MINISTRI MÄÄRUS
22.03.2025 nr 14
Ministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 19 lõike 2, ravikindlustuse seaduse § 32 ja Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 7 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu
arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ muutmine
Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ § 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Alates 1. aprillist 2025. a on brutotunnipalk 19 eurot ja 97 senti ning ühe kuu baasil
arvutatav brutopalk on 3331 eurot ja 60 senti.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 27 eurot ja 55 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 14 eurot ja 62 senti tunnis;
3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 12 eurot ja 61 senti tunnis;
4) kiirabitehniku brutopalk on 12 eurot ja 18 senti tunnis.“;
2) paragrahvi 13 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse arv „1407,38“ arvuga „1480,18“;
3) paragrahvi 13 lõikes 4 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11202 3027,66
Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve 11243 2364,21
– 24 tundi
Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11203 156,86
Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund 11204 33,96
2
Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11244 115,58
Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 11245 25,81
tund
4) paragrahvi 14 lõikes 2 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11205 2993,82
Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 11206 2330,38
tundi
Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11207 157,18
Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11208 34,27
Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11209 115,89
Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11210 26,12
5) paragrahvi 15 lõikes 2 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11211 2416,44
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 11212 1753,00
tundi
Lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11213 120,62
Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11214 27,05
Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11215 79,33
Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11216 18,90
6) paragrahvi 16 lõikes 1 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne 11217 1753,00
valve – 24 tundi
Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11218 2237,07
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu 11219 62,65
sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund
Kiirabi välijuhi ööpäevaringne valve – 1 kuu 11246 12 034,52
7) paragrahvi 19 lõikes 1 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti telemeditsiinilise 11241 108 922,17
konsultatsiooni teenus – 1 kuu
Ööpäevaringne meditsiiniline kaugkonsultatsioon – 1 kuu 11242 1910,26
§ 3. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu
maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
3
„(4) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel e-konsultatsioonile
uroloogile, endokrinoloogile, pulmonoloogile, otorinolarüngoloogile, reumatoloogile,
pediaatrile, hematoloogile, neuroloogile, kardioloogile, gastroenteroloogile, ortopeedile,
onkoloogile, allergoloog-immunoloogile, nefroloogile, sisearstile, psühhiaatrile, günekoloogile,
taastusarstile, dermatoveneroloogile, veresoontekirurgile, valuravi arstile, lastepsühhiaatrile,
androloogile, infektsionistile, üldkirurgile, meditsiinigeneetika arstile, lastekirurgile,
neurokirurgile, suu-, näo- ja lõualuukirurgile, laste oftalmoloogile, plastika- ja
rekonstruktiivkirurgile, täiskasvanute silmaarstile, töötervishoiuarstile, pea- ja kaelakirurgile,
radioloogile ja endoproteesimisele tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-
konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest
tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriarsti
vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 47, 50, 52–
59, 63 ja 65–68 sätestatud andmeid.“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale eriõe poolt patsiendi suunamisel eriõe või õe e-
konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või
e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus
sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriõe vastus sisaldavad käesoleva
määruse lisas 69 sätestatud andmeid.“;
3) paragrahvi 6 lõikes 5 esitatud tabelit täiendatakse pärast rida tervishoiuteenuse nimetusega
„Pneumokokivastane revaktsineerimine polüsahhariidvaktsiiniga, üks doos” uue reaga
järgmises sõnastuses:
Pneumokokivastane vaktsineerimine 20-valentse konjugeeritud 427R
polüsahhariidvaktsiiniga, üks doos
4) paragrahvi 6 lõikes 7 esitatud tabelit täiendatakse uute ridadega järgmises sõnastuses:
Psühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638
Psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt 7639
Psühholoog-nõustaja videovastuvõtt 7640
5) paragrahvi 124 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 63–68” tekstiosaga „, 63 ja 65–68”;
6) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 27 eurot ja 55 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 14 eurot ja 62 senti tunnis;
3) eriõe ja ämmaemanda brutopalk on 15 eurot ja 16 senti tunnis;
4) hooldustöötaja brutopalk on 8 eurot ja 49 senti tunnis;
5) kliinilise psühholoogi brutopalk on 21 eurot ja 43 senti tunnis;
6) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 15 eurot 53 senti tunnis;
7) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 8 eurot 49 senti tunnis.“;
4
7) paragrahvi 381 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „35 eurot ja 17 senti“ tekstiosaga
„35 eurot ja 70 senti“;
8) paragrahvi 40 lõige 57 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 41 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 21 eurot ja 72 senti tunnis;
2) kliinilise psühholoogi brutopalk on 21 eurot ja 43 senti tunnis;
3) õe ja tugispetsialisti brutopalk on 12 eurot ja 18 senti tunnis;
4) eriõe brutopalk on 12 eurot ja 64 senti tunnis;
5) abilise (nt raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 7 eurot ja 71 senti tunnis;
6) registraatori brutopalk on 9 eurot ja 74 senti tunnis.“;
10) paragrahvi 49 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „tõhustatud või
erituge vajava õpilase korral 125 õpilase kohta või haridusliku erivajadusega õpilase korral 441
õpilase kohta:“ tekstiosaga „tõhustatud tuge vajava õpilase korral 441 õpilase kohta või erituge
vajava õpilase korral 125 õpilase kohta:“;
11) paragrahvi 50 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „tõhustatud või erituge
vajava õpilase korral arvuga 125 ja haridusliku erivajadusega õpilase korral arvuga 441“
tekstiosaga „tõhustatud tuge vajava õpilase korral arvuga 441 ja erituge vajava õpilase korral
arvuga 125“;
12) paragrahvi 67 lõikes 14 asendatakse tekstiosa „31. märtsini 2025. a“ tekstiosaga „31.
märtsini 2027. a“;
13) määruse lisad 3, 15, 16, 26, 31 ja 37 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
14) määruse lisa 64 „E-konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded e-konsultatsiooni käigus
bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks tervise
infosüsteemi vahendusel“ tunnistatakse kehtetuks;
15) määrust täiendatakse lisaga 69 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe
poolt patsiendi suunamisel õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“
(lisatud).
§ 4. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a.
(2) Määruse § 3 punktid 10 ja 11 jõustuvad 1. septembril 2025. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister terviseministri ülesannetes
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisa 3 „Teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise keskmine maht
ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus)“
Lisa 15 „Tervishoiuteenuste loetelu peatükis „Meditsiiniseadmed ja ravimid” sätestatud
ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses“
Lisa 16 „Tervishoiuteenuste loetelu peatükis „Meditsiiniseadmed ja ravimid” sätestatud
meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses“
Lisa 26 „Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades“
Lisa 31 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded arsti poolt patsiendi suunamisel
kardioloogia e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“
Lisa 37 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded perearsti poolt patsiendi
suunamisel psühhiaatria e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“
Lisa 69 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel
õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“
Ministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruses nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ (edaspidi määrus nr 1) muudetakse arst-
residentide töötasu alammäära, mis lähtub tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate
kollektiivlepingus kokku lepitavast töötajate töötasu suurenemisest alates 01.04.2025.
Tervishoiutöötajate tunnitasu suurendatakse keskmiselt 1,5% võrreldes 2024. aasta määradega.
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 2)
uuendatakse teenuste piirhindasid, mida Tervisekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutajatele.
Piirhindade uuendamise vajadus tuleneb tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate
kollektiivlepingus kokku lepitavast töötajate töötasu suurenemisest alates 01.04.2025.
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise kord“ (edaspidi määrus nr 3) täiendatakse perearstile tasutavate tervishoiuteenuste
loetelu, lisades eriõe e-konsultatsiooni tegemise ja täiendava pneumokokivastase ravimiteenuse
kasutamise õiguse ning võimaluse pakkuda nimistu patsientidele psühholoog-nõustaja teenust.
Muudetakse kardioloogia ja psühholoogia e-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõudeid
ning kinnitatakse uue e-konsultatsioonina eriõe e-konsultatsiooni nõuded. Samuti täiendatakse
erakorralise meditsiini osakondades (edaspidi EMO) teostatava triaaži juhendit ning
suurendatakse eriõdede õigusi patsientide käsitlemisel. Seoses tervishoiuvaldkonna tööandjate ja
töötajate esindajate kollektiivlepingus kokku lepitava töötajate töötasu suurenemisega alates
01.04.2025 muudetakse teenuse standardkulus arvestatud töötajate brutopalga summasid.
Muudetakse ka koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise metoodikat alates 01.09.2025.
Eelnõus esitatud määruste muudatused on heaks kiidetud Tervisekassa nõukogu 14.02.2025
otsusega nr 6. Nimetatud otsusega tegi Tervisekassa nõukogu terviseministrile ettepaneku
määruse muudatuste kehtestamiseks.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Eelnõu menetleja Sotsiaalministeeriumis on tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar
(
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Reet Kodu (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]).
Määrus on ette valmistatud Tervisekassas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Tervisekassa:
1) tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus (
[email protected]);
2) Tervisekassa peaspetsialistid/teenusejuhid:
Merje Metsoja (
[email protected]);
Kristiina Vaas (
[email protected]);
Helis Ojala (
[email protected]);
Hanna Jäe (hanna.jä
[email protected]);
Laura Johanna Tuisk (
[email protected]);
Aivar Koppas (
[email protected]);
Tanel Kaju (
[email protected]);
3) jurist Katrina Koha (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määruse nr 3 muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestamisega, mida samuti
rakendatakse alates 01.04.2025.
Eelnõuga muudetakse järgmisi määrusi:
1) sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ (RT I, 27.03.2024, 4);
2) tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ (RT I, 04.10.2024, 5);
3) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise kord“ (RT I, 27.12.2024, 32).
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse määruse nr 1 § 2 lõiget 3 ja muudetakse arst-residendi palga
suurust. Alates 01.04.2025 on arst-residendi brutotunnipalk 19 eurot ja 97 senti ning ühe kuu baasil
arvutatav brutopalk 3331 eurot ja 60 senti.
Muudatus lähtub tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate vahel sõlmitavas ja
01.04.2025 jõustuvas kollektiivlepingus kokku lepitavast arst-residendi töötasu alammäärast.
Paragrahvi 2 punktidega 1–7 muudetakse määrust nr 2 ja uuendatakse kiirabitöötajate
brutopalga kuluna teenuse standardkulus arvestatud summasid vastavalt kollektiivlepingule ning
määruse nr 2 § 4 lõike 1 punktides 3 ja 6, § 8 lõikes 2 ning § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud
kulukomponentide maksumusi. Muudatuste tulemusena langevad osad lisabrigaadidega seotud
hinnad, kuna neis sisaldub proportsionaalselt rohkem kulukomponente, mille maksumust alandati.
Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse määruse nr 3 § 6 lõike 4 sõnastust ja jäetakse e-
konsultatsioonide loetelust välja viide bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete
retsepti väljakirjutamiseks tehtavale e-konsultatsioonile. Muu hulgas jäetakse välja viide määruse
lisale 64. Muudatus on tingitud psühhiaatri e-konsultatsiooni kokkuleppe uuendamisest – edaspidi
tuleb bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks vajaliku e-
konsultatsiooni tegemisel järgida psühhiaatria eriala e-konsultatsiooni kokkuleppes sätestatut
(määruse lisa 37).
Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 3 § 6 lõikega 43 ja lisatakse võimalus tasuda
perearstile eriõe poolt tehtud e-konsultatsiooni eest teisele eriõele või õele. Muudatus on tingitud
tervishoiuteenuste loetelu muutmisest, millega lisatakse loetellu uus tervishoiuteenus „Õendusabi
e-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel“ (kood 3131). Õendusabi e-konsultatsiooni võib
teha ka kinnitatud nimistuga perearsti juures töötav eriõde (eriõe pädevusega pereõde, vaimse
tervise õde).
Paragrahvi 3 punktiga 3 muudetakse määruse nr 3 § 6 lõikes 5 olevat tabelit ja perearsti
tegevusfondi lisatakse koodiga 427R tähistatud ravimiteenus. Teenuse laiendamine perearstidele
on oluline selleks, et riskirühma kuuluvat patsienti võiks kokkuleppel perearstiga vaktsineerida ka
perearst, kui see on mingil põhjusel jäänud eriarsti visiidi ajal tegemata. 01.01.2025 lisati perearsti
tegevusfondi koodidega 278R ja 279R tähistatud ravimiteenused ning loodi võimalus teha
perearstiabi raames pneumokokivastast vaktsineerimist ja revaktsineerimist. Ekslikult jäi
tegevusfondi lisamata ravimiteenus „Pneumokokivastane vaktsineerimine 20-valentse
konjugeeritud polüsahhariidvaktsiiniga, üks doos“ (kood 427R). Vaktsineerimisel tuleb perearstiabi
osutajal järgida tervishoiuteenuste loetelus nimetatud ravimiteenuste kasutamise
rakendustingimusi ning lähtuda Sotsiaalministeeriumi juurde loodud immunoprofülaktika
3
eksperdikomisjoni määratud sihtrühmast. Perearstidele tasutakse teenuse eest vastavalt
tervishoiuteenuste loetelu § 65 lõikes 86 sätestatud piirhinna koefitsiendile.
Paragrahvi 3 punktiga 4 muudetakse määruse nr 3 § 6 lõikes 7 olevat tabelit ja perearsti
teraapiafondi lisatakse koodidega 7638, 7639 ja 7640 tähistatud psühholoog-nõustaja osutatavad
tervishoiuteenused, et suurendada esmatasandi võimekust tegeleda vaimse tervise muredega.
Paragrahvi 3 punktiga 5 muudetakse määruse nr 3 § 124 lõiget 1 ja jäetakse välja viide määruse
lisale 64, mis tunnistatakse kehtetuks. Määruse lisas 64 sisalduvad e-konsultatsiooni saatekirja ja
vastuse nõuded on hõlmatud lisas 37.
Paragrahvi 3 punktidega 6, 7 ja 9 muudetakse määruse nr 3 § 28 lõikes 4, § 381 lõikes 4 ja §
41 lõikes 2 töötajate brutopalga kulu. Lähtudes uuest planeeritavast kollektiivleppest
suurendatakse tervishoiutöötajate tunnitasu keskmiselt 1,5% võrreldes 2024. aasta määradega.
Kõikides teenuste hindades sisalduvad alates 01.04.2025 järgmised palgakomponendid:
2024. a palgakomponent Palgakomponent alates
(eurot tunnis) 01.04.2025. a (eurot
tunnis)
Arst 19,67 19,97
Eriarst 21,40 21,72
Kliiniline psühholoog 15,30 15,53
Õde ja tervishoiu tugispetsialist 12 12,18
Eriõde ja ämmaemand 12,45 12,64
Kiirabitehnik 10 10,15
Erakorralise meditsiini tehnik 10,35 10,51
Hooldustöötaja 7,60 7,71
Paragrahvi 3 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 3 § 40 lõige 57. Muudatus on
tingitud tervishoiuteenuste loetelu muutmisest, millega jäetakse koodidega 3087 ja 3088 tähistatud
lisatasud (asendusteenuse osutaja sõidukulu) tasutavate teenuste nimekirjast välja.
Paragrahvi 3 punktidega 10 ja 11 muudetakse määruse nr 3 § 49 lõikes 3 ja § 50 lõikes 5
sätestatud koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise metoodikat. Muudatus on tingitud
terviseministri 13. jaanuari 2025. a määruse nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja
õendusabi erialad“ §-s 51 sätestatud koolitervishoiuteenust osutava õe töökoormuse kindlaks
määramise põhimõtetest ning sellega seoses muudetakse koolitervishoiuteenuse piirhinna
kujunemise aluseks olevaid andmeid.
Arvestades asjaolu, et viidatud määruse § 51 rakendatakse alates 01.09.2025, jõustuvad ka
määruse nr 3 § 49 lõike 3 ja § 50 lõike 5 muudatused ning nende alusel arvutatud
koolitervishoiuteenuste piirhinnad tervishoiuteenuste loetelus 01.09.2025.
Paragrahvi 3 punktiga 12 muudetakse määruse nr 3 § 67 lõiget 14 ning pikendatakse § 28 lõike
4 punktis 5 ja § 41 lõike 2 punktis 2 sätestatud kliinilise psühholoogi brutopalga summa
rakendamist kuni 31.03.2027. Eesmärk on toetada kliinilise psühholoogi teenuste kättesaadavust
Tervisekassa lepingupartnerite juures.
Paragrahvi 3 punktiga 13 muudetakse määruse nr 3 lisasid 3, 15, 16, 26, 31 ja 37.
Määruse lisade 3, 15 ja 16 muudatused on tingitud tervishoiuteenuste loetelu muudatustest,
millega muudetakse teenuste kulukirjeldusi. Muudetud lisad kajastavad teenuste uuendatud
kulukirjeldusi.
Määruse lisa 26 „Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades“
muudetakse järgmiselt:
4
- mõistete osa täiendatakse mõistega „aeg õeni“, mille all mõeldakse aega, mis kulus patsiendi
EMO-sse saabumisest patsiendi esimese kohtumiseni eriõega (sh eriõe III taseme
pädevusega õega);
- senine pealkiri „Triaažikategooriad ja aeg arstini“ asendatakse pealkirjaga „Triaažikategooriad
ja aeg õe või arstini“;
- täiendatakse rohelise (IV) ja sinise (V) triaažikategooria patsientide käsitlust ning asendatakse
sõnad „aeg arstini“ sõnadega „aeg õe või arstini“;
- täpsustatakse, et rohelise ja sinise triaažikategooriaga patsientide õe või arstliku ülevaatuse
alustamise aeg võib EMO ülekoormuse korral pikeneda;
- punktis 2 täpsustatakse lauset, mis käsitleb patsiendi käsitlust mitme triaažikategooria korral.
Määruse lisa 26 muutmise eesmärk on luua eriõdedele (sh eriõe III taseme pädevusega õdedele)
võimalus võtta EMO-s vastu sinise ja rohelise triaažikategooriaga patsiente. See kiirendab
kergema seisundiga patsientide käsitlust, vähendab arstide töökoormust ja võimaldab kasutada
arsti ressurssi kõrgema triaažikategooriaga patsientide käsitlemiseks. Kaudse mõjuna võimestab
muudatus õdede rolli erakorralises meditsiinis, ühtlustab kergema seisundiga patsientide käsitlust
esmatasandiga, kus patsiendi esmaseks kontaktiks on sageli just pereõde, ja suurendab
patsientide teadlikkust esmatasandi poole pöördumiseks.
Määruse lisa 31 muudetakse eesmärgiga tagada patsientide kiirem, selgema põhjusega ja seega
mõistlikum suunamine kardioloogile vastavalt kasutusel olevatele ravijuhistele. Uute nõuete
loomisel pöörati senise e-konsultatsioonide tegemise kogemuse põhjal tähelepanu ilmnenud
kitsaskohtade ja arusaamatuste kõrvaldamisele. Muudatuse rakendamisega kaasneb parem ja
kiirem eriarstiabi kättesaadavus. Muudatused tehakse vastavalt 03.02.2025 Eesti Perearstide
Seltsiga ja 02.02.2025 Eesti Kardioloogide Seltsiga sõlmitud kokkuleppele.
Määruse lisa 37 muudetakse ja psühhiaatria e-konsultatsiooni vastamise tähtaega pikendatakse
neljalt tööpäevalt 15 tööpäevani. E-konsultatsioon ei ole mõeldud akuutsete juhtumitega
tegelemiseks. Kuna psühhiaatria e-konsultatsiooni korral võtab põhjaliku ja kvaliteetse vastuse
andmine valdkonna spetsiifikast tulenevalt kauem aega, pikendatakse nõuetekohase teenuse
tagamiseks vastamise aega. Muudatusega täpsustatakse e-konsultatsioonile suunamise eeldusi
ja saatekirjale esitatavaid nõudeid. Samuti viiakse bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste
ainete retsepti väljakirjutamiseks vajaliku e-konsultatsiooni tegemise nõuded psühhiaatria e-
konsultatsiooni nõuete hulka, sest bensodiasepiinidega seotud eraldiseisev e-konsultatsioon ei
täitnud sellele seatud eesmärki. Muudatused tehakse vastavalt 03.02.2025 Eesti Perearstide
Seltsiga ja 31.01.2025 Eesti Psühhiaatrite Seltsiga sõlmitud kokkuleppele.
Paragrahvi 3 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 3 lisa 64. Seoses määruse lisa
37 uuendamisega lisati bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti
väljakirjutamiseks vajaliku e-konsultatsiooni tegemise kokkulepped psühhiaatri e-konsultatsiooni
kokkulepete hulka. Seetõttu puudub vajadus eraldiseisvaks kokkuleppeks.
Paragrahvi 3 punktiga 15 täiendatakse määrust nr 3 lisaga 69 „E-konsultatsiooni saatekirja ja
selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel õendusabi e-konsultatsioonile tervise
infosüsteemi vahendusel“. Täiendus on tingitud tervishoiuteenuste loetelu muudatusest, millega
lisatakse loetellu uus tervishoiuteenus „Õendusabi e-konsultatsioon tervise infosüsteemi
vahendusel“ (kood 3131).
Paragrahvi 4 punktides 1 ja 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus, v.a § 3 punktid 10 ja
11, jõustub 01.04.2025. Määruse § 3 punktides 10 ja 11 sätestatud muudatused jõustuvad
01.09.2025, mil jõustub terviseministri 13. jaanuari 2025. a määruse nr 3 „Iseseisva
õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ § 51 ja muutuvad koolitervishoiuteenust
osutava õe töökoormuse arvestamise põhimõtted.
Määruse eelnõul on seitse lisa, milles on esitatud määruse lisad 3, 15, 16, 26, 31 ja 37 uues
sõnastuses ning lisatud lisa 69.
5
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega ning eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks
võetud teiste riikide õigusakte.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused on redaktsioonilised või vahetult seotud 2025. aasta 1. aprillil kehtima
hakkava tervishoiuteenuste loetelu muudatustega, kehtestades Tervisekassale täiendavaid
tingimusi tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Lisaks muutuvad kardioloogi ja psühhiaatri e-
konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded, mis täpsustavad ja täiendavad neil erialadel
patsientidele pakutava e-konsultatsiooni võimalusi. EMO-s teostatava triaaži juhendi muudatusega
suurendatakse eriõdede õigusi patsientide käsitlemisel eesmärgiga kasutada tervishoiutöötajate
piiratud ressurssi parimal viisil. Koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise metoodika
muutumisega alates 01.09.2025 tasub Tervisekassa edaspidi teenuseosutajale piirhinda, lähtudes
õpilase vajadusest, s.o tavaõpilane, tõhustatud tuge vajav õpilane ja erituge vajav õpilane.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatustega kaasnevad kulutused on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 1. Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2025. aastaks, miljonit eurot
Lisakulu
Muudatus al aprill 2025
(mln eurot)
Tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlused 0
sh eriarstiabi, haiguste ennetus ja tervisedendus 0,5
Ravimiteenuste piirhindade muutmine tulenevalt toimeainete ühikuhindade
muutusest -0,5
Horisontaalsed muudatused 12,7
Otorinolarüngoloogia eriala nüüdisajastamine -0,3
Ortopeedia eriala lisavahendite (traumaga seotud koodid) (L-koodide)
nüüdisajastamine 0,4
01.04.2025 rakenduv kollektiivlepingu töötasude mõju (sh kiirabi, residendid) 12,2
Kiirabi mudelis rakendatud kulukomponentide maksumuste uuendamine 0,4
Muud perearstiabi ja eriarstiabi muudatused 0,9
Vanglameditsiin (2025. a I poolaasta) 0,2
Psühhiaatria e-konsultatsiooni kulumudeli muutmine 0,2
Vaimse tervise alased muudatused esmatasandil 0,5
Kokku 13,6
Kuluga on arvestatud Tervisekassa eelarves. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.04.2025. Määruse § 3 punktid 10 ja 11 jõustuvad 01.09.2025.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kellel on eelnõuga puutumus
(Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium), eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti
6
Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti
Esmatasandi Tervisekeskuse Liidule ja Tartu Ülikoolile. Menetlusökonoomiast lähtudes on kolm
eelnõu liidetud kokku üheks määruseks.
Eelnõule esitas märkused Tervisekassa, mis on ära toodud tabelis 1. Justiits- ja Digiministeerium,
Eesti Arstide Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Õdede Liit kooskõlastasid eelnõud märkusteta, teistelt
asutustelt ja organisatsioonidelt märkuseid ei laekunud.
Tabel 1. Kooskõlastustabel
Märkuse sisu Märkuse kommentaar
Tervisekassa
Ministri määruste muutmise eelnõu lisas 31 Arvestatud
palume muuta punkti C alapunkti 1.6 ja
sõnastada
järgmiselt: „1.6. Raviskeem: kasutatavad
ravimid ja annused.“ Muudatuse tulemusel on
sõnastus
selgem ja üheselt mõistetavam, millist infot
saatekiri peab sisaldama. Sõnastuse muudatus
on läbi
räägitud Eesti Kardioloogide Seltsiga ja Eesti
Perearstide Seltsiga.
Ministri määruste muutmise eelnõu lisas 37 Arvestatud
palume muuta punkti B alapunkti 4 ja sõnastada
järgmiselt: „4. kui probleemi käsitlemiseks on
riiklikult tagatud mõni muu vajaduspõhine
ravisekkumine või Tervisekassa psühhiaatria
eriala lepingupartnerid vajaduspõhist
ravisekkumist ei osuta;“. Sõna „sekkumine“
tuleb selguse huvides asendada sõnaga
„ravisekkumine.“ Täpsustus on kooskõlastatud
Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Psühhiaatrite
Seltsiga.
Ministri määruste muutmise eelnõu lisa 69 Arvestatud
pealkirja sulgudes olevat osa palume täiendada
ja
sõnastada järgmiselt „(vastavalt Eesti Õdede
Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga sõlmitud
kokkuleppele)“. Eesti Haiglate Liit kooskõlastas
lisas 69 toodud e-konsultatsiooni saatekirja ja
vastuse nõuded 18.02.2025.
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise kord“
Lisa 26
(muudetud sõnastuses)
Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades
Mõisted
Triaaž on haigete jaotamine kategooriatesse abivajamiskiiruse alusel vastavalt patsiendi seisundile ning võimalikule ohule tema elule
ja tervisele.
Triaaž haiglas on patsiendi seisundi kliiniline hindamine, võttes arvesse nii patsiendi kaebusi kui ka tema üldseisundit. Triaaži teostab
reeglina triaažiõde.
Retriaaž on patsiendi seisundi muutuste hindamine ja vajaduse korral rekategoriseerimine.
Triaažikategooria on patsiendile triaaži käigus omistatud tase, mis viitab patsiendi käsitlemise kiirusele ning määrab maksimaalse aja,
mis kulub enne, kui patsient kohtub arstiga.
Triaažiõde on triaažialase täiendkoolituse saanud erakorralise meditsiini õde, kelle ülesanne on määrata osakonda saabunud
patsiendi käsitlemise kiirus vastavalt patsiendi seisundile ning võimalikule ohule tema elule ja tervisele. Naistehaigustele ja
sünnitusabile spetsialiseerunud osakondades peaks triaažis töötama kogenud ämmaemand.
Aeg arstini on aeg, mis kulus patsiendi osakonda saabumisest patsiendi esimese kohtumiseni arstiga.
Aeg õeni on aeg, mis kulus patsiendi osakonda saabumisest patsiendi esimese kohtumiseni eriõega, sealhulgas eriõe III taseme
pädevusega õega.
Triaaži eesmärk ja vajalikkus
Triaaž on vajalik olukorras, kus abivajajaid on rohkem kui neid ühekorraga käsitleda suudetakse. Triaaž on erakorralise meditsiini
osakonna (edaspidi EMO) efektiivse toimimise alus.
Triaaži eesmärk on oskuslikult ja ohutult juhtida patsientide voogu ning optimeerida meditsiinilise ressursi kasutamist.
1
Triaaž võimaldab anda patsientidele parimat võimalikku abi vastavalt abivajamiskiirusele, mitte saabumisjärjekorrale: teha kiiresti
kindlaks eluohtliku ja kiireloomulist sekkumist vajava seisundiga patsiendid, vähendada ravitsoonide ületäitumist, tagada patsientidele
ja nende lähedastele info, mis puudutab eelseisvat teenust ja ooteaegu. Ootele jäetud patsientide puhul tuleb tagada nende
järjepidev jälgimine ja vajaduse korral retriaaž.
Selline käsitlemine võimaldab õigel ajal ja efektiivselt aidata kõiki osakonda saabujaid, kuna abi antakse, lähtudes kliinilisest
situatsioonist, mitte saabumise järjekorrast.
Üldised põhimõtted
Triaažikategooria määratakse kõikidele EMO-sse saabunud patsientidele, nii kiirabiga toodutele kui ka isepöördujatele. Triaaž tuleb
teostada esimesel võimalusel, vähemalt 80% EMO-sse pöördunud patsientidest peavad jõudma triaaži teostamiseni hiljemalt kümme
minutit pärast osakonda pöördumist. Triaaži teostajaks on triaažiõde, kes vajaduse korral kutsub appi valvearsti. Triaažikategooria
määramisel lähtutakse patsiendi kaebustest ja elulistest näitajatest. Alati on patsiendi triaažikategooriaks kõrgeim kategooria, mis on
saadud ühe või teise determinandi alusel. Triaažikategooria määrab ära patsiendi käsitlemise kiiruse ehk maksimaalse arstini
jõudmise aja, samuti patsiendi paigutuse EMO-s. Abivajajaid aidatakse, lähtudes kliinilisest situatsioonist vastavalt
triaažikategooriale, mitte saabumise järjekorras.
Triaaži käigus hinnatakse ka patsiendi isoleerimise ja saasteärastuse vajadust.
Triaažiõel peab olema piisavalt kogemusi erakorralise meditsiini vallas, samuti on väga tähtis oskus suhelda patsiendi ja tema
lähedastega.
Triaažikategooriad ja aeg õe või arstini
Eesti EMO-des on soovitav kasutada neljaastmelist triaažisüsteemi, kus patsiendid jagunevad punase, oranži, kollase ja rohelise
triaažikategooria patsientideks.
Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsienti, kelle elu on otseselt ohus. Selline patsient vajab kohest
arstipoolset käsitlemist.
Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralist patsienti, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Aeg arstini on kuni 15 minutit.
Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsienti, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnostikat ja/või ravi,
kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Aeg arstini on kuni 60 minutit.
Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsienti, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist
ning aeg õe või arstini on kuni kolm tundi.
2
Sinine (V) triaažikategooria tähistab patsienti, kes ei vaja erakorralist abi ja kelle terviseseisund ei kvalifitseeru eelnevate
triaažikategooriate alla. Aeg õe või arstini on kuni kuus tundi.
Rohelise ja sinise triaažikategooria patsientide õe või arstliku ülevaatuse alustamise aeg võib EMO ülekoormuse korral pikeneda.
Triaaži teostamine
Triaaži teostab triaažiõde, kasutades vajaduse korral EMO valvearsti abi. Triaaži teostatakse EMO-s triaažiks sobivas kohas, mis on
varustatud vajalike meditsiinivahenditega. Triaaži teostamine peab olema süstemaatiline ning saadud infost tuleb kokku panna
terviklik hinnang, mis vastab patsiendi seisundile ja tema probleemile.
Triaažikategooria määramisel lähtutakse patsiendi objektiivsest seisundist ja patsiendi kaebustest. Samuti on olulised aeg
haigestumise algusest või traumast ning patsiendi kaasuvad haigused. Triaaži käigus tehtud mõõtmiste/uuringute tulemused ning
patsiendi peamised kaebused ja olulise kaasuva meditsiinilise info märgib õde EMO patsiendikaardile. Samuti märgib triaažiõde
patsiendikaardile patsiendi esmase triaažikategooria, mida vajaduse korral retriaaži käigus muudetakse.
3
1. Patsiendi objektiivne seisund
Patsiendi objektiivse seisundi hindamiseks on soovitav kasutada Rootsis loodud Medical Emergency Triage and Treatment System
(METTS) tabelit, millele on lisatud valu tugevuse hindamine (laste kriteeriumid on soovitatud Tallinna Lastehaigla poolt).
Hindamismeetod I ehk punane II ehk oranž III ehk kollane IV ehk roheline
V ehk sinine
A Vaatlus Hingamisteed
suletud, ei hinga
Hingamisteed
B Hingamissageduse > 30/min või < > 25/min või < < 25/min või 91– 9–25/min ja > 95%
ja SpO2 mõõtmine 9/min; 90% õhuga 95% õhuga õhuga
Hingamine
< 90%
lisahapnikuga
C Südamesageduse ja > 120/min või < > 120/min või < > 110/min või < 51–109/min ja AR
vererõhu mõõtmine 40/min ja AR < 90 40/min ja AR > 90 50/min ja AR > 90 > 90 mmHg
Vereringe
mmHg mmHg mmHg
või AR < 90 mmHg
pulsist sõltumatult
D Teadvusseisundi Teadvuseta või Somnolentne või Segasusseisund Orienteeritud
hindamine kestev epileptiline soporoosne
Teadvus
hoog
E Kraadimine ( °C) > 41 °C või < 38,5–41 °C 35,1–38,4 °C
35 °C
Kehatemperatuur
Tugeva valu korral võib triaažiõde patsiendi triaažikategooriat tõsta.
4
Lastel kasutatavad kriteeriumid on järgmised:
I ehk punane II ehk oranž III ehk kollane IV ehk roheline
A Hingamisteed Väljendunud Mõõdukas Hingamine vaba
suletud, ei hinga hingamishäire hingamishäire
Hingamisteed
B SaO2 < 90 SaO2 < 90 õhuga HS SaO2 90–95 õhuga SaO2 > 95 õhuga HS
lisahapnikuga < 1 a > 50 x/min HS 1 k – 1 a < 40 x/min
Hingamine
2–6 a > 30 x/min < 1 a 50–40 x/min 2–6 a < 25 x/min
> 6 a > 25 x/min 2–6 a 30–25 x/min > 6 a < 20 x/min
> 6 a 25–20 x/min
C Pulsisagedus Pulsisagedus Pulsisagedus Pulsisagedus
0–1 a 0–1 a 0–1 a 0–1 a
Vereringe
> 180 x/min või < 100 PS > 150 x/min 150–120 x/min PS < 120 x/min
x/min 2–5 a >6a
2–5 a 140–120 x/min < 100 x/min
> 140 x/min või < >6a
90x/min 130–100 x/min
6a
> 130 x/min või < 80
x/min
D Teadvuseta Somnolentne Segasusseisund Häireta
Teadvus
E T > 40 °C – < 35 °C T > 38,5 °C T < 38,5 °C
Kehatemperatuur
< 2 k kõhulahtisus-
eksikoosiga
< 7 p vastsündinu
kõhulahtisusega
Patsiendi triaažikategooria määratakse objektiivse leiu alusel kõrgeima prioriteedi andnud tulemuse järgi.
5
2. Patsiendi kaebused
Teiseks oluliseks tegevuseks on triaažikategooria määramine patsiendi peamise kaebuse ja kaasuvate sümptomite alusel.
Alljärgnevalt on välja toodud 16 sagedamini esinevat kaebuste rühma EMO-sse pöördumisel, mille alusel täpsustavaid küsimusi
esitades ja patsienti uurides jõutakse triaažikategooriani (lisa 1 „Triaaž kaebuste alusel“).
Triaažiks esitatud kaebusterühmad on järgmised:
1) teadvushäire ja minestamine;
2) neuroloogiline probleem;
3) hingamisprobleem;
4) rindkerevalu;
5) rütmihäire;
6) peavalu;
7) KNK (LOR) probleem;
8) seedekulgla probleem;
9) seljavalu;
10) jäsemeprobleem;
11) palavik, infektsioon;
12) lokaalsed infektsioonid;
13) allergia ja putukahammustused;
14) trauma;
15) mürgistus;
16) günekoloogia ja sünnitusabi.
Sagedamini esinevate kaebuste ja sümptomite alusel on 16 kaebusterühma kohta koostatud jaotus triaažikategooriatesse, mis
arvestavad potentsiaalset riski patsiendi elule ja tervisele. Iga kategooria puhul tuleb lähtuda kõrgeima prioriteedi andnud leiust.
Peale objektiivse seisundi hindamist ja kaebustepõhise triaaži teostamist on triaažiõel patsiendi kohta kaks triaažikategooriat. Kui
triaažikategooriad ühtivad, on patsiendi käsitlemise kategooriaks saadud kategooria. Kui on saadud kaks erinevat triaažikategooriat,
on patsiendi käsitlemise kategooriaks kõrgeima prioriteediga triaažikategooria, mis märgitakse ka patsiendikaardile ning sellest sõltub
õe või arstini jõudmise aeg ja patsiendi paigutus osakonnas.
Retriaaži põhimõtted on samad, mis esmasel triaažil. Punase ja oranži triaažikategooria haigete puhul pole triaažiõepoolne retriaaž
vajalik, kuna patsiendiga on asunud tegelema arst. Kollase triaažikategooria haigetele tuleb retriaaž teostada iga 30 minuti järel ning
rohelise triaažikategooria haigetele iga kolme tunni järel, vajaduse korral sagedamini.
Lisa 1 „Triaaž kaebuste alusel“
A. Teadvushäire ja minestamine
6
Punane Oranž Kollane Roheline
Patsient on somnolentne- Patsient on teadvusel, Patsient on teadvusel,
Koomas täiskasvanu soporoosne või rahutu: orienteeritud: orienteeritud:
Epileptiline staatus (k.a.
eklampsia) Ravimite või alkoholi Lühiaegne teadvuskaotus
Kahvatu, higine üleannustamine viimase 24 tunni jooksul
Hüperglükeemia Alkoholi tarvitamine Pikema perioodi vältel on
Mittekontakteeruv laps Rase, tugev vaginaalne esinenud
Hüpoglükeemia veritsus või kõhuvalu Ebaselge anamnees teadvuskaotushoogusid, kuid
Patsient narkoosis ja juhitaval Valu rindkeres Hüperglükeemia mitte viimase 24 tunni jooksul
hingamisel Teadvushäirega joobes
Anamneesis trauma täiskasvanu, kelle
teadvusseisund on täielikult
Epileptilise hoo järgne seletatav joobega
segasusseisund Väga ärritunud või
Vägivaldne, agressiivne või psühhootiline, võib olla ohtlik
suitsidaalne või on ohtlik enesele või teistele
endale või teistele
Hallutsinatsioonid või maania
Alkohoolses joobes laps
Minestanud patsient
rütmihäirega
Korduvad minestamised
Hüpotermia
Hüpertermia
7
B. Neuroloogiline probleem
Punane Oranž Kollane Roheline
Epileptilise hoo järgne Neuroloogiline koldeleid: Eelneva krambianamneesiga
Koomas täiskasvanu segasusseisund halvatus, kõnehäire, patsiendil on olnud epileptiline
nägemishäire, mille tekkest on hoog
Epileptiline staatus Peatrauma teadvuskaotuse või möödas rohkem kui 9 tundi
Mittekontakteeruv laps amneesiaga Elus esimest korda esinenud
epileptiline hoog, mis on Perifeerse närvi halvatus
Äkki tekkinud tugev peavalu möödunud, patsient teadvusel
Neuroloogiline koldeleid: Peavalu, millega kaasneb Patsiendil esines
halvatus, kõnehäire, palavik ja/või kuklakangestus neuroloogiline leid, kuid see on
nägemishäire, mis on tekkinud ja/või valguskartus praeguseks möödunud
viimase 4,5 tunni jooksul Neuroloogiline koldeleid:
halvatus, kõnehäire,
nägemishäire, mille tekkest on Epileptilise hoo käigus saadud
möödas rohkem kui 4,5 tundi peatrauma
ja vähem kui 9 tundi Seeriakrambid
Peatrauma teadvuskaotuse või
amneesiaga
8
C. Hingamisprobleem
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Patsient suudab rääkida Patsient räägib mõne Ebamäärased Krooniline köha
Raske üksikute sõnadega lause kaupa hingamise kaebused
hingamispuudulikkus Ülemiste
Kasutab hingamisel hingamisteede
Astmaatik ei ole võimeline abilihaseid Tugev köha Verekiud rögas banaalne
rääkima Astmahoog kestab infektsioon
(kuuldav vilistav Palavik koos
Tsentraalne tsüanoos hingamine) 20 min peale hingeldusega
Hingeldav haige, kes on ravi rakendamist
kahvatu, kaetud külma Pleuriitiline valu
higiga Stridoroosne hingamine Väljendunud
kardiaalsed tursed
Kopsuturse Valu rinnus
Massiivne verejooks Veriköha
hingamisteedest Värskelt tekkinud
rütmihäire
Rahutus või
somnolentsus
Traumajärgne
hingamisraskus
9
D. Rindkerevalu (esimesel võimalusel teha EKG uuring, soovitavalt 10 min jooksul)
Punane Oranž Kollane Roheline
Kahvatu, külma higiga kaetud Äkki tekkinud õhupuudus Koormatud kardiaalne Palpatoorne valulikkus
patsient anamnees
ST-elevatsioonid EKGs Värskelt tekkinud rütmihäire Valulikkus liigutamisel
Stenokardiale iseloomulikud Iiveldus, oksendamine
kaebused
Valu hingamisel, pleuriitiline
Rindkere läbistav vigastus Rindkerevalu koos sünkoobiga valu
Isheemiale iseloomulikud
muutused EKG-s
E. Rütmihäire
Punane Oranž Kollane Roheline
Eluohtlikud südame Valu rinnus Kodade virvendus- või Normofrekventne kodade
rütmihäired (VT, III astme AV- Õhupuudus laperdusarütmia kestusega < virvendusarütmia kestusega >
blokaad, bradükardia < 40 x´) Minestamine rütmihäirega 48 h 48 h
Üksikud ekstrasüstolid
Kaasuvana mürgistus
10
F. Peavalu
Punane Oranž Kollane Roheline
Äkki (sekundite, minutite) jooksul Anamneesis peatrauma Korduv/krooniline mõõduka
tekkinud tugev peavalu Temporaalpiirkonna palpatoorne tugevusega peavalu
valulikkus koos nägemishäirega
Peavalu minestamisega (temporaalarteriit)
Subfebriliteet
Neuroloogise koldeleiu esinemine Migreenihoog
Täielik nägemiskaotus Hiljutine nägemislangus
Korduv oksendamine
Tugev silmavalu, palpatsioonil kõva
silmamuna
Hemorraagiline nahalööve (meningiit?) Febriilne palavik
11
G. KNK (LOR) probleem
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Järsku tekkinud oluline Massiivne verejooks Äkk-kurtus Kõrvataguse naha
hingamistakistus ülemistest punetus ja turse Nohu, köha, kõrvavalu
hingamisteedest Võõrkeha
väliskuulmekäigus, Kõrvalesta tugev Sügelustunne kurgus,
Võõrkehast või neelu ja ninaõõnes, söögitorus, punetus ja turse kuulmekäigus
keele haiguslikust neelus või kõris (ilma
seisundist põhjustatud olulise Tükitunne kurgus Kõrvavaik; kõrvade
hingamistakistus hingamistakistuseta) lukustunne
Suuavamistakistus, Ninavaheseina
Näo ja lõualuude lahtine keele ja neelu oluline verevalum või abstsess Kõik kõrva-nina-
murd turse (ilma olulise kurguhaigusega
hingamistakistuseta) Ninaluude murd seotud kaebused, mis
Suu, neelu ja/või on kestnud rohkem kui
söögitoru söövitus Näo ja lõualuude murd, Mädajooks kõrvast 2 nädalat
ninaluude murd või
Suuavamistakistus luksatsioon Kurguvalu (k.a angiin) Ninaluude
keele ja neelu olulisest deformeeriva murruga
tursest Kaela väline turse ja patsient, kes tuleb 3.–
punetus 7. päeval pärast
Oluline neelamistakistus Ninaverejooks (hetkel ei traumat
(süljevool) veritse) kõrge arteriaalse
vererõhu foonil
12
H. Seedekulgla probleem
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Kahvatu, higine, Äkki tekkinud tugev valu, kiirgub Valu paremal pool Vahelduv valu Kerge iiveldus
segasusseisundis selga või jalgadesse, vanus > alakõhus koos isutuse, ilma kõhuvaluta
või nõrk 50 a iivelduse-oksendamise või Vähene kõhuvalu
palavikuga teiste sümptomiteta Liigsöömine
Rase Kõhuvalu koos
väljutusperioodis dehüdratatsiooniga Kiiresti tugevnev valu Kõhu turse Menstruatsiooniv
(pressid) Patsient on minestanud Gaaside peetus alu
Tugev valu, mis on kestnud üle Tugev iiveldus ja Kõhupuhitus
1 tunni oksendamine Düsuurilised Krooniline
vaevused kõhukinnisus
Kõhukatete pinge, peritonism „Kohvipaksu“
oksendamine käesoleva Söögiga seotud valu Krooniline
Patsient oksendab verd haiguse käigus kõhuvalu
Alla 2-aastane laps Korduv astsiit
Meleena vahelduva tugevusega Ühekordne
kõhuvaluga Korduv oksendamine oksendamine
Kiiresti tugevnev kõhuvalu lapsel
Valu käes väänlev laps või lamav Verine roe lapsel
laps, kes on tõmmanud põlved Taimede, kemikaali või
vastu rindu ravimite mürgistus
Lapsel purpura või muu kahtlane
lööve Rase kõhuvaluga
Teadmata kemikaali, taime, Üle 65-aastane
ravimi või muu objekti
allaneelanud laps Hüübivushäiretega
Vaginaalne verejooks (enam kui 3 patsient
sidet tunnis) Anamneesis hiljutine
Vaginaalne verejooks ja raseduse kirurgiline protseduur
võimalus
Ülakõhuvalu, mis võib olla ägeda Makrohematuuria
koronaarsündroomi ekvivalent
Kõhu torkehaav Uriini retensioon
Hiljutine kõhutrauma
13
Sünnitaja aktiivses sünnitusfaasis
(tuhud < 5 min vahega)
14
I. Seljaprobleem
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Värske seljatrauma, Esmakordselt tekkinud, Akuutselt tekkinud, tugevnev Hiljuti tekkinud Krooniline seljavalu
mille järel ei suuda kiiresti tugevnev valu > valu < 60-aastasel seljavalu, mis oluliselt
patsient liigutada 60-aastasel ei takista kõndimist
varbaid ning esineb Värskelt tekkinud tuimus
nõrkus ühes või Kontrolli kaotus põie- või jäsemetes
mõlemas alajäsemes sooletegevuse üle Seljavalu, mis kiirgub puusa
või jalga (radikulaarne valu)
Selja või külje läbistav Selja või külje ning takistab oluliselt
vigastus tömptrauma kõndimist
hematuuriaga Anamneesis hiljutine
seljakirurgia või diski
vigastus
Valu urineerimisel,
külmavärinad, febriilne
palavik
Anamneesis diabeet,
immunosupressioon või I/v
narkootikumide tarvitamine
Seljavalu koos febriilse
palaviku, iivelduse ja
oksendamisega
Selja või külje tömptrauma
Äge, tugev valu ja
tundlikkushäired jäsemetes
Progresseeruv jalgade
nõrkus
Trauma nädala jooksul,
süvenev valu või jäsemete
tuimus
15
J. Jäsemeprobleem
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Traumaatiline Jäseme turse, pulsid ei Turse ja febriilne palavik Infitseerunud vill Sissekasvanud küüs
amputatsioon ole palpeeritavad
Sääre, reie või Gangreen (valu puhul Infitseerunud vill
Arteriaalne verejooks Nahk kahvatu, jahe või hüppeliigese piirkonna kategooria kõrgem)
sinine võrreldes teise punetus ja kuumus Jäseme või liigese Diabeetiline jalg
jäsemega turse/valulikkus ilma
Jala tuimus võrreldes traumata (valu puhul Ateroskleroos (valu
Akuutselt tekkinud valu, teise jalaga kategooria kõrgem) puhul kategooria
mistõttu patsient ei ole kõrgem)
võimeline kõndima Radikulaarne valu jala
Jäsemevalu koos pareesiga Podagra
veriköha või düspnoega Radikulaarne valu
16
K. Palavik, infektsioon
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Hingeldav haige, kes Hingamisraskus Hiljutine reis (2 nädalat) Kõhulahtisus eksikoosita Ülemiste
on kahvatu, kaetud Suu avamise häire koos epidemioloogilise hingamisteede
külma higiga näo ja kaela tursega infektsioonhaiguse riskiga Mädajooks kõrvast banaalne
Kiiresti tekkinud lööve, riiki Valulik köha infektsioon
mis ei ole tüüpiline nn
lapseealöövetele Immuunpuudulikkus Peavalu, mis süveneb Kerge iiveldus ilma
Laps või vanur ettekummardumisel kõhuvaluta
kõhulahtisuse ja Dehüdratatsioon
eksikoosiga
Hingeldus
Peavalu, valguskartus,
kuklakangestus Kõhulahtisus eksikoosiga
Laps kõhulahtisusega,
eksikoosita
Korduv oksendamine
Peavalu, mis süveneb
ettekummardumisel,
valulikkus siinuste
koputlemisel
Lihasvalu
Kaela väline turse ja/või
punetus
Kõrvataguse naha punetus
ja turse
Mädajooks kõrvast
„Haige välimusega“ laps
17
L. Lokaalsed infektsioonid
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Hambajuurepõletik näo Halvalõhnaline eritis Kuumav punetav laik jäsemel Küünevalli põletik
turse ja suu avamise rinnanibudest või näol, järsku tõusnud
raskusega palavik Pehmete kudede
Kuumav, punetav, tihke infektsioon
Gaasgangreen tükiga rind Hambajuurepõletik palavikuga
Juba avatud mädakoldega Juba avatud
Fournier’ gangreen patsient, tagasi kutsutud/tulnud mädakoldega patsient,
sidumiseks tagasi kutsutud/tulnud
Kuumav punetav laik jäsemel sidumiseks
või näol, järsku tõusnud
palavik
18
M. Allergia ja putukahammustused
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Kahvatu, higine, Vähene turse suus või Iiveldus, oksendamine Lokaalne allergiline Eemaldamist
teadvushäirega patsient huultel või kõhulahtisus reaktsioon vajav puuk
Putukahammustuse Üksikud
Hingamisraskus Näo turse Palavik või tugev valu järgne põletikuline lööbeelemendid
Gripilaadsed sümptomid protsess nahal ilma
Keele või kurgu oluline Raske neelata patsiendil, kellel on palavikuta
turse Kähe hääl anamneesis Varasem kokkupuude Puugi
Suutmatus rääkida Stridoroosne või vilistav puugihammustus 4 kemikaaliga eemaldamise
Suutmatus neelata hingamine nädala jooksul järgne menetlus
Tugev sügelus
Räägib üksikute Villiline lööve kemikaaliga
sõnadega kokkupuute järel
Kiiresti süvenev Laialdane lööve üle kogu
sümptomatoloogia (lööbe keha ilma süsteemsete
süvenemine, kaebusteta
hingamisraskus)
Valu rinnus
Anamneesis anafülaksia
Adrenaliini kasutamine
haiglaeelsel etapil
19
N. Trauma
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Kõik traumad, mis nõuavad Peatraumaga patsient Töötlemist vajav veritsev Jäseme turse Traumast
traumameeskonna teadvushäire või haav möödas > 14
kokkukutsumist neuroloogilise koldeleiuga I astme põletus päeva
Liigesvigastus liigesplokiga
Arteriaalne verejooks Peatrauma teadvuskaotuse Teetanuse risk Traumast
või amneesiaga Silma läbistav trauma tingitud
Amputatsioon Peatrauma teadvuskaotuse Traumast möödas vigastuste
Peatrauma järgne korduv või amneesiaga > 14 päeva fikseerimine
Pea, kaela ja kehatüve oksendamine Peatrauma järgne iiveldus Marrastused,
penetreerivad vigastused Värske seljatrauma, mille Marutõve risk nahaalused
järel ei suuda patsient Põletus < 12% kehapinnast Marrastused, hematoomid
Organite eksternalisatsioon liigutada varbaid ning Pea- ja kaelapiirkonna nahaalused
esineb nõrkus ühes või lahtised haavad hematoomid
Avatud ja/või nähtav mõlemas alajäsemes
(konfiguratsiooni muutus) Hingamisraskus Rase
koljufraktuur Silma keemiline
Ebastabiilne rindkere põletus/söövitus Hüübimishäiretega patsient
(paradoksaalne segment)
Ebastabiilne vaagen Selja või külje suure Kinnine luumurd nähtava
(palpatsioonil sedastatav energiaga tömptrauma dislokatsiooniga pikkusesse
vaagnaluumurd) või nurka suurtel toruluudel
> 2 proksimaalse toruluu Keemiline põletus
(reis, õlavars) murdu
Traumaga jäsemel pulsi Marevani või muud
puudumine distaalsemal antikoagulanti tarvitav
vigastusest patsient sisemist verejooksu
Mehhaaniline trauma võimaldava traumaga (k.a
kombineeritud põletustega peatrauma
Põletus > 25% kehapinnast
Hingamisteede põletus, Peatamist vajav
inhalatsioonikahjustus mittearteriaalne verejooks
Suure energiaga trauma: Elektritrauma
20
samas liiklusvahendis Põletus 12–25%
on keegi hukkunud kehapinnast
sõidukist Näo ja lõualuude lahtine
väljalõikamise aeg > murd
20 min
kukkumine kõrgemalt Silma(de) keemiline
kui 2 patsiendi söövitus
kehapikkust Suu, neelu ja söögitoru
auto rullunud üle söövitus
katuse
avarii suurel kiirusel Kõhu torkehaav
(70 km/h, ulatuslik
auto deformatsioon) Lahtine luumurd
auto vs. jalgrattur või
auto vs. jalakäija Suured irvakil
avarii kiirusega > 10 hammustushaavad
km/h
jalakäija, kes on Kaelapiirkonna lahtised
saanud löögi, mis on haavad
ta eemale löönud
jalakäijast on üle
sõidetud
21
O. Mürgistus
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Aspiratsioonioht Keemiline põletus Rästikuhammustus, Mürgistuse Psühhotroopsete
puuduvad mürgistusele toimumisest möödas ainete
Kestev epileptiline hoog Sümptomaatiline iseloomulikud sümptomid enam kui 1 ööpäev kontsentratsiooni
Kemikaalidele rästikuhammustus määramine
eksponeerumisest Teadvushäirega joobes Manustatud on bioloogilistes
tingitud striidor, Ebaadekvaatne patsient täiskasvanu, kelle mittetoksilisi aineid vedeliketes
hingamisraskus teadvusseisund on
Epileptiline hoog täielikult seletatav joobega
käesoleva haigestumise
käigus Anamneesis teadvusetus
Rütmihäire
Kõrge risk uueks Ebaselge anamnees
enesevigastuseks Psühhiaatriline anamnees
Mürgistuse toimumisest Depressioon või stress
möödas alla 1 tunni Mürgistuse toimumisest
Mürgistus potentsiaalselt möödas enam kui 1 tund,
eluohtlikku mürgistust kuid alla 1 ööpäeva
põhjustava ainega
Püsiv kontaminatsioonioht Mürgistus mitte eluohtliku
kemikaalimürgistuse korral toksilise ainega
Keemiline silmavigastus Taimede, kemikaali või
Näo turse, keele turse ravimite mürgistus koos
kõhuvaluga
22
P. Günekoloogia ja sünnitusabi
Punane Oranž Kollane Roheline Sinine
Väljutusperiood Kõhuvalu VAS 7–10, Kõhuvalu VAS 7–10, Kõhuvalu VAS < 7, Muud
rasedustest positiivne rasedustest negatiivne rasedustest negatiivne voolused
Tugev verejooks, Kõhuvalu VAS < 3, tupest
rasedus > 20 Rase kehatemperatuuriga > Kõhuvalu VAS 3–7, rasedustest positiivne
nädalat 40 °C ja < 35 °C rasedustest positiivne Rase, kahtlus
Mõõdukas, vähene verejooks, seenkolpiidile
Kõhuvalu VAS 7–10, Günekoloogiline patsient Tugev hüüvetega rasedustest negatiivne
rasedus > 20 kehatemperatuuriga > 40 °C verejooks, rasedustest Raseduse
nädalat ja < 35 °C negatiivne Mädane voolus tupest + ESV tuvastamine
RR > 150/90 ja/või Tugev verejooks, rasedustest Mõõdukas verejooks, Võõrkeha tupes Kontroll
peavalu, positiivne või rasedus < 20 rasedustest positiivne patsiendi
ülakõhuvalu, nädalat või rasedus < 20 Vähene verejooks, rasedustest soovil
nägemishäire, nädalat positiivne või rasedus < 20
proteinuuria > 1 g, Mõõdukas verejooks, rasedus nädalat
rasedus > 22 > 20 nädalat Vähene verejooks,
nädalat rasedus > 20 nädalat Kõhuvalu VAS < 3, rasedus >
Kõhuvalu VAS 7–10, rasedus 20 nädalat
Loote liigutused < 20 nädalat Kõhuvalu VAS 3–7, Kõhuvalu VAS < 3, rasedus <
puuduvad, rasedus rasedus > 20 nädalat 20 nädalat
> 24 nädalat Emakakontraktsioonid < 10
min intervalliga Kõhuvalu VAS 3–7, Emakakontraktsioonid > 30
Vähenenud Emakakontraktsioonid < 10 rasedus < 20 nädalat min intervalliga
looteliigutused, min intervalliga, raseduse
rasedus > 24 suurus 24–35 nädalat Emakakontraktsioonid RR > 140/90, rasedus > 22
nädalat, abnormne 10–30 min intervalliga nädalat
KTG RR > 170/110, rasedus > 22
nädalat RR > 150/100, rasedus Vähenenud looteliigutused,
> 22 nädalat rasedus > 24 nädalat,
Rase, järsku tekkinud normaalne KTG
õhupuudus ja/või rindkerevalu
Rasedale mõõduka ja/või vähese veritsusega (> 24 nädalat) teha esimesel võimalusel KTG!
23
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise kord“
Lisa 31
(muudetud sõnastuses)
E-konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded arsti poolt patsiendi suunamisel
kardioloogia e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel
(vastavalt Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Kardioloogide Seltsi vahel sõlmitud kokkuleppele)
Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning
täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab.
E-konsultatsioonile peab eelnema kontaktvisiit perearstiga küsimuse all oleva kardiaalse
probleemiga.
A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga kardioloogia e-konsultatsioonile alljärgnevate
juhtude või seisundite korral:
1. südame isheemiatõbi:
1.1. stenokardia, õhupuudusega ja rindkerekaebusega koronaarhaiguse kahtlusega
patsiendi diferentsiaaldiagnostilisteks uuringuteks (ehhokardiograafia/EKG/koormustest
viitavad isheemia olemasolule või ei ole diagnostiliselt üheselt tõlgendatavad);
1.2. progresseeruv stenokardia vaatamata olemasolevale antiisheemilisele ravile (varem
pandud südame isheemiatõve diagnoos; kaasuvalt südamepuudulikkus / ventrikulaarsed
rütmihäired);
1.3. ravi foonil stenokardiliste vaevuste taasteke südamelihase infarkti põdenud patsiendil;
1.4. ravi foonil südamepuudulikkuse dekompensatsiooni ilmnemine, ventrikulaarsed
rütmihäired südamelihase infarkti põdenud patsiendil;
1.5. stenokardiliste vaevuste taasteke müokardi revaskulariseerimise järgselt (AKŠ, PKI);
1.6. müokardiinfarktijärgselt ei ole LDL eesmärkväärtus maksimaalse tablettraviga
saavutatud;
2. arteriaalne hüpertensioon:
2.1. sekundaarse hüpertensiooni kahtlus;
2.2. raviresistentne hüpertensioon, kui kolme ja enama antihüpertensiivse preparaadiga ei
ole vererõhu eesmärkväärtust saavutatud;
2.3. ravile halvasti alluv hüpertensioon kaasuva diabeedi ja/või tõsise organkahjustusega
(südame-/neerupuudulikkus);
3. südame rütmihäired:
3.1. siinussõlme nõrkuse sündroomi (sümptomaatiline bradükardia) kahtlusega patsiendid;
3.2. korduvad sünkoobid, mille põhjus on ebaselge;
3.3. EKG-s varem uurimata juhtehäire (LBBB, RBBB), pikk cQT-aeg (> 500 ms), deltalaine;
3.4. supraventrikulaarse tahhükardia hoogudega patsiendid ravitaktika otsustamiseks
(EKGl või EKG holter-monitooringul või hea EKG-kvaliteediga nutiseadmel (sobivad kõik
alates 1 lülitusega seadmed, mille EKG kvaliteet on piisav, et rütmihäire ära tunda, ei pea
olema sertifitseeritud meditsiiniseade) dokumenteeritud SVT hood, tuvastamata
rütmihäirega sagedased südamekloppimise hood, lühike PR-intervall);
3.5. kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsiendid järgmistel juhtudel:
3.5.1. esinevad sagedased ja/või sümptomaatilised paroksüsmaalsed/persisteeruvad KVA
hood – ravitaktika otsustamiseks;
3.5.2. antiarütmilise raviga adekvaatne sageduskontroll ei ole saavutatav (permanentne
KVA);
3.5.3. kodade virvendusarütmiaga patsiendil südamepuudulikkuse ilmnemine/süvenemine;
3.5.4. ebaselge põhjusega TIA episoodid (asümptomaatiliste KVA hoogude kahtlus);
3.5.5. probleemid korrektse antikoagulantravi teostamisel, kui põhjuseks on verejooksud või
trombemboolilised tüsistused;
3.5.6. vajaduse korral nõu küsimine korrektse antitrombootilise ravi kohta;
3.6. asümptomaatilised patsiendid EKG-l ja/või Holter-monitooringul II astme
atrioventrikulaarse blokaadi episoodidega;
3.7. ebaselge etioloogiaga sage ja/või sümptomaatiline ventrikulaarne ekstrasüstoolia;
4. klapirikked:
4.1. ravistrateegia otsustamiseks esmaselt diagnoositud keskmise/raske klapistenoosi või
regurgitatsiooni korral;
4.2. mõõduka kuni raske klapirikkega patsiendid kliinilise seisundi ja klapifunktsiooni
dünaamiliseks hindamiseks eelnevalt konsulteerinud kardioloogi poolt määratud
ajavahemiku järel, klapirikete juhises soovitatud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi
halvenemisel;
4.3. proteesklappidega patsiendid eelnevalt konsulteerinud kardioloogi poolt määratud
ajavahemiku järel, klapirikete juhises soovitatud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi
halvenemisel;
4.4. kaasasündinud südamerikkega patsiendid (sh korrigeeritud rikked) käsitlusjuhises
soovitatud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi halvenemisel;
5. südamepuudulikkus:
5.1. koormuspuhuse õhupuudusega patsient, kellel on välistatud muud sagedasemad
õhupuudust esilekutsuvad haigused;
5.2. vajaduse korral esmaselt diagnoositud südamepuudulikkus;
5.3. varem teadaoleva südamepuudulikkuse dekompenseerumisel;
6. südamelihase haigused:
6.1. päriliku kardiomüopaatia kahtlusega patsiendi 1. astme sugulased hindamiseks;
6.2. müokardiidi ja perikardiidi kahtlusega patsient, kelle seisund ei vaja erakorralist
käsitlust;
6.3. kardiomüopaatia kahtlusega patsient;
6.4. varem diagnoositud kardiomüopaatiaga patsient eelnevalt konsulteerinud kardioloogi
poolt määratud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi halvenemisel;
7. muud:
7.1. üleneva aordi aneurüsmi jälgimine vastavalt kardioloogi või kardiokirurgi antud juhisele;
7.2. muud südamehaigused, mille kohta perearstil on küsimus;
7.3. perekondliku hüperkolesteroleemia kahtlus Dutch Lipid Clinic Network Score alusel
(https://eks.ee/fh-kalkulaator/);
7.4. kardioloogi poolt diagnoositud perekondliku hüperkolesteroleemiaga (nii
geenpositiivsete kui -negatiivsete) patsientide 1. astme sugulased, kellel on leitud
hüperkolesteroleemia, et kinnitada/välistada perekondlik hüperkolesteroleemia.
B. Patsienti ei suunata e-saatekirjaga kardioloogia e-konsultatsioonile alljärgnevatel
juhtudel:
1. vältimatut abi vajavad seisundid:
1.1. äge müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia (tekkinud käesolev ja/või rahuoleku
valu);
1.2. äge kohest sekkumist nõudev südamerütmihäire;
1.3. äge südamepuudulikkus või kroonilise südamepuudulikkuse manifestne
dekompensatsioon;
1.4. muud kohest sekkumist nõudvad kardioloogilised seisundid;
2. perearsti pädevusse kuuluvad seisundid:
2.1. kroonilise südameisheemiatõve patsientide regulaarne jälgimine;
2.2. antihüpertensiivse ravi alustamine ja ravi korrigeerimine;
2.3. kodade virvendusarütmia korral CHA2DS2-VA skoori alusel suukaudse
antikoagulantravi alustamine ja jälgimine (jälgitakse esmatasandil);
2.4. stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi jälgimine;
2.5. stabiilse kerge kuni mõõduka klapirikkega patsiendi jälgimine;
2.6. hüperlipideemia ravi alustamine.
C. Määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“
nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad
patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed:
1. Saatekirjal tuleb esitada alljärgnev info:
1.1. perearsti püstitatud konsultatsiooni eesmärk, diagnoos/hüpotees;
1.2. kaebused;
1.3. haiguse anamnees;
1.4. olulised põetud ja kaasuvad haigused;
1.5. tervist mõjutavad harjumused;
1.6. raviskeem: kasutatavad ravimid ja annused;
1.7. objektiivne leid (sh auskultatoorne leid, vererõhuväärtused, pulsisagedus);
1.8. pikkus, kaal, KMI;
1.9. elu- ja pereanamnees (sh sotsiaalne hakkamasaamine);
1.10. eakatel patsientidel põduruse skaala või üldseisundi sõnaline kirjeldus;
1.11. hiljutine (mitte vanem kui 6 kuud) EKG salvestusena;
1.12. muude uuringute tulemused (koormus-EKG, ehhogardiograafia, rütmimonitooring ehk
EKG-Holter, ambulatoorne vererõhu 24 tunni monitooring);
1.13. viimase 1–2 kuu jooksul tehtud laborianalüüside tulemused sõltuvalt probleemist,
soovitavalt: hemogramm; kreatiniin (eGFR); lipiidid; kilpnäärmehormoonid; veresuhkur;
Na, K; vajaduse korral pro-BNP;
1.14. muud konsultatsioonile suunamise kontekstis olulised varasemate uuringute
tulemused;
1.15. info riskielukutse kohta (elukutselised auto-/bussijuhid, lendurid jne);
1.16. elukoht – oluline märkida, kui inimene elab kaugemal ning uuringute ja vastuvõtu
organiseerimine vajab läbimõtlemist.
2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 4 tööpäeva jooksul
esitada:
2.1. otsuse andmed: ravisoovitused ja edasine raviskeem, soovitatav täiendavate uuringute
planeerimine, patsiendi edasise jälgimise vajadus (kelle poolt, kui sageli, millised näitajad);
2.2. kliiniline diagnoos (diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 järgi) juhul, kui diagnoos on eriarsti
poolt enne pandud, vastasel juhul on tegemist esialgse diagnoosiga või selle hüpoteesiga.
3. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt
vastuvõtt 7 päeva jooksul, 8–42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb
saatekirja vastusel esitada:
3.1. võimaluse korral eriarsti vastuvõtule tulemise kuupäev, kellaaeg ja koht ning arsti nimi;
3.2. vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik täiendav info.
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise kord“
Lisa 37
(muudetud sõnastuses)
E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded perearsti poolt patsiendi
suunamisel psühhiaatria e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel
(vastavalt Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi sõlmitud kokkuleppele)
Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning
täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab.
A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga psühhiaatri e-konsultatsioonile alljärgnevate
juhtude või seisundite korral:
1) psüühikahäire ravi korrigeerimiseks, kui senine ravi pole andnud tulemusi, on põhjustanud
häirivaid kõrvaltoimeid või esineb ebasobivaid koostoimeid teiste raviskeemis olevate
ravimitega;
2) psüühikahäire diagnoosimiseks, täiendavate uuringute vajaduse hindamiseks (sh
psühholoogilised uuringud);
3) psüühikahäire edasise käsitluse suhtes nõuannete saamiseks (sh
mittemedikamentoossed sekkumised, väheintensiivsed psühhosotsiaalsed sekkumised);
4) kui patsient tarvitab bensodiasepiine ravijuhendis ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a
määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“
sätestatud kogusest suuremas koguses;
5) suurtes kogustes ja/või regulaarselt bensodiasepiine kasutavale patsiendile alternatiivsete
ravivõimaluste leidmiseks, kui suunava arsti poolt kasutusele võetud meetmed pole
tulemusi andnud, sealhulgas sõltuvuse raviks ja mitme psühhoaktiivse aine tarvitamise
häire korral.
B. Patsienti ei suunata saatekirjaga psühhiaatri e-konsultatsioonile alljärgnevatel
juhtudel:
1) vältimatut psühhiaatrilist abi vajava seisundi korral (sh tahtest olenematu ravi vajaduse
olemasolul);
2) suitsiidiriski hindamiseks;
3) ägeda võõrutusseisundi korral, sellisel juhul suunatakse patsient erakorralise meditsiini
osakonda;
4) kui probleemi käsitlemiseks on riiklikult tagatud mõni muu vajaduspõhine ravisekkumine
või Tervisekassa psühhiaatria eriala lepingupartnerid vajaduspõhist ravisekkumist ei paku;
5) kui probleemi käsitlemiseks on vajaduspõhine sekkumine kättesaadav vaimse tervise
astmelise abi mudeli esimestel astmetel: baasaste (iseseisev eneseabi), 1. aste (eneseabi
e-kursus) ja 2. aste (toetatud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised).
C. Määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“
nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad
patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed:
1. Saatekirjal tuleb esitada:
1.1 konsulteerimist vajav küsimus või hüpotees;
1.2 psühhiaatrilise probleemi kirjeldus, saatekirja koostaja hinnang patsiendi psüühilisele
seisundile, psüühikahäire mõju patsiendi igapäevasele toimetulekule, õpingutele, tööle;
1.3 anamnees ja olulised taustaandmed (sh lapseea psühhomotoorse arengu iseärasused
ja kõrvalekalded selles, traumaatilised elusündmused, psüühikahäire(te) / psüühiliste
probleemide esmane avaldumine, psüühikahäire dünaamika (varasemad ägenemised,
remissioonid, degradatsioon), käesoleva psüühikahäire (episoodi) avaldumise algus,
dünaamika, võimalikud psühhogeensed tegurid, tugivõrgustiku olemasolu, suhted, muud
olulised andmed eluviisi kohta, teistelt saadud info patsiendi psüühilise seisundi ja toimetuleku
kohta);
1.3.1 alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamise anamnees;
1.4 psüühikahäire diagnoosimiseks ja raviks seni rakendatud sekkumised;
1.4.1 psüühikahäire diagnoosimiseks tehtud uuringute tulemused, mis ei ole leitavad digiloos
(nt psühholoogilised testid: EEK, AUDIT, MMSE jm);
1.4.2 varasem ja käesolev psüühikahäire ravi: ravimi nimetus, annus, ravi kestus, ravi
katkestamise/lõpetamise põhjus, ravimi tarvitamisel avaldunud kõrvaltoimed;
1.4.3 kui patsient tarvitab bensodiasepiine, tuleb märkida, millistel näidustustel alustati ravi
bensodiasepiinidega, miks on vajalik jätkata ravi nende ravimitega raviskeemi alusel, kas on
üritatud bensodiasepiinidest võõrutamist või annuse vähendamist (kui on, siis mil viisil; kui on,
siis kas on õnnestunud või miks on ebaõnnestunud);
1.4.4 muud rakendatud sekkumised: väheintensiivsed psühhosotsiaalsed sekkumised,
psühhoteraapia, neuromodulatsioon jm (tõhusus, talutavus);
1.4.5 kehtiv raviskeem (kõigi ravimite puhul), hinnang patsiendi ravikoostöövalmidusele;
1.5 teiste eriarstide otsused, mis ei ole leitavad digiloos või mille eraldi äramärkimist peab
saatekirja koostaja oluliseks;
1.6 muude eelnevate uuringute ja analüüside tulemused, mis ei ole leitavad digiloos või
mille eraldi äramärkimist peab saatekirja koostaja oluliseks;
1.7 kaasuvad haigused ja seisundid, mis ei ole leitavad digiloos või mille eraldi
äramärkimist peab saatekirja koostaja oluliseks;
1.8 psüühilise seisundi kirjeldus:
Kirjeldus
Emotsionaalne seisund (meeleolu,
ärevus, pinge, ärrituvus jm)
Tahteaktiivsus, käitumine (tahteaktiivsus
alanenud/kõrgenenud, rahutus,
pidurdatus, sundkäitumine, impulsiivsus,
agressiivsus (enda, teiste, asjade jm
suhtes)
Kognitiivne tegevus (vaimne võimekus,
keskendumine, mälu jm)
Psühhootilised sümptomid (luulumõtted,
meelepetted jm)
Uni (liigunisus, unetus, uinumisraskused,
öine ärkamine jm)
Isu (suurenenud, vähenenud, toitumise
ja söömiskäitumise eripärad)
Muud sümptomid
2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 15 tööpäeva jooksul
esitada:
2.1 kliiniline diagnoos (diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 järgi) juhul, kui eriarsti poolt on
enne diagnoos pandud, vastasel juhul on tegemist esialgse diagnoosiga või selle hüpoteesiga;
2.2 diagnostika ja ravisoovitused (sh soovituslik ravi kestus; millal ja mille alusel hinnata
ravi jätkamise/korrigeerimise vajadust; soovitatud ravimite sagedasemad võimalikud koos- ja
kõrvaltoimed, nende käsitlus, sh bensodiasepiinidega ravi kestuse, jätkamise ja võõrutamise
kohta).
3. E-konsultatsiooni korral võetakse ravi üle järgmisel juhul:
kui e-konsultatsiooni kirjelduse põhjal ilmneb, et probleemi keerukuse või kaasuvate raskete
psüühikahäirete tõttu on mõistlik psühhiaatri poolt ravi jätkata.
4. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt
vastuvõtt 7 päeva jooksul, 8–42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb
saatekirja vastusel esitada:
4.1 võimaluse korral eriarsti või vaimse tervise õe vastuvõtule tulemise kuupäev, kellaaeg
ja koht ning spetsialisti nimi;
4.2 vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik täiendav info.
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise kord“
Lisa 69
E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel
õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel
(vastavalt Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga sõlmitud kokkuleppele)
Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning
täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab.
A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga õendusabi e-konsultatsioonile alljärgnevate
juhtude või seisundite korral:
1) kui on vajadus saada õendusabi eriala spetsiifilist nõustamist;
2) raviteekonnast ja ravijuhenditest lähtuv suunamine kokkulepitud erialadele;
3) ambulatoorsel või päevaravil viibiva patsiendi ravi täpsustamiseks;
4) väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihooldusteenusel või
õendushaiglas viibiva patsiendi ravi koordineerimiseks.
B. Patsienti ei suunata e-saatekirjaga õendusabi e-konsultatsioonile alljärgnevatel
juhtudel:
1) patsient ei ole valmis või motiveeritud edasiseks raviks või nõustamiseks teise
tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduma;
2) patsiendi seisund on kiireloomuline ja vajab viivitamatut sekkumist.
C. Määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“
nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad
patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed:
1. Saatekirjal tuleb esitada:
1.1 konkreetne põhjus ja eesmärk: tervisekaebuse kirjeldus ja põhjendus, miks
konsultatsioon on vajalik;
1.2 lühikokkuvõte või viide kõige viimasele terviseseisundi hinnangule koos tuvastatud
terviseriskidega, kroonilise haiguse kestus ja juba rakendatud sekkumiste kirjeldus;
1.3 viide või ülevaade põhidiagnoosiga kaasuvatest diagnoosidest, kehtiva raviskeemi
kirjeldus koos mitte-medikamentoossete sekkumistega, sealhulgas viide tervise infosüsteemis
(TIS) olevale infole või kirjalik ülestähendus esinevate allergiate kohta;
1.4 viide objektiivetele leidudele, varem tehtud analüüsidele/uuringutele, võimaluse korral
TISi viidete kaudu; kui viidata ei saa, siis kirjalik ülestähendus (nt kaal, pikkus, KMI, RR jne);
1.5 pildimaterjal (vajaduse korral), mis on oluline haavadega seotud e-konsultatsioonide
puhul; kvalitatiivne kirjeldus;
1.6 muu oluline info (vajaduse korral).
2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 4 tööpäeva jooksul
esitada:
2.1 diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 klassifikatsiooni alusel;
2.2 diagnostika, ravi või jälgimise edasised soovitused.
3. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt
vastuvõtt 7 päeva jooksul, 8–42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb
saatekirja vastusel esitada:
3.1 võimaluse korral eriõe/õe vastuvõtule tulemise kuupäev, kellaaeg ja koht ning õe nimi;
3.2 vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik täiendav info.