgitada, kuidas täpsemalt sellise isiku suhtes karistusnormi Kui menetlust alustatakse isiku suhtes, kohaldatakse. Lisaks palume arvestada ka eelnõu failis tuleb seda lahendada juhtumipõhiselt. keeletoimetaja tehtud ettepanekut sõnastada ümber lauseosa Sõltuvalt sellest, kas tegu on füüsilise või „üldsuse hulka kuuluva isiku“. juriidilise isikuga, tuleneb ka karistusnormi II. Märkused eelnõu mõju kohta alus § 45 lg-st 1 või lg-st 2. Seletuskiri 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KemS § 32 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, et lisaks Päästeametile kooskõlastamiseks esitamisega edastatakse edaspidi Selgitatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse andmiseks üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt samas Muudatus, mis puudutas TTJA-le dokumentide edastamist arvamuse 30  lõikes loetletud juhtudel. Palume kavandatud muudatuse osas andmiseks, jäetakse käesolevast eelnõust täiendada seletuskirja järgmistes punktides vastavalt: välja. Sellest tulenevalt ei ole vaja mõjude osa täiendada. 4.1. Punkti 1.1. „Sisukokkuvõte“ palume lisada ka siseriiklikust vajadusest tingitud muudatuse, selle eesmärgi ja teabe, keda muudatus mõjutab. 4.2. Punktis 1.3. „Märkused“ palume selgitust muuta siseriikliku muudatuse osas, kuna eelnõu ei ole enam seotud üksnes Euroopa Liidu (EL) õiguse ülevõtmisega. Lisaks tuleb põhjendada, miks 2. kooskõlastusringil lisandunud riigisisesest vajadusest lähtuva muudatuse puhul ei koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK), viidata ka vastavale VTK mittekoostamise erandile, kuna EL õiguse ülevõtmise alus lisandunud siseriikliku muudatuse osas ei kohaldu. 4.3. Punktis 2 „Seaduse eesmärk“ palume märkida, et eesmärk on ka käitamisloa menetluse planeerimisfaasis menetlusosaliste aja kokkuhoid ning menetluse lõppfaasis ebaõnnestunud menetluste arvu vähendamine. 4.4. Punktis 6 „Seaduse mõjud“ palume esitada ka lisandunud muudatuse mõjuanalüüs ning kirjeldada mõju TTJA-le ning ettevõtjatele. Mõjuanalüüsis tuleks käsitleda töökoormuse muutust TTJA-le, teisalt ka halduskoormuse ja kulude võimalikku muutust ettevõtjatele. Andmetest tuleks lisada selliste menetluste arv aastas (varasemate aastate statistika põhjal). Võimalusel palume lisada andmed ka selle kohta, kui palju on neist menetlustest olnud selliseid, mis on alles viimases faasis käitamisloa väljastamisel ebaõnnestunud ning mille läbikukkumist oleks saanud käesoleva muudatusega ära hoida. Lisaks tuleb märkida ka mõjutatud valdkonnas tegutsevate ettevõtjate koguarv Eestis. Eelnõu ja seletuskiri III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 31 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu failis jäljega tehtud märkustega. Arvestatud. 32 Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu esitades järgmised märkused. § 152 1. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud kemikaaliseaduse (edaspidi Arvestatud ja selgitatud. KemS) § 152 näeb ette piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrollieseme ja kontrolli teostajad. Kõnesoleva Seletuskirja täiendatud järgmise sätte lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse piiranguga lõhkeaine tekstiosaga „Karistusregistri andmed ei lähteaine kasutamise luba, kui taotleja ei ole karistatud esimese sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi arhiivi kantud andmeid, sest TTJA-d ei ole toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, nimetatud KarRS § 20 lg 1 loetelus. lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed Käesoleva eelnõu muudatustega ei anta on karistusregistrist kustutatud. TTJA-le juurdepääsu karistusregistri Seletuskirjas on toodud: „KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui arhiivi andmetele.“. päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12 nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras.“. Märgime, et eelnõu ja seletuskirja koos lugedes jääb ebaselgeks, kas taotleja kohta karistusregistri arhiivis olevad andmed omavad loa väljastamise otsustamisel tähtsust või mitte. Eelnõust võib aru saada, et loa saamise eelduseks on asjaolu, et isikul ei ole karistatust ehk andmed karistusregistris puuduvad. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 5 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Lisaks, karistusregistri arhiivist andmete saamiseks peab õiguslik alus tulenema KarRegS-i § 20 33  lõikest 1 ning nende õiguslik tähendus KarRegS-i § 5 lõikest 2. Kehtivas seaduses seda ei ole, samuti ei tehta vastavat muudatust eelnõuga. Tulenevalt eeltoodust palume selgitused seletuskirjas täiendavalt üle vaadata. § 154 2. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud KemS-i § 154 käsitab piiranguga Osaliselt arvestatud ja selgitatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamist ja Ei saa võrrelda LMS § 37 lg 4 kohase kooskõlastamist. Lõige 1 näeb ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise veoloa väljastamist KemS kohase Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lahendab piiranguga piiranguga lõhkeaineaine lähteaine lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul kasutamise loa väljastamisega, sest vedude käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse puhul on seotud rohkem osapooli (sõltuvalt saamisest arvates. Viidatud lõige 2 näeb ette, et TTJA edastab olukorrast tootja/levitaja, vedaja, piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- turvateenuse pakkuja, lao omanik, sõltuvalt ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiametile olukorrast ka teiste liikmesriikide (edaspidi KAPO), kes KemS-i § 152 lõike 2 punktides 2 ja 3 kooskõlastused jne) kui üksnes taotleja ja sätestatud pädevuse piires kontrollivad ja kooskõlastavad või järelevalveasutused. jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide Kui PPA ja KAPO ei kooskõlasta taotlust, laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja peavad nad sellest TTJA-d teavitama ja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust põhjendama. Kui põhjendus sisaldab kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud taotlus vaikimisi kooskõlastatuks. infot või riigisaladuse infot, tuleb asutuste vahel eraldi kokku leppida, kuidas sellist Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teavitatakse piiranguga infot edastatakse, võib olla on vajalik lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine sõlmida koostöökokkulepe. Neid tingimusi lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise põhjust ega ja korda, kuidas asutused omavahel infot sellega seonduvat teavet, kui see seab ohtu avaliku korra või riigi jagavad KemS-s ei reguleerita. julgeoleku kaitse, ei avaldata taotlejale ega muule isikule. Seoses taotluse lahendamisega toome välja mõned kitsaskohad, millele võiks täiendavalt tähelepanu pöörata. Märgime, et lõike 34 1 sõnastus, mille kohaselt TTJA lahendab taotluse 30 päeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates, ei ole kõige õnnestunum. PPA ja KAPO võivad taotluse ka mitte kooskõlastada, aga taotlus tuleb TTJA-l ikkagi lahendada ja otsus taotlejale teatavaks teha. Näiteks lõhkematerjaliseaduse § 37 lõike 4 kohaselt otsustab TTJA loa andmise 10 tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast arvates. Seletuskirjas selgitatakse: Lõike 2 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 lg 2 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek) kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14 päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta. Kuigi KemS-i § 152 lõike 2 tekstist see otseselt ei selgu, siis seletuskirjast nähtub, et PPA ja KAPO peavad taotluse kooskõlastamata jätmisel põhjendused saatma TTJA-le. Arvestades, et PPA ja KAPO kontrollivad avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsega seonduvaid aspekte, võib näiteks kooskõlastamata jätmise põhjendus olla asutusesiseseks kasutamiseks või riigisaladuseks olev teave. Selleks, et eelnõuga kavandatav regulatsioon rakendajatele ühetaoline ja selge oleks, on vaja kokku leppida, kuidas sellist teavet TTJA-le edastatakse ja kuidas TTJA seda säilitab. Näiteks tekib küsimus sellest, kas PPA või KAPO peavad TTJA-le edastatavale teabele juurde märkima, kui tegemist on teabega, mille avaldamine seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse (§ 153 lg 5), või peavad 35 PPA ja KAPO edastama TTJA-le põhjenduse üksnes juhul, kui Seletuskirja täiendatud järgmise seda on võimalik taotlejale avaldada ja muul juhul kirjutavad, et tekstiosaga: „Kui TTJA keeldub piiranguga teavet ei ole võimalik § 155 lõike 5 alusel avaldada? lõhkeaine lähteaine kasutamise loa Seletuskirjas võiks selgitada täpsemalt, kuidas eitava vastuse väljastamisest, siis märgitakse keeldumise koostamine plaanitud on – tulenevalt KemS-i § 155 lõikest 5 otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole tuleb loa andmisest keeldumise korral teavitada taotlejat täidetud KemS § 152 lõikes 1 nimetatud keeldumise õiguslikust alusest. Õiguslik alus on toodud sama §- tingimused, on esitatud valeandmeid või on i lõike 2 punktis 1 – ei ole täidetud KemS-i § 152 lõikes 1 kahtlus, et piiranguga lõhkeaine lähteainet loetletud tingimused. Palume selgitada, kas viidataksegi ainult ei plaanita kasutada õiguspäraselt. Kui PPA sellele alusele või tuuakse ka PPA või KAPO põhjendus? Kui põhjendust ei tohi öelda, siis ilmselt kirjutatakse, et vastavalt või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga KemS-i § 155 lõikele 5 põhjendust ei avaldata, sest see seab ohu lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust avaliku korra või riigi julgeoleku. Näeme vajadust täiendada ning nende kooskõlastamata jätmise otsus KemS-i § 155 lõiget 5 ja sätestada, et teavet ei avaldata ka siis, sisaldab teavet, mis võib ohustada avalikku kui sellele kohaldub seaduses sätestatud korda või riigi julgeolekut ning on vajalik § juurdepääsupiirang. 157 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks, siis TTJA keeldub loa andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses taotlejale ega teistele isikutele keeldumise põhjust ega sellega seotud teavet. “. Lisaks täiendati eelnõud lisa paragrahviga 157 andmesubjekti õiguste piiramine. 3. Seletuskirja lk 9 selgitatakse KemS-i §-s 155 sätestatud loa andmisest keeldumisega seonduvat. Lõike 3 selgitustes Arvestatud. öeldakse, et TTJA-l on õigus keelduda piiranguga lõhkeaine Seletuskirja muudetud. Lauseosa „õigus lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud keelduda“ asendatud „keeldub“. KemS-i § 152 lõikes 1 nimetatud tingimused. Eelnõukohases sätte tekstis öeldakse, et TTJA keeldub. Palume viia eelnõu ja seletuskiri kõnesoleva sätte osas omavahel kooskõlla. 36 Sotsiaal- Esitame Sotsiaalministeeriumi ettepanekud eelnõu seletuskirja ministeerium täiendamiseks. § 15 lg 2 1) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 151 lõikes 2) kirjeldatakse Arvestatud ja selgitatud. 1 dokumente, mis tuleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise Seletuskirjas § 151 lg 2 osa täiendatud. loa saamiseks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve TTJA saab tervisetõendi otsuse kehtivust Ametile, sealhulgas tuleb esitada tervisetõendi otsus. Täna kontrollida Transpordiameti e-teeninduse edastab juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tõendi lehelt, sest tervisetõendi otsuse kehtivus on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile üldjuhul elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seotud juhiloa kehtivusega. seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu seletuskirjas tuleks põhjalikumalt lahti selgitada, kuidas käesoleval juhul esitatakse tõend Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Arvestatud ja selgitatud. § 153 lg 1 2) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 1) kirjeldatakse Seletuskirja muudeti järgmiselt: „Seega taotleja tervisekontrolli nõudeid. Seletuskiri ütleb: Lõikega 1 juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada, lähteaine käitlemisega, olema läbinud või mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise läbima samuti nõutud tervisekontrolli.“. tingimusi tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi otsuse olemasolu. Sama tingimus kehtib neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Selleks on soovituslik, et juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, läbiksid need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli. Siinkohal ei saa nõus olla soovituse ja vajadusega, tervisekontrolli nõue peab kehtima kõigile käitlejatele ühetaoliselt. Palume seletuskirja selles osas täpsustada. 37 § 153 lg 2 3) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 2) kirjeldatakse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. taotleja tervisekontrolli nõudeid, mis peavad vastama mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Puudub sisuline analüüs, Eelnõu koostamise käigus peeti mitmeid miks on valitud need tervisenõuded. Seletuskirjas selgitatakse, läbirääkimisi, sh Sotsiaalministeeriumiga et kaalutud on ka tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase (edaspidi SOM). SOM-i soov oli, et uusi, tervisetõendiga või lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja, täiendavaid tervisenõudeid ei kehtestataks, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõudega, mille tingimused on kuna perearstidel ja töötervishoiuarstidel aga liiga piiravad. Selgitustest ei tule aga analüüsi, milliseid on juba käesolevaga liiga palju erinevaid tervisekontrolli nõuded peaksid minimaalselt olema täidetud, et tervisenõudeid kehtestavaid õigusakte, isik saaks ümber käia lõhkeaine lähteainega. Palume seletuskirja mida tuleb järgida. Sellest tulenevalt vastavate selgitustega täiendada. otsustasime, et valida tuleb juba kehtivate tervisenõuete hulgast. Kaalusime erinevaid valikuvariante ja kuna määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustada taotleja osas läbiviidav taustauuring, osutus valituks liiklusseaduse kohane tervisetõend. Seletuskiri sisaldab põhjendusi (nt LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu), miks osutus valituks LS kohane tervisetõend. Lisaks täiendati seletuskirja järgmise tekstiosaga: „Määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse taotleja suhtes taustauuringu läbiviimine piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses.“. 38 Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab seaduse eelnõu vaid märkustega Mittearvestatud ja selgitatud. arvestamisel. § 23 lg 3 Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 3 TTJA andmekogu JVIS-e muudatused on teist lauset, sätestades edaspidi kohustuslikuna esitada ohtliku käesolevaga tehtud ning ettevõtted saavad ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa saamiseks edaspidi KemS kohaseid dokumente vajalikud kemikaaliseaduses nõutud dokumendid kohustuslikuna digitaalsel kujul esitada. Küll aga ei toimu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve andmevahetus JVIS-e ja Keskkonnaameti infosüsteemi (JVIS) kaudu. infosüsteemi KOTKAS-e vahel ning need Seletuskirjas (lk 11) on toodud, et „Infosüsteem võimaldab muudatused eeldavad täiendavaid kulusid, kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, mida käesoleva eelnõuga ette nähtud ei ole. kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike Seetõttu ei ole võimalik eelnõusse lisada dokumentide uuendamisel.“ täiendavaid muudatusettepanekuid seoses Nõustume, et andmete esitamine infosüsteemi kaudu on suund tööstusheite seadusega. kuhu liikuda, kuid kahjuks ei ole eelnõus arvestatud kemikaaliseaduse (KemS) § 26 lõikega 2, mille kohaselt Seni kuni JVIS-e ja KOTKAS-e kemikaaliseaduse kohane luba ei ole nõutav, kui ohtlikku kemikaali andmekogude vahel andmeid ei vahetata, käideldakse tööstusheite seaduse alusel antud tuleks TTJA-l koostöös KeA-ga välja keskkonnakompleksloa, lõhkematerjaliseaduse või relvaseaduse töötada protseduuri reeglid, millest alusel antud loa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka käesoleva keskkonnakomplekslubade menetlemisel seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid. See lähtutakse, kui taotlused sisaldavad ka ei välista käesolevast seadusest tulenevate muude kohustuste ja KemS osa. Reegleid koostades peaks nõuete täitmist. Samuti ei ole arvestatud tööstusheite seaduse arvestama, et ettevõtted ei pea andmeid (THS) § 29 punktiga 2, mille kohaselt kompleksloa taotlusele topelt esitama. lisatakse ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid“. Käesoleval hetkel esitab ettevõte vajalikud KemS kohased dokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) taotluse juurde failidena. Keskkonnaamet (KeA) on seni nõudnud, et nimetatud dokumendid oleksid enne kompleksloa taotluse esitamist juba TTJA ja Päästeameti poolt kooskõlastatud. Eelmisel aastal hakati koostöös TTJA ja KeA-ga välja töötama protsessi, mille raames 39 saaks nimetatud dokumendid TTJA-le kooskõlastamiseks esitada kompleksloa menetluse raames. Protsessi välja töötamine on veel pooleli, kuid see suurendab kindlasti kahe asutuse töökoormust. Kui jõustub eelnõukohane muudatus ja ettevõte peab dokumente hakkama edaspidi esitama JVIS-e kaudu, siis suureneb halduskoormus, viies ettevõtted kahte infosüsteemi kohati dubleerivaid andmeid esitama. Kahe infosüsteemi kaudu andmete esitamine ja menetlus oleks eelduste kohaselt alljärgnev: 1. Ettevõte sisestab JVIS-esse vajalikud andmed, mille põhjal arvutatakse talle välja käitise ohtlikkuse kategooria. Nende andmete pealt osaliselt eeltäidetakse talle JVIS-es vajalikud dokumendid. Ta täiendab dokumente ja esitab need JVIS-es TTJA- le. 2. Ettevõte laeb need dokumendid JVIS-est failidena alla ja lisab KOTKAS-esse kompleksloa taotluse juurde. 3. KeA saadab dokumendid TTJA-le ja küsib, kas need on nõuetekohased. (Selgituseks: KeA võtab menetlusse ainult nõuetekohased taotlused (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 49 lg 1) ja seetõttu on vaja veenduda, et taotlusele lisatud dokumendid vastavad nõuetele). 4. TTJA vastab KeA-le, kas esitatud dokumendid on õiged, tehes lisaks ka võrdluse, kas kompleksloa taotluse juurde esitatud dokumendid on samad, mis neile JVIS-e kaudu esitati. 5. Kui dokumendid on õiged, võtab KeA kompleksloa taotluse menetlusse ja teavitab TTJA-d. (Selgituseks: TTJA ei vaata dokumente enne läbi kui on kindel, et KeA on kompleksloa taotluse menetlusse võtnud.) 6. TTJA hakkab ettevõtte esitatud dokumente läbi vaatama. 7. TTJA kooskõlastab dokumendid JVIS-es ja saadab sealt kaudu ettevõttele teate, et dokumendid on kooskõlastatud ning lisaks saadab kooskõlastatud dokumendid failina KeA-le. (Selgituseks: Kõik dokumendid ei ole avalikud ja KeA neid ise JVIS-est sisse logimata ei näe.) 40 8. KeA registreerib need dokumendid kompleksloa menetluse juurde ja saab loa eelnõu välja saata. (Selgituseks: TTJA kooskõlastamisotsus on KeA-le siduv, st kui TTJA dokumente ei kooskõlasta, peab KeA tegema kompleksloast keeldumise otsuse.) Siinkohal näeme lahendusena muuta THS-i ja KemS-i selliselt, et kompleksloa taotluse juurde esitatakse edaspidi juba TTJA poolt väljastatud ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga käitamisloa teave – ohukategooria ning loa number. Lisaks teeme ettepaneku anda KeA-le ligipääs JVIS-esse, lubamaks neil käitamisloaga ning kooskõlastatud dokumentidega vajadusel tutvuda. Ka seni rakendati üheksa aastat protsessi, kus kompleksloa taotluse juurde lisati juba TTJA poolt kooskõlastatud dokumendid. Samuti on ka täna TTJA ja KeA teadmatusest väljastanud eraldi load juhtudel, kui need KemS alusel peaks olema väljastatud ühe loana (kompleksluba). Märgime olulisena ka seda, et KemS ja THS kontrolliese ei ole alati sama. Näiteks mõni mahuti on kompleksloa kohase käitise osa ja kantakse loale, kuid käitis ohtlikuks sellest ei muutu, kuna TTJA jaoks on see mahuti eraldi käitamisloa all (nt kui mahutit hooldab ja selle käitamise eest vastutab hoopis teine ettevõte). Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku lisada eelnõusse ka THS § 29 punkti 2 muudatus ning sõnastada THS § 29 punkt 2 järgmiselt: „2) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse kohase ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohukategooria ning käitamisloa number;“. Samuti teeme ettepaneku KemS § 26 lõikest 2 jätta välja tekstiosa „tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloa,“. Eelnevalt tehtud ettepanekute alternatiiviks ehk käitamisloa andmine kompleksloa osana saab olla võimalik ainult juhul, kui näha ette infosüsteemide (JVIS ja KOTKAS) arendused andmevahetuseks (see tuleb kajastada eelnõu seletuskirjas mõjude ja kulude peatükis). 41 Eeldame, et protsessi välja töötamine, optimaalse menetluse loomine ning arenduste kulu-tulu analüüs (puudutab vaid ca 50 ettevõtet) võtab aega, samuti tuleb IT-arenduste jaoks vajalik rahaline ressurss leida. Oleme seisukohal, et seni kuni eelnevad tegevused ei ole tehtud, ei saa JVIS-e kaudu käitamisloa dokumentide esitamist kompleksloa kohustusega ettevõtetele kohustuslikuks teha. Lähtuvalt eelnevast Kliimaministeerium ei kooskõlasta eelnõud esitatud kujul ning palume eelnõud täiendada kirjas toodud tööstusheite seaduse § 29 punkti 2 ja kemikaaliseaduse § 26 lõike 2 muudatustega. 42 I kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrah mittearvestamise põhjus v, lõige, punkt Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse kemikaaliseadust Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti ka §-dega 151–156 , esitatud § 151 lõike 3 punkti 4 kohaselt esitab tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest saamiseks mh tervisetõendi. Nii § 153 lõike 2 kui seletuskirja (lk- tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga d 5 ja 6) kohaselt mõistetakse tervisetõendina liiklusseaduse piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei (LS) § 101 lõikes 1 nimetatud tõendit. Eelnõu § 1 punktis 4 väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui sätestatud muudatuse kohaselt tuleb dokumendid esitada isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve käe osaline halvatus või käel on infosüsteemi kaudu. koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on Esmalt märgime, et jääb arusaamatuks, miks soovitakse vaid osa loetelust, mille puhul nägime, et lõhkeainega seonduv valdkond siduda liiklusseaduse alusel nimetatud tervisekontrolli nõuded on väljaantud tervisetõendiga. Olemuselt on tähelepanu suunatud isikutele, kes soovivad hobi korras lõhkeaine lähteaine käitlemisele, mitte aga sõiduki juhtimisele. piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi Ka seletuskirjas (lk 6) rõhutatakse, et oluline ei ole mitte juhiloa valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Samal olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk põhjusel ei seotud piiranguga lõhkeaine 11), et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja, taotlejale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et lõhkeaine lähteaine lõhkemeistri ja pürotehniku kasutamise loa taotleja tervisetõend peaks lähtuma pigem tervisenõudega. relvaseaduses ettenähtud relvaloa taotleja terviseseisundi Ühtlasi juhime tähelepanu, et nõuetest või lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkajale, liiklusseaduse kohase tervisekontrolli lõhkemeistrile ja pürotehnikule esitatud tervisenõuetest. käigus kontrollitakse nii sõltuvus-, 43  psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemisel isikule tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, miks nägime, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõude saab siduda liiklusseaduse kohase tervisekontrolliga, sest selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset tervist. Seletuskirjast (lk 11) eemaldatud tekstiosa „ja relvaloa taotlejale“. Mittearvestatud ja selgitatud. Teiseks, tervisetõend sisaldab isiku terviseandmeid, mis on eriliigilised isikuandmed. See tähendab, et nende töötlemisele, TTJA menetlusi läbi viies peab lähtuma sh säilitamisele kehtivad rangemad nõuded. Isikuandmete kaitse IKÜM-is toodud nõuetest. Sarnaselt üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti g kohaselt peab piiranguga lõhkeaine lähteaine loa isikuandmete töötlemine olema proportsionaalne taotletava taotlemisele, kus isik esitab terviseandmed, eesmärgi suhtes, austama isikuandmete kaitse õiguse olemust ja esitavad terviseandmed ka lõhkematerjali tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja põhiõiguste ja huvide kaitseks. Ei olemasolevast ega pädevustunnistuse taotlejad. See tähendab, kavandatavast regulatsioonist nähtu, kuidas isiku terviseandmete töötlemist korraldatakse. Ei ole arusaadav, mis et selline menetlus ja sellised tingimustel isikute terviseandmeid sisaldavat tõendit TTJA terviseandmed ei ole TTJA jaoks infosüsteemis töödeldakse, sh säilitatakse ning kuidas on tagatud esmakordsed. isikute õiguste kaitse. Kui TTJA ülesandeks loamenetluses on Mööname, et taotleja vaatest oleks kindlasti kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu, mitte hinnata tõendi lihtsam ja ka turvalisem, kui sisu, siis IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja järelevalveasutus saaks teha minimaalsuse põhimõttest tulenevalt leiame, et praegusel juhul ei ole selline ulatuslik andmekogumine ja isiku eraelu riive terviseandmete päringu automaatselt põhjendatud. Teeme ettepaneku kasutada lahendust, kus ei nõuta terviseandmete infosüsteemist, kuid see 44 taotlejalt mitte tervisetõendi TTJA-le esitamist, vaid et TTJA eeldab erinevate andmekogude arendusi, saaks tervise infosüsteemist päringuga kontrollida kehtiva millega kaasnevad täiendavad kulud. tervisetõendi olemasolu. Arvestades, et piiranguga lõhkeaine lähteainete käitlejate suurusjärk on ligikaudu 50 ning tulevikus pigem see arv väheneb, siis täna ei pea me mõistlikuks ega vajalikuks eraldi andmekogusid arendada. Seletuskirja täiendatud. 2. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 3 järgi võivad Mittearvestatud ja selgitatud. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa art 2 lg 2 p d kohaselt ei kohaldata IKÜM, taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja kui isikuandmeid töötlevad pädevad lisateavet. Seletuskirjas (lk 7) on öeldud, et lõike 3 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine asutused süütegude tõkestamise, uurimise, kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse avastamise või nende eest vastutusele piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut mitte. Sättest ei selgu, mis teavet või dokumente ning kumb ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende kooskõlastajatest küsida võib ja milliste asjaolude ennetamise eesmärgil. Seega ei teki kontrollimiseks. Ka seletuskiri ei ava sätte sisu täpsemalt. piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja Juhime tähelepanu, et IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtete taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM- kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik, ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku läbipaistev ning konkreetse eesmärgiga. Palume eelnõu julgeolekut ähvardavate ohtude eest täiendada selge eesmärgiga ning piiritleda kooskõlastajate kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil pädevus. eelnimetatud taustakontrolle. Juhime täiendavalt tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO vajalikke dokumentide ja lisateabe 45  küsimisel peavad lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. 3. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 4 punktidest 1 ja 2 Mittearvestatud ja selgitatud. tuleneb, et PPA ja KAPO kontrollivad taotleja karistusandmeid ning jätavad taotluse kooskõlastamata juhul, kui taotlejal on PPA ja KAPO lähtuvad piiranguga kehtiv karistus loetletud tegude eest. Seletuskirjas (lk 7) on lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli selgitatud, et see kontroll toimub Eesti karistusregistri ja EL teostamisel asutuste põhimäärustes raamotsuse 2009/315/JSK alusel kehtestatud süüdimõistvate sätestatust. Lisaks viitasime juba eespool, kohtuotsuste kohta info vahetamise süsteemi kaudu. et IKÜM art 2 lg 2 p d lubab julgeoleku Leiame, et sellega on küll kontrolli ulatus arusaadav ja selgelt eesmärgil IKÜM nõudeid mitte kohaldada, piiritletud, kuid samas jääb ebaselgeks, kumb asutus nimetatud kui on vaja kaitsta ja ennetada ähvardavate kontrolli teeb. IKÜM art 5 lõike 1 järgi peab andmesubjektile ohtude eest avalikku julgeolekut. olema arusaadav, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid töötleb. Seetõttu tuleb eelnõus loa kooskõlastajate pädevus selgelt eristada. Lisaks märgime, et lõike 4 punkti 2 sõnastus („...kajastuvad nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis Arvestatud. käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) Eelnõu § 154 lg 4 p-s sõna „andmekogud“ reguleeritud andmekogus“) ei ole täpne, kuna ECRIS-RI ei ole asendatud sõnaga „andmevahetuskanal“. mitte andmekogu, vaid andmevahetuskanal, milles riigid vahetavad kodanike karistusandmed. Samuti tekib punkti 2 osas küsimus, miks käsitletakse vaid EL Arvestatud ja selgitatud. liikmesriikides toimepandud tegusid, aga kolmandad riigid sellesse huviringi ei kuulu? Kas see tähendab, et kui isikut on Nõustume ettepanekuga ja sõnastame § 154 samaväärse teo eest karistatud nt Ukrainas, USA-s või lg 4 p 2 järgmiselt „on karistatud käesoleva Venemaal, siis loa taotluse kooskõlastamisel see takistuseks ei lõike punktis 1 nimetatud samaväärse teo saa? eest välisriigis ja karistusandmed kajastuvad nõukogu raamotsusega 46 Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis järgmiselt: „2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud käsitleb karistusregistrite andmete samaväärse teo eest välisriigis;“. vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) reguleeritud andmevahetuskanalis;“. Selgitame, et nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu, art 7 lg 1 punkti d kohaselt kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele esitatakse kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6 kohaselt päring karistusregistri andmete kohta, edastab nimetatud keskasutus päringu teinud liikmesriigi keskasutusele kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on edastatud kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on kantud karistusregistrisse. Ehk et kui LR-il on konkreetse isiku karistusandmed kolmandas riigis toime pandud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta olemas, siis ta edastab need andmed ka teisele LR- ile. Seetõttu jätame § 154 lg 4 p 2 alles viite raamotsusele. 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45 Arvestatud. pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“. 47 Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine Seletuskirja täiendatud järgmiselt kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise „Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumise eest. Seletuskirjas märgitakse väga üldiselt, et nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga 2019/1148 toodust.“. „soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded, viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse sätetele. 5. Eelnõu lisa 1 ehk rakendusakti kavandi pealkirjaks on Arvestatud. „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“, samas sätestab § 1 aga loetelu piiranguga lõhkeaine Määruse pealkiri sõnastati järgmiselt lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada. Määruse pealkirja „Loetelu piiranguga lõhkeaine ja sisu ei saa pidada kooskõlas olevaks. Juhime tähelepanu, et lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv määruse eelnõu pealkiri peab märksõnaliselt edasi andma isik võib soetada, sisse tuua, omada ja regulatsioonieseme ja olema kooskõlas volitava seaduse kasutada “. asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilised pealkirjad ei väljenda määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis seda eesmärki täidab. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel vastavusse viia. Lisaks palume hinnata, kas ja mil määral on loa andmise tingimusi vaja määruse tasandil kehtestada, arvestades seadusesse kavandatud regulatsiooni. II. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja Normitehnilised muudatused eelnõus ja keelemärkustega ning märkustega mõjude kohta. seletuskirjas sisse viidud. 48 Rahandus- § 15 lg 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) § Arvestatud. ministeerium 15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib „üksnes“1ja säte, mis juurde lisatakse, saab piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse lõikeks 2 . hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata). § 151 Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka Mittearvestatud ja selgitatud. kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks, Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti ja siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga sõnastati järgmiselt „Piiranguga lõhkeaine 2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse lähteainete loetelu ja piiranguga lõhkeaine kavandis on seda kasutatud). lähteaine kasutamise luba“. Kasutusele võeti tekstiosa „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba“, kuna viidatud tekstiosa on muidu pikk ja lohisev. § 151 lg 4 Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud Arvestatud ja selgitatud. lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 154 eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused) kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa Järelevalve Amet edastab piiranguga andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul 49  dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“. Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad ühtlustati. § 151 lg 5 Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹ Arvestatud. lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse Paragrahvi 151 lõige 4 (lõike muudatus) kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. sõnastati järgmiselt: „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Paragrahvi 151 lg-s 4 sätestatu ja määruse kavandi pealkiri ühtlustati. § 152 lg-d Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on Mittearvestatud ja selgitatud. 5 ja 6 sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi Seletuskirjas on § 155 lõike 3 otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda. (järjekorranumber muutunud) kohta toodud selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmete esitamisena, tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui § 155 50  lõikes 3 loetletud tingimused ei ole täidetud. Mittearvestatud ja selgitatud. § 153 lg-d Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³ 2 ja 3 lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon) sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6 kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine sätestatud tingimustele mittevastavus). lähteaine kasutamise loa, kui puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti olemus võib aja möödudes muutuda, kui taotleja loa taotlemise hetkel võis taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus puududa, aja jooksul võib see tekkida ning see ei saa olla loa kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon). Arvestatud. Seletuskiri Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1 täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000 Seletuskirja täiendatud „Juhul kui eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on eralda, kaetakse vajaminev ressurss vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega 51  lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel ning tööjõuressursside ümber jagamisel, riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta võib juhtuda, et mõni teine sügisel. järelevalvevaldkond saab planeeritust vähem tähelepanu.“. Siseministeerium Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu materjalidega ei näe me vajadust sellise kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le. Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3 lahendamiseks allpool. täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks oma pädevusele loa taotleja suhtes enne Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamist taustakontrolli, s.t 52  kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda päringute tegemist eri andmekogudesse, aspekti seletuskirjas rohkem avada. ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid, kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“. § 151 lg 4 Arvestatud. Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta: Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i 1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse § 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati (edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et Järelevalve Amet edastab piiranguga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning 30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja piires kooskõlastavad või jätavad jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei 14 kalendripäeva jooksul dokumentide räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse tähtaja pikendamist, loetakse taotlus Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes kooskõlastatuks vaikimisi.“. oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile. PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli. muutmise eelnõusse. 53 Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha seaduses, mitte määruses. Arvestatud. Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud Eelnõusse lisati KemS-i § 154 lõige 4 ja materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja. taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud. Mittearvestatud ja selgitatud. Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 154 Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada Tehnilise Järelevalve Amet edastab see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt, piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad ning Kaitsepolitseiametile, kes oma nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt: piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata „(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab 14 kalendripäeva jooksul dokumentide piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse laekumise päevast arvates. Kui Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega tähtaja pikendamist, loetakse taotlus pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta. vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on (…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt kasutamise loa menetlusse oma pädevuse piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta kontrollpäringute tegemist 54 ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l dokumente ja lisateavet. praegu õigust teha karistusregistrist isikute kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on (…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus see lahendatud lõhkematerjaliseaduses. teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani tegema isikute taustakontrolli teises EL-i liige: liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste kohta – need karistusandmed on kajastatud 1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26. süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist veebruar 2009, mis käsitleb toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, karistusregistrite andmete vahetamise olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist; liikmesriikidevahelist korraldust. 2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi; Mittearvestatud ja selgitatud. 3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule.“. KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud lähteaine kasutamise loa taotluse karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri taotleja või juriidilisest isikust taotleja arhiiviandmeid. korral on juhatuse liige karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Seega, arhiveeritud karistusregistri andmeid otsuse tegemisel arvesse ei võeta. 55  Arvestatud. Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3 punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk kasutamise loa andmisest, kui PPA või täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152. KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud. § 151 lg 5 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i Arvestatud. § 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud 1 rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. KemS-i § 15 lõige 4 (numeratsiooni Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse muutus) sõnastati järgmiselt: KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole. „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Rakendusakti kavandi preambulisse on lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 4. 3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga § 152 lg 5 lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest Mittearvestatud ja selgitatud. keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest § 155 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- 56 või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo, piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on karistusi. TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3 kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see seaduses sätestatud tingimusest. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse Mittearvestatud ja selgitatud. ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO. Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja KAPO teevad muu hulgas isikute kohta punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4 kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad või jätavad põhjendatul juhtudel 57  lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või kooskõlastamata oma pädevuse piires, KAPO arhiivi kantud andmeid. Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute kohta kontrollpäringute tegemist karistusregistris. TTJA-l puudub alus isikute karistusregistri andmeid kontrollida. § 153 lg 1 Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga Arvestatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1). lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui Süüdistuse osa on eemaldatud. ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS § 152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu, et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud, järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära), taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“. Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua. 58  Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt isikut karistatakse vastava süüteo eest. Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et isikule on süüdistus esitatud. Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, § 45 sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. (kehtiv Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse seadus) (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1 kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise täiendati sõnaga „soetamise“. nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Eraldi koosseisu lisamist piiranguga Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4 lõhkeaine lähteaine kasutamise loata kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja tegemine katab ka soetamise. Viidatud Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks, lähteaine kasutamise ilma sellekohase sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks loata. kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest? Tarbijakaitse ja KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine Tehnilise Järelevalve lähteaine kasutamise loa taotlemine § 151 lg 4 Arvestatud. Amet (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 59  tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest 20 tööpäeva on peaaegu sama mis arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei 30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga vastavad parandused tehti ka seletuskirja. lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks. Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva 30 päevaga. Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa 2 § 15 lg 3 andmine ja andmisest keeldumine (3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral Selgitatud. tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele. esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed, Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist oli esialgses eelnõu versioonis. Kui tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele? huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See tähendab lasta vajaduse korral neil ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, teha lisatervisekontroll. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. 2 § 15 lg 4 (4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või Selgitatud. kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10 kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse lähteaine käitlejatel, antud juhul kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna 60 kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt mudelismi kiirendusvõistlustel kohal kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast tervisetõend on sobilik? tervisetõendit ja ta peab selle taotlema. Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue. juhiluba, siis see on ka ok? Õigusselguse huvides sätet (uus Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise numeratsioon: § 153 lõige 2) muudeti. tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole. Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97 lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1- alamkategooria mootorsõiduki ja BE- kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning 61  trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, et ta saaks seda Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i § 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis tervisekontrolli, hinnatakse esitatud tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. § 153 lg 4 62  § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa Selgitatud. peatamine ja kehtetuks tunnistamine See tähendab, et TTJA peab viibima (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine omaja otsustab selle hävitada, lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga mitte võõrandada. lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures? Määrus Määruse kavand: Arvestatud ja selgitatud. Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel. Arvestades viimaseid muudatusi, Õige on ’lõike 5’ alusel. viidatakse määruse preambulis lõikele 4 (numeratsioon muutus), kuna § 151 lõigete järjestus muutus. Selgitatud. § 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete loetelu ja tingimused Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontrolli nõuded (1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine kehtestatakse eelnõu §-s 153. lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed: 63 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number; 2) kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) tervisetõend; 5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused; 9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja kasutatakse; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise ajakava; 11) riigilõivu tasumist tõendav dokument. 64  Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel. Majandus ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning parimate seire- ja kontrollitavade käsitleva teabe arvesse võtmist, et vähendada süsteemi rikke ohtu; käitisesse paigaldatud seadmete vananemist ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist; käitise seadmete loetelu, seadmete seisundi seiret ja kontrollimise strateegiat ja metoodikat; sobivaid järelmeetmeid ja vajalikke vastumeetmeid;“; 2) paragrahvi 3 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „puudujääke;“ tekstiosaga „menetlused võiksid hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud asjakohased näitajad;“; 3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) asjaomaseid aruande koostamises osalevate organisatsioonide nimetusi.“; 4) määruse 2. peatükis asendatakse läbivalt sõna „inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes. Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas Kantsler 1  Riigikantselei 21.07.2025 nr 2-2/2738-1 Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitan Vabariigi Valitsuse istungile kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri koos lisadega; 3) eelnõu selgitav sisukokkuvõte. Maris Raudsepp +372 5360 1318, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu selgitav kokkuvõte Muudatustega täiendatakse kemikaaliseaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (SEVESO III) nõuded. Euroopa Komisjon algatas 2020. aastal Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel, leides, et Eesti ei ole täielikult ja korrektselt üle võtnud teatud SEVESO III direktiivi sätteid. Rikkumismenetluse raames tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks täpsustatakse eelnõuga erinevaid nõudeid, mis on kehtestatud ohtlikele ettevõtetele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele. Eelkõige täpsustatakse nimetatud ettevõtete koostöö ja teavitamise kohustusi. Samuti kirjutatakse senisest põhjalikumalt lahti Päästeameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded seoses ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete järelevalvega. Lisaks tehakse eelnõus mõningaid normitehnilisi muudatusi, mille eesmärk on suurendada õigusselgust ja parandada seaduse loetavust. 1  EELNÕU 11.07.2025 Kemikaaliseaduse muutmise seadus Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse sõnad „avalikkuse teavitamisel“ tekstiosaga „, et teavitada avalikkust ja õnnetuse mõju piirkonda jäävaid juriidilisi isikuid ning edastada Päästeametile teavet ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks“; 2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käitaja võtab pärast suurõnnetuse toimumist kasutusele vajalikud heastavad meetmed, mille eesmärk on inimeste tervise, keskkonna ja vara taastamine seisundisse, mis valitses enne suurõnnetuse toimumist.“; 3) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Dokumendid esitatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu.“; 4) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab käitaja viivitamata õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute õnnetusest teavitamise.“; 5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Taotluse korral avalikustab pädev asutus talle käesoleva seaduse alusel esitatud teabe keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu.“; 7) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) koguda pärast õnnetuse toimumist koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga teavet, mis on vajalik toimunud õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisega seotud aspektide analüüsimiseks.“; 8) paragrahvi 35 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses: „5) esitada Euroopa Komisjonile iga nelja aasta järel aruanne selle kohta, kuidas on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37); 1 6) koguda pärast õnnetuse toimumist koostöös Päästeametiga teavet, mis on vajalik toimunud õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisega seotud aspektide analüüsimiseks; 7) tagada, et käitaja võtab pärast suurõnnetuse toimumist kasutusele vajalikud kiireloomulised meetmed õnnetusele reageerimiseks, eelkõige käitaja ohutusaruandes ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis kajastatud tegevused, samuti asjakohased keskmise ja pikaajalise mõjuga meetmed õnnetuse mõju leevendamiseks ja samalaadse õnnetuse kordumise vältimiseks. 8) tagada, et käitaja võtab pärast suurõnnetuse toimumist kasutusele vajalikud heastavad meetmed, mille eesmärk on inimeste tervise, keskkonna ja vara taastamine seisundisse, mis valitses enne suurõnnetuse toimumist.“; 9) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine kolmandast riigist sissetoomise nõuete täitmist.“; 10) paragrahvi 40 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37)“; 11) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tegemise,“ tekstiosaga „soetamise,“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … …. 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …. 2025 2  11.07.2025 Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eesmärk on täpsustada kemikaaliseaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL1 (edaspidi Seveso III direktiiv). Täpsustustega kõrvaldatakse Eesti õigusest need puudujäägid Seveso III direktiivi ülevõtmisega seoses, millele Euroopa Komisjon on tähelepanu juhtinud rikkumismenetluses nr (2020)2117. Euroopa Komisjoni sellekohane põhjendatud arvamus on toodud käesoleva seletuskirja lisas nr 3 (asutusesiseseks kasutamiseks). Lisaks tehakse eelnõus normitehnilisi muudatusi, mille eesmärk on suurendada õigusselgust ja parandada seaduse loetavust. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete halduskoormus väheneb, kuna kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt. Lisaks vähendab ettevõtete halduskoormust riiklik sireenisüsteem, mistõttu ei pea käitajad ise looma või ülal pidama kalleid paralleelsüsteeme piirkondades, kus riiklik sireenisüsteem juba toimib. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (töösuhe lõpetatud), sama osakonna toote ohutuse nõunik Risto Jõgi ([email protected]) ja tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp ([email protected]). Eelnõu kohta tegid õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunikud Ave Henberg (töösuhe lõpetatud), Ragnar Kass ([email protected]) ja Käddi Tammiku ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 2025. aasta 1. septembril jõustuvat redaktsiooni (RT I, 02.01.2025, 34). Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta 1 2. Seaduse eesmärk Enne eelnõu väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Kemikaaliseaduses täpsustatakse õigusselguse huvides peamiselt Seveso III direktiivi varem üle võetud sätteid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse kemikaaliseadust. Muudatustega täiendatakse kemikaaliseaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (Seveso III direktiiv) nõuded. Euroopa Komisjon algatas 2020. aastal Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel, leides, et Eesti ei ole täielikult ja korrektselt üle võtnud teatud Seveso III direktiivi sätteid. Rikkumismenetluses tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks täpsustatakse eelnõuga nõudeid, mis on kehtestatud ohtlike ettevõtete (OE) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (SOE) käitajatele. Lisaks tehakse eelnõus mõningaid normitehnilisi muudatusi, mille eesmärk on suurendada õigusselgust ja parandada seaduse loetavust. Eelnõu punkt 1 – ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustused tõenäolise doominoefekti korral (kemikaaliseaduse § 22 lõige 4) Muudatus tuleneb Euroopa Komisjoni etteheitest Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117), mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse. Komisjon leidis, et Eesti ei ole täielikult üle võtnud direktiivi artikli 9 lõike 3 punkti b nõudeid. Selle etteheite kõrvaldamiseks täiendatakse kemikaaliseaduse § 22 lõiget 4, millega täpsustatakse ohtlike ettevõtete (OE) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (SOE) käitajate koostöökohustusi doominoefekti korral. Kehtiva õiguse kohaselt peavad OE-de ja SOE-de käitajad võimaliku doominoefekti korral vahetama asjakohast teavet ning tegema koostööd avalikkuse teavitamisel. Direktiivi artikli 9 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb lisaks tagada, et doominoefektist mõjutatud ettevõtjad:  teavitavad ka lähikonnas asuvaid ettevõtjaid, mis ei kuulu Seveso III direktiivi reguleerimisalasse;  teevad koostööd selleks, et edastada vastav info pädevale asutusele, kes vastutab ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamise eest (Eestis on see Päästeamet). 2 Kuna kehtiv kemikaaliseadus ei too piisavalt selgelt esile kohustust teavitada naabruses paiknevaid tegevuskohti, mis ei ole ise OE ega SOE, ega ka kohustust teha koostööd võimaliku doominoefekti kohta käiva teabe edastamiseks Päästeametile, siis täpsustatakse seda seadusemuudatusega. Muudatuse tulemusena peavad OE-de ja SOE-de käitajad:  doominoefekti korral tegema koostööd lisaks avalikkuse teavitamisele ka õnnetuse mõju piirkonda jäävate juriidiliste isikute teavitamiseks (s.o naabruses paiknevad tegevuskohad, mis ei kuulu Seveso III direktiivi reguleerimisalasse);  tegema omavahel koostööd, et tõenäolise doominoefektiga seotud info jõuaks Päästeametile, et viimane saaks koostada A-kategooria SOE-dele ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani. Muudetav säte reguleerib OE-de ja SOE-de käitajate omavahelist koostööd, aga mitte teavitamist ennast. Pädevate asutuste teavitamise kohustus tuleneb kehtivatest normidest, mistõttu teavitamisega seoses muudatusi ette ei nähta:  kemikaaliseaduse § 22 lõige 2 – dokumentide esitamine;  kemikaaliseaduse § 23 lõige 2 – dokumentide kooskõlastamine;  kemikaaliseaduse § 23 lõige 8 – volitusnorm dokumentide sisunõuete kehtestamiseks. Täpsemad dokumentide nõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“, sealhulgas doominoefektiga seoses2:  määruse § 1 lõike 1 punkt 8 – teabelehe nõuded,  määruse § 2 punkt 3 – riskianalüüsi sisu,  määruse § 4 lõike 3 punkt 3 – ohutusaruande nõuded. Kõik need dokumendid tuleb kemikaaliseaduse kohaselt enne kooskõlastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA), kes kooskõlastab dokumendid koostöös Päästeametiga. Nii on tagatud, et doominoefektiga seotud info jõuab Päästeametile. Eelnõu punkt 2 – ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustus võtta pärast suurõnnetuse toimumist kasutusele vajalikud heastavad meetmed (kemikaaliseaduse § 22 lõige 61) Muudatus on tingitud Seveso III direktiivi artikli 17 punktist c, mis kohustab liikmesriike kehtestama oma õiguses nõude, et suurõnnetuse põhjustanud käitaja peab võtma tarvitusele kõik vajaliku kahju heastamiseks. Lisatav kemikaaliseaduse § 22 lõige 61 näeb ette, et käitaja peab võtma pärast suurõnnetuse toimumist kasutusele vajalikud heastavad meetmed, mille eesmärk on inimeste tervise, keskkonna ja vara taastamine seisundisse, mis valitses enne suurõnnetuse toimumist. Heastavad meetmed tagavad, et ettevõtja ei piirduks suurõnnetusjärgses tegevuses vaid rahalise vastutuse kandmisega, vaid astuks ka sisulisi ja praktilisi samme olukorra taastamiseks ning sarnaste juhtumite ärahoidmiseks tulevikus. Pikemalt „heastavatest meetmetest“ vt käesoleva seletuskirja eelnõu terminoloogia punktis. 2 RT I, 04.06.2021, 19 3 Eelnõu punkt 3 – ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustus esitada dokumente riikliku infosüsteemi kaudu (kemikaaliseaduse § 23 lõige 3) Muudatus ei tulene Seveso III direktiivi rikkumismenetlusest, vaid on seotud riigihalduse tõhustamisega ja halduskoormuse vähendamisega nii ettevõtjate kui ka riigiasutuste jaoks. Muudatusega täpsustatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 3 teist lauset, nähes ette, et kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid tuleb esitada elektroonilisel kujul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi (JVIS) kaudu. See muudatus muudab dokumendihalduse ühtsemaks ja läbipaistvamaks ning loob paremad eeldused andmete ajakohastamiseks ja haldamiseks. Vastavalt kemikaaliseaduse § 26 lõikele 2 ei ole kemikaaliseaduse kohane luba nõutav, kui ohtlikku kemikaali käideldakse tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloa alusel. Seega ei kohaldata JVIS-i kasutamise kohustust juhtudel, kus OE või SOE käitaja taotleb tegevusluba keskkonnakompleksloa alusel tööstusheite seaduse kohaselt. Sellistel juhtudel esitatakse kemikaaliseaduse alusel nõutud andmed kompleksloa taotluse lisana keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Kehtiva erandi eesmärk on vältida olukorda, kus ettevõtjad peavad esitama sisuliselt identsed andmed kahte riiklikku andmekogusse, mis suurendaks halduskoormust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb nõutud dokumendid esitada eelistatult elektrooniliselt. Kemikaaliseaduse 3. peatüki alusel on OE-de ja SOE-de käitajatel juba praegu võimalik dokumente esitada JVIS-i kaudu. Infosüsteemi kasutamine võimaldab TTJA-l ja Päästeametil menetleda dokumente ühes keskkonnas, neid vajadusel tagasi lükata, parandusi küsida ning kooskõlastusi anda. Muudatuse tulemusena paraneb dokumentide menetlemise läbipaistvus ja jälgitavus, kuna süsteem annab nii ettevõtjale kui ka menetlejale reaalajas ülevaate iga dokumendi menetlusetapist. Samuti vähendab muudatus ettevõtjate ajakulu – infosüsteem võimaldab kord esitatud andmeid uuesti kasutada ja vajaduse korral muuta või täiendada, ilma et kogu dokumentatsioon tuleks uuesti sisestada. Lisaks saadab süsteem tähtpäeva saabumisel automaatselt teavituse, et juhatada ettevõtjat vajalikke dokumente läbi vaatama ja uuendama. Eelnõu punkt 4 – ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustus teavitada juhtunud õnnetusest (kemikaaliseaduse § 24 lõige 2) Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega. Muudetakse § 24 lõiget 2 nii, et ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab käitaja õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute viivitamatu teavitamise õnnetusest. Kemikaaliseaduse § 24 lõike 2 muudatus on tingitud asjaolust, et ka riiklikul tasandil on olemas tõhus süsteem avalikkuse teavitamiseks ning seda on asjakohane kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse viivitamatu ohuteate edastamiseks sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada ka EE-alarmi võimalust saata ohu raadiuses olevatele inimestele tekstisõnumeid (SMS-teavitus). Kui ka OE-des ja SOE-des on juba kasutusel sireenisüsteemid või muud teavitamise viisid, tekib nendes piirkondades olukord, kus kasutusel on mitu paralleelset süsteemi (riiklik ja ettevõtjate oma). Muudatuse eesmärk on täpsustada OE ja SOE käitaja praegu kehtivat 4 kohustust õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute teavitamine, kes jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt jääksid piirkondades, kus riik sireenid paigaldab, OE-de ja SOE-de olemasolevad sireenisüsteemid vajadusel riiklike süsteemidega paralleelselt kasutusele (Päästeamet lepib kokku täpse korralduse ohu tekkimise puhuks). On ka selliseid OE-sid ja SOE-sid, kus sireene kasutusel ei ole (kasutatakse muid teavitamise viise, nt helistamine, SMS jms), kuid mille piirkonda on planeeritud riiklikud sireenisüsteemid. Seetõttu pakutakse välja lahendus näha kemikaaliseaduses ette praeguse otsese teavitamiskohustuse asemel teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui teavitus on vaja edastada näiteks helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtja sireenisüsteemi kui ka riikliku sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks. Sisuliselt tähendab sõna „korraldamine“ järgmisi olukordi: a) sireenid on olemas OE või SOE territooriumil: õnnetuse korral helistab 112, käivitab vajadusel sireenid, edasised tegevused; b) sireene ei ole olemas OE või SOE territooriumil: helistab 112, Päästeamet käivitab vajadusel sireenid, edasised tegevused; c) sireene ei ole olemas ei OE ega SOE territooriumil ega selle lähistel: helistab 112 ja käivitab enda loodud teavitussüsteemi (nt sõidab jalgratta või autoga ümbruskonda läbi, helistab naabruses elavate inimeste varem kogutud telefoninumbritele (või saadab sõnumi), edasised tegevused. OE-des ja SOE-des, mille lähedale või mille territooriumile riik sireenid paigaldab, saab riiklikke sireene tulevikus kasutada õnnetuse korral inimeste teavitamiseks. Oluline on märkida, et ettevõtja ei saa ise riiklikke sireene käivitada ega EE-alarmi sõnumit välja saata, vaid OE või SOE käitaja saab korraldada ohuteavituse käivitamise, sõlmides vastavad kokkulepped Päästeameti ja Häirekeskusega. See tähendab, et õnnetuse korral peavad OE ja SOE käitaja olema suutelised reageerima kiirelt sündmusele ning tagama territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse teavitamise. OE ja SOE käitaja edastatava info alusel teeb juhtiv asutus lähtuvalt ohuhinnangust avalikkuse teavitamise otsuse ning valib õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise viisi, milleks võib olla näiteks riikliku sireeni käivitamine ja/või EE-alarmi sõnumi saatmine. Juhul, kui OE ja SOE ei jää riiklike sireenide piirkonda, jääb OE ja SOE käitaja kohustuseks korraldada ohustatud isikute teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajadusel sireenide paigaldamine). Üheks lahenduseks võib olla ka EE-alarmi sõnumi saatmine Häirekeskuse ja/või Päästeameti poolt. Samas peab OE ja SOE käitaja suutma korraldada esmase ohuteavituse oma territooriumil, samuti ei saa OE ega SOE käitaja eeldada, et riik tagab riikliku sireeni ka nende piirkonnas. Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust, kuid oluline on, et igas sellises OE-s või SOE-s oleks võimaliku õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokku lepitud ning toimiks vajaduse korral tõrgeteta ja koordineeritult riikliku teavitussüsteemiga. Kemikaaliseaduse § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks. Sellise õppuse käigus tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada avalikkuse teavitamist (kui ettevõttes on kasutusel enda sireenisüsteem, katsetada ka seda) sõltuvalt sellest, mis stsenaarium õppuse käigus läbi mängitakse. See tähendab, et alati ei pruugi õppusel läbimängitav stsenaarium eeldada avalikkuse teavitamist. Võib juhtuda, et kontrollitakse muude ülesannetega hakkama saamist. 5 Eelnõu punkt 5 – teabe avalikustamine (kemikaaliseaduse § 24) Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni etteheitega seoses Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega. Eestile on ette heidetud, et direktiivi artikli 14 lõike 2 punkti c nõuet ei ole täielikult üle võetud. Nimetatud säte näeb ette, et liikmesriigid peavad tegema ohtlike ainete loetelu üldsusele kättesaadavaks taotluse alusel. Loetelu võib jätta osaliselt või täielikult avalikustamata vaid juhul, kui esinevad põhjused, mis on sätestatud keskkonnateabele juurdepääsu käsitleva direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 43. Viidatud põhjendused on üle võetud Seveso III direktiivi artikliga 22, kus lõike 3 kohaselt võib ettevõtja taotleda, et ohtlike ainete loetelu ei avalikustataks, kui esinevad direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 nimetatud alused (nt riiklik julgeolek või ärisaladus). Samas jääb lõplik otsus pädeva asutuse teha ning selle aluseks on riigisisesed õigusaktid. Isegi juhul, kui ettevõtja pole sellist taotlust esitanud, võib pädev asutus siiski otsustada jätta loetelu osaliselt või täielikult avalikustamata, kui see on põhjendatud. Eesti on seni väitnud, et need kohustused on üle võetud kemikaaliseaduse § 24 lõikega 3, mis näeb ette, et käitaja peab taotluse korral avaldama käitises käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu. Eesti ametiasutused on selgitanud, et arvestades kehtivat geopoliitilist olukorda ja riigi julgeolekuhuve, ei avalikustata põhimõtteliselt kemikaalide koguseid. Euroopa Komisjon sellise tõlgendusega ei nõustunud. Komisjoni hinnangul ei ole ainult ainete loetlemine piisav – loetelu peab sisaldama ka ohtlike ainete tunnusandmeid (sh keemiline nimetus, Chemical Abstracts Service’i registreerimisnumber ehk CAS-number jne) ning nende maksimaalset võimalikku kogust ettevõttes, nagu on sätestatud Seveso III direktiivi II lisa punkti 3 alapunkti c alapunktis i. Lisaks rõhutas komisjon, et loetelu avalikustamisest keeldumine peab olema põhjendatud juhtumipõhiselt, mitte üldreeglina. Seadusemuudatusega täpsustatakse kemikaaliseadust nii, et oleks selgelt sätestatud riigiasutuste kohustus teha üldsusele kättesaadavaks muu hulgas A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete (SOE-de) käitajatelt saadud teave, mis on esitatud avaliku ülesande täitmise käigus kemikaaliseaduse alusel. Sealhulgas on ka teave, mis käsitleb ohtlike kemikaalide tunnusandmeid (nt CAS-numbrid) ja nende maksimaalseid võimalikke koguseid. Need andmed on juba praegu sätestatud majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18, mille § 1 lõike 1 punkt 4 käsitleb teabelehe sisu ning § 4 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3 ohutusaruande sisu4. Ehkki rikkumismenetluses heidetakse Eestile ette eelkõige kemikaalide loetelu ja koguste avalikustamata jätmist, täpsustatakse seaduses ka muu teabe, sh ohutusaruande avalikustamise kohustust. Seveso III direktiivi artikli 14 lõike 2 punkt b sätestab, et üldsusele tuleb kättesaadavaks teha kogu ohutusaruanne, mitte ainult selle üksikud osad. Seadusemuudatuse järel viidatakse edaspidi teabe avalikustamisel otseselt keskkonnaseadustiku üldosa seadusele, mis reguleerib olukordi, millal võib teabe väljastamisest keelduda, näiteks riikliku julgeoleku või ärisaladuse kaitse huvides. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et selliseid keeldumisi saab põhjendada üksnes juhtumipõhiselt ning 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta 4 RT I, 04.06.2021, 19 6 vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud alustele, mis on Eestis üle võetud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-ga 24. Muu hulgas selgitame, et igaühel on õigus küsida riigiasutuselt avalikku teavet, esitades selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel või teabenõude avaliku teabe seaduse või muu seaduse alusel. Igasugune teave avalikustatakse nendes seadustes sätestatud korras. Eelnõu punkt 6 – käitamisloa avalikustamine (kemikaaliseaduse § 31 lõige 2) Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega. Tegemist on normitehnilise muudatusega, millega ühtlustatakse viide TTJA infosüsteemile. Kehtiv kemikaaliseaduse § 31 lõige 2 ütleb, et „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks seadme ohutuse seaduse alusel asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemi vahendusel“. Muudatusega täpsustatakse, et mõeldud on seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi. Samamoodi viidatakse infosüsteemile ka kemikaaliseaduse § 23 lõike 3 muudatuses, viitamine nimetatud infosüsteemile ühtlustatakse. Tegemist on sama infosüsteemiga, mille kaudu OE-de ja SOE-de käitajad esitavad oma dokumente riigile ja mille kaudu ettevõtjad taotlevad endale käitamisluba (kemikaaliseaduse § 27 lõige 6). Käitamisloa avalikustamisega ei avalikustata isikuandmeid. Eelnõu punkt 7 – Päästeameti pädevus õnnetuse tekkepõhjuste tuvastamiseks (kemikaaliseaduse § 34) Täpsustus on seotud Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega, kus Euroopa Komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õiguses ei ole selgelt sätestatud, milliste ametite ülesanne see on. Lisatav kemikaaliseaduse § 34 punkt 7 täpsustab, et Päästeametil on pädevus teha kindlaks igakülgsed õnnetuse tekke asjaolud. Muudatusega öeldakse kemikaaliseaduses edaspidi sõnaselgelt, et õnnetuse tekkepõhjuste analüüsi pädevus on nii Päästeametil kui ka TTJA-l. Pikemalt „õnnetuse tehnilise, organisatsioonilise ja juhtimisega seotud aspektide analüüsimisest“ vt käesoleva seletuskirja eelnõu terminoloogia punktis. Eelnõu punkt 8 – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus õnnetuse korral (kemikaaliseaduse § 35) Kemikaaliseaduse § 35 täiendatakse nelja uue punktiga, mille eesmärk on täiendada pädevate asutuste kohustusi suurõnnetusjärgses tegevuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/18/EL (Seveso III direktiiv). Lisatav kemikaaliseaduse § 35 punkt 5 ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega, vaid loob õigusselguse kehtiva õiguse rakendamisel. Seveso III direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik esitama Euroopa Komisjonile aruande direktiivi rakendamise kohta 30. septembriks 2019 ja seejärel iga nelja aasta järel. Kehtivas 7 kemikaaliseaduses ei ole aga sätestatud, milline järelevalveasutus selliseid aruandeid komisjonile esitab. Praktikas on aruandlust senimaani teinud ja aruande esitanud nii TTJA kui ka Päästeamet. Näiteks on Päästeamet esitanud aruande 2012. aastal (periood 2009–2011), 2015. aastal (periood 2012–2014) ja 2019. aastal (periood 2015–2022) ning kaasanud aruande koostamisse TTJA. 2023. aastal (periood 2019–2022) esitas aruande TTJA ning aruande koostamisse kaasati Päästeamet. Kavandatava muudatusega määratakse edaspidi TTJA ametlikult asutuseks, kes vastutab Seveso III direktiivi aruannete Euroopa Komisjonile edastamise eest. Samas säilib senine koostöömudel – aruande koostamisel osalevad jätkuvalt nii TTJA kui ka Päästeamet, seega muudatus ei muuda praegust töökorraldust, vaid muudab selle õiguslikult veel selgemaks. Kemikaaliseaduse § 35 punkti 6 lisamine täpsustab TTJA pädevust selgitada välja suurõnnetuse tekkepõhjused. Muudatus on seotud Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega, mille käigus on Euroopa Komisjon juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti õigus ei sätesta selgelt, millised ametiasutused vastutavad õnnetuse põhjuste analüüsi eest. Muudatusega sätestatakse selgelt, et nii TTJA kui ka Päästeamet on pädevad uurima suurõnnetuste tehnilisi, organisatsioonilisi ja juhtimisega seotud aspekte. See aitab tagada vastavuse direktiivi nõuetele ja võimaldab süsteemsemat suurõnnetusejärgset tegevust. Pikemalt „õnnetuse tehnilise, organisatsioonilise ja juhtimisega seotud aspektide analüüsimisest“ vt käesoleva seletuskirja eelnõu terminoloogia punktis. Lisatav kemikaaliseaduse § 35 punkt 7 näeb ette, et TTJA peab tagama oma pädevuse piires vajalike meetmete rakendamise pärast suurõnnetust: nii kiireloomuliste, keskmise mõjuga kui ka pikaajalise mõjuga. Muudatus tuleneb Seveso III direktiivi rikkumismenetlusest, mille käigus osutas Euroopa Komisjon, et Eesti õigus näeb kriisi korral ette toetavad meetmed, kuid puudub siduv riigisisene kohustus rakendada põhimeetmeid. Säilib senine koostöömudel – kriisi korral vahetavad TTJA ja Päästeamet omavahel informatsiooni ja tegutsevad vastavalt oma pädevusele, seega muudatus ei muuda praegust töökorraldust, vaid muudab selle õiguslikult selgemaks. Muu hulgas selgitame, et Päästeamet tegutseb vastavalt päästeseadusele. Päästeameti ülesanne on päästetöö tegemine, kus päästetöö on päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused. See tähendab, et Päästeamet rakendab ja tagab kiireloomulised meetmed juba sündmuse ajal oma pädevuse piires. Direktiivi artikli 17 punkt a kohustab liikmesriike tagama, et pädevad asutused võtavad pärast suurõnnetust kõik vajalikud meetmed. Kiireloomulised meetmed on näiteks hädaolukorra lahendamise plaanis või ohutusaruandes kirjeldatud tegevused, nagu evakuatsioon, alarmi käivitamine ning koostöö teiste ametiasutuste ja ohtlike ettevõtete käitajatega. Keskmise mõjuga meetmed hõlmavad näiteks saasteproovide võtmist, avalikkuse teavitamist ja keskkonnaseisundi hindamist. Pikaajalise mõjuga meetmed on mõeldud õnnetuse põhjuste analüüsiks ja edasiste riskide maandamiseks, sealhulgas ettevõtja tegevuse ümberkorraldamiseks. 8 Sõnad „kiireloomuline“, „keskmine“ ja „pikaajaline“ ei tähenda ilmtingimata ajalist järjestust – näiteks võib keskmise mõjuga meetmete rakendamise käigus tekkida vajadus täiendavate kiireloomuliste meetmete järele. Pikemalt „kiireloomulistest“, „keskmistest“ ja „pikaajalistest“ meetmetest vt käesoleva seletuskirja eelnõu terminoloogia punktis. Lisatav kemikaaliseaduse § 35 punkt 8 sätestab, et TTJA on pädev asutus, kes tagab, et pärast suurõnnetuse toimumist rakendatakse kõik vajalikud heastavad meetmed. Muudatus on tingitud Seveso III direktiivi artikli 17 punktist c, mis kohustab liikmesriike kehtestama oma õiguses nõude, et suurõnnetuse põhjustanud käitaja peab võtma tarvitusele kõik vajaliku kahju heastamiseks. Kuigi kehtivas kemikaaliseaduses on juba sätestatud käitaja vastutuskindlustuse nõue (§ 25), ei ole seni seaduses selgelt kindlaks määratud, milline ametiasutus tagab vajadusel heastavate meetmete tegeliku rakendamise pärast suurõnnetust. Kavandatav muudatus määrab TTJA ametlikult vastutavaks asutuseks, kelle ülesandeks on kontrollida ja tagada, et käitaja võtab tarvitusele kõik vajalikud heastavad meetmed. Kemikaaliseaduse § 25 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal olema vastutuskindlustus, mis katab kolmandatele isikutele tekitatud õigusvastase ja lepinguvälise kahju, sealhulgas otsese varalise kahju ning tervisekahjustuse, kehavigastuse ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu. Vastutuskindlustus peab olema piisavalt suur – vähemalt 400 000 eurot – ning kindlustusjuhtumina käsitletakse ootamatut sündmust, mis on seotud kemikaali omadustega ja mille eest käitaja vastutab. Samas on seaduses ka selgelt nimetatud kahjujuhtumid, millele kindlustus ei laiene (nt kahju keskkonnale, mis ei ole seotud esmaste päästetöödega). Eeltoodust tulenevalt on kehtivas õiguses olemas rahaline mehhanism teatud liiki kahju hüvitamiseks, kuid muudatusega luuakse seadusega ka selge institutsionaalne vastutus: TTJA roll on tagada, et käitaja ei piirdu vaid kindlustuslepingu omamisega, vaid rakendab ka tegelikke ja sisulisi heastavaid meetmeid, sealhulgas näiteks keskkonna taastamine, elukeskkonna ohutuse taastamine või kahjustatud vara parandamine. Pikemalt „heastavatest“ meetmetest vt käesoleva seletuskirja eelnõu terminoloogia punktis. Eelnõu punkt 9 – Maksu- ja Tolliameti osalemine riiklikus järelevalves (kemikaaliseaduse § 38 lõige 8) Täiendatakse kemikaaliseaduse § 38 lõiget 8 punktiga 5, milles täpsustatakse, et Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) osaleb riikliku järelevalve tegemises muu hulgas määruse (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine kolmandast riigist sisseveol. Seega on edaspidi kemikaaliseaduses sõnaselgelt ette nähtud, milline amet teeb määrusega (EL) 2019/1148 hõlmatud ainete ja segude sisseveole kehtestatud nõuete kontrolli. Määruse (EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 12 kohaselt on piiranguga lõhkeaine lähteaine „I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sh segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära“. 9 Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on sissetoomine „kas teisest liikmesriigist või kolmandast riigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 määratletud tolliprotseduuri, sealhulgas transiidiprotseduuri alusel aine toomine liikmesriigi territooriumile, olenemata selle sihtpunktist liidus“. Viidatud määruse (EL) nr 952/20135 tolliprotseduurid on selle määruse artikli 5 punkti 16 kohaselt: a) vabasse ringlusesse lubamine, b) eriprotseduurid, c) eksport. Sama määruse artikli 210 kohaselt on eriprotseduurideks: a) transiit, mille alla kuulub välis- ja sisetransiit, b) ladustamine, mille alla kuulub tolliladustamine ja vabatsoonid, c) erikasutus, mille alla kuulub ajutine import ja lõppkasutus, d) töötlemine, mille alla kuulub sees- ja välistöötlemine. Eestis reguleerib tolliga seotud protseduure tolliseadus. Tolliseaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded ulatuses, milles need ei ole reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega, ning tollijärelevalve meetmed ja vastutus tollialaste õigusaktide rikkumise eest. Tolliseaduses kasutusel olevad terminid on samad mis määruse (EL) nr 952/2013 terminid. Piiranguga lõhkeaine lähteainet, mille kontsentratsioon ületab I lisas sätestatud piirmäära, ei tohi soetada, sisse tuua, omada ega kasutada isikud, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, ehk määruse (EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses „üldsuse hulka kuuluvad isikud“. Määrus näeb siin küll ette erandid, kuid Eesti ei ole neid kasutanud. Esimene erand on seotud liikmesriigis kehtestatud loamenetlusega. Nimelt, määruse (EL) nr 2019/1148 artikli 5 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kehtestada loamenetluse teatud ainete, näiteks 15–40 massiprotsendiga väävelhappe „üldsuse hulka kuuluvale isikule“ kättesaadavaks tegemiseks. Eesti ei ole sellist loamenetlust loonud, mistõttu mitte ükski „üldsuse hulka kuuluv isik“ ei või selliseid aineid Eestis soetada, sisse tuua, omada ega kasutada.6, 7 Teine erand on seotud mõne teise liikmesriigi väljastatud loa tunnustamisega. Nimelt, määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõige 7 sätestab, et „liikmesriik võib tunnustada lubasid, mis on väljastatud teiste liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel“. See tähendab, et EL-i õigus jätab igale liikmesriigile otsustusvabaduse, kas ja kuidas ta teiste riikide väljastatud lubasid oma territooriumil tunnustab. Nagu eelmises lõigus öeldud, ei ole Eesti „üldsuse hulka kuuluvatele isikutele“ loamenetlust kehtestanud ega ole sellest lähtuvalt ette näinud ka teiste liikmesriikide vastavasisuliste lubade tunnustamist. Seega ei kemikaaliseadus ega selle alamaktid ei reguleeri teistest EL-i liikmesriikidest pärit lubade tunnustamist. Seetõttu kehtivad Eestis „üldsuse hulka 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik 6 Vastavalt määrusele (EL) 219/1148 tuleb loamenetlus kõne alla siiski üksnes „üldsuse hulka kuuluvate isikutega“ seoses, sest isikud, kes on „professionaalsed kasutajad“ või määruse mõistes „ettevõtjad“, kes tegelevad kaubanduslikul eesmärgil edasimüügiga, ei pea luba omama ja võivad vabalt vastavat ainet käidelda. 7 Põhjendust, miks loamenetlust nn tavatarbijatele ette ei nähtud, vt 2015. a kemikaaliseaduse eelnõu (72 SE) seletuskirjast, lk 10-11. 10 kuuluvatele isikutele“ määruses sätestatud piirmäärad: näiteks, kui väävelhappe kontsentratsioon ületab 15 massiprotsenti, ei tohi seda Eestis „üldsuse hulka kuuluvale isikule“ kättesaadavaks teha ega sisse tuua, ta ei tohi seda omada ega kasutada, seda isegi juhul, kui selline väävelhape on loa alusel lubatud ja ostetud mõnes teises EL-i liikmesriigis. Kui MTA-l tekib järelevalve käigus kahtlus, et „üldsuse hulka kuuluv isik“ toob Eestisse piiranguga lõhkeaine lähteainet määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud piirmäärast suuremas kontsentratsioonis, peatab MTA vastava kauba impordiprotseduuri ning teavitab sellest vastavat pädevat asutust. Juhul kui kaup on tellitud kolmandast riigist ning deklareeritakse vabasse ringlusesse, teavitatakse sellest TTJA-d, kelle pädevuses on kemikaaliseaduse § 38 lõike 4 punkti 4 kohaselt järelevalve tegemine piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Välismaise ettevõtja kaugmüük on sama määruse artikli 3 punkti 4 kohaselt samuti kättesaadavaks tegemine, seega ka kolmandast riigist ei või „üldsuse hulka kuuluv isik“ sellised tooteid endale tellida. Muudel juhtudel, nagu näiteks siis, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine on soetatud väljaspool Eestit ning isik toimetab selle ise Eestisse või läbi Eesti mõnda teise liikmesriiki või kui piiranguga lõhkeaine lähteaine on mõnes muus tolliprotseduuris peale „vabasse ringlusesse lubamise“, on teavitatavaks asutuseks PPA, kelle pädevuses on kontroll piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise muude juhtude, omamise ja kasutamise üle vastavalt korrakaitseseaduse § 6 lõikele 2. MTA ja PPA vaheline suhtlus toimub samamoodi kui teistes valdkondades, näiteks seoses ebaseaduslike sõidukite, immigrantide, varastatud kauba jm-ga. Eelnõu punkt 10 – EL-i direktiivi viide (kemikaaliseaduse § 40) Tegemist on normitehnilise muudatusega, mis on tingitud sellest, et eelnõuga tuuakse direktiivi 2012/18/EL täisviide juba kemikaaliseaduse § 35 punkti 5, mistõttu seda hiljem § 40 lõikes 2 ei korrata. HÕNTE § 29 lõike 3 kohaselt peab viites Euroopa Liidu õigusaktile nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. HÕNTE § 29 lõige 4 sätestab, et esmakordsel viitamisel eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23). Siinse eelnõuga liigub esmakordne viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/18/EL kemikaaliseaduse § 35 punkti 5 ja edaspidi ei ole vaja Euroopa Liidu õigusakti nimetust pikalt välja kirjutada. Eelnõu punkt 11 – piiranguga lõhkeaine lähteaine karistusnormi täpsustamine (kemikaaliseaduse § 45) Tegemist on normitehnilise muudatusega. Muudatusega täiendatakse kemikaaliseaduse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutusega oleks kaetud ka piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul lähtutakse määruse (EL) 2019/1148 artiklites 5–7, 9 ja 13 sätestatust. Määruse artiklis 5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, 11 kaotsiminekust ja vargustest teatamist. Määruse artikli 13 kohaselt kehtestavad liikmesriigid määruse nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba hõlmab lisaks sissetoomisele, omamisele ja kasutamisele (olemasolev karistusnorm) ka soetamist ning sellest tingituna tuleb ka karistusnormi loetelu täiendada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isik rikub oluliselt soetamise nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest karistada puudub. Kemikaaliseaduse § 45 näeb juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi ning seda siinse eelnõuga ei suurendata vaatamata sellele, et karistusseadustiku § 47 võimaldab juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Siinses eelnõus ja seletuskirjas hõlmab termin „isik“ nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, mistõttu isiku suhtes menetluse alustamisel kemikaaliseaduse § 45 rikkumise eest tuleb hinnata juhtumipõhiselt, kas menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kasutab järgmisi uusi termineid: „Õnnetuse tehnilised, organisatsioonilised ja juhtimisega seotud aspektid“ Need viitavad kõikidele asjaoludele, mis on vajalikud suurõnnetuse tekkepõhjuste tuvastamiseks ja analüüsimiseks. Nende hulka kuulub näiteks hindamine, kas ettevõtja järgis oma riskianalüüsis kirjeldatud õnnetuse ennetamise abinõusid ning kas tegelik olukord vastas riskianalüüsis esitatud kirjeldusele. Näiteks peavad kemikaaliseaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 § 2 punkti 6 kohaselt õnnetuse ennetamise abinõud hõlmama ohutuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste parameetrite, vahendite ja kontrollmehhanismide kirjeldust. Siia alla kuuluvad andmed näiteks sprinklersüsteemide, aurutõkkeekraanide, hädaolukorraks vajalike kogumisnõude või -anumate, kaitseklappide, inertimissüsteemide ning tulekustutusvee laialivoolamise piiramiseks rakendatavate lahenduste kohta. Lisaks kirjeldatakse majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 §-des 3 ja 4 ohutuse tagamise süsteemi, mis sisaldab suurõnnetuse vältimise meetmeid, ettevõtja üldisi eesmärke ja põhimõtteid suurõnnetuse ohu vähendamiseks ning sellega seotud juhtimissüsteemi. See hõlmab organisatsioonilist struktuuri, vastutuse ja ülesannete jaotust ning vajalike ressursside kindlaksmääramist. Aspektide sisuline analüüs hõlmab muu hulgas:  organisatsiooni ja personali korraldust, sealhulgas personali vastutuse ja kohustuste kindlaksmääramist, koolitusvajaduse hindamist ja koolituste pakkumist ning alltöövõtjate kaasamist ohutuse tagamise süsteemi;  töökorralduslikke meetmeid – ohutuks käitlemiseks vajalike tegevuste kirjeldust, erandolukordade ja ajutise seiskamise korraldust, tehnohoolduse süsteemi ning juhendite rakendamist ja koolitust;  muudatuste juhtimist – protseduuride kindlaksmääramist uute seadmete, tehnoloogiate või protsesside planeerimiseks ja rakendamiseks; 12   hädaolukorraks valmisolekut – süstemaatilise analüüsi alusel koostatud hädaolukorra plaani ettevalmistamist ja läbivaatamist ning erikoolituste korraldamist kogu personalile ja alltöövõtjatele;  tegevuse jälgimist – mehhanisme suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutussüsteemi tõhususe hindamiseks, sh juhtumite aruandlus ja parandusmeetmete rakendamine;  auditit ja juhtkonnapoolset ülevaatust – ohutuspoliitika ja -süsteemide perioodilist hindamist ja ajakohastamist, auditi tulemusel kavandatud muudatuste rakendamist. Lisaks kuulub tehniliste ja organisatsiooniliste aspektide hulka kaitse- ja sekkumismeetmete hindamine, mille eesmärk on piirata suurõnnetuse võimalikke tagajärgi. Vastavalt majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 lisale sisaldab see: 1. käitisesse paigaldatud vahendite kirjeldust (nt anduri- ja kaitsesüsteemid, lekkepiirajad, sprinklersüsteemid, kogumisnõud, kaitseklapid jne); 2. häire väljakuulutamise ja sekkumise korraldust ning varajase hoiatuse süsteemi; 3. rakendatavate sise- ja välisressursside ülevaadet; 4. meetmeid suurõnnetuse mõju vähendamiseks. Kõigi nende aspektide hindamine aitab põhjalikult analüüsida, kas ja kuidas oli võimalik õnnetust vältida ning millised olid võimalikud süsteemsed puudused. Seeläbi on tagatud Seveso III direktiivi nõuetele vastav ja sisuline suurõnnetuste tekkepõhjuste uurimine. „Kiireloomulised meetmed“ Need tähistavad vahetut reageerimist suurõnnetusele, et piirata selle mõju inimeste elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Need meetmed hõlmavad eelkõige ettevõtja hädaolukorra lahendamise plaani rakendamist, evakuatsiooni korraldamist, alarmide käivitamist ning koostööd päästeasutuste, TTJA ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Ettevõtja hädaolukorra lahendamise plaan koostatakse vastavalt kemikaaliseaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 §-le 5 ning põhineb ettevõtja riskianalüüsil. Plaani eesmärk on: 1. anda juhised suurõnnetuse ohjeldamiseks ja selle tagajärgede minimeerimiseks; 2. edastada vajalik teave avalikkusele ja asjaomastele asutustele; 3. kirjeldada keskkonna taastamise ja puhastamise tegevusi; 4. sätestada meetmed, mille abil kaitsta inimeste elu, tervist, keskkonda ja vara suurõnnetuse mõju eest. Hädaolukorra lahendamise plaan sisaldab muu hulgas järgmist teavet:  vastutavad isikud päästetööde koordineerimiseks ja ametkondadega sidepidamiseks;  ettevõtja tegevusala, töötajate ja ohualas viibijate arv, ohuala suurus ning asendiplaan;  meetmed ja ressursid, mis on ette nähtud potentsiaalselt ohtlike olukordade ohjeldamiseks ja tagajärgede piiramiseks;  kaitseabinõud ja varajase hoiatuse süsteemid, samuti juhised elanikkonnale ohuolukorras käitumiseks;  korrad Häirekeskuse, TTJA ja kohaliku omavalitsuse üksuste teavitamiseks ja edasiseks infovahetuseks;  personalile mõeldud koolituste ja õppuste läbiviimise kord;  võimalused toetada väljaspool käitist toimuvaid päästetöid. 13 Ettevõtja hädaolukorra plaani koostamisse kaasatakse ka personal ja alltöövõtjad, et tagada plaani praktiline rakendatavus ja kõigi osapoolte valmisolek tegutseda tõhusalt suurõnnetuse korral. „Keskmise mõjuga meetmed“ Need tähistavad suurõnnetusjärgseid tegevusi, mis algavad vahetult pärast kiireloomuliste meetmete rakendamist ning mille eesmärk on hinnata ja leevendada õnnetuse keskkonna- ja tervisemõjusid, tagada olukorra stabiliseerumine ning luua eeldused pikaajaliste parandus- ja ennetustegevuste elluviimiseks. Keskmise mõjuga meetmed võivad hõlmata järgmisi tegevusi:  keskkonnaseisundi hindamine, sealhulgas pinnase, vee ja õhu saasteproovide võtmine, mõõtmistulemuste analüüs ning järelduste tegemine saaste ulatuse ja võimaliku mõju kohta inimeste tervisele ja looduskeskkonnale;  avalikkuse teavitamine, sh elanike informeerimine saastest mõjutatud piirkondades viibimise ohutusest (nt kas välitingimustes viibimine on lubatud, kas joogivesi on tarbimiseks kõlblik, millised kaitseabinõud tuleks tarvitusele võtta);  sotsiaalsete ja majanduslike mõjude kaardistamine, et hinnata suurõnnetuse tagajärgi ettevõtjale, kohalikule kogukonnale ja teistele asjassepuutuvatele osapooltele;  ajutiste ohutusmeetmete rakendamine, nagu ohuala ümberpiiramine, liikumispiirangute kehtestamine, saastunud alade ajutine sulgemine või tähistamine;  töö- ja elukeskkonna taastamisega seotud esmane planeerimine, sealhulgas kahjustatud taristu hindamine, ajutised parandusmeetmed või ligipääsu taastamine;  asjakohaste ametkondadega koostöö korraldamine, sealhulgas kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti, Terviseameti ja teiste asutuste kaasamine info jagamiseks ja koordineeritud reageerimiseks. Keskmise mõjuga meetmed loovad vajaliku silla kiireloomulise reageerimise ja pikaajalise taastamisprotsessi vahel. Kuigi need meetmed rakenduvad enamasti vahetult pärast õnnetust, võivad need kesta mitmeid päevi või nädalaid sõltuvalt õnnetuse ulatusest ja tagajärgedest. Oluline on rõhutada, et keskmise mõjuga meetmed ei ole iseseisev reageerimise etapp, vaid osa terviklikust suurõnnetusele reageerimise süsteemist, kus iga meetmetüüp (kiireloomuline, keskmine, pikaajaline) täidab oma rolli ning vajadusel kattub ajaliselt teistega. Näiteks võib keskkonnaseisundi hindamine anda aluse pikaajaliste keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmete rakendamisele. „Pikaajalise mõjuga meetmed“ Need tähistavad tegevusi, mille eesmärk on uurida suurõnnetuse põhjuseid, analüüsida süsteemseid puudujääke ning rakendada ennetavaid ja parandavaid lahendusi, et vähendada edaspidi õnnetuste tekkimise riski. Need meetmed tuginevad varasematele – kiireloomulistele ja keskmistele – tegevustele ning loovad aluse pikaajalisele ohutusele, ettevõtja sisemiste protsesside parandamisele ja avalikkuse usalduse taastamisele. Pikaajalise mõjuga meetmed hõlmavad muu hulgas järgmisi tegevussuundi:  Suurõnnetuse tekkepõhjuste põhjalik analüüs, mille käigus hinnatakse nii tehnilisi, organisatsioonilisi kui ka juhtimissüsteemiga seotud aspekte. Selle hulka kuulub ka küsimus, kas ettevõtja järgis kõiki oma ohutusaruandes ja riskianalüüsis kirjeldatud 14  ennetusmeetmeid, kas töötajatel oli piisav väljaõpe ja kas organisatsiooniline valmisolek toimis.  Sisekontrollisüsteemide ja juhtimisprotsesside auditeerimine, et välja selgitada, millised protseduurilised, koolituslikud või juhtimisalased puudujäägid võisid kaasa aidata suurõnnetuse tekkimisele ning kuidas neid tulevikus vältida.  Seadmete, protsesside ja tehnoloogiate ümberhindamine ja vajadusel ümberkujundamine, et suurendada nende töökindlust ja ohutust. See võib hõlmata nii tehnilisi täiendusi (nt paremad andurisüsteemid, uued turvaklapid) kui ka uue tehnoloogia juurutamist.  Ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri, vastutusjaotuse ja töökorralduse muutmine, kui see on vajalik ohutuse parandamiseks. Võimalikud meetmed on näiteks ohutusvaldkonna iseseisvuse suurendamine, riskikommunikatsiooni parandamine või uute tööstandardite kehtestamine.  Pikaajaliste järelevalvemeetmete kavandamine ja elluviimine, näiteks saastunud keskkonna monitooringu jätkamine, terviseuuringute korraldamine mõjutatud elanikele või ettevõtjapoolne tugi kogukonnale, keda õnnetus mõjutas.  Järelduste ja õppetundide jagamine nii sektori sees kui ka riigi tasandil, et suurõnnetusest saadud kogemusi saaks kasutada ennetustegevuses ka teistes riskikäitistes või reguleerivates asutustes. See aitab edendada süsteemset riskihaldust kogu ohtlike ainete käitlemise valdkonnas. Pikaajalise mõjuga meetmed ei piirdu üksnes konkreetse õnnetuse tagajärgede lahendamisega, vaid neil on oluline roll ka strateegilises muutuste juhtimises – eelkõige kultuuri ja mõtteviisi kujundamises, kus ohutus, ennetus ja vastutus on kehtivad väärtused ettevõtja igapäevases tegevuses. Seetõttu on pikaajalise mõjuga meetmed tihedalt seotud ka järelevalveasutuste, sh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning Päästeameti rolliga, kes hindavad, kas ettevõtja on võtnud kasutusele piisavad meetmed suurõnnetuse kordumise vältimiseks. „Heastavad meetmed“ Suurõnnetusjärgsed tegevused, mille eesmärk on leevendada, piirata ja hüvitada õnnetusest põhjustatud kahju nii keskkonnale, inimeste tervisele kui varale. Need meetmed tagavad, et ettevõtja ei piirduks vaid rahalise vastutuse kandmisega (nt kindlustusmaksetega), vaid astuks ka sisulisi ja praktilisi samme olukorra taastamiseks ning sarnaste juhtumite ärahoidmiseks tulevikus. Heastavad meetmed hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:  Keskkonna taastamine, sealhulgas pinnase ja vee puhastamine, saastunud alade rekultiveerimine ning vajadusel bioloogilise mitmekesisuse taastamise tegevused. Näiteks, kui suurõnnetuse tagajärjel lekkisid kemikaalid pinnasesse või põhjavette, tuleb rakendada vajalikke töötlusmeetmeid, et vähendada ohtlike ainete kontsentratsiooni ning taastada keskkonnaseisund.  Elukeskkonna ja taristu ohutuse taastamine, mis võib hõlmata kahjustatud hoonete, teede või torustike parandamist, õhupuhtuse taastamist või vajadusel ajutise elamispinna pakkumist mõjuala elanikele. Samuti võib see sisaldada vajadust ümber korraldada juurdepääsupiirangud või kehtestada ajutisi kaitsetsoone.  Tervisekahju hüvitamine inimestele, keda suurõnnetus vahetult puudutas – näiteks elanikud, kelle tervist võisid mõjutada õhus või joogivees levinud ohtlikud ained, või töötajad, kes sattusid ohtu või said vigastada. Meetmed võivad hõlmata meditsiinilist seiret, tervisekontrolli, ravikulude hüvitamist või muud vajalikku tuge. 15   Varalise kahju hüvitamine kolmandatele isikutele, sh näiteks elamute, ettevõtete või põllumajandusmaade omanikud, kes kandsid otsest kahju suurõnnetuse tagajärjel. See hõlmab ka saamata jäänud tulu ning töövõimetuse või elukvaliteedi langusest tulenevat kahju, mida käitaja vastutuskindlustus võib osaliselt katta.  Kogukonna toetamine ja usalduse taastamine, näiteks kohalike elanike teavitamise või kaasamise kaudu. Oluline on märkida, et heastavad meetmed ei ole pelgalt heatahtlikud või vabatahtlikud tegevused, vaid nende rakendamine on kohustuslik ning nende tegeliku elluviimise eest vastutab TTJA. Ametil lasub kohustus kontrollida, kas ettevõtja on meetmeid piisavas ulatuses ja piisava kvaliteediga rakendanud, ning vajadusel võtta kasutusele järelevalvemehhanism, et tagada õigusaktides sätestatud kohustuste täitmine. Samuti tuleb silmas pidada, et osa heastavaid meetmeid võivad kesta pikemat aega – näiteks pikaajaline keskkonnaseire või sotsiaalsete mõjude leevendamine võib ulatuda aastatesse. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatavate muudatustega vastatakse Seveso III direktiivi rikkumismenetluses tehtud etteheidetele seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ülevõtmisega. Sellega seoses täpsustatakse mitmeid kemikaaliseaduse sätteid, millega direktiiv üle võeti. Eelnõu on seotud nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud – otsekohalduva määrusega, mida riigisisesesse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb määruse rakendamiseks vajalikud sätted, nt karistussätted, ette näha riigisiseses õiguses. 6. Seaduse mõjud 6.1. Doominoefektist mõjutatud ettevõtjate kohustus teha koostööd avalikkuse, õnnetuse mõju piirkonda jäävate juriidiliste isikute ja Päästeameti teavitamiseks Praeguse seisuga on Eestis ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitisi kokku 353. Aastatel 2019-2024 on ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes kemikaali käitlemisel toimunud 26 õnnetust, mis on TTJA infosüsteemis registreeritud. Muudatusega täpsustatakse olemasolevaid kohustusi ega sätestata uusi sisulisi nõudeid. Peamine muudatus seisneb selles, et edaspidi tuuakse selgelt välja: doominoefektist mõjutatud ettevõtjad (OE-de ja SOE-de käitajad) peavad tegema koostööd mitte ainult avalikkuse teavitamiseks, vaid ka õnnetuse võimalikus mõjupiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teavitamiseks. Need on nn naaberettevõtjad, kes ise ei ole OE-de ega SOE-de käitajad, kuid võivad õnnetusest mõjutatud olla. Samuti peavad OE-de ja SOE-de käitajad edastama asjakohase info Päästeametile, kes kasutab seda A-kategooria SOE-de ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel. Ettevõtjatele on muudatuse mõju vähene, sest: a) muudatus täpsustab üksnes OE-de ja SOE-de käitajate koostöökohustust doominoefekti kahtluse korral ega kehtesta uusi kohustusi; b) SOE-de käitajad on juba praegu kohustatud teavitama kõiki õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid, sealhulgas juriidilisi isikuid (kemikaaliseaduse § 24 lõige 1); 16  c) OE-de ja SOE-de käitajad peavad ka praegu esitama doominoefektiga seotud info kooskõlastamiseks TTJA-le, kes jagab selle info edasi Päästeametile (kemikaaliseaduse § 23 lõige 2). Seega on muudatus peamiselt tehniline ja õigusselgust suurendav, mitte ettevõtjate halduskoormust kasvatav. 6.2. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustus esitada dokumente riikliku infosüsteemi kaudu Muudatuse mõju on väheoluline, kuna muudatus ei puuduta esitatavate dokumentide sisu, vaid muudab üksnes dokumentide esitamise viisi. Muudatus aitab muuta menetlusprotsessi läbipaistvamaks nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele, kuna infosüsteemis on võimalik jälgida iga nõutud dokumendi menetluse hetkeseisu. Uus süsteem võimaldab kasutada varem sisestatud andmeid dokumentide uuendamisel, mis aitab vähendada ettevõtjate ajakulu, mis tekiks korduvate sisestuste tegemisel. Praegu esitatakse TTJA hinnangul ligikaudu 60% dokumentidest otse TTJA infosüsteemi kaudu (nt teabelehed, riskianalüüsid, ohutusaruanded, ohutuse tagamise süsteemid, hädaolukorra lahendamise plaanid). Ülejäänud dokumendid esitatakse vabas vormis, enamasti PDF-vormingus ja digitaalallkirjastatult. Muudatus säilitab ka erandi dokumentide esitamise kohustusele juhtudel, mis on reguleeritud kemikaaliseaduse § 26 alusel. Nimelt ei pea ettevõtja eraldi taotlema kemikaaliseaduse kohast käitamisluba ega esitama lisadokumente TTJA-le, kui ta juba taotleb tööstusheite seaduse alusel keskkonnakompleksluba ning selle loa menetluses käsitletakse ka kõiki asjakohaseid kemikaaliseaduse nõudeid. Ilma selle erandita peaksid keskkonnakompleksluba taotlevad ettevõtjad – kes on kemikaaliseaduse tähenduses OE-de või SOE-de käitajad – esitama samad kemikaalide käitlemise andmed kahte süsteemi: keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS ja TTJA infosüsteemi. Praeguse seisuga on Eestis 353 ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitisi, millest 33 tegutsevad keskkonnakompleksloaga, 8 tegutsevad lõhkematerjaliseaduse kohase käitlemiskoha käitamisloaga ning 312 kemikaaliseaduse alusel väljastatud käitamisloaga. Seega on 10%-l käitamisloa omanikest ka keskkonnakompleksluba. Tulevikus on kavas teha kemikaaliseaduse dokumentide esitamise ärianalüüs, mille käigus hinnatakse ka riigi infosüsteemide (nt KOTKAS) vahelist andmevahetust. Eesmärk on saavutada olukord, kus süsteemid suhtlevad omavahel otse ning ettevõtjad ei pea esitama sama infot mitmesse kohta. 6.3. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustus korraldada teavitamine juhtunud õnnetusest Muudatus on ajendatud asjaolust, et riigi tasandil on arendamisel avalikkuse teavitamise süsteem, mida saab kasutada suurõnnetuste korral kiireks ja laialdaseks teavitamiseks. Riik 17 paigaldab suurematesse asulatesse sireenisüsteemid, mis võimaldavad edastada viivitamata helisignaale ohuteateks. Lisaks on kasutusel EE-alarmi süsteem, mille kaudu on võimalik saata tekstisõnumeid (SMS-teavitusi) inimestele, kes viibivad õnnetuse mõjupiirkonnas. Praegu on ohutuse suurendamise eesmärgil ohtlike ettevõtete (OE-de) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (SOE-de) käitajatel seadusest tulenev kohustus viivitamata teavitada õnnetuse mõjupiirkonnas viibivaid isikuid. Selle täitmiseks on ettevõtjatel välja töötatud erinevaid teavitamissüsteeme, sealhulgas oma sireenid, telefonikõned, SMS-id ja muu. Tekkinud on olukord, kus samas piirkonnas võivad paralleelselt toimida nii riiklikud kui ka ettevõtjate teavitussüsteemid, mille toimimise kattumine võib põhjustada segadust või ebaefektiivsust. Muudatuse eesmärk on täpsustada OE-de ja SOE-de käitajate kohustust, keskendudes senise otsese teavitamiskohustuse asemel teavitamise korraldamise kohustusele. See tähendab, et edaspidi peab ettevõtja tagama, et teavitus jõuab mõjupiirkonnas viibivate inimesteni, kuid ei pea seda ilmtingimata ise otse edastama, kui sama ülesanne on juba riiklikul süsteemil. Mõju ettevõtjatele ja avalikkusele:  tõhusam ja selgem korraldus: riikliku ja ettevõtjasisese süsteemi koordineerimine võimaldab vältida dubleerimist ja tagada sujuvama infovahetuse;  halduskoormuse vähenemine: OE-de ja SOE-de käitajad ei pea looma või ülal pidama kalleid paralleelsüsteeme piirkondades, kus riiklik sireenisüsteem juba toimib;  usaldusväärsem avalikkuse teavitamine: riiklikud süsteemid, sh EE-alarm, võimaldavad viivitamatut ja geograafiliselt täpset ohuteavitust, millega saab katta kogu mõjupiirkonna;  koostöö ja vastutusjaotus: lõpliku teavitamisviisi (riiklik/ettevõtja) määrab Päästeamet vastavalt olukorrale; ettevõtja vastutab selle eest, et vajalik info edastatakse, kuid konkreetne kanal võib sõltuda piirkondlikust korraldusest. Muudatus tugevdab riigi ja ettevõtjate vahelist koostööd suurõnnetusest teavitamise korraldamisel, vähendab dubleerimist ning tagab, et kõik ohupiirkonnas viibivad isikud saavad kiire ja usaldusväärse teavituse olenemata teavitamiskanali pidajast. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kasutamine dokumentide vastuvõtmiseks Mõju ei ole. Ka praegu on TTJA võimeline neid dokumente elektrooniliselt oma infosüsteemis vastu võtma. 7.2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Päästeameti pädevus – õnnetuse tekkepõhjuste analüüs, lühiajaliste/keskmiste/pikaajaliste/heastavate meetmete rakendamine Olulist mõju ei ole. See on ametite sisuline ülesanne olnud ka siiani. 18 8. Rakendusaktid Eelnõu ja Seveso III direktiivi rikkumismenetlusega seoses muudetakse majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Nimetatud määruses tuleb Seveso III direktiivi rikkumismenetluse etteheidetele vastamiseks täpsustada ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust ning avalikkusele edastatava teabe ja õnnetusest teavitamise piiritlust. Määruse muutmise kavand on lisatud käesoleva seletuskirja lisana nr 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on läbinud kolm kooskõlastusringi. Eelnõu esitati 2022. aasta aprillis kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Terviseametile, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile. Eelnõu esitati 2024. aasta veebruaris teist korda kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile, sest piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja taustakontrolli tegemise sätteid muudeti olulisel määral, ning teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Eelnõu edastati 2024. aasta detsembris kolmandat korda kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Kliimaministeeriumile, kuna lisati järelevalveasutuste poolt andmete töötlemise nõuded. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Päästeametile ning Eesti Keemiatööstuse Liidule. Kolmandal kooskõlastusringil ja sellele eelnenud ringidel laekunud märkuste ja arvamustega saab tutvuda seletuskirja lisas nr 1. Laekunud märkuste enamusega on arvestatud. Suurima muudatusena on eelnõust tervikuna välja jäetud piiratud lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemine loamenetluse kaudu nn tavatarbijatele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on andnud teada, et neil ei ole siinse eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega ettepanekuid. Justiits- ja 19 Digiministeerium esitas eelnõu kohta ettepanekuid, millega on arvestatud. Kokkuleppel Justiits- ja Digiministeeriumiga ei esitata eelnõu neljandat korda neile kooskõlastamiseks. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 20