Austatud sotsiaalminister Karmen Joller
21. aprill 2025
ARVAMUS
RaKS-i ja RavS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Täname Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) nimel võimaluse eest edastada meiepoolsed
seisukohad ja tõusetunud küsimused ravikindlustuse seaduse (RaKS) ja ravimiseaduse (edaspidi
RavS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Meile kooskõlastamiseks esitatud VTK on suunatud ravimite kättesaadavuse suurendamisele ja
liigse bürokraatia vähendamisele. Mõlema põhimõttega on EPAL nõus ja toetame põhimõtteliselt
neid ettepanekuid. Apteeke ja apteekreid puudutab enam VTK kolmas osa, mis käsitleb
ekstemporaalseid ravimeid. Kuigi tegemist on apteegiteenuse osaga, mis aasta aastalt muutub
järjest marginaalsemaks, eelmisel aastal moodustasid ekstemporaalsed ravimid vaid 0,2%
kõikidest retseptiravimitest, on nende ravimite valmistamine sageli ainus võimalus teatud
patsientide raviks. Seetõttu on väga oluline, et ekstemporaalsete ravimite valmistamise
kompetents Eestis säiliks ning areneks. Uued innovaatilised meetodid vajavad üldapteekides
rakendamiseks ressurssi, et koostöös teadlaste ja teiste tervishoiutöötajatega tagada patsientide
juurdepääs neile olulistele ravimitele.
Paraku on innovatsiooni viimine üldapteekide ravimite valmistamise teenusesse mitmete
piirangute tõttu viimastel aastatel olematu. Meil on hea meel, et osad nendest piirangutest leiavad
käsitlemist ja loodetavasti saavad ka kõrvaldatud selle VTK põhjal koostatava eelnõu raames.
Loodame, et muudatus tagaks, et ravimite valmistamise teenus oleks ka edaspidi inimestele
kättesaadav ja ravimeid valmistavad apteegid saaksid panustada kaasaegsematesse
tehnoloogiatesse, näiteks salvi- ja kapslimasinad, valmis suspensioonialused, 3D printerid jne ning
koolitada enam ravimite valmistamise oskustega personali.
1. Ekstemporaalsete ravimite hüvitamine. EPAL toetab ekstemporaalsete ravimite
hüvitamise võimaldamist. VTK-st nähtuvalt (lk 5) on kavandatava seaduseelnõu
eesmärgiks võimaldada ekstemporaalsete ravimite senisest paremat kättesaadavust
patsientidele luues nende ravimite Tervisekassa poolt hüvitamise õigusliku aluse.’
a. See teema on aastaid olnud apteekide murekohaks, sest kaasaegselt valmistatud
ravimid ei ole olnud patsientidele kättesaadavad. Näiteks on suspensioonialuste
kasutamine lastele ja neelamisraskustega patsientidele ravimite valmistamiseks
vajalik eeskätt ravimi manustamise lihtsustamiseks. Neid suspensioone
valmistatakse juhtudel, kui tööstuslikult toodetud ravim sobivas ravimvormis ja
annuses ei ole kättesaadav, eeskätt väikelaste puhul. Praegu kasutatakse nende
patsientide raviks pulbreid, mille manustamine on tülikas ja ebatäpne, sest kiiresti
kasvavate väikelaste puhul tuleb sõltuvalt lapse kehakaalu suurenemisest pulbrite
annuseid sageli muuta, st pakendada uue tugevusega pulbreid. Suspensioonialuste
puhul saab sama kontsentratsiooniga suspensiooni manustada lihtsalt suuremas
koguses. Sageli on tegemist kroonilist haigust põdevate patsientidega, kes vajavad
ravi pikaajaliselt. Ka lastearstid on toonud välja vajaduse suspensioone laiemalt
üldapteekides valmistada.
b. Apteekide vaatest on suspensioonide valmistamine vähem aeganõudev kui
pulbrite üksikannuste pakendamine. Seega on võimalik kasutada apteekri aega
mõistlikult ja loobuda aeganõudvast pulbrite annuste väljamõõtmisest ja nende
käsitsi paberisse pakendamisest.
c. Suspensioonide kasutusele võtmise takistuseks on olnud nende kõrgem hind
võrreldes pulbritega, sest valmis suspensioonialus on kallim kui glükoosi- või
laktoosipulber, mida lisatakse toimeainele pulbri valmistamisel. Tervisekassa ei ole
siiani ekstemporaalseid ravimeid hüvitanud, kuigi ravimid peaksid olema kuni 4-
aastastele lastele 100% soodustusega. Meie liidu liikmed on juba aastaid sellist
muudatust oodanud, suspensioonide valmistamise oskused ja teadmised on
ravimeid valmistavates apteekides olemas.
d. Samas toome välja, et on oluline õigusruumis kokku leppida, millistel alustel
hüvitamise otsuseid tegema hakatakse. Kavandatav õiguslik alus peab andma
võimaluse hinnata rahastuse põhjendatust nii meditsiinilisest kui majanduslikust
aspektist.
2. Ekstemporaalsete ravimite lisamine ravimiregistrisse
a. Ravimite hüvitamise tehniline lahendus eeldab, et hüvitatavad ravimid peavad
olema lisatud ravimiregistrisse. Seega toome välja, et vajalik on luua seaduslik alus
ka ekstemporaalsete ravimite standardiseerimiseks ja ravimiregistrisse
kandmiseks.
b. Pikemas plaanis võimaldab ravimiregistrisse ekstemporaalsete ravimite lisamine
ühtlustada ravimite valmistamise retseptuuri ja teha enam koostööd arstidega
nende ravimite kasutamisel. Toetame standardiseeritud ekstemporaalsete
ravimite mõiste kasutusele võtmise ideed.
c. RavS § 80 lõike 3 täiendamise kontekstis (lk 12) palume täpsustada, kuidas hakkab
toimuma ekstemporaalsetele ravimitele ravimiregistri pakendikoodi loomine. Ehk
teisisõnu, jääb praegu ebaselgeks, millisel riigiasutusel on pädevus
ekstemporaalsete ravimite kirjeldamiseks ja nende standardiseerimise menetluse
algatamiseks. Palume eeltoodud asjaolusid seaduseelnõu seletuskirjas täpsemalt
selgitada. Ravimiregistri arendused teostab ilmselt TEHIK ja need hõlmavad endas
ekstemporaalsete ravimite standardiseeritud kirjeldusi vastavalt ravimikoodile
ning vajadusel täiendusi olemasolevates x-tee teenustes. Kuid mille alusel
hakatakse neid ravimeid registrisse lisama, VTK ei selgita.
3. Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kulud
a. Eelnõu koostamisel tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et ekstemporaalsete
ravimite valmistamine on kulukas ning praegu kehtivad juurdehindluse piirangud
ei taga ravimite valmistamise jätkusuutlikust. Nagu ka VTK välja toob, on suurim
proportsionaalne juurdehindlus praegu kuni 50% ravimi koostisainete ja pakendi
kogumaksumusest ning suurim fikseeritud juurdehindlus tohib olla kuni 0,96 eurot
müügipakendi kohta. Arusaadavalt ei kata need summad kuidagi reaalselt seda
apteegi ressurssi, mis ravimi valmistamisele kulub. Toetame VTK seisukohta, et on
põhjendatud ravimite valmistamise tegelikest kuludest lähtuvalt valmistamist
puudutav juurdehindlus ajakohastada. Juhul kui juurdehindlusi ei muudeta, siis on
enim mõjutatud praegu ravimeid valmistavad apteegid, millised peavad jätkuvalt
kahjumlikult oma ülesannet täitma.
b. VTK-st ei selgu, mil viisil ja millistel tingimustel on kavandatud ekstemporaalsete
ravimite valmistamise tegelikest kuludest lähtuva juurdehindluse ajakohastamine.
Seetõttu palume seaduseelnõu seletuskirja koostamisel eeltoodud asjaoluga
kindlasti arvestada ning selgitada, mil viisil ja millistel tingimustel ravimite
valmistamise juurdehindlust on kavas ajakohastada. Siis alles on võimalik reaalselt
hinnata, kas muudatuste mõju ravimeid valmistatavatele apteekidele on
positiivne. Kuna ekstemporaalsete ravimite valmistamise küsimuste
eelaruteludesse olid kaasatud ka mitmed apteekrite esindajatega, siis loodame, et
meie sisendiga on arvestatud ja muudatuste mõju ravimeid valmistavatele
apteekidele saab olema positiivne.
c. VTK-s välja toodud RavS muutmise seaduse ettepanekutes ei ole välja toodud
ravimite juurdehindlusega seotud muudatusi. Seega juhime tähelepanu, et RavS §
15 sätestab, et jaemüügi juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,40 eurot
ravimpreparaadi kohta. Oluline, et see piirang ei saaks takistuseks
ekstemporaalsete ravimite juurdehindluse kaasajastamisel.
4. Seeriaviisiliselt valmistatavad ravimid
Lisaks ekstemporaalselte ravimitele valmistatakse apteekides ravimeid ka seeriaviisiliselt.
Seeriaviisiliste ravimite loetelu, mida apteekidel on lubatud valmistada, on määruse nr 69
„Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning
apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ Lisa 1. See loetelu on
kehtestatud aastaid tagasi ja vajab samuti kaasajastamist. Oleme EPALi poolt valmis
tegema ettepanekuid selle loetelu muutmiseks, et viia see vastavusse reaalse
vajadusega.
5. Ravimite valmistamise kohustus
EPAL edastas 20. märtsil 2025 ettepaneku, millega soovisime muuta RavS § 32 lõiget 1
seonduvalt ravimite valmistamise kohustuse üleandmise võimaluse loomisega. Eeltoodu
on loogiliseks jätkuks 25.12.2023 jõustunud RavS § 32 lõike 6 muudatusele. Viidatud
ettepanek on edastatud 20.03.2025 ka Sotsiaalministeeriumi ametnikele (Laura Viidik, Ebe
Sarapuu, Nikita Panjuškin, Kärt Veliste), kuid lisame teabe terviklikkuse huvides selle ka
käesolevale arvamusele. Ettepanek on seotud samuti ravimite valmistamise valdkonnaga,
eelkõige ravimite valmistamiseks vajalike ruumide nõude ja sellega seotud järelevalvega.
Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks avatud. Ühtlasi palume hoida meid kaasatuna
ka kõnealuse VTK alusel valmiva seaduseelnõu edasise menetluse juures.
Lugupidamisega
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige
5886 3915
Lisa: 20.03.2025 ettepanek 2 lehel
Heili Kaares
[email protected]
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakond" <
[email protected]>, "Mari Amos, Kärt Veliste - SOM" <
[email protected]>, "Karmen Joller - SOM" <
[email protected]>
Teema: Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside RaKS-i ja RavS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Kuupäev: 2025-04-22 12:06
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastan Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside RaKS-i ja RavS-i muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Vabandust, et me ei jõudnud
tagasisidet ära saata tähtajaks.
Tervitades,
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige