dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus EMSA pöördumisele seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töös osalemisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. juuli 2025
Viit
11-2/2590-2
Registreeritud
31. juuli 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, K. V.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine
Sari
11-2 Rahvusvaheliste tööstandardite ja töötingimuste järelevalve (ILO) kirjavahetus
Toimik
11-2/2025
Vastutaja
Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎11-22590-2 31.07.2025 Väljaminev kiri.asice227 KB

Sisu (failidest)

Jüri Lember Teie 07.07.2025 nr 1- 308 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Meie 31.07.2025 nr 11-2/2590-2 [email protected] Pärnu mnt 41a 10119, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus EMSA pöördumisele seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töös osalemisega Austatud Jüri Lember, Täname Teid pöördumise eest. Hindame Teie huvi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö vastu ja väsimatut pühendumust meremeeste õiguste kaitsel. Eesti jaoks on oluline, et merel töötavate inimeste õigused oleksid tagatud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seetõttu väärtustame Teie panust ja koostööd nende eesmärkide saavutamisel. Vastame Teie küsimustele alljärgnevalt. 1. Eesti osalemine ILO töös Eesti osaleb ja panustab ILO-sse mitmel erineval viisil. Eelkõige on Eesti kaasatud regulaarselt kohtuvasse ILO Euroopa Liidu koordinatsioonivõrgustikku, kus kujundatakse Euroopa Liidu riikide ühiseid seisukohti, tehakse laiemalt ILO puudutavat koostööd ja vahetatakse muud ILO-ga seonduvat infot. Samuti, kuivõrd ILO üheks tähtsamaks töövormiks on rahvusvahelise tööregulatsiooni kehtestamine, mis toimub konventsioonide ja soovituste vastuvõtmise kujul, osaleb Eesti ILO töös aktiivselt ILO peakonverentsi kaudu, mis toimub iga aasta juunis Genfis. Konverentsil osaleb Eesti kolmepoolne delegatsioon (valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajad). Enne konverentsi koguneb tavapäraselt ka Eesti ILO Nõukogu, kus arutatakse konverentsi päevakavast tulenevaid kui ka muid aktuaalseid ILO-ga seotud teemasid. Lisaks koguneb kolm korda aastas ILO haldusnõukogu (Governing Body - GB): märtsis, juunis ja novembris. Eesti ei ole GB liige ega osale aktiivselt selle töös, kuid meil on võimalus osaleda vaatlejana ning võtta ka selle raames osa Euroopa Liidu riikide positsioone koordineerivatest kohtumistest. EL koordinatsioonidel osalemine aitab tagada, et Eestil on võimalus oma seisukohti avaldada ning olla oluliste aruteludega kursis. Ka esitab Eesti ILO-le kaks korda aastas aruandeid (veebruaris ratifitseerimata ja septembris ratifitseeritud konventsioonide kohta), kusjuures iga-aastaselt on fookuses erinevad teemad ja konventsioonid. Partneritele (Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Tööandjate Keskliit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 (ETKL) ning meretööga seotud teemade puhul ka Eesti Laevaomanike Liit ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing) edastatakse aruanded teadmiseks ning vajadusel kaasatakse ka sisendi andmiseks. Pärast aruannete esitamist on partneritel võimalik edastada ILO-le oma kommentaare. ILO omakorda analüüsib riikide aruandeid ning esitab vajadusel täiendavaid märkuseid ja küsimusi, millele riik peab järgmise aruande esitamisel vastama. 2. Partnerite kaasamine Eestis on ILO teemadega seotud kaasamine korraldatud eelkõige läbi kõige esinduslikumate töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonide ehk EAKL-i ja ETKL-i kaudu. Sotsiaalpartnereid hoitakse informatsiooniga kursis enne iga-aastast ILO peakonverentsi ning ka muude oluliste ILO küsimuste puhul. Meretöö konventsiooniga (Maritime Labour Convention - MLC) seotud küsimusi arutatakse eelkõige ILO vastavas kolmepoolses komitees. MLC artikli XIII sätestatud erikomisjon on ellu kutsutud peamiselt MLC-ga seonduvate teemade arutamiseks või MLC muudatuste arutamiseks ja menetlemiseks. Hetkel ei osale Eesti aktiivselt nimetatud erikomitee töös. Teisalt hoiame olulistest meretööd puudutavatest arengutest kursis nii merendusvaldkonna partnereid kui ka Kliimaministeeriumi merendusosakonda, kellega meretöö teemadel koostööd teeme. Seega, sõltuvalt temaatilisest spetsiifikast kaasame alati ka haruametiühinguid ja teisi esindusorganisatsioone, näiteks merenduse eripärade arvestamiseks kaasame otse Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut ja Eesti Laevaomanike Liitu. Lisaks, kui koostame järgmist aruannet MLC rakendamise kohta, edastame selle kindlasti ka Teile tutvumiseks. 3. ILO töörühmade ja ekspertrühmade kohtumised Kõige ajakohasem info ILO ametlike kohtumiste kohta on avalikult kättesaadav: Programme of ILO official meetings. Samuti võib erinevat meretööd puudutavat infot leida järgmistelt veebilehtedelt: Special Tripartite Committee established for the Maritime Labour Convention | International Labour Organization ja Maritime meetings and events | International Labour Organization. Kuivõrd järjekordsed MLC muudatused kiideti alles selle aasta juuni ILO peakonverentsil heaks, siis on hetkel vara öelda, millal võib vastav erikomitee uuesti koguneda ning järgmiseid võimalikke muudatusi ja MLC-ga seotud ettepanekuid arutama asuda. Hoiame Teid kindlasti kursis, kui meieni jõuab teema osas uut olulist infot. 4. MLC muudatused 2025. aasta 6. juunil ILO 113. peakonverentsil vastu võetud MLC muudatuste osas ei ole seni tuvastatud põhimõttelisi probleemkohti ja seetõttu hääletas Eesti ILO peakonverentsil muudatuste vastuvõtmise poolt. Oleme edastanud põhjalikuma info muudatuste kohta kõigile puudutatud osalistele 2. juulil 2025. Kui sellega seoses tekib mõtteid, küsimusi või kommentaare, siis võib neid meiega julgelt jagada. Kuivõrd MLC muudatused kiideti alles juunis ILO peakonverentsi poolt heaks ja need jõustuvad 23.12.2027 (tingimusel, et suur osa riike muudatuste osas oma vastuväiteid ei esita), siis ei ole me veel seda, kas ja millises osas vajab Eesti seadusandlus täiendamist, süviti analüüsinud. 2 (3) Muudatuste ratifitseerimiseks ja rakendamiseks on eelduslikult vaja koostada vastav eelnõu. Kui seadusemuudatused osutuvad vajalikuks, siis kaasame eelnõu kooskõlastamise protsessi käigus tavapäraselt kõik asjakohased partnerid, sealhulgas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja teised merenduse valdkonna organisatsioonid. Täpsem ajakava selgub pärast muudatuste detailsemat analüüsi ning kui selles osas on enam selgust, hoiame Teid kindlasti kursis. Loodame, et eeltoodud teave aitab Teid järgmise nelja aasta tegevuste kavandamisel. Oleme valmis täiendavaks info vahetamiseks ning julgustame Teid meiega ka edaspidi seoses tekkinud küsimuste, murede, rõõmude või ettepanekutega ühendust võtma. Lugupidamisega Ulla Saar töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler /*Lisaadressaadid: Kaia Vask Johann Vootele Mäevere [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel