Leping

KOKKULEPE KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMISE EELDUSTE LOOMISEKS Terviseminister, Tervisekassa, Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Haiglate Liit (edaspidi pooled) sotsiaalpartneritena, - pidades jätkuvalt prioriteediks 21. märtsil 2017. a ja 17. jaanuaril 2023. a allkirjastatud ühiste kavatsuste protokollis kokku lepitud põhimõtetest kinnipidamist (sh lepingumahtu ületava töö tasustamisel kehtivaid põhimõtteid) ja eesmärkide (sh seni täitmata kokkulepete) poole püüdlemist; - pidades esmatähtsaks kvaliteetsete ja õigeaegsete tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, seades perioodi prioriteediks haiglavõrgu arengukava haiglatele adekvaatse lepingumahu tagamise ning selleks möödapääsmatult vajalikku koordineeritud koostööd hädaolukordades ja selleks valmisolekut; - tõdedes, et tervishoiusüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on Eesti tervishoiuvaldkonna töötajaid väärtustavatel tingimustel sõlmitud töörahu, mille tagamiseks vajalikud rahalised vahendid leitakse (lepingupooltega eelnevalt kokku leppides) tervishoiuteenustele lisaressursside eraldamisel; - olles heas usus läbirääkimisi pidades ning rahastamise võimalusi arvestades jõudnud ühistele arusaamadele tervishoiuvaldkonna arenguprioriteetide ja töötajate töötingimuste parandamise osas; - teadvustades, et kollektiivlepingu sõlmimise ja täitmise võimalus sõltub tervishoiu rahastamist puudutavate otsuste tegemisest; - kinnitades, et käesolevas leppes kokkulepitu saab kõigile osapooltele olema esimeseks prioriteediks riigi tervishoiupoliitiliste otsuste langetamisel; võtavad selle kokkuleppega eesmärgiks järgmiste eelduste rakendamise, mis on vajalikud tervishoiuvaldkonna üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks: 1. Tervisekassa töötab terviseministri toetusel välja ja esitab oma nõukogule ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning määruse „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“, mille kohaselt: 1.1. hiljemalt 1. aprillist 2025. a sisaldavad teenuste hinnad: 1.1.1. palgakomponendis töötasu arsti puhul 19,97 eurot tunnis, õe puhul 12,18 eurot tunnis, eriõel ja ämmaemandal 12,64 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 10,15 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 10,51 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 15,53 eurot tunnis, logopeedidel 15,53 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 7,71 eurot tunnis; 1.1.2. punktis 1.1.1. sätestatud tingimuste täitmiseks vajalikud ja haiglate ning kiirabiteenuse osutajate lepingumahtudesse proportsionaalselt lisanduvad rahalised vahendid ca 12,2 miljonit eurot. 1.2. alates 1. aprillist 2026. a sisaldavad teenuste hinnad: 1.2.1. palgakomponendis töötasu arsti puhul 20,96 eurot tunnis, õe puhul 12,79 eurot tunnis, eriõel ja ämmaemandal 13,27 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 10,66 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 11,03 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 16,31 eurot tunnis, logopeedidel 16,31 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 8,10 eurot tunnis;  1.2.2. ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest 1,42-kordset töötasu öötööd ja valvetööd sisaldavates teenuste hindades; 1.2.3. teenuste piirhindades sisalduvate ressursside ühe mõõtühiku kulude korrigeerimist vastavalt sisemajanduse koguprodukti deflaatorile, lähtudes määruse „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ § 36 lõikest 4. 2. Terviseminister ning Tervisekassa võtavad eesmärgiks tagada Tervisekassa 2025. a ja 2026. a eelarves rahalised vahendid 2025. a sõlmitud ühiste kavatsuste protokolliga kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks ning aastateks 2025-2026 sõlmitava kollektiivlepinguga kokkulepitavate tingimuste täitmiseks: 2.1. 2025. a eelarves: 2.1.1. palgakokkuleppe katteks vajalikud ja haiglate ning kiirabiteenuse osutajate lepingumahtudesse proportsionaalselt lisanduvad täiendavad vahendid hinnasisenditena (1,125% aasta arvestuses) summas 12,2 miljonit eurot; 2.1.2. Tervisekassa tulude prognoosi võimalikust positiivsest muutusest tulenevad täiendavad vahendid suunatakse haiglate lepingu mahtu ületava töö rahastamiseks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks. 2.2. 2026. a eelarves: 2.2.1. palgakokkuleppe ja töötingimuste parandamise katteks vajalikud täiendavad vahendid hinnasisenditena summas 45,4 miljonit eurot, millest 41,3 miljonit eurot on palgakomponendi tõstmiseks (3,75% aasta arvestuses) tervishoiuteenuste hindades vastavalt kollektiivleppele alates 01.04.2026. a; 2.2.2. ööajal töötamise eest vähemalt 1,42-kordset töötasu maksmist võimaldavad täiendavad vahendid kokku summas 1,3 miljonit eurot; 2.2.3. eriarstiabi kättesaadavuse parandamise katteks vajalikud vahendid, mis on võrreldavad haiglate 2024. a ravi rahastamise lepingu mahte ületava töö maksmata osaga, summas vähemalt 21 miljonit eurot. 2.2.4. tervishoiuteenuste eriarstiabi ja õendusabi üldkulude (IT-kulud, hoonete haldus- ja kommunaalkulud, patsiendi halduskulud, tugipersonali kulud, jmt) katteks vajalikud täiendavad vahendid hinnasisenditena, mis eeldavad teenuste piirhindades sisalduvate ressursside ühe mõõtühiku kulude korrigeerimist, lähtudes määruse „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ § 36 lõikest 4“, summas vähemalt 8 miljonit eurot. 2.2.5. kohustusliku mittesüülise vastutuskindlustuse kulude katteks vajalikud rahalised vahendid; 2.2.6. nüüdisajastatud erialade hindade rakendamiseks vajalikud täiendavad vahendid; 2.2.7. järelravi voodipäeva hinnakomponentide vastavusse viimine tegelike kuludega hinnanguliselt summas 4 miljonit eurot. 2.2.8. Tervisekassa tulude prognoosi positiivsest muutusest tulenevaid täiendavaid vahendeid suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja õigusaktide täitmiseks vajalike üldkulude suurendamiseks. 3. Terviseminister kehtestab määruse „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muudatused selliselt, et oleks tagatud tööjõukulude arvestamisel kokkulepitud hindade rakendumine. 4. Vabariigi Valitsus on enne kollektiivlepingu allkirjastamist kinnitanud 2025. a 1. aprillist jõustuva vajalike muudatustega Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu. 5. Rahaliste vahendite puudujäägi korral kollektiivlepingu tingimuste täitmiseks ei võeta vahendeid eriarstiabi kättesaadavuse arvelt. 6. Haiglatele Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu mahtu ületava töö eest tasumise koefitsiente ei muudeta. 7. Tervishoiuteenuste piirhindade sisendite ja hinnamudelis sisalduvate ressursside muutmisel kaasatakse aruteludesse ning kokkulepete sõlmimisse kollektiivleppe osapoolte esindajad. 8. Osapooled kooskõlastavad eelnevalt omavahel potentsiaalsed kokkulepped kolmandate osapooltega tervishoiupoliitiste eesmärkide osas ja lepivad need kokku kolmepoolse partnerluse põhimõtteid arvestades. 9. Kõik käesoleva leppe punktide täitmisel tekkida võivad küsimused lahendatakse samuti kolmepoolse partnerluse põhimõtteid arvestades. 10. Osapooled hindavad regulaarselt leppe tingimuste täitmist ja mõju ning vajadusel lepivad kokku täiendavates meetmetes. /Allkirjastatud digitaalselt/ Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister terviseministri ülesannetes Rain Laane Tervisekassa juhatuse esimees Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige Neeme Tõnisson Eesti Arstide Liidu president Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Marko Neeme Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Anne Uriko Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse esimees