dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 11. märts 2025
Viit
5.2-7/276-2
Registreeritud
11. märts 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2025
Vastutaja
Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎5.2-7276-2 11.03.2025 Väljaminev kiri.asice224 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkindlustusamet Teie 30.01.2025 nr 7-1/3231-1/ [email protected] Meie 11.03.2025 nr 5.2-7/276-2 Paldiski mnt 80 15092, Tallinn Harju maakond Vastus pöördumisele seoses kuulmisabivahenditega Tänan teid pöördumise ja küsimuse tõstatamise eest, kas abivahenditeenuse raames klientidele tehtav kuuldeaparaatide sobitamine on oma olemuselt tervishoiuteenus. Nõustume, et ühe süsteemi muutmisega ei ole võimalik lahendada kõiki kahe erineva süsteemi klienditeekonnaga seotud protsessi osi. Oluline on selgelt määratleda praegused vastutusvaldkonnad ja arvestada abivahenditeenuse tulevikuplaanidega, mille eesmärgiks on senisest terviklikum süsteem, milles inimese jaoks vajaliku abi saamine paraneb (täpsemalt selgitatud neljanda küsimuse vastuses). Allpool vastame teie küsimustele nende esitamise järjekorras. 1. Kas abivahenditeenuse raames klientidele teostatav kuuldeaparaatide sobitamine koos selle juurde kuuluvate tegevustega on oma olemuselt tervishoiuteenus? Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, edaspidi TTKS § 2 lg 1). Tervishoiutöötajateks loetakse Terviseametis registreeritud arste, hambaarste, õdesid ja ämmaemandaid ning apteegiteenust osutavaid proviisoreid ja farmatseute. Lisaks on tervishoiutöötajatega võrdsustatud füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid ja logopeedid, kui nad osutavad ravi (TTKS § 3). Nagu ka oma pöördumises mainisite, algab kuulmisabivahendite saamise teekond tervisevaldkonnast, kus hinnatakse abivahendi vajadust ja vajadusel väljastatakse abivahendi tõend. Abivahendi ettevõtte ülesanne on seejärel abivahendi sobitamine ja kohandamine vastavalt inimese individuaalsetele vajadustele ning kasutamise nõustamine. Need kohustused on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses nr 74 (§ 5 ja 6). Loetletud tegevused ei ole oma olemuselt tervishoiuteenused. Seetõttu ei tohiks abivahendi ettevõtted diagnoosida kuulmislangust ega määrata ravi, vaid peaksid keskenduma abivahendi sobitamisele ja nõustamisele. Nagu ka märgite, on audioloogilised uuringud kantud tervishoiuteenuste loetellu. Need tuleks teostada enne abivahendi tõendi väljastamist ja arvestada abivahendi loetelus välja toodud kirjeldusega, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Kui praktikas on tekkinud teistsugune olukord, tuleks osapoolte vahel vastutusvaldkonnad uuesti läbi rääkida ja selgelt kokku leppida. 2. Kas ja mil määral nimetatud toimingud dubleerivad tervishoiuteenust? Abivahendi ettevõtte tegevus ei tohiks dubleerida tervishoiuteenust. Seda väljendab ka Terviseameti seisukoht, mille kirjas välja toote. Kui tegelikkuses see siiski nii on, siis tuleks kuulmisabivahendi ettevõtete ja tõendi väljastajate vahel kohtuda ning vastutusalad kokku leppida. Koostöös on võimalik määratleda, millised kuulmisuuringud jms on osa tervishoiuteenusest, millele võib järgneda abivahendi tõendi väljastamine ja millised toimingud on vajalikud abivahendi ettevõtte poolt sobiva aparaadi soovitamiseks ja sobitamiseks/seadistamiseks. 3. Millised klienditeekonnal tehtavad toimingud omavad tunnuseid vastutuskindlustuse seaduse rakendamise tingimustele? Teenuseosutajad, kellele on TTKS alusel antud tegevusluba, on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu. Teenuseosutaja on kohustatud tagama, et tegevusloa kehtivuse ja tervishoiuteenuse osutamise ajal oleks igal ajahetkel tema tegevus kaetud vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustuskaitsega. Seda kohustust ei muuda asjaolu, kui sama teenuseosutaja teostab audioloogilisi uuringuid ja väljastab abivahendi tõendit kuulmisabivahenditele. Samas ei kehti vastutuskindlustuse kohustus abivahendiettevõtetele, sest neil ei ole tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud tegevusluba. 4. Kaaluda lahendusena kuulmisabivahendite võimaldamise üle viimist tervisevaldkonna ehk meditsiiniseadmete loetelu alla. Abivahendite ja meditsiiniseadmete reform on sel aastal üks Sotsiaalministeeriumi prioriteete. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust inimestele ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. Reformi esimeses etapis valmib sotsiaalhoolekande ja ravikindlustuse seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mis saadetakse kooskõlastusringile hiljemalt juuni lõpuks. Kavandatud lahenduste hulgas on sotsiaalsüsteemi (SKA rahastatavate abivahendite) ja tervishoiusüsteemi (Tervisekassa rahastatavate meditsiiniseadmete) järkjärguline integreerimine ehk võimalik osaline või täielik Tervisekassa rahastusele üle viimine. Seejuures oleme tihedas koostöös osapooltega, sh Teie asutuse kolleegidega, analüüsimas, milliste abivahendigruppide osas ja järjekorras võiks üleminek toimuda, et see oleks nii arstide, patsientide kui ettevõtete jaoks põhjendatud ja loogiline. Peame mõistlikuks liikuda edasi väljatöötamiskavatsusega, mis loob kõigile valdkonnaga seotud osapooltele läbipaistva ning ühtsetest põhimõtetest juhinduva selge raamistiku ning seejärel kokku leppida edasises aja- ja tegevuskavas, mis tagaks reformi õnnestumise. Eraldi ja enne tähtaega vaid ühe abivahendigrupi (kuulmisabivahendite) üleviimine ei ole otstarbekas, kuna fookus on laiemal ja põhimõttelisel muudatusel. See looks vaid segadust ega tagaks ka muudatuseks vajalike ressursside olemasu Tervisekassale. Kui tundub, et teema vajaks täpsemat arutelu, siis kohtume sel teemal meeleldi. 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Suun-Deket osakonnajuhataja Kadri Mets [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel