Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja muudatuste kooskõlastamine

Haapsalu Linnavalitsus [email protected] 31.07.2024 nr 3-3/919-1 Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja muudatuste kooskõlastamine Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja muutmiseks. Esitame vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Sihtasutuse põhikirja muudeti viimati 2014. aastal. Vahepeal on jõustunud riigivaraseaduse muudatused ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostajatel on kohustus põhikirjad seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi viiakse põhikiri kooskõlla muuseumiseaduse muudatustega. Lisaks seadusest tulenevatelele muudatustele teeme ettepanekuid ka muude põhikirja punktide täpsustamiseks ja ajakohastamiseks. Kirjale on lisatud asutajate otsuse eelnõu (lisa 1) ja sihtasutuse kehtiva põhikirja tekst (lisa 2). Põhikirja tekstis on muudetavate punktide järgi välja toodud meie ettepanekud uueks sõnastuseks. Ootame põhikirja muutmise kohta teie tagasisidet ja seisukohta esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn Spordi asekantsler kantsleri ülesannetes Teadmiseks: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Erle Toiger 628 2229 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Allkirjastatud digitaalselt SIHTASUTUSE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID ASUTAJATE OTSUS Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu, keda esindab ………… alusel …………, otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel: 1. Muuta Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt: 1.1. lisada põhikirja punkt 2.3 järgmises sõnastuses: „2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.“; 1.2. asendada põhikirja punktis 3.1.2 sõnad „olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige“ sõnadega „astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks“; 1.3. muuta põhikirja punkti 3.1.6 ja sõnastada see järgmiselt: „3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel;“; 1.4. täiendada põhikirja punkti 3.1.7 pärast sõna „saavutamisega“ sõnadega „ning seda üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel“; 1.5. tunnistada kehtetuks ja jätta põhikirjast välja punkt 4.2.6; 1.6. muuta põhikirja punkti 5.2 esimest lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Nõukogul on kuni kuus liiget.“; 1.7. muuta põhikirja punkti 5.4 ja sõnastada see järgnevalt: „5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni kolm liiget, kellest üks määratakse rahandusministri ettepanekul, ja Haapsalu linn määrab kuni kolm liiget.“; 1.8. täiendada põhikirja punkti 5.7.5 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“; 1.9. muuta põhikirja punkti 5.8.1 ja selle alapunkte ning sõnastada need järgnevalt: „5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; Allkirjastatud digitaalselt 5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.“; 1.10. lisada põhikirja punkt 5.8.2 järgmises sõnastuses: „5.8.2. Põhikirja alapunkti 5.8.1 tähenduses loetakse seotud isikuks nõukogu liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine.“; 1.11. muuta põhikirja punkti 5.9.3 ja sõnastada see järgnevalt: „5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.“; 1.12. lisada põhikirja punktid 5.9.5 ja 5.9.6 järgmises sõnastuses: „5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut. 5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud.“; 1.13. muuta põhikirja punkti 5.10.5 ja sõnastada see järgnevalt: „5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.“; 1.14. jätta põhikirja punktist 5.10.6 välja järgmine lause: „Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.“; 1.15. lisada põhikirja punktid 6.51 ja 6.52 järgmises sõnastuses: „6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. 6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.“; 1.16. muuta põhikirja punkti 6.8 ja sõnastada see järgnevalt; „6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja Allkirjastatud digitaalselt alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.“; 1.17. täiendada põhikirja punkti 6.10 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ sõnadega „mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“; 1.18. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses: „6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“; 1.19. täiendada põhikirja punkti 7.1 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“; 1.20. asendada põhikirja punktis 9.1 sõna „moodustab“ sõnaga „moodustavad“; 1.21. asendada põhikirja punktis 9.1.8 sõna „tehingud“ sõnaga „tulu tehingutest“; 1.22. tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 9.1.9; 1.23. muuta põhikirja punkti 9.7 ja sõnastada see järgnevalt: „9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.“; 1.24. muuta põhikirja punkte 10.3 ja 10.4 ning sõnastada need järgnevalt: „10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige. 10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“; 1.25. jätta põhikirja punktidest 10.6.1 ja 10.6.2 välja sõnad „audiitorühingult“; 1.26. täiendada põhikirja punkti 12.1.2 pärast sõna „sihtasutuseks“ sõnadega „või ühineda teise sihtasutusega“; 1.27. asendada põhikirja punktis 12.1.3 sõna „asutab“ sõnaga „asutada“. 2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). 3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Allkirjastatud digitaalselt 4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga …………  Kinnistatud: sihtasutuse asutamislepinguga 18.06.2013. a Muudetud: sihtasutuse asutajate kokkuleppega 25.04.2014. a SIHTASUTUSE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asukoht on Haapsalu linn, Eesti Vabariik. 1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Haapsalu Linnavalitsus. 1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes. 1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt. 1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu. 2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse eesmärgid on: 2.1.1. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; 2.1.2. Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja hallatavaid objekte (Haapsalu piiskopilinnus, raudteekompleks, endine raekoda, Iloni Imedemaa, Ants Laikmaa majamuuseum), töötab välja ja pakub nende kaudu eesmärkidele vastavaid teenuseid; 2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogusid, tagab nende läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise; 2.2.3. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid sihtasutuse eesmärkidele vastavaid väljaandeid; 2.2.4. korraldab elukestvat koolitust, õppereise, ekskursioone, loenguid, kursusi, muuseumitunde jm haridustegevust sihtasutuse eesmärkidele vastavates valdkondades; 2.2.5. korraldab näitusi, kontserte, etendusi, festivale, tähtpäevade tähistamisi ja muid kultuurisündmusi; 2.2.6. korraldab arheoloogilisi välitöid, teeb uuringuid, ekspertiise ja konserveerib mälestisi muinsuskaitseseaduses sätestatud korras; 2.2.7. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid; 2.2.8. koordineerib ja arendab Läänemaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku; 2.2.9. teeb koostööd teiste muuseumide ja muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; 2.2.10. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks. Põhikirja lisatakse punkt 2.3 kooskõlas muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 1 lõike 2 punktiga 7: 1 2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. 3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 3.1. Sihtasutusel on õigus: 3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige; Punkti 3.1.2 sõnastust täpsustatakse ja täiendatakse osas, et välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks asub sihtasutus nõukogu otsuse alusel. Punkti täiendatud sõnastus on: 3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks; 3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi; 3.1.4. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks; 3.1.5. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi ja turismiteenuseid; 3.1.6. luua allüksusi, MTÜ-sid, filiaale jms; Punkti 3.1.6 sõnastust muudetakse, et viia see kooskõlla riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 79 lõike 1 punktiga 2. Punkti uus sõnastus on: 3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel; 3.1.7. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide saavutamisega; Punkti 3.1.7 sõnastust täiendatakse, et viia see kooskülla RVS § 79 lõike 1 punktiga 2. Punkti täiendatud sõnastus on: 3.1.7. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide saavutamisega ning seda üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel; 3.1.8. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid. 4. JUHTIMINE 4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.2.3. kellel on ärikeeld; 4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 4.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või 2  kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Punkt 4.2.6 tunnistatakse kehtetuks ja jäetakse põhikirjast välja. Sellega viiakse punkt 4.2 ja selle alapunktid kooskõlla RVS § 80 lõikega 4. Sarnane nõue on seatud üksnes sihtasutuse nõukogu liikmele, mille kohta lisatakse põhikirja punkt 5.8.1.5. 4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 5. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 5.2. Nõukogul on kuus liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Punkti 5.2 esimest lauset täiendatakse sõnaga „kuni“, et anda asutajatele rohkem paindlikust nõukogu liikmete (arvu) määramisel. Vastavalt tehakse muudatus ka põhikirja punktis 5.4. Punkti täiendatud sõnastus on: 5.2. Nõukogul on kuni kuus liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 5.3. Nõukogu liikmed määravad asutajad neljaks aastaks. 5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm liiget ja Haapsalu linn määrab kolm liiget. Punkti 5.4 sõnastust täiendatakse, et anda asutajatele rohkem paindlikust nõukogu liikmete (arvu) määramisel. Vastavalt tehakse muudatus ka põhikirja punktis 5.2. Punkti täiendatud sõnastus on: 5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni kolm liiget, kellest üks määratakse rahandusministri ettepanekul, ja Haapsalu linn määrab kuni kolm liiget. 5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel. 5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 5.7. Nõukogu pädevuses on: 5.7.1. sihtasutuse aasta tegevusplaani ja tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine; 5.7.2. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine; 5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; 5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 5.7.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine; 3 Põhikirja punkte 5.7.5 ja 7.1 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu üldarvu (vastavalt juhatuse ettepanekule). Punkti täiendatud sõnastus on: 5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine; 5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine; 5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. 5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine; 5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid; 5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine; 5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine; 5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 5.8. Nõuded nõukogu liikmele 5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla: 5.8.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 5.8.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 5.8.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 5.8.1.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja. Punkt 5.8.1 ja selle alapunktid viiakse kooskõlla RVS § 80 lõikega 3. Punkti uus täiendatud sõnastus on: 5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4 Põhikirja lisatakse punkt 5.8.2 kooskõlas RVS § 80 lõikega 6: 5.8.2. Põhikirja alapunkti 5.8.1 tähenduses loetakse seotud isikuks nõukogu liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine. 5.9. Nõukogu liikme tasustamine 5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt. 5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ilma mõjuvata põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. Punkti 5.9.3 sõnastus viiakse kooskõlas RVS 85 lõike 1 punktiga 8. Punkti muudetud sõnastus on: 5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud. 5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Põhikirja lisatakse punktid 5.9.5 ja 5.9.6, mis selgitavad, mis tingimusel on võimalik sihtasutusel sõlmida lepinguid nõukogu liikmega või nõukogu liikme kulusid hüvitada. Lisatavate uute punktide sõnastus on: 5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut. 5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 5.10. Nõukogu töökorraldus 5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. 5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras. 5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. 5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile. Punktist 5.10.5 jäetakse välja ebavajalikud lauseosad. Nõukogu otsuse vastuvõtmine 5 koosolekut kokku kutsumata ja sellega seotud nõuded on reguleeritud sihtasutuste seaduse (edaspidi SAS) §-s 291. Punkti uus sõnastus on: 5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. 5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. Punktist 5.10.5 võetakse välja lause, mis annab nõukogu esimehele otsustava hääle, kuivõrd SAS § 30 sellist võimalust ette ei näe. Punkti uus sõnastus on: 5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama: 5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. 6. JUHATUS 6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. 6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest. 6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat. 6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Põhikirja lisatakse punktid 6.51 ja 6.52. Aluseks on 01.05.2023 jõustunud MuuS § 18 muudatused, mis mh seavad nõuded riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmisele. Lisatavate uute punktide sõnastus on: 6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. 6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord 6 nähakse ette nõukogu töökorras. 6.6. Juhatuse pädevuses on: 6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine; 6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine; 6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine; 6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud; 6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine; 6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine; 6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine. 6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.13. 6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Punkti 6.8 täiendatakse lausega, mis täpsustab juhatuse liikme n-ö asendamist ja esindusõiguse volitamist tema ajutise eemalviibimise ajal (lähetus, puhkus jne). Esindusõigust ja volituse andmist reguleerib üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj, kuid kuna praktikas on selles osas tihti nõu küsitud, siis otstarbekas on see lisada ka sihtasutuse põhikirja. Punkti täiendatud sõnastus on: 6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Punkti 6.10 viimast lauset täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS § 86 punktiga 2. Punkti täiendatud sõnastus on: 6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva 7 punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. 6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Põhikirja lisatakse punkt 6.12 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti sõnastus on: 6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7. STRUKTUUR 7.1. Sihtasutuse struktuuri kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. Punkte 5.7.5 ja 7.1 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu üldarvu. Punkti täiendatud sõnastus on: 7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. 8. ARENGUKAVA 8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele. 9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE 9.1. Sihtasutuse vara moodustab: Punktis 9.1 tehakse keeleline täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on: 9.1. Sihtasutuse vara moodustavad: 9.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara; 9.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele; 9.1.3. eraldised Haapsalu linna eelarvest; 9.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 9.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 9.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms; 9.1.7. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa; 9.1.8. tehingud vallas- ja kinnisvaraga; Punktis 9.1.8 tehakse sõnastuslik täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on: 9.1.8. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga; 9.1.9. oma sümboolikaga toodete müük; Punkt 9.1.9 tunnistatakse kehtetuks, kuna sihtasutus müüb ka oma sümboolikata tooteid ning toodete müügi katab ära põhikirja punkt 9.1.5. 9.1.10. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid. 9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisivõi hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. 8  Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. 9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. 9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. Punkti 9.7 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2. Sihtasutuse finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus on: 9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks. 10. ARUANDLUS JA KONTROLL 10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest. 10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige. Punkti 10.3 sõnastust täiendatakse vandeaudiitori ära kuulamise nõudega, mis tuleneb RVS § 89 lõike 1 punktist 10. Majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaeg fikseeritakse järgnevas punktis. Punkti täiendatud sõnastus on: 10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige. 10.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Teistel sihtasutuse asutajatel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. Punktis 10.4 täpsustatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaega, et viia see kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist tulenev kohustus kinnitada majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, s.o hiljemalt 31. märtsiks. Sihtasutusel ei ole enam kohustust esitada majandusaasta aruanne eraldi Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav registrist). Jätkuvalt on aga sihtasutusel RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada 9 nõukogu tegevuse ja makstud tasude ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul kui majandusaasta aruanne ning mis esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana) sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud sõnastus on: 10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 10.5. Audiitor 10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. 10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10.6. Siseaudiitor 10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega. Punktide 10.6.1 ja 10.6.2 sõnastusest jäetakse välja sõna „audiitorühingult“ kooskõlas RVS § 87 lõigetega 3 ja 4. Punktide muudetud sõnastus on: 10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega. 11. PÕHIKIRJA MUUTMINE 11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 11.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel. 12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE 12.1. Ühinemine ja jagunemine 12.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta. 12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. Punkti 12.1.2 täiendatakse kooskõlas RVS § 79 lõike 1 punktiga 2 selliselt, et ka sihtasutuse ühinemine teise sihtasutusega toimub kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Punkti täiendatud sõnastus on: 10 12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.1.3. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingus ning asutab teisi sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. Punktis 12.1.3 tehakse keeleline täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on: 12.1.3. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingus ning asutada teisi sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.2. Lõpetamine 12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega. 12.2.2. Sihtasutuse lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta. 12.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel: 12.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv; 12.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 12.2.3.3. sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. 12.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite suurusest. 11