Saatja: "SM kantselei info" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: FW: FW: Eelnõu
Kuupäev: 2025-03-24 09:28
From: Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts
<
[email protected]>
Sent: Friday, March 21, 2025 5:43 PM
To: Gerlin Lõhmus - SOM <
[email protected]>; Heli Paluste - SOM
<
[email protected]>; Külli Friedemann
<
[email protected]>; Ragnar Vaiknemets
<
[email protected]>; Agne Ojassaar
<
[email protected]>; Birgit Lao
<
[email protected]>; Katrin Roosipuu
<
[email protected]>; Katrin Kivisild - SOM
<
[email protected]>
Subject: Re: FW: Eelnõu
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere
Gerlin
Täname selgituse ja vastuse eest.
Küll aga ei saanud me vastuseid küsimustele, mida lisaks esitasime ja
siiski palume teil ka neile täpsustav vastus anda.
Me ei mõelnud ilu- ja isikuteenuste määruse jõustumist, kuna see ei
puudutagi tervishoiutöötajaid selliselt. Pidasime silmas pigem 13.01.25
jõustunud õdedega seotud määrust Sel nädalal jõustunud määrus täpsustab õe
õigused iseseisvalt töötada - Eesti Õdede Liit Või kas on veel käimas
seoses õdede vastutusega jõustunud või jõustumise ootel olevaid määruseid?
Me palusime Seltsi poolt juba 2024. a juulikuus kaasata meid
aruteludesse, mis TA sõnul olid käimas, mida ka Ragnar Vaiknemets meile
lubas, kuid senimaani ei ole meid ühtegi töötuppa kaasatud. Ragnar
Vaiknemetsaga ning Külli Freimanniga toimus väga konstruktiivne arutelu,
saime anda selgituse, et mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride
läbiviimine on kõikide koolitatud spetsialistide poolt ühesugune ning
terve patsiendi hindamine on jõukohane ka õele, et iseseisvalt protseduuri
läbi viia tegevusloaga kliinikus.
Samuti, arstid paraku räägivad, et töötoad aktiivselt toimuvad ja meie ei
saa sellest mööda vaadata, sest meile infot TA-lt ei jagata. Palume selles
osas ikkagi lisaselgitust. Kõike peame silmas tervishoiutöötajate ja
mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuride seisukohast
(täitesüstid, botuliintoksiini süstid jmt).
Kahetsusväärselt on seni TA meie kirjadele vastanud alati vaid siis, kui
kaasame advokaadi.
Samuti, kordame veelkord, et õde on süstimis pädevuse omandanud kõrgkooli
õppes, sh teostab õde nt perearsti praksises või kiirabis erinevaid süste
ning määrab ravimeid. Õde peab saama ja võima teostada iseseisvat terve
patsiendi hindamist ja protseduuri teostamist tegevusloaga kliinikus. Sh
tuleb eristada kõrvaltoimeid ja komplikatsioone ning komplikatsioonid
võivad esineda sõltumata sellest kas protseduuri teostab õde või arst,
ning nende lahendamine on eelkõige meeskonnatöö, mida tegevusloaga kliinik
ka võimaldab. Me leiame, et on jäänud tähelepanuta, kuidas
komplikatsioonide lahendamine tegelikult käib ja välja näeb.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (edaspidi TTKS) lähtuvalt peab
tegevusluba olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine;
2) kiirabi osutamine;
3) eriarstiabi osutamine;
4) iseseisvalt õendusabi osutamine;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine.
TTKS-s ja selle alusel antud määrustes on reguleeritud nimetatud teenuste
sisu, nõuded teenuste osutamiseks, tegevusvaldkonnad, kvaliteedi nõuded
jpm ning sellest tulenevalt liigituvad mittekirurgilised esteetilised
protseduurid eriarstiabi valdkonda. Eriarstiabi osutamise tegevusloa
saamise üheks eelduseks on, et seal töötab vastava erialaga eriarst.
TTKS jt õigusaktid ei reguleeri töökorraldust raviasutuses sh arstide ja
õdede vahelist tööjaotust üksikute tegevuste teostamisel ja me ei pea
selle põhimõtte muutmist otstarbekaks, sest praktikad tööjaotusel muutuvad
ajas. Mitmeid tegevusi, mis veel kümmekond aastat tagasi olid vaid
eriarstide pädevuses, teostavad täna õed ja ämmaemandad vm spetsialistid.
See on tervishoiuteenuse osutaja vastutus, et protseduure teostab alati
ainult tervishoiutöötaja, kellel on selleks vajalikud oskused ja pädevused
ning teenuse osutamine vastab parimatele praktikatele, asjakohastele
juhenditele ja standarditele. Kui vastavad Eestis koostatud juhendid
puuduvad, saab võtta aluseks rahvusvahelised standardid või juhendid.
Seda kõik on öelnud meile SM 16.04.2019 (manuses).
Nt SA TÜK Nahahaiguste kliinikus aastal 2015 pääses õe vastuvõtule
happekoorimise teenust saama läbi arsti saatekirja. Täna saab otse
registreerida. TA ei reguleeri, et siiski on vaja arsti saatekirja ja
eelnevat tervise hindamist. Sama kehtib muude meditsiiniteenustega, mis
aja jooksul arenevad. Riigi haigla otsustab ise, kes mis protseduuri
teostamise jaoks on pädev ja vastavalt korraldab tööjaotust. Sh on
toimunud eneseregulatsioon ja pädevuste kaardistamine.
Käesoleval juhul väljastab TA mittekirurgiliste esteetiliste
protseduuride (sh täitesüstid ja botuliintoksiin) tegutsemise luba vaid
dermatoloogidele ja plastikakirurgidele, kuigi seadus seda üheselt ei
ütle, vaid TA tõlgendab seda nii. Samas, komplikatsioonide lahendamine
eeldab arstiteadmisi, sh selleks ei pea olema dermatoloog või
plastikakirurg, et võimalikke komplikatsioone lahendada (kirjutada AB
retsept, allergiavastased ravimid jmt). Komplikatsioonide ravijuhendid on
tegelikult kõikidele arstidele jõukohane ja see sisaldab pikka kindlat
loetelu. Üldpraktika näeb ette, et õed teevad süste ja ravivajaduse üle
otsustab arst. Käesoleval juhul räägime me endiselt terve patsiendi
käsitlemisest.
Sh kõikide tervishoiu protseduuridega võivad kaasneda komplikatsioonide
riskid. Oleme teadlikud, et Eestis puuduvad andmed komplikatsioonide ja
protseduuride arvu statistika kohta. Jagame artiklit, mis uurib
komplikatsioonide riskide teket: sealt tuleb välja et meditsiinilises
kirjanduses ei ole veresoonte kõrvaltoimete sagedused väga täpsed, vaid
hinnatakse 1: 2000 kuni 1: 10 000 (0,05–0,01%).
Autorid oma uuringus järeldavad, et veresoone oklusiooni (mis on kõige
tõsisem võimalik komplikatsioon, kuigi se allub ka õigeaegsele ravile)
võimalus on 1: 6600 ehk 0,015% (Schelke et al. Incidence of Vascular
Obstruction After Filler Injections. Aesthetic surgery journal vol. 40,8
(2020)).
Me saame väga hästi aru ja kõik teame, et teatud arstid teevad pidevat
(!!) lobitööd selle nimel, et õde ei ole pädev iluravi teostama, kuid
muudes valdkondades õdede pädevused ja iseseisva töö võimalused pidevalt
laienevad, nt eriõdedel. Meile teeb muret, et kuulatakse vaid ühte poolt
ning TA töötab sellega ka aktiivselt kaasa monopoli tekitamisele
erameditsiini valdkonnas ning õdedele ei anta õiguseid rääkimiseks.
Leiame, et kõik huvigrupid peavad olema aktiivselt kaasatud ning
koheldud.
Siinkohal peame nõustuma ka President Alar Karisega ja soovime märkida et
tuleb tõsiselt suhtuda õiguskantsler Ülle Madise pakutud uudissõnasse
“halduskius”. Pöörame tähelepanu, et erinevad TA töötajad (nt Adelina
Zemzurova jt) on jaganud mitmetele seltsi liikmetele infot, et “õde ei
tohi tulevikus enam süste teostada”, “kohe kohe on laual ja kinnitatakse
eelnõu, mis takistab kõikide õdede süstimist” jne jne, ehk et hirmutamine
on käinud pidevalt TA töötajate poolt, mida oleme vaikselt jälginud.
Seoses sellega jagatakse ja jagati palju infot, kuidas TA-ga selles osas
koostööd teevad hoopis üksikud arstid (!!). Leiame, et kõik huvigrupid
peavad olema aktiivselt kaasatud ning koheldud.
Erinevad tervishoiuvaldkonna liidrid ja juhid tegutsevad käesoleval ajal
pigem vastupidi - õdede tõstmisega tervishoiusüsteemis ja pädevuste
laiendamise aruteludega. Nt Aivar Koppase tsitaat Tervisekassa kodulehelt:
“Eesti tublid õed on saamas üheks päästerõngaks Eesti tervishoiusüsteemis.
Varasemalt on seatud kahtluse alla õdede võime iseseisvalt teha otsuseid
patsiendi ravi teekonnal ja olla kaasarääkija multidistsiplinaarsetes
meeskondades. Praeguseks oleme jõudnud sinna, et kiirabis sõidavad ka
ainult õdedest koosnevad õendusbrigaadid, osutatakse koduõendusteenust
ning pole harvad olukorrad, kus perearstikeskuses patsient arstini ei
jõuagi, sest pereõde on lahendanud haigusjuhu.”
Samuti läbides erinevaid ravijuhendite koolitusi näeme kui aktiivselt on
kaasatud õed ravijuhendite töögruppidesse teistes valdkondades, kui
arvestavalt ja lugupidavalt nendesse suhtutakse, kuidas tunnustavad arstid
õdede ekspertiisi ja iseseisvust. Iluravi valdkonnas käib aga ainult pidev
õdede alandamine ja kiusamine mis on äärmiselt kurnav. Tsiteerides Alar
Karise Vabariigi aastapäeva kõnet- “otsused saavad sündida vaid koostöö
vaimus. Vastastikuseid soove austades, sest nii toimetades on võimalik
olulistest arendustest võita meil kõigil”.
Terve patsiendi õendus on väga levinud, aga seda aktsepteeritakse justkui
ainult siis, kui pole rahalist huvi arstidel. Väga kutsume teid ühinema ka
Ilona Pastauruse “väldi jõehobusid” üleskutsega. HIPPO-efekt - harjumus
kohandada otsuseid kõige kõrgema staatusega inimese arvamusele vastavalt.
Alati on inimene või inimesed, kelle puhul on harjutud nende otsuseid
kõige rohkem arvestama, olenemata sellest kas neil on õigus või mitte.
Ilona Pastarus oma kõnes Eriõdede revolutsioon ettekandes pöörab
tähelepanu sellele, et see on kindel viis kuidas asjad juhtuda ei saa!
Õde on koostööpartner professionaalses ruumis!
Kokkuvõtvalt valdkonnas toimuv on meie jaoks probleem ning ka erinevad
jutud, mis liiguvad. Ja kuna ka meie Selts ei saa konkreetseid tegevuse TA
poolt, mida on lubatud, siis ka see on meile probleem. Kuidas need
tegevused saavad siiski hakata realiseeruma ---> MTÜ Esteetilise
Mittekirurgilise Meditsiini Selts saab kaasatud töötubadesse, kus antud
protseduuridega seonduvad arutelud käivad, on käimas või tulevikus
tekivad? Kellega me saame suhelda sellel teemal konkreetselt?
Meie fookuses selleks aastaks on eneseregulatsiooni väljatöötamine ning
pädevuste kaardistamine. Lisaks töögruppidele palume ka uuesti kohtumist
TA esindajatega.
Lugupidamisega
Seltsi juhatus
On Tue, Feb 11, 2025 at 11:23 AM Gerlin Lõhmus - SOM
<
[email protected]> wrote:
Lp Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts!
Täname Teid kirja eest, millest soovite saada infot menetluses oleva
eelnõu kohta, mis võiks reguleerida esteetiliste meditsiini teenuste
osutamist ja õigusi.
Hetkel on Sotsiaalministeeriumis valmimas terviseministri määruse eelnõu
„Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“. Ilmselt on Teieni jõudnud
info sellest, kuna teisi iluteenuseid reguleerivaid õigusakte hetkel
väljatöötamisel ei ole. Eelnõu on iga hetk liikumas eelnõude infosüsteemi
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.
Ilu- ja isikuteenuse all käsitatakse määruses juuksuri-, kosmeetiku-,
solaariumi-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenuseid ning
küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenuseid. Eelnõuga kehtestatakse
terviseohutuse tagamiseks nõuded ilu- ja isikuteenuse osutamisele,
sealhulgas teenust vahetult osutava isiku teadmistele ja oskustele
(väljaõppele) ning teenuse osutamise ruumidele ja vahenditele.
