Saatja: Taavet Reimers <
[email protected]>
Saadetud: 15.04.2025 09:22
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: KMT diagnoosid ja vaktsineerimine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.Tähelepanu! Tegemist on
välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja
faile mitte avada.Tere
Edastan Eesti Kiirabi Liidu pöördumise.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti kiirabi Liit
Juhatuse esimees
Sotsiaalministeerium
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Meie: 15.04.2025 nr 3.1
Kiirabipidajateni on jõudnud patsientide poolt mitmeid päringuid seoses vaktsineerimisteadete
saamisega. Vaktsineerimisteated on saadetud patsientidele nende arvatava riskirühma kuulumise
tõttu. Patsientide esmane pöördumine on olnud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
(TEHIK) poole, kuid sealt on nad suunatud edasi kiirabipidajate poole, kuna riskirühma määramise
aluseks on olnud kiirabikaartidel kajastunud diagnoosid.
Tänase lahendusena on TEHIK palunud kiirabipidajal avada patsiendi kiirabikaart ja riskidiagnoos
eemaldada.
Tänaseks on selgunud, et TEHIK-u andmevaates ei tehta vahet arsti poolt kinnitatud diagnoosidel
ja kiirabitöötaja poolt kiirabikaardi täitmisel määratud esialgsetel diagnoosidel. Siinkohal on
oluline rõhutada, et kiirabi poolt dokumenteeritud diagnoosid on esialgsed ja sageli toetuvad
piiratud infole ning lühiajalisele kontaktile patsiendiga.
Hetkel võimaldab kiirabikaardi struktuur määrata diagnoosi statistilise liigi (esmahaigestumine,
korduvhaigestumine, esialgne diagnoos), kuid praktikas ei ole kiirabitöötajal sageli võimalik ega
pädevust teha sellist eristust. Tegemist on esmase hinnanguga, mis vajab edasist täpsustamist.
Eesti Kiirabi Liit teeb järgmised ettepaneku:
1. Mitte kasutada kiirabikaartidel kajastuvaid diagnoose riskirühma määramisel ega
automaatsete vaktsineerimisteadete saatmise aluseks.
2. Palume eemaldada kiirabikaardi andmekoosseisust diagnoosi statistilise liigi määramise,
see ei ole kiirabitöötaja pädevuses.
Leiame, et tegemist on andmete kontekstivälise tõlgendamisega, mis tekitab patsientides segadust
ning paneb kiirabitöötajad põhjendamatult andmete korrigeerimise rolli. Probleemi süsteemne
lahendamine eeldab tõlgenduspõhimõtete muutmist, mitte üksikjuhtumite käsitsi parandamist.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti Kiirabi Liit
Juhatuse esimees