C-401/25

Vastuvõtmise kuupäev : 30/07/2025  Kokkuvõte C-401/25 - 1 Kohtuasi C-401/25 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 17. juuni 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) Eelotsusetaotluse kuupäev: 16. juuni 2025 Kaebaja: Elettronica Industriale S.p.A. Vastustaja: Ministero delle Imprese e del Made in Italy Põhikohtuasja ese Apellatsioonkaebus, mille Elettronica Industriale S.p.A. esitas Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), paludes eelkõige muuta TAR Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) otsust, millega jäeti rahuldamata sama äriühingu kaebus, millega kõnealune äriühing oli palunud tühistada ministeeriumi [mis kandis tol ajal nime Ministero dello sviluppo economico (majandusarengu ministeerium, Itaalia) ja millest sai seejärel Ministero delle Imprese e del Made in Italy (ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium, Itaalia)] otsuse, millega jäeti rahuldamata tema poolt 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 artikli 14-bis alusel esitatud taotlus vaadata läbi tema raadiosageduste kasutamise õiguste piiramine. Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada direktiivi 2002/21/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ, ning teenuste ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-401/25 osutamise vabadust käsitlevaid ELTL sätteid, et kontrollida, kas liidu õigusnormidega on kooskõlas riigisisene meede, mis kohustab raadiosageduste kasutamise õiguste valdajat kasutama neid sagedusi üksnes tegevusteks, mille valdaja ta on, käesoleval juhul maapealse digitaaltelevisiooni ringhäälinguteenuste osutamiseks. Eelotsuse küsimus Kas direktiivi 2002/21/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ, artiklitega 9 ja 9a ning teenuste osutamise vabadust käsitlevate Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega on vastuolus riigisisene meede, mis kohustab raadiosageduste kasutamise õiguste valdajat kasutama neid sagedusi seetõttu, et need on ette nähtud [riiklikus sageduste jaotamise kavas, edaspidi „PNRF“], ega luba teostada muid tegevusi kui need, mille valdaja operaator läbivaatamise ajal oli, ning kas järelikult on liidu õigusnormidega vastuolus liikmesriigi meede, mis kohustab raadiosageduste kasutamise õiguste valdajat kasutama neid sagedusi üksnes maapealsete digitaaltelevisiooni ülekandeteenuste jaoks, mida liikmesriigi ametiasutused põhjendavad üksnes väitega, et raadiospektri kavandamise aktides on olemas sellekohased piirangud? Viidatud liidu õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artikkel 9a, mis lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/140/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta, artiklisse 1. Sama direktiivi artikli 9 lõiked 3–6. Viidatud riigisisene õigus 2003. aasta augusti seadusandlik dekreet nr 1: Elektroonilise side seadustik (edaspidi „2003. aasta seadusandlik dekreet nr 259“) (Decreto legislativo 1°agosto 2003, n. 259: Codice delle comunicazioni elettroniche), ajaliselt kohaldatavas redaktsioonis (st redaktsioonis, mis kehtis 25. juulil 2016, mis on esimese astme kohtus vaidlustatud meetme kuupäev): 2  ELETTRONICA INDUSTRIALE II Artikkel 14-bis (mis seejärel asendati 2021. aasta seadusandliku dekreedi nr 207 artikli 1 lõikega 1: „1. Kuni 25. maini 2016 võivad ministeerium ja amet oma vastavate pädevuste alusel lubada enne artikli 14 lõikes 8 sätestatud ja veel vähemalt nimetatud kuupäevani kehtivate raadiosageduste kasutusõiguste valdajatel esitada taotluse nende õigustele artikli 14 lõigete 4–7 kohaselt seatud piirangud läbi vaadata. Enne otsuse vastuvõtmist teatavad ministeerium ja amet oma vastavate pädevuse raames õiguste valdajale piirangu läbivaatamise tulemused, näidates ära õiguse ulatuse pärast läbivaatamist, ning annavad taotlejale tähtaja taotluse tagasivõtmiseks. Kui õiguste valdaja taotluse tagasi võtab, jääb õigus muutumatuks kuni kehtivusaja lõpuni või kuni 25. maini 2016, olenevalt sellest, kumb on varasem. 2. Pärast 25. maid 2016 võtavad ministeerium ja amet oma vastavate pädevuse kohaselt kõik asjakohased meetmed tagamaks, et artikli 14 lõikeid 3–7 kohaldatakse kõigi ülejäänud üldlubade, individuaalsete kasutusõiguste ja elektroonilisteks sideteenusteks kasutavate raadiospektri jaotamise suhtes. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel võtavad ministeerium ja amet vastavalt oma pädevusele vastu ausa konkurentsi edendamiseks vajalikud sätted. 4. Käesoleva artikli kohaldamiseks vastu võetud meetmed ei tähenda uute kasutusõiguste andmist ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes käesoleva seadustiku artiklit 27“. Artikli 14 lõiked 4–8 (mis asendati seejärel samuti 2021. aasta seadusandliku dekreedi nr 207 artikli 1 lõikega 1): „4. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tagavad ministeerium ja amet oma pädevuse piires tegutsedes, et vastavalt Euroopa Liidu õigusele riikliku sageduste eraldamise ja määramise plaani jaoks kättesaadavaks kuulutatud sagedusalades võib osutada igat liiki elektroonilisi sideteenuseid. Ministeerium ja amet võivad oma vastavate pädevuste piires siiski pakutavate elektrooniliste sideteenuste liikide osas kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, sealhulgas vajaduse korral ITU raadioeeskirjade ja CEPTi eeskirjade nõuete täitmiseks. 5. Meetmed, millega nõutakse elektroonilise sideteenuse osutamist konkreetses elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks tehtud sagedusalas, peavad olema vajalikud selleks, et täita liidu õigusega kooskõlas üldistest huvidest lähtuvaid eesmärke, mille hulka kuuluvad muu hulgas, kuid mitte ainult: a) inimelu kaitse tagamine; b) sotsiaalse, piirkondliku või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine; c) ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-401/25 d) kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamine, ka raadio- ja teleringhäälinguteenuste osutamise kaudu. 6. Ministeerium ja amet võivad oma vastavate pädevuste piires keelata kõikide muude elektroonilise side teenuste osutamise konkreetses sagedusalas üksnes juhul, kui see on põhjendatud vajadusega kaitsta teenuseid, mille eesmärk on tagada inimelude ohutus. Seda keeldu võib erandkorras laiendada, et saavutada muud Euroopa Liidu õiguses määratletud üldist huvi pakkuvad eesmärgid. 7. Ministeerium ja amet vaatavad oma vastavate pädevuste piires korrapäraselt läbi lõigetes 3–6 osutatud piirangute vajalikkuse ja avalikustavad selle läbivaatamise tulemused. 8. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse elektroonilise side teenuste kasutamiseks ette nähtud spektri jaotamise ning raadiosageduste kasutamiseks väljastatud üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste suhtes alates tähtpäevast, mis on sätestatud 31. märtsi 2011. aasta dekreetseaduse nr 34, mis kinnitati muudetud kujul seadusena 26. mai 2011. aasta seadusega nr 75, artikli 4 lõike 1 teises lauses, ning selle hilisemad muudatused. Eelmises lauses nimetatud ajavahemiku lõpus kehtinud spektrijaotuste, üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste suhtes kohaldatakse artiklit 14-bis“. Riiklik sageduste jaotamise plaan (avaldatud 23. juuni 2015. aasta Gazzetta Ufficiale nr 143 regulaarses lisas nr 33), millega reserveeritakse peamiselt sagedusala 470–790 MHz eraldamine ringhäälinguteenusele. 27. detsembri 2017. aasta seadus nr 205, mis käsitleb 2018. eelarveaasta riigieelarvet ja mitmeaastast eelarvet kolme aasta perioodiks 2018–2020 (Legge 27 dicembre 2017, n. 205: Bilancio di previsione dello Stato per l'anno finanziario 2018 e bilancio pluriennale per il triennio 2018–2020. Asjaolude ja menetluse lühiülevaade 1 Elettronica Industriale S.p.A. valdab maapealse digitaaltelevisiooni teleringhäälinguteenuse osutamiseks ette nähtud raadiosageduste kasutusõigust, mille Ministero dello sviluppo economico (majandusarengu ministeerium, Itaalia) andis välja 28. juunil 2012 ning mis vastab viiele üleriigilisele maapealse digitaaltelevisioonisignaali (DVBT) ringhäälinguvõrgule (multiplex). 2 24. mail 2016 esitas ta ministeeriumile 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 artikli 14-bis alusel taotluse vaadata uuesti läbi tema kasutusõiguste piirang. 3 Taotlus oli ajendatud vajadusest tagada teiste võrguoperaatoritega võrreldes võrdsed konkurentsitingimused, „võttes arvesse ka asjaolu, et tehnoloogia- ja teenuse neutraalsuse põhimõtet kohaldatakse viivitamatult kõigi pärast 30. juunit 2012 välja antud kasutusõiguste suhtes“. Selle eesmärk oli eelkõige kaotada sageduste kasutamise piirang üksnes DVBT digitaaltelevisiooni 4  ELETTRONICA INDUSTRIALE II ringhäälinguteenuste puhul. Eesmärk oli võimaldada üleminekut (raadioringhäälinguga seotud) ringhäälingu kasutamiselt (telekommunikatsioonidega seotud) lairibaühendusele. 4 Ministeerium jättis selle taotluse 25. juuli 2016. aasta otsusega rahuldamata. 5 Tribunale amministrativo regionale per il Laziole (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) esitatud kaebusega vaidles see äriühing tühistamistaotlusega vastu ministeeriumi tehtud keeldumisotsusele. 6 Lazio maakonna halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjendusel, et ministeeriumi argument näib olevat „kooskõlas sel ajal kehtinud riigisisese ja riigiülese õigusliku raamistikuga“. 7 Lazio maakonna halduskohtu arvates on asjassepuutuvad õigusnormid 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 (ajaliselt kehtivas redaktsioonis) artikli 14 lõige 4 ja direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõige 4. 8 Lazio maakonna halduskohus leiab, et mõlemad sätted viitavad „riiklikele sageduste jaotamise plaanidele“, seega üldistele haldusaktidele, mille eesmärk on reguleerida spektriressursside kasutamist, ning teenuse neutraalsuse põhimõte toimib üksnes nende aktide raames. Seega ei ole põhjendatud tõlgendus, mille eesmärk on tagada selle põhimõtte järgimine kõigil tasanditel, isegi väljaspool sageduste planeerimise pädevust – ja seda eelistades – taotluste raames, mille eraõiguslikud isikud on esitanud 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 artikli 14-bis alusel. 9 Nimetatud artiklis 14-bis oli ette nähtud, et enne 30. juunit 2012 välja antud kasutusõiguste valdajad võivad taotleda oma „artikli 14 lõigete 4–7 kohaste“ õiguste piirangute läbivaatamist, st vastavalt sageduste jaotamise plaanide sätetele. Järelikult leidis ministeerium Lazio maakonna halduskohtu arvates õigesti, et Elettronica Industriale S.p.A. taotlus on vastuvõetamatu, kuna see ei olnud kooskõlas sel ajal kehtinud plaaniga: „Artikli 14-bis kohaldamisalasse ei kuulu osa, mis viitab taotlusele kasutada spektraalressursse plaanitust erineval viisil“. 10 Lazio maakonna halduskohus leiab, et etteheited, mille kaebaja vaidlustatud otsuse kohta esitas, ei ole põhjendatud, kuna need oleks tulnud esitada kehtiva riikliku sageduste jaotamise plaani vastu, mille sisu kujutas endast peamist õiguslikku takistust läbivaatamistaotluse rahuldamisele: nimelt, „praeguses riiklikus sageduste jaotamise plaanis, mis on avaldatud 23. juuni 2015. aasta Gazzetta Ufficiale nr 143 regulaarses lisas nr 33, reserveeritakse sagedusala 470– 790 MHz eraldamine eelkõige raadioringhäälinguteenustele“, mitte telekommunikatsiooniteenustele. 11 Lisaks oleks Lazio maakonna halduskohtu sõnul võinud keeldumisotsuse õigusvastasuse tuvastada Euroopa Liidu õiguse esimuse ja vahetu kohaldatavuse alusel: „kuigi ei ole kahtlust, et elektrooniliste sidevõrkude teenuste neutraalsuse põhimõte tuleneb ühenduse õigusest, ei nõua riigiülene allikas ise 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-401/25 (direktiiv 2002/21/EÜ) selle rakendamist konkreetse operaatori algatatud läbivaatamismenetluses, vaid pigem „vastavates riiklikes sageduste jaotamise plaanides“. 12 Elettronica Industriale S.p.A. esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), eelotsusetaotluse esitanud kohtule, paludes nimetatud otsust muuta, kuna selles rikuti asjakohaseid liidu õigusnorme ülevõtvaid valdkonna õigusnorme, eelkõige seoses direktiivi 2002/21/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ, artikliga 9 ja teenuste osutamise vabaduse põhimõttega, ning tulenevalt põhjenduste puudumisest ja ebaloogilisusest. Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 13 1. Esimeses kohtuastmes Lazio maakonna halduskohtule esitatud kaebuses esitatud argumendid 14 Elettronica Industriale S.p.A. väitis, et on rikutud „teenuseneutraalsuse“ põhimõtet, st Euroopa õiguse üldpõhimõtet (vt direktiivi 2002/21/EÜ artikkel 9), mis tagab raadiosageduste kasutusõiguste valdajatele võimaluse osutada mis tahes elektroonilisi sideteenuseid neile määratud sageduste abil. 15 Kõnealune äriühing leiab, et teenusneutraalsuse põhimõte peab olema tingimusteta tagatud, isegi kui sageduse planeerimine on riigi tasandil ühildamatu selle Euroopa päritolu ja Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtte tõttu. 16 Ministeerium on aga seisukohal, et Euroopa õigusnormides on ette nähtud, et teenuseneutraalsuse põhimõtet kohaldatakse üksnes sageduste jaotamise plaanide piires, mille sätteid ei saa juhul, kui need on liidu õigusega vastuolus, ületada kasutusõiguste piirangute kõrvaldamise individuaalsete meetmetega. 17 Ministeerium, kes nõustus Agcomi esitatud arvamusega, pidas taotlust vastuvõetamatuks järgmistel põhjustel. Esiteks piirdus Elettronica Industriale S.p.A. üldise nõudega kaotada piirang kasutusõigustele, mis väljastati üksnes DVBT digitaalsete teleringhäälinguteenuste jaoks, ilma et oleks märgitud vajadusel kasutatavaid uusi tehnoloogiaid. Teiseks ei kuulunud Elettronica Industriale S.p.A. viidatud artikli 14-bis kohaldamisalasse osas, milles see käsitleb taotlust kasutada spektriressursse plaanitust erineval viisil. 18 2. Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kui eelotsusetaotluse esitanud kohtule apellatsioonkaebuses esitatud argumendid 19 Elettronica Industriale S.p.A. väidab, et: 20 a) vastupidi teise poole seisukohale ei ole ta kunagi taotlenud raadiosageduste kasutamist viisil, mis ei ole PNRF-iga kooskõlas; 6  ELETTRONICA INDUSTRIALE II 21 b) Taotluse eesmärk on selle asemel vaadata läbi kasutusõigused, arvestades PNRF-i raamistiku prognoositavaid veel tundmatuid muudatusi, millest teatati ette otsusega 243/2012/EL loodud raadiospektripoliitika programmi rakendamise Euroopa menetlusega, mis töötati välja pärast komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist („Euroopa digitaalse ühisturu strateegia“), milles osutati vajadusele suunata sagedusala 694–790 MHz („700 MHz“) digitaalsete mobiilsideteenuste jaoks (nn 5G); 22 c) Elettronica Industriale S.p.A. ei kavatsenud järelikult kasutada oma kasutusõigusi PNRF-iga vastuolus, vaid pigem tagada, et samadele kasutusõigustele nende väljastamise ajal seatud piirangud ei kahjustaks teda pärast PNRF-i tulevasi läbivaatamisi, mis oleks „sagedusala 700“ digitaalsetest teleringhäälinguteenustest erinevateks kasutuseks määrates takistanud kõnealusel äriühingul oma õiguse (mis piirdub ainult maapealse digitaaltelevisiooni ringhäälinguga) kasutamist jätkata, ka plaani muudatuses ette nähtud uut liiki teenuseid osutades. 23 Läbivaatamistaotluse esitamata jätmine oleks viinud selleni, et algselt Elettronica Industriale S.p.A.-le „700 sagedusalas“ sagedustel antud kasutusõigused oleks antud kolmandatele isikutele (mobiilsideteenuste osutajad) üle pärast plaani läbivaatamist ja pärast 27. detsembri 2017. aasta seaduse nr 205 (2018. eelarveaasta riigieelarve ja mitmeaastane eelarve kolme aasta perioodiks 2018–2020) artikli 1 lõikes 1028 ja sellele järgnevates lõigetes ette nähtud täiendavaid tegevusi. 24 Asjaolu, et Agcom ja ministeerium väidavad, et PNRF-i eelnevalt muutmata jätmine takistab taotluse rahuldamist, tähendaks sisuliselt Elettronica Industriale S.p.A. ilmajätmist võimalusest saavutada tema kasutusõigusele kehtestatud piirangute kaotamine, ja seega sisuliselt 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 artikli 14-bis ilmajätmist igasugusest konkreetsest sisust. 25 Vaidlustatud kohtuotsuses esitatud täiendav argument, mille kohaselt kohustavad Euroopa ja riigisisesed ülevõtmisnormid teenusneutraalsuse põhimõtet kohaldama üksnes sageduste planeerimisel, samas kui sama põhimõtet ei saa kohaldada üksikoperaatori algatatud läbivaatamismenetluses, ei ole põhjendatud. Direktiivi 2009/140/EÜ põhjendustest 34 ja 36 nähtub nimelt, et teenuseneutraalsuse põhimõtte eesmärk on tagada maksimaalne paindlikkus raadiospektri kasutamisel, jättes ettevõtjatele vabaduse valida pakutav teenus ka tarbijate huvides. 26 Direktiivi 2009/140 põhjenduse 34 kohaselt „[tuleks] spektri haldamise ja spektrile juurdepääsu paindlikkust suurendada tehnoloogia ja teenuste suhtes neutraalsete lubade abil, et võimaldada spektri kasutajatel valida kooskõlas ühenduse õigusega asjakohaste riiklike sageduse jaotamise plaanide kohaselt elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud konkreetsete sagedusalade jaoks parim tehnoloogia ja parimad teenused („tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtted“)“. Direktiivi 2002/21/EÜ põhjenduses 34 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-401/25 ja artikli 9 lõikes 4 sisalduv viide „sageduse jaotamise plaanid“ ei tähenda, et sellised plaanid on neutraalsuse põhimõtte kohaldamise ainus koht (nagu leiab maakonna halduskohus), vaid et seda põhimõtet kohaldatakse ainult sagedustele, mille need plaanid teevad kättesaadavaks kõikidele elektroonilistele sideteenustele, välistades aga sagedused, mille riik on reserveerinud nende teenustega võrreldes muuks otstarbeks. 27 Direktiivi 2009/140/EÜ põhjenduse 36 kohaselt „[peaksid] spektri kasutajad saama […] vabalt valida teenuseid, mida nad soovivad spektri kaudu osutada“. Kasutajate huvi valida vabalt teenuseid, mida nad soovivad osutada, mis on vahetult ja otseselt kaitstud liidu õigusega, ei saa muuta olematuks riigi otsustega planeerimisvahendite kohta. 28 Direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 9a (mis on üle võetud 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259/2003 artikliga 14-bis) ei ole planeerimisakte nimetatud. Kõnealuses sättes on sõnaselgelt viidatud üldlubadele ja individuaalsetele kasutusõigustele, st meetmetele, millega antakse spektri kasutamise litsentse kasutajatele, mitte üldistele planeerimisaktidele, vastupidi maakonna halduskohtu seisukohale, kelle tõlgendus viiks järelduseni, et direktiiv kohustab riiki rakendama teenuseneutraalsuse põhimõtet üksnes PNRF-i kontekstis, keelates samal ajal riigil kohaldada sama põhimõtet üksikoperaatorite suhtes võetavate meetmete raames. 29 Elettronica Industriale S.p.A., kes kahtles, kas riigisisene õigus on liidu õigusega kooskõlas, esitas taotluse ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotluse esitamiseks. 30 Ministeerium oli seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palus selle rahuldamata jätta. 31 Ministeeriumi sõnul ei olnud ajal, mil Elettronica Industriale S.p.A. taotluse esitas, PNRF-i veel muudetud ja seega ei saanud kaebaja taotlust rahuldada, kuna selle eesmärk oleks olnud sageduste erinev kasutamine, nimelt (telekommunikatsiooniga seotud) lairibaühenduse kasutamine (raadioringhäälinguga seotud) ringhäälingu asemel. See oleks olnud vastuolus plaaniga, milles peamiselt 470–790 MHz sagedusala eraldamine reserveeriti raadioringhäälinguteenusele, mitte telekommunikatsiooniteenusele. Pädevad asutused oleksid pidanud ka kättesaadavaks tehtud sageduste piires tagama neutraalsuse põhimõtte kohaldamise. Kaebajaks olev äriühing oleks seega pidanud vaidlustama üldise haldusakti koos selle rakendusotsusega, et tugineda selle akti võimalikule õigusvastasusele. Plaani vaidlustamata jätmine muudab ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse asjakohatuks. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade 32 Euroopa Kohtu asjakohast praktikat arvestades leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotluse esitamise tingimused on täidetud. 8  ELETTRONICA INDUSTRIALE II 33 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et teda ei saa pidada ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotluse esitamisest vabastatuks, sest: a) küsimus on asjakohane, kuna võimalik Euroopa Kohtu otsus, mille kohaselt on Itaalia õiguses ette nähtud õigusnormid liidu õigusega vastuolus, mõjutaks õigusnorme, millel meetmed ja nende edasikaebamine põhinevad; b) Euroopa Kohtu praktikas ei ole tehtud otsust küsimustes, mis on esitatud küsimusega „sisuliselt samad“; c) liidu õiguse õige tõlgendus ei ole ilmselge. 34 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul sätestab 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 artikkel 14, millega riigisisesesse õigusesse viiakse sisse tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtted, et kasutada võib kõiki elektrooniliste sideteenuste jaoks kasutatavaid tehnoloogiaid ja osutada võib igat liiki elektroonilisi sideteenuseid, kuid alati ja igal juhul sagedusalades, mis on liidu õiguse alusel sageduste eraldamise ja määramise plaanidega elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud. See kättesaadavus tuleneb riiklikust sageduse jaotamise plaanist, mis avaldati 23. juuni 2015. aasta Gazzetta Ufficiale nr 143 regulaarses lisas nr 33, millega reserveeriti peamiselt sagedusala 470– 790 MHz eraldamine raadioringhäälinguteenusele. 35 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et Elettronica Industriale S.p.A. taotles (telekommunikatsiooniga seotud) lairibaühenduse kasutamist sellest erineva (raadioringhäälinguga seotud) ringhäälingu asemel, ning küsib seejärel, kas direktiivi 2002/21/EÜ artiklitega 9 ja 9a ning ELTL teenuste osutamise vabadust käsitlevate sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab raadiosageduste kasutusõiguste valdajat kasutama neid sagedusi üksnes maapealse digitaaltelevisiooni ringhäälinguteenuste jaoks – õigusnorm, mida liikmesriigi ametiasutused põhjendavad üksnes väitega, et raadiospektri planeerimise aktides on selleks ette nähtud piirangud – ning seega, kas samad planeerimisaktid on nimetatud artikli 9a kohase läbivaatamise jaoks siduvad, juhul kui läbivaatamise taotluse eesmärk on tegeleda varasema loa saanud tegevustest erinevate tegevustega. 36 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul muudaks plaani võimalik siduvus esimeses kohtuastmes esitatud kaebuse vastuvõetamatuks, kuna plaani ei olnud vaidlustatud, samas kui plaani võimaliku siduva laadi puudumine muudaks kaebajaks oleva äriühingu jaoks sama plaani eelneva vaidlustamise täiesti asjakohatuks. 37 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et sellises olukorras, nagu on ette nähtud 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 259 artikli 14-bis üleminekusätetes, saab haldusasutuse poolne uuesti läbivaatamine puudutada üksnes kasutusõigusi, mida ettevõtja juba valdab ning mille puhul täiesti erineva tegevuse teostamine – käesoleval juhul läbivaatamistaotluse aluseks olev tegevus – ei kuulu liidu õigusnormides ja artiklis 14-bis sätestatud riigisiseses õigusnormis ette nähtud läbivaatamise kohaldamisalasse. 9  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-401/25 38 Eelneva põhjal on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul vaja selgitada, kas a) liidu õigusnormid pidasid planeerimisakte direktiivi artiklis 9a ette nähtud läbivaatamise seisukohast asjakohaseks või mitte, mille tagajärjel on välistatud plaaniga hõlmatud tegevustest erinevate tegevustega tegelemine, ja b) kas järelikult saab neid liidu õigusnorme tõlgendada nii, et selle läbivaatamine käigus võivad liikmesriigi ametiasutused tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte rakendamiseks jätta planeerimisaktid tähelepanuta või mitte, kui ettevõtja on samal ajal taotlenud kasutusõiguste piirangu kõrvaldamist, et tegeleda muude tegevustega kui need, milleks algselt luba anti. 10 Saatja: [email protected] Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, [email protected], "Merle Järve - RAM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, "Käddi Tammiku - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: C-401/25 Kuupäev: 2025-07-30 13:33 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] V�lisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2025/334 Kohtuasja number: C-401/25 Vastuse kuup�ev: 13.08.2025 Staadium: Uus menetlus M�rks�nad: elektroonilised sidev�rgud ja -teenused; elektrooniliste sidev�rkude ja -teenustega seotud lubade andmine; maapealse digitaaltelevisiooni v�rgu kasutamis�igus; raadiosageduste kasutamise �igused; teenuste osutamise vabadus �iguslikud vormid: direktiiv 2002/21/E�; direktiiv 2009/140/E� Dokumentidega on v�imalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=8275 Palun teatage 7 p�eva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja p�hjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL �iguse b�roo V�lisministeerium