Maarja-Liisa Kapaun Teie 21.02.2025
Vabaühenduste Liit
[email protected] Meie 20.03.2025 nr 3-4/711-2
Vastus Vabaühenduste Liidu pöördumisele
Austatud Maarja-Liisa Kapaun
Täname pöördumise eest! Täidetud küsimustik on lisatud.
Juhime tähelepanu, et küsitud perioodil ja sellele järgneval aastal (2023–2024) tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium valitsuse otsustel läbi suured struktuursed ümberkorraldused,
mistõttu on kogu ministeeriumi töökorraldus samuti muutustes. Võrreldes 2023. aasta alguse
seisuga ei ole ministeeriumis enam transpordi, meremajanduse, ehituse ega energeetika valdkonda
(liikusid Kliimaministeeriumisse) ega digiarengu valdkonda (liikus Justiits- ja
Digiministeeriumisse). Ministeeriumi koosseisus on teadus- ja arendustegevuse, majanduse,
ettevõtluse ja innovatsioonivaldkond, mis on samuti läbinud muudatusi, sh on ettevõtluse
regionaalse arengu korraldamine liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse (sh
maakondlike arenduskeskuste võrgustik ehk MAKid või MAK-võrgustik). Ministeeriumiga on
liitunud töövaldkond ning võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkond (alates
01.07.2023) ning ruumilise planeerimise ja maakasutuse valdkond (alates 01.01.2025).
2023. aastal ei kavandatud ega sõlmitud ministeeriumis strateegilisi partnerlusi, küll aga võtsime
üle juba sõlmitud lepingud võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise toetamiseks.
See taotlusvoor toimus 2022. aastal ja toetuse saajatega sõlmiti lepingud kolmeks aastaks, seega
kavandati see Sotsiaalministeeriumis. Rohkem infot võib leida Sotsiaalministeeriumi kodulehelt:
Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium. Kuna 2023. aastal uusi
strateegilise partnerluse lepinguid ei sõlmitud, siis seda lisatud küsimustikus ei käsitleta. Küll aga
käib uue taotlusvooru väljatöötamine, millesse kaasatakse asjassepuutuvad osapooled ning
avaldatakse asjakohased materjalid. Taotlusvooru välja kuulutamise aluseks olev määrus läks
05.03.2025. a asjasse puutuvatele organisatsioonidele, nende seas ka Vabaühendute Liidule,
arvamuse andmiseks.
Küsimustikus ei käsitleta ka välisvahenditest rahastatavaid toetusi ja nende andmise korda. Nende
rakendamise kohta leiab riigiüleselt infot Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kodulehelt 2021-2027
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
rakendusperiood | Riigi Tugiteenuste keskus, samuti taotlusvoorude ajakava jm info
Taotlusvoorude ajakava | Riigi Tugiteenuste keskus. Samuti ei käsitleta küsimustikus riigi asutatud
sihtasutuste ja mittetulundusühingute rahastamist.
2023. aastal jagati Riigikogus ka fraktsioonitoetusi ehk nn katuserahasid, mille osas puudub
ministeeriumil otsustusõigus ja täidetakse vaid järelevalve funktsiooni, mistõttu küsimustikus neid
toetusi ei käsitleta. Veelgi enam, 2024. aasta riigieelarve pressikonverentsil teavitas
rahandusminister, et katuserahasid 2024. aasta eelarvesse ei planeeritud, ning alates 2024. aastast
ei ole neid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse kinnitatud, mis kindlasti
suurendab läbipaistvust.
Lisaks eelpool nimetatule on 2023. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas riigieelarvelisest vahenditest toetatud:
1. ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 käskkirja nr 1.1-1/19-007 alusel
välisvahendite kasutamise kaasrahastusena toetas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium MTÜ-d Maakondlikud Arenduskeskused, mis on
tänaseks liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, ning
2. majandus- ja taristuministri 16.03.2016 määruse nr 25 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet andnud toetust Eesti Omanike Keskliidu MTÜ-le (küsimustikus viidatud
kui tarbijakaitsetegevuse toetus).
Juhime tähelepanu, et kuna strateegilisi partnerlusi 2023. aastal Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis ei kavandatud, vastavat korda ei olnud sisse seatud jms, siis
küsimustikus viidatud üldisele lähenemisele oli keeruline vastata ning lähtusime eeskätt
konkreetsetest eespool nimetatud toetuste andmistest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa: Täidetud küsimustik
Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kristel Järve
+372 639 7619
[email protected]
2 (2)
Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Viited dokumentidele
MKM avalik dokumendiregister https://adr.rik.ee/mkm/.
MKM-i ja valitsemisala asutuste aastased kinnitatud eelarved, sh eraldi lisana on esitatud
MKM-i eelarvest antavad sihtotstarbelised ja tegevustoetused Eelarve ja majandusteave |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht: Tarbijakaitsetegevuse rahastamine |
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vabaühendused saavad taotleda tarbijakaitselist
tegevustoetust | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Dokumendid | Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
Kehtivad toetuste andmise tingimuste määrused, käskkirjad, asjakohased seadused jms leiab
Riigiteataja kodulehelt Avaleht–Riigi Teataja.
Eelnõude infosüsteem https://eelnoud.valitsus.ee/.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht Perioodi 2021-2027 struktuurifondide
regionaalarengu meetmed | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Sotsiaalministeeriumi koduleht: Strateegilise partnerluse rahaline toetamine |
Sotsiaalministeerium.
Kasutatud lühendid:
MAKid – maakondlike arenduskeskuste võrgustik ja sellesse kuuluvad organisatsioonid
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
ReM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
SoM – Sotsiaalministeerium
EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste
eesmärkidega.
1.1.Kas rahastamise tingimustes on Rahastamise tingimused sõltuvad konkreetsest
välja toodud, et toetatakse avalikes toetusest (sh välisvahendid), mida reguleeritakse
huvides tegutsevaid vastavate aktidega, sh ministri määruste või
organisatsioone? käskkirjadega, kus on määratletud ka toetuse saaja
vorm ja vajadusel temale esitatavad lisanõuded. Nt
tarbijakaitsetegevuse toetuse korral jah, saab
eraldada üleriigilisel tasandil tarbijate huve
esindavale ühendusele või ühenduste liidule, kelle
tegevus on oluline tarbijate õiguste ja huvide
edendamise ning tarbijakaitsealase teabe ja
nõustamise kättesaadavuse parandamiseks.
1.2.Kas rahastamise korras on viide, et Üldiselt otseselt sõna-sõnaliselt ei viidata, kuid
otsused peavad olema kooskõlas kaudselt taotlejatele esitatavad nõuded pigem
avalike huvidega? viitavad.
1.3.Kas korras või lepingus on Jah, vt MAK-ide toetamise käskkirja seletuskirja.
viidatud, millisesse arengukavasse Tarbijakaitsetegevuse toetuse taotluste esitamise
toetus panustab? kutses oli viidatud, et taotluses esitatud tegevused
peavad vastama Euroopa Liidu tarbijakaitse
tegevuskavas aastateks 2020-2025 seatud
prioriteetidele.
1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on Jah, seoses ümberkorraldustega MAK-ide kohta
rahastamise eesmärk? leiab ReM-i kodulehel ning tarbijakaitsetegevuse
toetuse korral TTJA kodulehel.
1.5.Kas sisse on seatud strateegilise 2023. aastal MKM-is strateegilisi partnerlusi ei
partnerluse ja/või pikaajaliste sõlmitud, küll aga on seda planeeritud teha
tegevustoetuste praktika, mis võrdsuspoliitika teemadel 2025. aastal
indikeerib, mil määral on (väljatöötamisel). Ettevõtlustoetusi puudutavas
ühenduste roll läbi mõeldud ja teemas on MKM vastanud 13.12.2023 kirjaga nr
seostatud valdkonna 18-5/2023/4717-2 Vabaühenduste Liidu
eesmärkidega? ettepanekule kaotada äriühingute ja
mittetulundusühingute ning sihtasutuste erisus ning
hõlmata ka vabaühendused MKM-i haldusalas
jaotatavate ettevõtlustoetuste ringi.
Tarbijakaitsetegevuse toetuse eraldamisel ei ole
eesmärgiks toetada pikaajaliselt ühte konkreetset
organisatsiooni, vaid lähtutakse esitatud taotluste
sisust ning sellest, millise organisatsiooni pakutud
tegevus vastab enim tarbijakaitse vajadustele ja
panustab tarbija õiguste kaitsesse, sh arvestatakse
toetuse eraldamisel taotlustes esitatud tegevuste
aktuaalsust.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja 01.07.2023 liikus MKM-i võrdse kohtlemise ja
tuua hilisemad muudatused, mis ei soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline
puuduta 2023. aastat (2024+ ja toetamine, mille voor toimus 2022. aastal ja toetuse
planeerimisel), kuid on olulised avaliku saajatega sõlmiti lepingud kolmeks aastaks):
huvi ja rahastamise ministeeriumi Strateegilise partnerluse rahaline toetamine |
strateegiliste eesmärkidega seotuse Sotsiaalministeerium. Praegu planeeritakse uut
osas välja tuua. määrust täiendatud toetustingimustega ja
taotlusvooru 2024. a I poolde. Lisaks on alates 1.
jaanuarist 2025 liitunud ministeeriumiga ruumilise
planeerimise ja maakasutuse valdkond. Seega on
MKM olnud väga koormatud kahe suuremahulise
ümberkorraldusega ning töökorraldust
reguleerivate juhiste väljatöötamine ja
rakendamine on pidev protsess. MKM-i
valitsemisala toetuste jagamist korraldavad
eelkõige EIS ja RTK.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja Jah, nii MAK-ide kui ka tarbijakaitsetegevuse
kriteeriumid toetavad rahastamise toetamisel.
üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike
või programmipõhiste eesmärkide
saavutamist?
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad Jah, nii MAK-ide kui ka tarbijakaitsetegevuse
hinnata ühenduste rahastamise toetamisel.
tulemuslikkust?
2.3. Kas rahastamistingimustes on MAKide toetamisel on tulemuslikkuse
kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks mõõdikud kokku lepitud (jah).
hindamiseks läbivad indikaatorid, Tarbijakaitsetegevuse toetuse korral ei ole.
ministeeriumil on nende
mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja
kord?
2.4. Kas rahastamise taotluse ja MAKide toetamisel on ja tarbijakaitsetegevuse
toetusraha kasutamise aruande vormid toetuse korral ei ole.
sisaldavad minimaalselt
väljundindikaatoreid, võimalusel ka
tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele Ei kohaldu, oleneb toetusest ehk ei ole ühte
kvalifitseeruvaile taotlejatele tavapraktikat.
eraldatava toetussumma suuruse
otsustamisel (pigem kõigile midagi või
suurem summa kõige võimakamale)?
Kas ja millistel puhkudel esineb
kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
infot tegevustoetuste saajate tegevuse majandusaastaaruanded on avalikult äriregistrist
tulemuste kohta? kättesaadavad, samuti konkreetsete maakondlike
arenduskeskuste majandusaastaaruanded.
Tarbijakaitsetegevuse toetuse saajate
tegevusaruanded on leitavad TTJA
dokumendiregistrist ning Toetuse saajaga sõlmitud
leping on avaldatud ameti kodulehel, leping
sisaldab ka toetuse raames läbiviidavaid tegevusi.
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise Jah.
halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) Jah, tarbijakaitsetegevuse toetuse saaja esitatud
aruannete kohta on tehtud tegevusaruannet hinnatakse läbiviidud tegevuste
koondanalüüs, et hinnata tulemuslikkust silmas pidades.
meetmete/programmide
tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on Ei kohaldu või ei ole.
muudetud rahastamisprogramme/
meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja MAK-ide toetamine on liikunud ReM-i
tuua hilisemad muudatused, mis ei valitsemisalasse. Tarbijakaitsetegevuse
puuduta 2023. aastat (2024+ ja toetusvooru 2025. aastal ei korraldata TTJA
planeerimisel), kuid on olulised otsusega ning seoses riigieelarve kärbete
rahastamise tulemuslikkusega seoses vajadusega.
välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi
kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate Jah, järgitakse tavapärast õigusloome tava, sh
rahastamisprotsessi reguleerivate analüüsitud toetuste korral nende väljatöötamisel.
alusdokumentide ja rahastamise Aastal 2023 olid peamised toetused seotud
tingimuste väljatöötamisel välisvahenditest jagatavate toetustega, milline
konsulteeritakse ühendustega (sh protsess on väga hästi reguleeritud.
varakult eesmärkide püstitamise
etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate Jah, järgitakse tavapärast õigusloome tava.
alusdokumentide ja tingimuste
väljatöötamisel on kaasarääkimise
võimalus on antud kõigile asjast
huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse Oleneb toetusest.
ühendustelt tagasisidet
rahastamisprotsessi reguleerivate
alusdokumentide;
rahastamistingimuste, rahastamise
protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Strateegiline partnerlus on 2025. aastal
tuua hilisemad muudatused, mis ei väljatöötamisel, sellesse on kaasatud ka
puuduta 2023. aastat (2024+ ja huvirühmad.
planeerimisel), kuid on olulised
rahastamisprotsessi
uuendamisel/muutmisel seotud
osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi Kuna MAKide toetus on alates 1. jaanuarist 2024
veebilehel olevale infole, mis kirjeldab REMi vastutusalas, siis MKMi kodulehel
rahastamise põhimõtteid, tingimusi, sellekohast infot ei ole. Küll aga on
rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. rahastamistingimusi põhjalikult käsitletud 2023.
aastal kehtinud käskkirjas ja selle seletuskirjas,
mis leiab avalikust dokumendihaldussüsteemist.
Tarbijakaitsetegevuse viimase taotlusvooru
(avaldatud aastal 2022 perioodiks 2023-2024)
kohta leiab infot TTJA kodulehelt.
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv Ei ole täidetav, ei ole eraldi vabaühenduste
rahastamise kord on kooskõlas rahastamiste korda.
rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse Ei ole täidetav, ei ole eraldi vabaühenduste
vabaühendustele avaliku konkursi rahastamiste korda.
alusel?
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste Jah, riigieelarve seaduse seletuskirja lisas on
alusel juba teada olevad toetuste saajad kohustus nimetada toetuse saajad, sh MTÜ
on nimeliselt välja toodud RES-is? Maakondlikud Arenduskeskused. Samas 2023.
aasta riigieelarve ja selle seletuskiri kavandati
2022. aastal, mil Omanike Keskliidu MTÜ
taotlemine ja rahastamise heakskiitmine ei olnud
veel teada, ega olnud võimalik nimetada. Toetus
otsustati Tarbijakaitsetegevuse 2023.–2024. aasta
riigieelarvelise toetuse taotlusvooru kaudu.
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse Jah, äriregistrist on leitavad nii MTÜ
saajate tegevusaruanded? Maakondlikud Arenduskeskused
majandusaastaaruanne kui ka vajadusel
detailsemalt maakondlike arenduskeskuste
majandusaastaaruanded. Tarbijakaitsetegevuse
toetuse korral TTJA avalikust dokumendiregistrist.
4.6. Kas taotluste hindamise kord on Tarbijakaitsetegevuse toetuse käskkiri toetuse
avalik ja üheselt mõistetav eraldamise otsusega koos hindamiskomisjoni
(hindamiskomisjon, kriteeriumid), seisukohtade ja ettepanekutega saadetakse
hindamiskomisjoni koosseis avalik? kõikidele taotlejatele ning on avalikult kõigile
ligipääsetav TTJA dokumendiregistris (Delta).
4.7. Kas vabaühendused saavad Jah.
tagasisidet toetuse andmise ja
mitteandmise otsuste kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised toetuste
andmise ja kasutamise läbipaistvuse
kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged Konkreetsete käsitletud toetuste korral jah. Nt
rahastamise reeglid ja tarbijakaitsetegevuse toetuse andmise kord on
valikukriteeriumid, mida järgitakse? sätestatud tarbijakaitseseaduses ning vastavas
ministri määruses.
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud Konkreetsete käsitletud toetuste korral on mõlemal
projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse juhul tegemist tegevustoetusega, mis on vastavates
delegeerimine? õigusaktides välja toodud.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või Ei kohaldu, kuna üldist korda ei ole.
sihtfinantseerimine) on korras
selgitatud?
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Jah, kuid sõltuvad toetuse andmise eesmärgist.
Teie hinnangul objektiivsed ja
potentsiaalseid taotlejaid
mittediskrimineerivad? (Konkursi
tingimused ei loo eeliseid konkreetsele
ühendusele või ühenduste rühmale.)
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on Jah
rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes
asjakohased ja põhjendatud. See
tähendab, et rahastamise tingimused
tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on Ei kohaldu käsitletavate toetuste korral.
mõistlikud ja ei sea piiranguid
ligipääsule?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Ei kohaldu käsitletavate toetuste korral.
tuua hilisemad muudatused, mis ei Strateegiline partnerlus on 2025. aastal
puuduta 2023. aastat (2024+ ja väljatöötamisel.
planeerimisel), kuid on olulised
vabaühenduste võrdse ligipääsu
tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab 2023. aastal eraldi ei hinnanud.
valdkondlikult rahastatavate
vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie Ei ole võimalik üheselt vastata. Nt
hinnangul ühenduse professionaalsust tarbijakaitsetegevuse toetuse eesmärk on
ja pädevust ning tegevuse soodustada ja toetada vabaühenduste tegevust,
jätkusuutlikkust? samas sellest ei saa sõltuda tarbijaühenduste
elujõulisus ning tegevuse jätkusuutlikkus
tervikuna.
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Ei kohaldu, strateegilise partnerluse toetusi ei
ministeeriumi poolse strateegilise kavandatud MKM-is, võeti vaid leping üle 2023.
partnerluse rahastamise tulemusena on aastal.
võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused Jah, käsitletavate toetuste korral.
võimaldavad katta ka organisatsiooni
üldkulusid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Ei kohaldu käsitletavate toetuste korral.
tuua hilisemad muudatused, mis ei Strateegiline partnerlus on 2025. aastal
puuduta 2023. aastat (2024+ ja väljatöötamisel.
planeerimisel), kuid on olulised
rahastatavate ühenduste võimekuse
edendamise kontekstis.
Hindamiskriteeriumid ja metoodika Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli täidetud osaliselt , märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/- “ . 2016. aasta variraportis anti tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem. Avalik huvi Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras. Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe." R ahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega. Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike, kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega (arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)." Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikeerib , mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega. Tulemuslikkus Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tulemusindikaatoreid. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus). Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tulemuslikkust. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille elluviimiseks toetusi antakse. Kaasatus Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta. Läbipaistvus Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum). Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud). Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet. Ligipääsetavus On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud. Võimekus Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Avalik huvi Rahastamise korras ei viidata otseselt toetuse taotleja avalikus huvis tegutsemise nõudele ( kaudselt taotlejaile esitatavad nõuded pigem viitavad ) . Rahastamist reguleerivates dokumentides (ka vooru kutsetes) viidatakse ka arengukavadele, millesse toetatavad tegevused panustavad. S t rateegili ne partnerlus tuli võrdsuspoliitikate valdkonnaga üle Sotsiaalministeeriumist ja tehakse ettevalmistusi uueks partnerlusperioodiks . Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toetavad TAT-id eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata rahastamise tulemuslikkust. Samas ei ole tarbijakaitsetegevuste tulemuslikkuse hindamisel mõõdikuid kokku lepitud (valdkonna toetuste jagamine sõltub suuresti tegevuste aktuaalsusest ja ei toetata pikalt üht kindlat ühendust). Maakondlike arenduskeskuste (MAK) voorudes on samas tulemusindikaatorid olemas. Toetuse saajate tegevuse tulemusaruandeid saab leida äriregistrist (majandusaasta) või TTJA dokumendiregistrist - koondatuna kuskil ei ole. Tarbijakaitsetegevuste valdkonnas toetatute aruandeid analüüsitakse tulemuslikkust silmas pidades. Rahastamismeetmeid koondanalüüsi tulemusel seni muudetud ei ole. Kaasatus Alusdokumentide väljatöötamisel jälgitakse tavapärast õigusloome tava. Toetuste kasutamise järgselt ühendustelt protsessi kohta tagasiside küsimine sõltub samas toetusest. Käesoleval aastal strateegilise partnerluse väljatöötamisse on kaasatud ka vabaühendused. Läbipaistvus Ministeeriumi veebilehelt üldist rahastamise materjali ei leia. See on paljus seotud viimaste aastate haldusalade ümberkorraldusega ( MAK-id ReM-i ). Tarbijakaitsetegevuste taotlusvooru teemad on leitavad TTJA veebist . Eraldi vabaühenduste rahastamise korda ei ole. 2023. aasta seisuga olid tegevustoetuse saajad RES-is välja toodud. Taotluse hindamise korra kohta info puudub. Taotlejad saavad hindamise sisust ülevaate (tarbijakaitse valdkonnas) käskkirjas, kuhu on lisatud hindamiskomisjoni otsus ja seisukohad ( tagasiside ) . Ligipääsetavus Üldist vabaühenduste rahastamise korda ei ole (strateegiline partnerlus e uus periood hetkel alles väljatöötamisel). Nendes kordades/määrustes , kus erinevate valdkondade toetuste jagamine on sätestatud, ei puudutata erandeid (näiteks konkursivaba sihtfinantseerimine). Antavate t oetuse liigid on valdkondlikes õigusaktides määratletud. Toetuse andmise tingimused on ministeeriumi hinnangul olnud objektiivsed ja mittediskrimineerivad (arvestades toetuse eesmärke). Kaasfinantseeringu nõuet 2023-25 perioodil ministeeriumi sõnul ei kohaldatud. Võimekus Viimastel aastatel pole valdkondades tegutsevate vabaühenduste vajadusi hinnatud. Samas on toetused võimaldanud katta organisatsioonide üldkulusid ( MAK-ide ja tarbijakaitse kontekstis). Ministeerium on hetkel teatavas vaheetapis, kus mujalt ülevõetud partnerluse uut perioodi planeeritakse ja vana puhul võimekuse hindamise kohta palju öelda pole võimali k .
Saatja: "Maarja-Liisa Kapaun" <
[email protected]>
Saaja: "Joonas Pärenson - MKM" <
[email protected]>, "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti MKM peatüki sisuline valideerimine
Kuupäev: 2025-07-29 12:52
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Peagi on valmimas vabaühenduste riikliku rahastamise variraport. Soovin
enne seda ministeeriumidega neid puudutavate peatükkide sisu valideerida.
Selleks lisan kirjale kolm faili:
1. MKM peatüki sisuline valideerimine – fail, millele tagasisidet
ootan.
2. 3-4711-2 20.03.2025 Väljaminev kiri – ministeeriumi antud vastused
koos küsimustega, mille abil informatsiooni kogusin.
3. Hindamiskriteeriumid ja metoodika, mille alusel on vaadeldud
ministeeriumi praktikate kattuvust ühenduste rahastamise juhendmaterjali
soovitustega.
Palun anda tagasiside 2 nädala jooksul (12. augustiks).
Kuna käimas on suvepuhkuste periood, saadan selle kirja ka ministeeriumi
üldmeilile.
Lugupidamisega
Maarja-Liisa Kapaun
huvikaitsespetsialist
Vabaühenduste Liit
[email protected] <mailto:
[email protected]>
5686 4114