Esteetiliste mittekirurgiliste teenuste, mida käsitatakse kui
tervishoiuteenuseid, osutamine ei ole eelnevalt nimetatud
teenuseosutajatele lubatud. Eelnõu väljatöötamisse on kaasatud vastavad
erialaliidud ja teised seotud osapooled. Esteetilise Mittekirurgilise
Meditsiini Seltsi meie hinnangul nimetatud määruse eelnõu otseselt ei
puuduta.
Lugupidamisega
Gerlin Lõhmus
nõunik
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee
From: Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts
<
[email protected]>
Sent: Wednesday, January 29, 2025 4:12 PM
To: kylli.friedemann <
[email protected]>; Ragnar
Vaiknemets <
[email protected]>; Heli Paluste - SOM
<
[email protected]>; Heli Laarmann - SOM
<
[email protected]>; Agne Ojassaar
<
[email protected]>; Birgit Lao
<
[email protected]>; Katrin Roosipuu
<
[email protected]>
Subject: Eelnõu
Tere
Meieni on jõudnud info, et Terviseameti laual on eelnõu (?) seoses
mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamisega ja sh
õigustega. Meile antud eelnõu jõudnud ei ole ega ka infot ega ka vastuseid
mitmetele kirjadele teilt alates august 2024. Oleme kirjutanud korduvalt
TA-sse.
Palume saata meile olemasolev info käimasolevate protsesside kohta, kuna
meile mitte vastamine käesoleval hetkel rikub meie põhiõiguseid. Sorainen
on meile selle selgeks teinud, et antud tegevus, kus üks Selts jääb
kõrvale, ei näita TA-d ega SoMin-i heas valguses mitte kuskil. Sh vastab
TA vaid telefoniteel olulisematele küsimustele ja kirjadele mitte
vastamine on tavapärane muster.
Meenutame, et oleme aastate jooksul
korduvalt palunud meid protsessidesse kaasata. Mis põhjusel meiega ei
arvestata? Eestis on õdesid tohutult, kes igapäevaselt järjest enam
valdkonnas tegutsevad, on pädevad, saavad pädevaks ja pidevalt ennast
koolitavad. Sh tõstatakse teistes valdkonnas õdede tähtsust üha enam.
Peame silmas täitesüstide teostamist, botuliintoksiini süste,
laserprotseduure ja muid protseduure, mis on ka teie kodulehel kirjutatud
nimetatud teenuste loetelus.
Palume infot asap.
Lugupidamisega
Mittekirurgilise Esteetilise Meditsiini Selts
juhatus
Tartu Ülikooli Kliinikum SA Teie 13.02.2019 /
[email protected] Meie 16.04.2019 nr 5.2-2/481-2
Mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride
teostamine
Pöördusite mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride (eelkõige botuliinteraapia ja täitesüstide)
teemal. Edastasite seisukoha, et õe haridus ei ole piisav tulemaks toime mittekirurgiliste
esteetiliste protseduuride tüsistustega, mistõttu ei ole võimalik arstil delegeerida
botuliinteraapia ja täitesüstide teostamist õele. Peame kutse- ja erialaühenduste rolli praktika
kujundamisel ja tervishoiuteenuste ohutuse tagamisel ülioluliseks ning seetõttu oleme
tänulikud saadetud seisukoha eest.
Mittekirurgilisi esteetilisi protseduure, mis on sisult tervishoiuteenused (nagu näiteks
botuliinteraapia ja täitesüstid), tohib osutada üksnes juriidiline isik, millele Terviseamet on
väljastanud eriarstiabi osutamiseks vajaliku tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (edaspidi TTKS) lähtuvalt peab tegevusluba
olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine;
2) kiirabi osutamine;
3) eriarstiabi osutamine;
4) iseseisvalt õendusabi osutamine;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine.
TTKS-s ja selle alusel antud määrustes on reguleeritud nimetatud teenuste sisu, nõuded
teenuste osutamiseks, tegevusvaldkonnad, kvaliteedi nõuded jpm ning sellest tulenevalt
liigituvad mittekirurgilised esteetilised protseduurid eriarstiabi valdkonda. Eriarstiabi osutamise
tegevusloa saamise üheks eelduseks on, et seal töötab vastava erialaga eriarst.
TTKS jt õigusaktid ei reguleeri töökorraldust raviasutuses sh arstide ja õdede vahelist
tööjaotust üksikute tegevuste teostamisel ja me ei pea selle põhimõtte muutmist otstarbekaks,
sest praktikad tööjaotusel muutuvad ajas. Mitmeid tegevusi, mis veel kümmekond aastat
tagasi olid vaid eriarstide pädevuses, teostavad täna õed ja ämmaemandad vm spetsialistid.
See on tervishoiuteenuse osutaja vastutus, et protseduure teostab alati ainult
tervishoiutöötaja, kellel on selleks vajalikud oskused ja pädevused ning teenuse osutamine
vastab parimatele praktikatele, asjakohastele juhenditele ja standarditele. Kui vastavad Eestis
koostatud juhendid puuduvad, saab võtta aluseks rahvusvahelised standardid või juhendid.
Peame väga oluliseks, et kõiki tervishoiuteenuseid teostatakse vastavalt parimatele
praktikatele, on kvaliteetsed ja teenusepakkuja teeb kõik selleks, et tagada patsientidele
maksimaalne ohutus.
Selleks, et kaaluda senise praktika (sh vajadusel ka õigusruumi) muudatusi, vajame järgnevat
täiendavat informatsiooni valdkonna kohta:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Oma pöördumises viitate, et näete tüsistuste sagenemist mittekirurgiliste esteetiliste
protseduuride tagajärjel. Kuna riik ei kogu praegu tsentraalselt andmeid
tervishoiuteenuste osutamise tagajärjel tekkinud tüsistuste kohta ja patsiendiohutuse
tagamine on kehtiva õiguse alusel teenuseosutajate pädevuses, siis palume edastada
teenuseosutajate käsutuses olevad andmed botuliinteraapia ja täitesüstide tüsistuste
arvu, iseloomu ja tagajärgede kohta Eestis ning ühtlasi võimalikud seosed tüsistuste ja
teostaja pädevuse vahel.
Märgite, et vastava väljaõppe saanud arstidel on vajalikud teadmised mittekirurgiliste
esteetiliste protseduuride ohutuks teostamiseks. Kuna arsti põhiõppe ja residentuuri
programmide kirjeldustest see otseselt ei selgu, siis palume täpsustada, millise
põhiõppe osa ja/või residentuuri programmi tsükli käigus antakse arstidele
mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teostamiseks vajalikud teadmised ja
väljaõpe.
Kui põhiõppe ja residentuuri programmi käigus saadav õpe ei ole piisav ja vajalik on
spetsiifiline täiendõpe, siis millises vormis ja mahus õpet peaksid kõnealuste teenuste
osutajad saama ning kelle poolt võiks see õpe olla korraldatud?
Samal ajal ja samal teemal on ka MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts edastanud
oma seisukoha, kus piirangut õe tegevusele botuliin- ja täitesüstide teostamisel peetakse
ebamõistlikult piiravaks. Peetakse vajalikuks valdkonnapõhise juhendi ja koolitusnõuete
kehtestamist. Sotsiaalministeeriumi poolt soovitame kaaluda juhendi koostamise otstarbekust.
Juhendid teatavasti ei ole õigusaktid ning nende koostamise pädevust omavad vastavad
kutse- ja erialaühendused. Samas juhime tähelepanu, et Eesti Standardikeskuses on
kättesaadav äsja eesti keelde tõlgitud standard EVS-EN 16844:2017+A1:2018 „Esteetilise
meditsiini teenused. Mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid“. Tegemist on Euroopa
standardiga, mida valdkond saab oma tegevuses kasutada. Täiendava lahendusena võib meie
hinnangul kaaluda vastava kutsestandardi koostamist kõigi asjakohaste kutse- ja
erialaühenduste koostöös. Kutsestandardi koostamise käigus saab ühiselt kokku leppida kõik
vajalikud pädevused mittekirurgiliste esteetiiliste protseduuride teostamiseks. Loodame, et
olete valmis panustama valdkonna arendamiseks vajalike dokumentide koostamisse koostöös
MTÜ-ga Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts. Kutsestandardite koostamine toimub
Kutseseaduse alusel Kutsekoja juures, sellesse kaasatakse kutse- ja erialaühenduste
esindajad ning eksperdid. Infot leiate enam https://www.kutsekoda.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Teadmiseks:
Terviseamet
Heli Paluste
[email protected]