Helen Sõber - SOM
Saatja: Helen Sõber - SOM
Saatmisaeg: kolmapäev, 5. märts 2025 17:03
Adressaat:
[email protected]
Teema: Tervisekassa roll WHO tegevuskavades
Tere,
Tänan Teid pöördumise eest seoses Tervisekassa rolliga Maailma Terviseassambleel. Eesti on WHO liige
1993. aastast ning osaleb iga-aastasel Maailma Terviseassambleel. Üldiselt esindab Eestit
terviseassambleel terviseminister, kuid ministrit võib asendada veel 2 delegaati. Põhjuseks on asjaolu, et
terviseassamblee töömaht on paisunud niivõrd suureks, et kogu kohtumine võib kesta 6-9 päeva ning
paralleelselt toimuvad istungid kahes komitees korraga, kus otsuseid vastu võetakse. 2020. a toimunud
73. Maailma Terviseassambleel võeti vastu resolutsioon, mille kohaselt anti WHO peadirektorile
ülesandeks välja töötada 10-aastane tegevuskava Intersectoral global action plan on epilepsy and other
neurological disorders 2022-2031. Nõustun WHO Eesti esindajaga, et terviseassambleel vastu võetavad
resolutsioonid ei ole liikmesriikidele siduvad. Küll on need resolutsioonid WHO-le kohustuslikud ning iga
sellise dokumendi loomiseks/ elluviimiseks tuleb organisatsioonil raha leida. WHO-sse kuulub 194 riiki ning
nende riikide kitsaskohad ja võimekused on erinevad. Näiteks endiselt arutatakse ja koostatakse iga-
aastaseid aruandeid / resolutsioone poliomüeliidi leviku kohta Lähis-Idas või troopiliste viiruste leviku
kohta Aafrikas. Need terviseprobleemid ei puuduta otseselt meid, kuid sellest hoolimata toetame vastavate
resolutsioonide vastu võtmist. Sellega anname mõista, et need teemad on tänapäeval olulised ja mõistame
teiste riikide muret, kuid alati jääb iga riigi otsustada, kas ja kuidas hakatakse neid resolutsioone
siseriiklikult ellu viima. Üldiselt on kombeks, et resolutsioonid/ otsused võetakse vastu konsensuslikult, kui
tegemist ei ole poliitiliselt tundliku teemaga (nt kannatanute/ tervisetaristu olukord Ukrainas või
Palestiinas).
Terviseassambleele tulevaid resolutsioone/ dokumente koordineeritakse ministeeriumi allasutustega
vastavalt teema olulisusele ja vajadusele. Riiklikud tervise valdkonna prioriteedid sätestatakse riiklikus
rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 ning iga-aastaselt terviseassambleel vastuvõetavad
resolutsioonid/ otsused/ tegevuskavad ei saa mõjutada siseriiklikke pikaajalisi arengusuundi. Kuna
vastavate resolutsioonide algatajad on WHO liikmesriigid ise, siis vastasel juhul jääks mulje, et laseme oma
siseriiklikku tervisepoliitikat juhtida teistel riikidel. Kui edaspidi peaks tekkima vajadus rakendada Eestis
mõnda terviseassambleel vastu võetud tegevuskava, siis see näeb ette tavapärast poliitika- ja
eelarveplaneerimise protseduuri, millesse kaasatakse muuhulgas ka Tervisekassa. Tavapärastes
terviseassamblee ettevalmistustes ei paista Tervisekassal siiski rolli olevat.
Siseriiklikud arengusuunad ei vaata eraldi üksikuid haigusrühmi, vaid keskenduvad laiemalt ennetusele,
tervishoiuteenuste osutamisele ja selle kvaliteedile, ravimite kättesaadavusele kui ka eduka ravi tagamise
võimalustele. See tähendab, et sõltumata konkreetsest haigusest, peab alati olema tagatud selle
võimalikud ennetamisvõimalused (sh terviseteadlikkuse kasv), vajalikud diagnostika- ja ravivõimalused,
ravimid/ meditsiiniseadmed. See juba omakorda tähendab kitsamaid tasandeid nagu raviteekondade (sh
ravijuhendite) koostamine, mis on omakorda juba Tervisekassa pädevuses. Seega Eesti tervishoiusüsteemi
katusdokumentidest ei leia tõesti ühele haigusrühmale koostatud strateegiat, vaid vajalik abi peaks olema
tagatud kõikide terviseprobleemide korral.
Loodetavasti vastasin ma Teie küsimustele. Sellest hoolimata, kui on veel täiendavat huvi, siis pöörduge
palun otse minu poole meili teel!
Lugupidamisega,
1
Helen Sõber
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee
2