Puuduste kõrvaldamine

Saatja: "Liis Tammik" <[email protected]> Saaja: "info - AKI" <[email protected]> Teema: Taotlus - puuduste kõrvaldamine Kuupäev: 2026-01-15 07:38 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Lähtuvalt Teie 02.01.2026 kirjas nr 2.2.-1/26/51-4 esitatud tähelepanekutest saadame täiendatud isikuandmete töötlemise taotluse uuringu „Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections“ läbiviimiseks (vt manuses). Esialgses taotluses tehtud muudatused on algtekstist eristatud teise värviga. Vastuseks Teie poolt tehtud tähelepanekutele: 1. Uuringu eesmärki on täiendatud konkreetsete uurimisküsimustega taotluse punktis 4. 2. Haavatavate sihtrühmade väljaselgitamiseks kasutatavad tunnused koos põhjendustega on toodud taotluse Lisas 1 (uurimisküsimus RQ1) ning kasutatav metoodika taotluse punktis 4. 3. Uuringus kasutatavat andmekoosseisu Lisas 1 on täpsustatud, toodud on seos uurimisküsimusega ja lisatud põhjendus. Uurimisküsimused on täpsemalt lahti seletatud taotluse punktis 4 ning valimi põhjendust täiendatud taotluse punktis 5. Uuringus kasutatavate andmete koosseis on põhjalikult läbi mõeldud, kaasatud andmed on valitud eesmärgipärasusest ning minimaalsusest lähtuvalt ning just seetõttu on uuringus andmed erineva detailsusastmega. Näitena toodud retseptide ning Tervisekassa teenuste puhul on lähtutud asjaolust, et retseptide puhul ei ole vajalik detailne info ehk see, mis retsept on isikule välja kirjutatud, vaid uuringusse on kaasatud ainult välja kirjutatud/väljaostetud retseptide arv üldisel tasemel, mis võimaldab kaudselt hinnata tervisest tulenevaid tööle liikumise takistusi. Teenuste puhul on oluline uuringu lähtepunktist see, millisel teenusel isik on osalenud ning seetõttu on seal põhjalikult kaalutletud ja konkreetselt välja toodud, milliste teenuste andmed on uuringuks vajalikud st pole kaasatud kõiki Tervisekassa poolt osutatud teenuseid. Uuringusse kaasatud sarnase sisuga (nn dubleerivate) tunnuste puhul andmed täiendavad oluliselt üksteist ning andmete kaasamisel uuringusse ainult ühest andmekogust jääks oluline info vaatluse alt välja. Näitena toodud hariduse andmete puhul sisaldavad Töötukassa andmekogu andmed kõrgeimat omandatud haridust ka nende isikute kohta, kes on omandanud hariduse välismaal või kes on omandanud hariduse enne Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) loomist. EHISe andmete puhul on vaatluse all vaid 2021.-2025. aastatel omandatud või omandamisel haridused ning hariduse katkestamised. EUROMODi andmed aga sisaldavad infot kõigi EUROMODi andmebaasi kuuluvate isikute omandatava ning kõrgeima haridustaseme kohta, andes ühtlustatud ja tervikliku pildi, mida täiendavad Eesti Töötukassa ning EHISe hariduse andmed. 4. Selgitus teiste seni läbiviidud uuringute sobivuse kohta käesoleva uuringu uurimisküsimustele vastamise osas on toodud taotluse punktis 6. 5. Täpsustus andmete kustutamise kohta on lisatud taotluse punkti 8. 6. Täpsustus andmete kustutamise kohta on lisatud taotluse punkti 10.3. 7. Info isikute teavitamise kohta on täpsustatud taotluse punktis 11. 8. Andmekaitsealase mõjuhinnangu osas on täiendatud taotluse Lisa 2. Lugupidamisega Liis Tammik finants- ja analüüsiosakond osakonnajuhataja asetäitja analüüsivaldkonnas Toetame töö ja töötaja leidmisel! 6148508 <https://tootukassa.ee> tootukassa.ee <https://facebook.com/eestitootukassa> facebook.com/eestitootukassa <https://youtube.com/tootukassa> youtube.com/tootukassa <https://tootukassa.ee/> From: Liis Tammik Sent: Wednesday, December 17, 2025 10:51 AM To: info - AKI <[email protected]> Cc: Kristi Suur <[email protected]>; Kirsti Melesk- MKM <[email protected]>; Margit Paulus <[email protected]>; Kai Raku <[email protected]>; Marion Pajumets - SOM <[email protected]> Subject: FW: Taotlus Tere! Vastavalt sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee tagasisidele, mille kohaselt nad enam taotlusi läbi ei vaata (kuna oli moodustatud ajutiselt) ning kirjas välja toodud infole, mille kohaselt täidesaatva riigivõimu asutusel pole enam kohustust taotleda eetikakomiteelt kooskõlastust poliitika kujundamise uuringute läbiviimiseks, jääb taotlus esitatuks ainult Andmekaitse Inspektsioonile. Lugupidamisega Liis Tammik analüüsiosakond osakonnajuhataja asetäitja Toetame töö ja töötaja leidmisel! 6148508 <https://tootukassa.ee> tootukassa.ee <https://facebook.com/eestitootukassa> facebook.com/eestitootukassa <https://youtube.com/tootukassa> youtube.com/tootukassa <https://tootukassa.ee/> From: Marion Pajumets - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, December 16, 2025 12:42 PM To: Liis Tammik <[email protected] <mailto:[email protected]> >; info - AKI <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Kristi Suur <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kirsti Melesk- MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Margit Paulus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kai Raku <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Taotlus TÄHELEPANU: See kiri on sulle saadetud väljastpoolt meie organisatsiooni. Palun ära ava selles olevaid linke ja faile enne, kui oled veendunud nende ohutuses. Tere, Liis! Tänan taotluse eest. Kahjuks ei saa Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee seda menetlusse võtta. Sotsiaalministeerium moodustas eetikakomitee ajutiselt kuni vajaduse äralangemiseni. TAIKSi muudatusega muudeti IKSi paragrahvi 6 järgnevalt: 1. sätestati, et eetikakomitee, mis eriliiki isikuandmete töötlemist kooskõlastab, peab olema seadusega või seaduse alusel moodustatud (IKS § 6 lõige 4). (Selgitan, et SoMi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ei vasta sellele tingimusele); 2. sätestati, et täidesaatva riigivõimu asutusel pole enam kohustust taotleda eetikakomiteelt kooskõlastust poliitika kujundamise uuringute läbiviimiseks (IKSi § 6 lõige (51); 3. AKI võib talle esitatud poliitikauuringute taotluste eetikanormidele vastavust arutada, alates 1. jaanuarist 2026. a, eetikakomiteega, mis tegutseb TAIKSi (§ 26) alusel ETAgi all (IKS § 6 lõige 52). Need IKSi muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025. a. AKI ei võta oma kontrollmenetlustel arvesse pärast 10. detsembrit Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute komitee poolt menetlusse võetud taotlustele antavaid kooskõlastusi. Vastavalt IKSi § 6 lg 52 saate taotluse esitada AKIle ja AKI ise vaatab, kas pöördub taotluse uurimiseetiliste nüansside alaseks konsultatsiooniks ETAgi alla loodava komitee poole. Lihtsustades, Töötukassa taotlused ei pea enam läbima topeltmenetlust AKIs ja eetikakomitees nagu seni; see on hea uudis. SoM saadab samasisulise ametliku kirja Töötukassale ja kõigile eetikakomiteega seotud koostöölepingu partneritele lähinädalail. Vabandan segaduse pärast, mis Töötukassale tekkis seoses seadusmuudatustega ja SoMi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee töö lõppemisega. Ilusat päeva! Marion Pajumets teadusnõunik Sotsiaalministeerium From: Liis Tammik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, December 11, 2025 9:37 AM To: info - AKI <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Marion Pajumets - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Kristi Suur - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kirsti Melesk- MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Margit Paulus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kai Raku <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Taotlus Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastame Andmekaitse Inspektsioonile ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele taotluse koos 2 lisaga isikuandmete töötlemiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Töötukassa koostöös tellitava uuringu „Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections“ raames. Kirjale lisatud taotlus on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Töötukassa koostöös ning allkirjastatud mõlema osapoole poolt. Küsimuste korral palume pöörduda järgmiste kontaktisikute poole: Margit Paulus, Eesti Töötukassa analüüsiosakonna juhataja ([email protected] <mailto:[email protected]> ) Liis Tammik, Eesti Töötukassa analüüsiosakonna juhataja asetäitja ([email protected] <mailto:[email protected]> ) Kristi Suur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht ([email protected] <mailto:[email protected]> ) Lugupidamisega Liis Tammik analüüsiosakond osakonnajuhataja asetäitja Toetame töö ja töötaja leidmisel! 6148508 <https://tootukassa.ee> tootukassa.ee <https://facebook.com/eestitootukassa> facebook.com/eestitootukassa <https://youtube.com/tootukassa> youtube.com/tootukassa <https://tootukassa.ee/> ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Lp Ulla Saar Teie 11.12.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.01.2026 nr 2.2.-1/26/51-4 [email protected] Lp Gert Tiivas Eesti Töötukassa [email protected] Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Eesti Töötukassa (Töötukassa) taotlus uuringus „Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale: 1. Palun taotluses tuua välja konkreetne uuringu eesmärk. Punktis 4 on esitatud projekti eesmärk. Lisanduvad küll täiendavad selgitused taotluse teistes punktides, kuid siiski jääb ebaselgeks konkreetne uurimisküsimus(ed) ja seos uuringu läbiviija valdkondliku pädevusega. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art 5 lg 1 punktide b ja c kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja tagama, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Kui uuringu eesmärk on laialivalguv, ei ole võimalik tagada andmetöötluse vastavust IKÜM nõuetele. 2. Uuringuga soovitakse välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavad sihtrühmad, vaadeldes võimalikud paljusid tunnuseid. Palun põhjendada ja loetleda need tunnused ning selgitada millise metoodikaga kõnealused sihtrühmad registriandmete põhjal tuvastatakse. 3. Lähtuvalt konkretiseeritud uuringu eesmärgist (vt p 1) palun täpsustada ja põhjendada uuringus kasutatav andmekoosseis (Lisa 1) ja uuringu valim. Sealhulgas tuua andmekoosseis välja uurimisküsimuse ja valimi/sihtgrupi kaupa ning selgitada iga andmerida. Uuringus töödeldakse ca 860 tuhande (p 9) 16–65-aastaste tööealiste inimeste andmeid, sh eriliiki isikuandmeid, perioodi 2021-2025 kohta. Taotlusest nähtub, et kasutada kavatsetakse kõikide andmekogude andmeid kõikide uuringuga hõlmatud isikute kohta, mis tõenäoliselt ei vasta eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõudele. Näiteks on küsitav kõikide retseptide andmete töötlemine, kui Tervisekassa teenuste loetelu on 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235  piiritletud või samade andmete (nt haridus) dubleerimine erinevatest andmekogudest (toodu loetelu ei ole ammendav, vaid näitlik). 4. Taotleja on p 6 välja toonud, et hetkel puuduvad konkreetsed uuringud, mis käsitleks teiste valdkondade teenuste ja toetuste mõju seoses töötukassa teenustega ja toetustega inimeste tööhõivele. Siiski palun selgitada, kas vastutav töötleja on kaalunud ja hinnanud võimalusi kasutada juba läbiviidud või lõppjärgus olevate muude uuringute tulemusi oma uurimisküsimustele vastamiseks ja seega vähendada nii andmetöötluse mahtu, kui säästa uuringu läbiviimiseks vajalikku ressurssi. Näiteks Sotsiaalministeeriumi uuringud „Asendussissetulekute samaaegne maksmine“ või „Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest“, samuti MKM uuring „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ jms. 5. Taotluse punkti 8 kohaselt kustutab uuringu läbiviimiseks kokku pandud ja edastatud andmestikud iga andmekogu pidaja hiljemalt 31.12.2026. Palun selgitada, kuidas vastutav töötleja veendub andmestike kustutamises. 6. Taotluse punktis 10.3. kohaselt kaob volitatud töötlejal OECD ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast uuringu lõppu (10.09.2027). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja OECD vahel kokku andmete kasutuslepingus, milleks on 10.09.2027. Palun täpsustada, kas kogu uuringu eesmärgil koostatud andmestik, sh Statistikaameti andmed, mis on toodud Lisas 1, kustutatakse hiljemalt 10.09.2027. 7. Taotluse punkti 11 kohaselt teavitatakse andmesubjekte läbi Eesti Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. AKI märgib, et taotluses viidatud andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused kogu teavet ei kajasta. Lisaks tuleb arvestada, et uuringus töödeldakse kogu tööealise elanikkonna andmeid ning teavitada tuleb selgelt ja lihtsalt arvestades sihtgruppi. Seega palun taotlust andmekaitsetingimustest teavitamise osas täpsustada. 8. Taotluse p 9 kohaselt on andmekaitsealase mõjuhinnangu osad kajastatud taotluse erinevates punktides ning täiendav osa on toodud lisas 2. Samast nähtuvalt on uuringu keskmes 16–65-aastased tööealised inimesed. Kokku hõlmab analüüs 2021.–2025. aastate keskmise rahvaarvu andmetel seega ca 860 tuhat inimest, kelle andmed uuringu läbiviimisse kaasatakse. Seega on uuringu valimiks kogu Eesti tööealine elanikkond. Muu hulgas töödeldakse uuringus terviseandmeid, mis kuuluvad IKÜM art 9 lg 1 kohaselt eriliiki isikuandmete hulka, mille töötlemisele kehtivad rangemad nõuded. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis on selgitatud, mis on 2 (3)  süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Eraldi on välja toodud mõjuhinnangu kontrollnimekiri. Juhendis on viidatud suunistele, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Inspektsiooni hinnangul ei käsitle taotlus ja selle lisad kõiki mõjuhinnangu nõutavaid aspekte (nt milliseid ohte vastutav töötleja hindas). Arvestades vajadust uuringu taotlust oluliselt täiendada, tuleb koostada täiendatud mõjuhinnang. AKI soovitab mõjuhinnangu koostada eraldi dokumendina, mis ulatusliku andmetöötluse puhul on selguse ja arusaadavuse ning võimalike riskide maandamise tagamiseks vajalik eelkõige andmetöötlejale endale (vt täpsemalt Mõjuhinnang , 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang, Lisa 1. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kontrollnimekiri). Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 15.01.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun saata aadressil [email protected]. Inspektsioon juhib tähelepanu, et kuna uuringus kasutatakse eriliiki isikuandmeid võib AKI pärast taotluses puuduste kõrvaldamist konsulteerida eetikakomiteega, kui leiab, et uuring vajab eetilisuse hindamist (IKS § 6 lg 51), mistõttu võib tekkida vajadus vastutavalt töötlejalt täiendavaid selgitusi saada. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel 3 (3)  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) (uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid, valdkondlik eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: Jaanus Põldmaa [email protected] Eesti Töötukassa andmekaitsespetsialisti kontakt: Katrin Uuetalu [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus esitatakse samaaegselt Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontaktisik: Kristi Suur, tööhõive osakonna tööturuteenuste juht [email protected] +372 5913 9212 Eesti Töötukassa 74000085 Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna juhataja [email protected] +372 614 8504 Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240). 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Organisation for Economic Co-operation aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) and Development (edaspidi OECD) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja 775 687 957 00016 telefoninumber 2, rue André Pascal - 75775 Paris Cedex 16, Prantsusmaa Kontaktisik: Anne Lauringson, Senior Labour Economist, Employability Division, Directorate for Employment, Labour and Social Affairs [email protected] +33 1 45 24 19 77 Statistikaamet 70000332 Tatari 51, Tallinn Kontaktisik: Ilona Reiljan Tel 5331 1740 [email protected] 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse ning alus? innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõige Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi 2 punkti 2 kohaselt on kõigi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ministeeriumide ülesandeks oma läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest valitsemisalale tarviliku teadus- ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või rahastamise korraldamine. arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. 4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 punktis 18¹ sätestatud, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele, ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Taotluse esitaja lähtub oma töös  isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 1 ja lõike 2 punktide 6 ja 7 ja tööturumeetmete seaduse § 5 lg 1 alusel. Töötukassa analüüsib oma eesmärgi saavutamiseks tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust. Samuti osaleb töötukassa oma eesmärgi saavutamiseks töötuskindlustuse, tööturumeetmete ja töötutoetuse ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja - toetustega, töötutoetusega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta. Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa. Tööturuteenused on sätestatud tähtajalistes tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise tingimustes. 7. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240). Projekti taotlus Euroopa Komisjonile esitati 06.09.2024 (taotlusvooru koordineeris Eestis Riigi Tugiteenuste Keskus). Projekti rahastusotsus tehti 31.03.2025, mil Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse: C(2025)1860, COMMISSION IMPLEMENTING DECISION on the financing of the Technical Support Instrument and the adoption of the work programme for 2025 [Link]. Projekti läbiviimist rahastatakse 12.09.2025 Euroopa Komisjoni ja OECD  vahel sõlmitud lepingu alusel (REFORM/IM2025/012: 25EE04 – Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections (TSI2025/46.01)). 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Projekti eesmärk on edendada tööturul haavatavas olukorras olevate inimeste (näiteks tervisepiirangutega või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks. Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega seotud barjääre, arvestades mh tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete kättesaadavusega. Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja mudeli piloteerimise osas. Uuringu eesmärkide saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: RQ1. Kes on Eestis tööturuga nõrgalt seotud isikud – kui palju tööealisi inimesi on tööturuga nõrgalt seotud (sealhulgas erinevate elanikkonna gruppide lõikes) ning mis on levinumad nõrga seotuse tüübid? See uurimisküsimus keskendub tööturuga nõrgalt seotud isikute, lähtudes varasema OECD tööga kooskõlas olevast definitsioonist. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte: • Tööturuga seotuse staatus: kas isik on täielikult tööta, töötab katkendlikult, on hõivatud ebakindlates töösuhetes või teenib madalat töötasu. • Püsivus ja dünaamika: tööturuga nõrga seotuse kestus ja kordumine ajas. • Sotsiaal-demograafiline profiil: vanuse grupp, sugu, haridustase, leibkonna tüüp, rändetaust ja elukoht linna- või maapiirkonnas. • Tööturuajalugu: varasemad tööhõive, töötuse ja mitteaktiivsuse mustrid. RQ2. Milliseid tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi kogevad tööturuga nõrgalt seotud isikud ning kui suurt osa tööturuga nõrgalt seotud isikutest erinevat tüüpi takistused mõjutavad? See uurimisküsimus kasutab sisendina esimese uurimisküsimuse (RQ1) tulemusi, lisades täiendavalt tööturu takistuste aspekti ehk käsitleb takistusi, mis piiravad tööturuga nõrgalt seotud isikute tööturule lõimumist. Analüüs keskendub järgmistele mõõtmetele: • Takistuste laad: tervisest tulenevad piirangud, puue, hoolduskohustused, madalad oskused, keelebarjäärid, varasem vangistus või muud struktuursed tegurid. • Takistuste raskusaste: puude raskusaste, vähenenud töövõime ulatus, terviseprobleemide või funktsionaalsete piirangute intensiivsus. • Ajastus ja püsivus: tööturubarjääride tekkimise aeg, kestus ja kordumine ajas. • Takistuste suhteline olulisus: erinevate takistuste seos tööturuga nõrga seotusega; takistuste esinemise sagedus võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikute hulgas. RQ3. Milliseid tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning seotud toetusi saavad tööturuga nõrgalt seotud isikud ning kas saadav tugi on vastavuses isikute tööturutakistustega? See uurimisküsimus kaardistab tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatava toe tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemides, keskendudes seejuures nendele konkreetsetele teenustele, mis on olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Uurimusküsimus kasutab sisendina esimese (RQ1) ja teise (RQ2) uurimusküsimuse tulemusi, mis määratlevad ära, kes Eesti tööealistest elanikest on tööturuga nõrgalt seotud ning millised tööturutakistused neil on. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte: • Teenuste mitmekesisus: saadud tööturuteenused, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja rahalised toetused. • Toe intensiivsus: teenuste ja toetuste kestus, sagedus ja maht. • Ajastus ja järjestus: teenuste saamise seos tööhõive- ja töötusperioodidega. • Teenuste kättesaadavus ja tööturutakistustele vastavus sihtrühmade lõikes: erinevused teenuste kasutamises eri elanikkonnarühmade vahel, näiteks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikute või konkreetsete tööturubarjääridega inimeste puhul. • Lüngad ja kattuvused: valdkonnad, kus teenused võivad olla ebapiisavad, kattuvad või omavahel nõrgalt koordineeritud. Metoodika Analüüs põhineb üksnes kirjeldaval statistikal ning kasutab omavahel seotud registriandmeid, et tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikud, kirjeldada nende tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi ning kaardistada neile osutatavaid teenuseid. Analüüsi metoodikas ei kasutata ökonomeetrilisi meetodeid, profileerimist, ega tehisintellektiga seonduvaid meetodeid nagu masinõpe. • RQ1 (Kes on tööturuga nõrgalt seotud?) käsitlemiseks jaotatakse tööealine elanikkond vas- tastikku välistavatesse tööturuga seotuse rühmadesse, järgides OECD (2021) poolt välja töötatud metoodikat. Isik loetakse tööturuga nõrgalt seotuks, kui ta vastas vähemalt ühele järgmistest tingimustest kalendriaasta jooksul: (i) tal puudus registreeritud töösuhe ja re- gistreeritud töötulu; (ii) ta töötas vaid osa aastast ning oli vähemalt kolm kuud ilma töösuh- teta; (iii) ta töötas valdavalt ebakindlates töösuhetes; või (iv) tema sissetulek jäi alla 50% mediaanpalgast. Tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgast jäetakse välja isikud, kes pole eeldatavalt valmis tööturule sisenema, sealhulgas õppurid, hiljuti sünnitanud emad, kes saa- vad sünnitushüvitist, institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, kõrge sissetulekuga leibkondade liikmed ning pensionärid. • RQ2 (Milliseid tööturubarjääre nad kogevad?) käsitlemiseks tuletatakse tööturutakistuste indikaatorid, mis põhinevad kirjeldaval statistikal, arvestades sotsiaal-demograafilisi tun- nuseid, leibkonna koosseisu, tervisenäitajaid, haridustaset, keelelist tausta ning varasemat tööturuajalugu. Näiteks kõrge haiguspäevade või ravimiretseptide arv viitavad, et inimesel võivad olla terviseseisundist tulenevad takistused tööturul. Leibkonna tüüp, kus on väiksed lapsed, puudega lapsed või puudega täiskasvanud, viitab hoolduskoormusele, mis võib ras- kendada isikul sobiva töökoha leidmist. Arvutatud indikaatorite esinemissagedusi võrrel- dakse tööturuga nõrgalt seotud isikute tugeva tööturuga seotusega isikute vahel kirjeldavate tabelite ja risttabelite abil. See võimaldab tuvastada tööturuga nõrka seotust põhjendavaid peamisi ja kattuvaid takistusi. • RQ3 (Milliseid teenuseid nad saavad?) käsitlemiseks kasutatakse kirjeldavat statistikat, et kaardistada tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja seotud toetuste kasutamine, kesken- dudes teenustele ja toetustele, mis on kõige olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Teenuste kasutamise mustreid analüüsitakse eeskätt erinevate tööturutakistuse lõikes, et uurida teenuste tüübi ja takistuste vastavust. Samuti võrreldakse teenuste kättesaadavust tööturuga seotuse tugevuse ja tüüpide lõikes. Analüüs hõlmab muu hulgas teenustes osale- mise ja toetuste saamise määrasid, kestust ja mahtu tööealise elanikkonna rühmade lõikes. Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset kir- jeldamist ning tulemused esitatakse üksnes koondatud kujul. Projekti oodatav tulemus on Eesti Töötukassa tugevnenud suutlikkus pakkuda tõhusaid tööturuteenuseid (edaspidi teenus) ja parem valdkondadeülene koostöö. Projekti tulemusena: • tuvastatakse tööturu vaates haavatavas olukorras olevad sihtrühmad; • paraneb arusaam takistustest, mis haavatavaid sihtrühmi tööturule sisenemisel ja seal  püsimisel mõjutavad; • kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad; • esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks; • töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist. Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving the provision of active labour market policies in Estonia“ jätkuprojektiga. Projekti ülevaade on välja toodud ka OECD kodulehel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavad sihtrühmad (nt pikaajalised töötud, ebaregulaarse sissetulekuga töötajad jm) ning välja tuua, millised takistused neil tööturule sisenemisel või seal püsimisel esinevad. Lisaks hinnatakse haavatavate sihtrühmade suurused. Seejärel analüüsitakse, millist tuge (teenused ja toetused) haavatavatele sihtrühmadele pakutakse, kuidas on pakutav tugi kooskõlas nende inimeste tööturutakistustega, kui palju seda tuge kasutatakse ja kui suured on kattuvused või puudujäägid olemasolevate teenuste pakkumises. Kokkuvõttes antakse hinnang, kas olemasolev tugi ja teenused vastavad sihtrühmade vajadustele. On oluline, et analüüsi aluseks oleks terviklik vaade indiviidile ehk analüüsitaks kombineeritult erinevaid valdkondi, et mõista, millised takistused inimesel tööturul esinevad ning millist tuge ta on saanud, st võttes arvesse nii töötukassa kui ka teiste asutuste poolt pakutavaid teenuseid ja toetusi. Oluline on kaasata andmed nii tööturuvaldkonnast, tervisevaldkonnast, sotsiaalvaldkonnast kui ka haridusvaldkonnast, millel võib olla potentsiaalne mõju inimese väljavaadetele tööturul. Sealhulgas saab välja tuua, et need andmed asuvad erinevates andmekogudes. Riiklike andmekogude andmete kasutamist toetab ka asjaolu, et uuritavad sihtrühmad võivad olla väga väikesed ning näiteks küsitlusuuringutega neid välja selgitada poleks võimalik. Uuringu raames on vajalik seega erinevate riiklike andmekogude andmete ühendamine indiviidi tasemel, et analüüsida takistusi koos saadud teenuste ja toetuste ning väljunditega tööturul. Tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavate sihtrühmade väljaselgitamiseks ning nende poolt olemasolevate toetuste ning teenuste kasutamise ja nende piisavuse hindamiseks on vajalik võtta vaatluse alla võimalikult palju tunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul. Analüüsi kaasatavate tunnuste vähendamisega suureneb risk, et andmeanalüüsi käigus ei ole võimalik haavatavaid sihtrühmasid ning nende tööturuga seonduvaid takistusi välja selgitada või ei suudeta tuvastada olemasolevate teenuste ja toetuste kattuvusi/puudujääke ning sellest tulenevalt hinnata nende piisavust sihtrühmade vajadustele. Nende riskide vähendamine on oluline, et uuringu tulemusena võimalikult hästi mõista, milline tugi haavatavate sihtrühmade jaoks puudu on ning et uuringu tulemusena antavad poliitikasoovitused (nt vajadus uute teenuste loomiseks või ettepanekud olemasolevate teenuste muutmiseks) vastaksid võimalikult täpselt sihtrühmade vajadustele. Ettepanekuid ja poliitikasoovitusi tehakse nii tööturu- kui ka teistele valdkondadele eesmärgiga suurendada pakutavate meetmete tõhusust ning valdkondadevahelist koostööd. Punktis 4 toodud uurimisküsimustele vastamiseks on analüüsi läbiviimiseks vajalikud registriandmed, mis vastavad järgmistele tingimustele:  1. Laiapõhjaline teenuste ja toetuste katvus eri valdkondades. Projekti eesmärk on kaardistada tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatavate tööturu-, sotsiaal-, ja tervishoiuteenuste täielik ulatus. See eeldab andmeid mitte üksnes Eesti Töötukassa, vaid ka teiste avaliku sektori asutuste poolt osutatavate teenuste ja toetuste kohta. 2. Piisavalt lai hõlmatus, et võimaldada sisukaid võrdlusi. Tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamine eeldab tööealise elanikkonna kui terviku vaatlemist, et (i) tuvastada tööturuga nõrgalt seotud grupi (ja alagruppide) suurus ehk kaardistada probleemi ulatus, (ii) grupeerida isikud nende tööturuga seotuse alusel ning (iii) võrrelda teenuste kasutamist, toetuste saamist ja tööturu tulemusi tööturuga nõrgalt seotud isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel. 3. Piisav ajavahemik tööturu dünaamika ja teenuste kasutamise trajektooride jälgimiseks. Viieaastane vaatlusaeg on vajalik, et hõlmata ajas kujunevaid tööturuprotsesse, sealhulgas tööle sisenemist ja tööturult lahkumist, töötuse ja mitteaktiivsuse perioode, korduvaid või pikaajalisi töötusperioode ning Eesti Töötukassas töötuna arveloleku perioode. Samuti võimaldab see analüüsida teenustes osalemise ja toetuste saamise ajastust, kestust ja järjestust seoses tööturul toimuvate sündmustega (nt kas teenused eelnevad töötusperioodidele, langevad nendega kokku või järgnevad neile). Lühemad vaatlused ei võimaldaks neid dünaamikaid usaldusväärselt analüüsida. Ideaalis annaks veelgi pikem ajaraam veelgi parema ülevaate teenuste kasutamise tajektooridest, aga ajaraam on piiratud COVID-19 pandeemiale järgneva perioodiga, sest tööturudünaamika ja teenuste pakkumine pandeemia ajal oli erakorraline ja ei võimalda teha ulatuslikemaid järeldusi. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, et registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada teenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vastutava töötleja hinnangul vähem oluline, et andmekogude põhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks hindamaks inimeste väljavaateid tööturul, sealhulgas võttes arvesse seda mõjutavad taustatunnused, takistavad ja soodustavad tegurid, teenused ja toetused. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Alates COVID-19 pandeemiast on tööpuuduse määr Eestis püsinud kõrgel. 2024. aastal oli tööpuuduse määr 7,6%, olles 1,7 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. See viitab, et teatud sihtrühmadel on keeruline tööturul rakendust leida. OECD on varasemalt välja toonud, et arvestatav hulk inimesi on Eestis tööturuga nõrgalt seotud – neil puudub töökoht või nad töötavad vaid mõned kuud aastas, teenivad madalat palka või nende töölepingud on mittepüsivad (OECD 2021). Lisaks on Eestis hulk inimesi, kes on tööturul mitteaktiivsed (2024. a andmetel 92 tuhat inimest vanuses 20–65. a). Keerulised väljavaated tööturul võivad viia vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuseni. 2024. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate inimeste osakaal 21,7% (18-aastased ja vanemad; EL keskmine 18%). Lisaks on väljakutseks Eesti vananev rahvastik, millel on oluline mõju nii riigi eelarvele kui ka tööjõu hulgale. Eestis viib tööpoliitikat ellu töötukassa eesmärgiga tagada vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. Selleks toetab töötukassa inimesi pakkudes erinevaid  teenuseid ja toetusi. Töötukassa registreeritud töötute klientide hulgas on suur hulk inimesi, kes kuuluvad mõnda riskirühma. 2024. aastal kuulus keskmiselt vähemalt ühte riskirühma ligi 71% töötutest (35,5 tuhat inimest), sealhulgas pikaajalisi töötuid oli arvel keskmiselt 18,7 tuhat ja tervisest tuleneva takistusega4 keskmiselt 10,2 tuhat inimest. Paljud registreeritud töötud kuuluvad korraga mitmesse riskirühma. See võib viidata, et töötukassa ei pruugi pakkuda piisavat ning süsteemset tuge klientidele, kellel on keerulised tööturu väljavaated. Lisaks registreeritud töötutele pakub töötukassa teenuseid ka teistele tööturul nõrgemate väljavaadetega sihtrühmadele – näiteks töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavad teenused või teenused, kus saavad osaleda ka töötavad tervisest tuleneva takistusega inimesed. Hetkel puuduvad uuringud, mis tooks välja, kuidas mõjutavad töötukassa teenused ja toetused inimeste hõive väljavaateid võttes arvesse ka teenused ja toetused, mida pakutakse tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Kuigi Eestis on läbi viidud mitmeid teemaga seonduvaid uuringuid, ei käsitle ükski neist töötukassa teenuste ja toetuste mõju inimeste hõiveväljavaadetele terviklikult koos tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas pakutavate teenuste ja toetustega, ega selle tervikpaketi vastavust inimeste teenusevajadusele tulenevalt komplekssetest tööturubarjääridest. Eesti asutuste ja ministeeriumide poolt läbi viidud uuringud pakuvad väärtuslikke teadmisi sotsiaalkaitse, tervishoiu ja tööturupoliitika üksikute aspektide kohta, vaadates teenuste pakkumist pigem eraldiseisvate silodena ning tihti keskendudes ainult ühele tööhõivebarjäärile korraga. Samas võivad inimestel olla mitmed tööturubarjäärid korraga, mis vajavad erinevat tüüpi teenuseid üheaegselt, ning samuti peab erinevate teenuste pakkumine olema koordineeritud positiivse mõju saavutamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi uuringud asendussissetulekute samaaegse maksmise kohta või täiskasvanute puude raskusastme hindamise reformi kohta keskenduvad konkreetsete toetuste kujundusele, haldamisele ja rahalistele seostele. Samuti annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringud, nagu tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamise süsteemi uuring, põhjaliku ülevaate konkreetsetest terviseriskidest ja institutsionaalsetest korraldustest, kuid ei käsitle tööturubarjääridele vastavat koordineeritud teenusepakkumist laiemalt. Need uuringud on oma ulatuselt valdkonnaspetsiifilised, ega ole kavandatud tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning toetuste ühiseks analüüsimiseks indiviidi tasandil, ega selleks, et hinnata, kuidas eri süsteemidest saadud tugi seostub tööturuga seotuse ja tööturul liikumise trajektooridega. Seetõttu ei võimalda nende tulemused vastata käesoleva uuringu uurimisküsimustele: • tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikuid, kasutades ajas järjepidevat definitsiooni; • analüüsida samaaegselt mitmeid kattuvaid tööturubarjääre (nt tulenevalt tervisest, oskustest, hoolduskohustustest või vähesest töökogemusest); • kaardistada teenuste ja toetuste kombineeritud kasutamist eri valdkondades (tööturg, sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus); • hinnata, kuidas erinevate süsteemide teenused ja toetused seostuvad isikute tööturuseisundi ja tööturul liikumise trajektooridega. Käesoleva projekti uurimisküsimused eeldavad selgesõnaliselt integreeritud, isikukeskset lähenemist, mis seob tööturul toimuvaid muutusi mitmest haldussüsteemist saadud teenuste ja toetustega. Sellist analüüsi ei ole võimalik läbi viia olemasolevate uuringute avaldatud tulemuste või koondandmete põhjal, kuna need ei sisalda vajalikku detailsust, andmete ühtlustatust ega valdkondadeülest seostatust. Uuringus vaadatakse tuge haavatavatele sihtrühmadele laiemalt (sealhulgas neile, kes ei ole 4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024–2029" § 6 punktile 7 on tervisest tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. registreeritud töötuna), et välja selgitada kohad, mille osas teenuste pakkumine kattub ning tehakse ettepanekuid ja soovitusi, milliseid muudatusi peaks töötukassa või ka teised seotud valdkonnad tegema (nt muudatused olemasolevates teenustes või uute teenuste pakkumine, valdkondadeülese koostöö parandamisvõimalused jms), et haavatavate sihtrühmade tööhõivet suurendada ning tagada selle jätkusuutlikkus. Ülekaalukas huvi on põhjendatud vajadusega teha kindlaks tuge vajavad tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning hinnata olemasolevate meetmete sobivust ja piisavust sihtrühmadele eesmärgiga suurendada nende tööturul osalemist ja hõive stabiilsust. Uuringu tulemusena antakse vajadusel soovitused olemasolevate teenuste ümberdisainimiseks ning uute teenuste loomiseks, mis oleksid tõhusad, sidusad ja tulemuspõhised ning arvestaksid laiemat teenuste ja toetuste süsteemi (ehk võtaksid arvesse ka teenused, mida osutatakse tervise-, sotsiaal- ja haridussektoris). Sobiva toe pakkumine haavatavatele sihtrühmadele aitab parandada nende elukvaliteeti ja väljavaateid tööturul, vähendada nende sõltuvust sotsiaalkaitsest ning sellega kaasneb positiivne mõju riigieelarvele (väiksemad sotsiaalkulud, suuremad maksutulud) ning väheneb tööjõupuudus. Uuring toetab mitmete strateegiliselt seatud eesmärkide täitmist: • Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab eesmärgiks tõsta tööhõive määr 81,3%-ni aastaks 2030; • Vabariigi Valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“, mis lisaks töötutele pöörab tähelepanu ka tööturul nõrgemas olukorras olevatele inimestele; • Eesti Töötukassa arengukava 2024-2027, kus üheks tulemusindikaatoriks on seatud eelnevalt mitteaktiivsete uute registreeritud töötute (va vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 2027. aastal 30%; • Euroopa Liidu Nõukogu soovitus majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta ning selle juurde kuuluv komisjoni töödokument, kus rõhutatakse vajadust vähendada vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuse määra Eestis ja parandada ligipääsu tööturule; • Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärkide täitmise toetamine (Reform 6.8. Pikaajaline hooldus; Investeering 6.6: Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete pakkumine). 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüs viiakse läbi Statistikaameti turvalisel töökohal. Osa analüüsiks vajalikke andmeid on Statistikaametil olemas. Teiste andmete puhul, mis Statistikaametil puuduvad, edastab iga andmeandja (täpne loetelu andmeandjatest, andmetest ja andmeallikatest on toodud Lisas 1) andmed statistiliseks analüüsiks vajaliku kokkulepitud minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: IKÜM artikkel 5 lõige 1 punktid b ja c) Statistikaametile (vt Lisa 1). Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed ja teeb volitatud töötlejale koos muude Statistikaametil juba olemasolevate kokkulepitud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmete töötlemine volitatud töötleja poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (vt täpsemalt https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete- andmete-kasutamise-juhend). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel Andmekaitse  inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest (https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid analüüsitakse statistiliselt, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne volitatud töötlejale väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Iga andmeandja edastab uuringu läbiviimiseks vajalikud kokkulepitud koosseisus isikuandmed (vt Lisa 1) turvalisel viisil Statistikaametile. Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed, paneb kokku pseudonümiseeritud andmestikud juba Statistikaametis olemasolevatest uuringu läbiviimiseks vajalikest ja kokkulepitud andmetest ning teeb pseudonümiseeritud andmestikud kättesaadavaks volitatud töötlejale OECD Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi OECD. Taotluse Lisas 1 on kirjeldatud täpsemalt, milliste andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada. Pseudonümiseeritud andmestike moodustamiseks kasutatakse Statistikaametis loodud koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti poolt loodud metoodikal. Isikukoodidega andmestikke ega koodivõtit ei tehta OECD-le kättesaadavaks. Pseudonümiseerimine Statistikaametis tagab, et kõik andmed pseudonümiseeritakse sama koodiga ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik analüüsi läbiviijal vastata uuringu uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk. Andmeandjate poolt andmete pseudonümiseerimisel enne Statistikaametile esitamist ei oleks Statistikaametil võimalik andmeid siduda ning uuringule seatud eesmärki ei oleks võimalik saavutada. Andmeid töötleb ainult OECD, vastutatavatele töötlejatele pseudonümiseeritud andmestikke kättesaadavaks ei tehta. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatud kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Andmete liikumise protsess on järgmine: • Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa) on leppinud kokku, et Eesti Töötukassa esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja eetikakomitee loaga. • Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral: o Edastab Eesti Töötukassa andmed töötukassa andmekogust Statistikaametile AKI poolt kinni- tatud koosseisus o Esitab Statistikaamet päringud Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale AKI poolt kinnita- tud koosseisus andmete edastamiseks Statistikaametile Uuringu läbiviimiseks kokku pandud ja edastatud andmestikud kustutab iga andmekogu pidaja hiljemalt 31.12.2026. Oluline on säilitada loodud andmestikke mõnda aega pärast andmete saat- mist ja pseudonümiseeritud kujul analüüsimiseks ettevalmistamist, et vajadusel kontrollida, kas 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  lõplikud analüüsiks kasutatavad andmestikud on korrektsed. Eesti Töötukassa palub peale 31.12.2026 kuupäeva möödumist e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta. • Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa poolt edastatud andmetes olevad isikukoodid. • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale OECD kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid omavahel ühendada. • Lisaks eelnevalt välja toodud andmekogude (Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa) poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet OECD-le pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse Lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest. • OECD-le ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikke ega anta võtit isikukoodide taastamiseks. • Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud OECD-le analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. • OECD ühendab pseudonümiseeritud koodi abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. • Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne OECD-le väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Uuringu keskmes on 16–65-aastased tööealised inimesed. Kokku hõlmab analüüs 2021.–2025. aastate keskmise rahvaarvu andmetel seega ca 860 tuhat inimest, kelle andmed uuringu läbiviimisse kaasatakse. Valimi suurust ei ole võimalik piirata, kuna uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ja nende suurused ning selleks on vajalik analüüsida tööealiste inimeste kogumit tervikuna eesmärgiga parandada nende väljavaateid tööturul. Seetõttu ei ole teatud tunnuste põhjal andmete piiritlemine enne analüüsi eesmärgipärane. Andmekaitsealase mõjuhinnangu osad on kajastatud taotluse erinevates punktides ning täiendav osa on toodud lisas 2. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmete päring tehakse aastate 2021–2025 kohta, selleks, et oleks võimalik jälgida inimeste käekäiku tööturul ning saadud toetuseid ja teenuseid pikema perioodi jooksul. Andmekogude lõikes on päringu perioodid järgnevad: • Töötukassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025 • Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025 • Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed perioodil 2021–2025 • Tervisekassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025 • Retseptikeskuse andmed perioodil 2021–2025 • Töötamise registri andmed perioodil 2021–2025 • Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) andmed perioodil 2021–2025 • Eesti hariduse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025 • Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed perioodil 2021–2025 • Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil 2021–2025 • Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed 2021–2025  • EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024 Täpsem loetelu uuringus kasutatavatest isikuandmetest koos perioodide, allikate, andmeandjate ja selgitustega on toodud taotluse Lisas 1. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate isikuandmete koosseis on kirjeldatud taotluse Lisas 1. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud taotluse Lisas 1. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Analüüsis hõlmatud andmekogude andmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (volitatud töötleja OECD) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse Lisas 1. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonümiseerimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Volitatud töötlejal OECD kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast uuringu lõppu (10.09.2027). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja OECD vahel kokku andmete kasutuslepingus, milleks on 10.09.2027.  Statistikaamet kustutab kõik andmeandjatelt saadud algandmed ning nende põhjal loodud pseudonümiseeritud andmestikud sh Statistikaameti enda poolt uuringu raames kokku pandud andmestikud peale uuringu lõppu hiljemalt 10.09.2027. Eesti Töötukassa palub peale 10.09.2027 kuupäeva möödumist Statistikaametilt e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti teavitatakse. Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast. Kodulehtedele lisatav teavitus on toodud Lisas 3. Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol, mida ei koguta ning mille kogumine ei ole eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi teavitatakse kodulehe kaudu. 11.3. Kust on leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused7? andmekaitsetingimused on leitavad siit. Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on leitavad siit. OECD andmekaitsetingimused on leitavad siit. Statistikaameti andmekaitsetingimused on leitavad siit. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10: Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad Lisa 2: Andmekaitseline mõjuhinnang Lisa 3: Teavitus 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad Uuringu sihtrühmaks on 16–65-aastased tööealised inimesed aastatel 2021–2025. Et andmed edastataks uuringu tegemiseks vaid uuringu läbiviimiseks vajaliku sihtrühma kohta, piiratakse käesolevas lisas välja toodud andmed sünniaasta alusel – uuringusse hõlmatakse isikud sünniaastatega 1956–2008. Punktides 13-22 on isikukoodi asemel uuringuks vajalike andmete loetelus nimetatud pseudonümiseeritud isikukood, kuna andmed on Statistikaametis juba pseudonümiseeritud kujul olemas. 1. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Registreeritud töötuse andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et arvestada, milline on töötukassa tugi nõustamiste näol ning selleks, et hinnata haavatavate sihtrühmade olukorda tööturul. Periood: Registreeritud töötuse seisundid, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Registreeritud töötuse alguskuupäev • Registreeritud töötuse lõppkuupäev • Registreeritud töötuna arveloleku lõpu põhjus • Riskirühma kuulumine (16–24-aastane, 55-aastane kuni vanaduspensioniealine, pikaajaline töötu, eesti keele mitteoskaja, tervisest tuleneva takistusega, vanglast vabanenu, hooldaja) • Riskirühma kuulumise alguskuupäev • Riskirühma kuulumise lõppkuupäev • Kõrgeim omandatud haridustase registreeritud töötuse perioodil (täiendab EHIS andmekogu andmeid nende juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal) • Hõivesse liikumise tõenäosus registreeritud töötuse alguskuupäevast 180 päeva jooksul • Hõivesse liikumise tõenäosust mõjutavad 10 peamist tegurit koos mõju suurusega (alla 1% mõjuga tegureid ei edastata) • Arveloleku perioodil planeeritud töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)  • Arveloleku perioodil toimunud tegelike töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025) • Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025) • Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021– 31.12.2025) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik registreeritud töötuse andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Registreeritud töötuse RQ1 Kasutatakse töötusperioodide alguskuupäev tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse mõõtmiseks. Registreeritud töötuse RQ1 Kasutatakse töötusperioodide lõppkuupäev tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse mõõtmiseks. Registreeritud töötuna RQ1 Võimaldab eristada tööturule siirdumisi arveloleku lõpu põhjus muudest arveloleku lõpetamise põhjustest (nt mitteaktiivsus). Riskirühma kuulumine RQ2 Võimaldab tuvastada peamisi tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi. Riskirühma kuulumise RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule alguskuupäev sisenemise takistuste ajastust ja kestust. Riskirühma kuulumise RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule lõppkuupäev sisenemise takistuste ajastust ja kestust. Kõrgeim omandatud RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seotud haridustase registreeritud takistusi tööturule sisenemisel. (täiendab töötuse perioodil EHIS andmekogu andmeid nendel juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal) Hõivesse liikumise tõenäosus RQ1, RQ2 Indikaator tööturust kauguse ja eeldatava registreeritud töötuse töölerakendumise kohta töötusperioodi alguskuupäevast 180 päeva alguses. jooksul Hõivesse liikumise tõenäosust RQ2 Annab teavet erinevate tööturule mõjutavad 10 peamist tegurit sisenemise takistuste suhtelise olulisuse koos mõju suurusega kohta.  Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab hinnata töötutele kavandatud planeeritud töökesksete teenuseid ja toetuste intensiivsust. nõustamiste arv kokku Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab hinnata tegelikult osutatud toimunud tegelike teenuseid töötutele. töökesksete nõustamiste arv kokku Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab eristada teenuste osutamise viise toimunud tegelikest ja kanaleid. töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab hinnata individuaalse ja toimunud tegelikest juhtumipõhise toe intensiivsust töökesksetest nõustamistest haavatavatele tööotsijatele. juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku 2. Töötukassa andmekogu andmed tööturuteenuste ja -toetuste kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Andmed tööturuteenustel osalemiste (või ettenähtud osalemiste) kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Tööturuteenustel osalemised või ettenähtud osalemised (teenused, millel osalemine mingil põhjusel jäi ära), millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Tööturuteenuse nimetus • Tööturuteenusel osalemise alguskuupäev • Tööturuteenusel osalemise planeeritud lõppkuupäev (ühepäevastel teenustel võrdub osalemise alguskuupäevaga) • Tööturuteenusel osalemise tegelik lõppkuupäev • Tööturuteenusel osalemise tulemus • Tööturuteenusel osalemise planeeritud tundide maht (kui sellekohast infot teenuse kohta sisestatakse)  • Tööturuteenusel osalemise tegelik tundide maht (kui sellekohast infot teenuse kohta sisestatakse) • Tööturukoolituse õppevaldkond • Kvalifikatsiooni saamise toetamise kvalifikatsiooni tüüp • Koolitustoetuse õppevaldkond • Tasemeõppetoetuse õppetase • Tasemeõppetoetuse õppekava kestus • Tasemeõppetoetuse õppevaldkond • Tööpraktika ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Palgatoetuse ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatud alamteenused • Tööalase rehabilitatsiooni käigus igal alamteenusel osaletud tundide maht Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tööturuteenustel osalemise andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Tööturuteenuse nimetus RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud tööturuteenuse liigi. Tööturuteenusel RQ3 Võimaldab määrata teenuse saamise osalemise alguskuupäev ajastust. Tööturuteenusel RQ3 osalemise planeeritud Võimaldab määrata teenuse kavandatud lõppkuupäev kestust ja ajastust. Tööturuteenusel RQ3 osalemise tegelik Võimaldab määrata teenuse tegelikku lõppkuupäev kestust ja lõpetamise aega. Tööturuteenusel RQ3 Võimaldab hinnata teenusel osalemise osalemise tulemus tulemust ja teenuse lõpetamise staatust. Planeeritud tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse kavandatud intensiivsust. Tegelik tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse tegelikku intensiivsust ja isiku kaasatust. Tööturukoolituse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppevaldkond mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Kvalifikatsiooni saamise RQ3 toetamise kvalifikatsiooni Võimaldab hinnata teenuste pakkumise tüüp mitmekesisust ja intensiivsust. Koolitustoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppevaldkond mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.  Tasemeõppetoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppetase mitmekesisust ja intensiivsust. Tasemeõppetoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppekava kestus mitmekesisust ja intensiivsust. Tasemeõppetoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppevaldkond mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Tööpraktika ametirühma RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise 4-kohaline kood mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Palgatoetuse ametirühma RQ3 Võimaldab analüüsida palgatoetuse kaudu 4-kohaline kood toetatud ametirühmi. Tööalase rehabilitatsiooni RQ3 Võimaldab tuvastada tööturuga nõrgalt alamteenused seotud isikutele osutatud rehabilitatsiooniteenuste liike. Tööalase rehabilitatsiooni RQ3 Võimaldab hinnata osutatud tundide maht rehabilitatsiooniteenuste intensiivsust. 3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute ja töövõime kestuse kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Andmed osalise või puuduva töövõime ja töövõime kestuse kohta on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: Töövõime hinnangud, millest vähemalt üks päev töövõime hinnangu kehtivusest jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Hinnatud osalise või puuduva töövõime kehtivuse alguskuupäev • Hinnatud osalise või puuduva töövõime lõppkuupäev • Määratud töövõime ulatus (osaline või puuduv töövõime) • Osalise või puuduva töövõime kestus • Tegutsemise ja osalemise piirangud valdkonna lõikes (7 kategooriat, mis põhinevad RFK klassifikaatoril) • Tegutsemise ja osalemise piirangute valdkonna raskusaste (skaalal 0-4)  Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõime hinnangute sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Hinnatud osalise või RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate puuduva töövõime tööturule sisenemise ja seal püsimise kehtivuse alguskuupäev takistuste ajastuse. Hinnatud osalise või RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate puuduva töövõime tööturule sisenemise ja seal püsimise lõppkuupäev takistuste kestuse ja ajastuse. Määratud töövõime ulatus RQ2 Võimaldab eristada tervisest tulenevate tööturubarjääride raskusastet ja nende mõju tööturul osalemisele. Osalise või puuduva RQ2 Võimaldab mõõta perioodi, mil isiku töövõime kestus töövõime on olnud piiratud, ning hinnata pikaajaliste barjääride olemasolu. Tegutsemise ja osalemise RQ2 Võimaldab tuvastada tööalaseid ja piirangud valdkonna funktsionaalseid piiranguid, mis mõjutavad lõikes tööturule sisenemist ja tööturul püsimist. Tegutsemise ja osalemise RQ2 Võimaldab hinnata funktsionaalsete piirangute valdkonna piirangute intensiivsust ja nende raskusaste potentsiaalset mõju tööalasele toimetulekule. 4. Töötukassa andmekogu andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega (osalise või puuduva töövõimega isikud, sh kellel on tuvastatud vähemalt 40- protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel) töötajate eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodid vähenenud töövõimega töötajate kohta, kelle eest tööandja oli õigustatud saama sotsiaalmaksu hüvitamist. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi alguskuupäev • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi lõppkuupäev  • Perioodi eest makstud sotsiaalmaksu väljamaksete summa (väljamaksete kohta perioodil 01.01.2021–31.12.2025) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Erijuhtudel sotsiaalmaksu RQ3 maksmise perioodi Võimaldab määrata toetuse ajastuse alguskuupäev vähenenud töövõimega isikute töötamisel. Erijuhtudel sotsiaalmaksu RQ3 maksmise perioodi Võimaldab määrata toetuse kestuse ja lõppkuupäev ajastuse. Perioodi eest makstud RQ3 sotsiaalmaksu väljamaksete Võimaldab hinnata toetuse rahalist mahtu ja summa toetuse intensiivsust. 5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed puude kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed puude kohta on vajalikud haavatavate sihtrühmade ja takistuste leidmiseks. Periood: Inimesele on määratud puue vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021- 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Puude liik • Puude raskusaste • Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev • Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik puudeandmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Puude liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest tulenevate tööturubarjääride laadi.  Puude raskusaste RQ2 Võimaldab hinnata tervisest tulenevate tööturubarjääride ulatust. Puude raskusastme RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud kehtivuse alguskuupäev tööturubarjääride ajastuse. Puude raskusastme RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud kehtivuse lõpukuupäev tööturubarjääride kestuse ja ajastuse. 6. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Sotsiaalsel rehabilitatsiooni teenusel osalemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Meede: sotsiaalne rehabilitatsioon • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse esitanud ja suunamisotsuse saanud isikud • Alammeede: osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused • Teenuse alguskuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev • Teenuse maht (tundides) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Meede: sotsiaalne RQ3 Võimaldab tuvastada sotsiaalse rehabilitatsioon rehabilitatsiooni teenuse saamise. Sotsiaalse rehabilitatsiooni RQ3 Võimaldab tuvastada isikud, kes on teenuse taotluse esitanud ja taotlenud sotsiaalse rehabilitatsiooni suunamisotsuse saanud isikud teenust ja saanud suunamisotsuse. Alammeede: osutatud RQ3 sotsiaalse rehabilitatsiooni Võimaldab eristada osutatud sotsiaalse teenused rehabilitatsiooni teenuste liike.  Teenuse alguskuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ajastust. Teenuse lõppemise kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise kestust ja ajastust. Teenuse maht (tundides) RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toe intensiivsust. 7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed erihoolekande kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Erihoolekande teenusel osalemised või teenuse järjekorras olemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Meede: Erihoolekande teenus • Alammeede: järjekorras olija kohta, milliste teenuste järjekorras (teenuse liikide lõikes, kõik teenused) • Alammeede: teenusel olijale osutatud erihoolekande teenused (teenuse liikide lõikes, kõik teenused) • Teenusperioodi alguskuupäev, järjekorda suunamise otsuse kuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev, järjekorra lõppemise otsuse kuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erihoolekande teenuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Meede: erihoolekande RQ3 Võimaldab tuvastada erihoolekande teenuse teenus saamise. Alammeede: järjekorras RQ3 Võimaldab tuvastada rahuldamata olija teenusevajaduse teenuse ootejärjekorras olemise kaudu. Alammeede: teenusel RQ3 Võimaldab eristada erihoolekande teenuste osutatud teenused liike, mida isikule on osutatud. Teenusperioodi algus / RQ3 järjekorda suunamise Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja otsus ooteperioodide ajastust.  Teenuse lõppemise / RQ3 järjekorra lõppemise Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja kuupäev ooteperioodide kestust ning ajastust. 8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed abivahendi teenuse kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Abivahendi teenust on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • ISO kood • Tehingu liik (müük, rent) • Müügikuupäev • Rendiperioodi alguskuupäev • Rendiperioodi lõppkuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik abivahendi teenuse andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. ISO kood RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud abivahendi liigi ja teenuse saamise. Tehingu liik RQ3 Võimaldab eristada abivahendi soetamise ja rentimise vorme. Müügikuupäev RQ3 Võimaldab määrata abivahendi teenuse osutamise ajastuse. Rendiperioodi RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse alguskuupäev alguse ajastuse. Rendiperioodi RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse lõppkuupäev kestuse ja ajastuse. 9. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed osutatud teenuste kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (ei edastata kirjeid, kus menetluse staatuseks on tagasi võetud, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud). Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Abinõu rakendamise kogus • Abinõu ühik • Abinõu meede • Abinõu alammeede Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Eneseabigrupid o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Päevakeskuse kompleksteenus o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste treening o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata munitsipaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandatud sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandamata eluruum) o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandatud eluruum) o Eluase ja majutus: Majutamine sotsiaalmajutusüksuses o Eluase ja majutus: Turvakoduteenus o Eluase ja majutus: Varjupaigateenus o Hooldamine kodus: Hooldusabi o Hooldamine kodus: Koduabi o Hooldamine kodus: Koduteenus o Hooldamine kodus: Koduteenus (Kord) o Koduväline hooldus: Dementsete hooldamine o Koduväline hooldus: Päevane üldhooldusteenus o Koduväline hooldus: Resotsialiseerimisteenus o Koduväline hooldus: Ööpäevaringne üldhooldusteenus o Nõustamine: Majandamisnõustamine o Nõustamine: Psühholoogiline nõustamine o Nõustamine: Võlanõustamisteenus o Toetavad teenused: Füsioteraapia o Toetavad teenused: Isikliku abistaja teenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus  o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus kuni 4 tundi ööpäevas o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus (riiklikult rahastatav) o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus üle 4 tunni ööpäevas o Toetavad teenused: Omastehooldaja asendamise teenus o Toetavad teenused: RVK tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Viipekeele tõlketeenus o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu km) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu kord) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tund) o Transporditeenus: Sotsiaaltransport (liinivedu) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse teenuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse alguse kuupäev teenuse saamise ajastust. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse lõpu kuupäev teenuse saamise ajastust. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toetuse või kogus teenuse mahtu. Abinõu ühik RQ3 Võimaldab korrektselt tõlgendada teenuse mahtu ja intensiivsust. Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku omavalitsuse teenust isik sai. Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete kohalike teenuste kohta, mis on olulised tööturule lõimumisel. 10. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed toetuste kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt välja makstud toetuste kohta on vajalikud haavatavate sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (kinnitatud staatusega ja tagasimakseteta kulukirjed). Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Menetluses subjektide arv • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Tegeliku kulu summa • Tegeliku kulu periood • Abinõu meede • Abinõu alammeede Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Hooldekodutoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Majutustoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Ravimitoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Rehabilitatsiooni-ja taastusraviteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Taastus-ja hooldusravi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervisetoetus (üldine) o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervishoiuteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Toimetulekutoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluasemetoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluruumi kohandamise toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Puudega inimese toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Ravimitoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest 16-17.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest 18 kuud-15.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus töötutele o Transporditoetus: Transporditoetus Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse toetuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil.  Menetluses subjektide RQ2 Annab konteksti leibkonna või menetluse arv struktuuri kohta, mis on seotud tööle liikumise takistustega. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust. alguse kuupäev Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust. lõpu kuupäev Tegeliku kulu summa RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tööle liikumisega seotud toetuste rahalist mahtu. Tegeliku kulu periood RQ3 Võimaldab toetuse saamise ajaperioodi täpset määratlemist. Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku omavalitsuse toetust isik sai. Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete toetuste kohta, mis on olulised tööturule lõimumisel. 11. Tervisekassa andmekogu andmed osutatud teenuste kohta Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult). Põhjendus: Andmed tervisevaldkonna teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Periood: Tervisekassa teenuseid on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Teenuse nimetus ja koodid: o füsioteraapia: 7050, 7051, 7052, 7056, 7057, 7060 o tegevusteraapia ja –nõustamine: 7053, 7054, 7061 o logopeediline abi: 7620, 7621, 7622, 7623, 7624, 7625, 7628 o psühholoogiline nõustamine: vaimse tervise õe vastuvõtt 3015, o psühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638; psühholoog-nõustaja videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7640; psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7639  o kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel 7606, kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7633, kliinilise psühholoogi videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7637 o arsti (sh psühhiaatri) nõustamine: 3031, 3032, 3033 o õe vastuvõtt 3035 juhul, kui raviarvel on põhi- või kaasuvaks diagnoosiks mõni F-diagnoosidest o eraldi §13 Statsionaarse taastusravi teenused: 8028, 8029, 8030, 8031 o alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine (sh AUDIT test): 3122, 3123, 3236, 3237, 3238, 3239, 3127, 3234, 3235 o alkoholitarvitamise häire nõustamine ja ravi: 3124, 3240, 3241, 9420, 9421 • Teenuse saamise aasta ja kuu • Teenuse kordade arv kuus Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tervishoiuteenuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Teenuse nimetus ja RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada tervishoiuteenuste liike, mis koodid on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise takistustega. Teenuse saamise RQ3 Võimaldab analüüsida tervishoiuteenuste aasta ja kuu kasutamise ajastust ja sagedust. Teenuse kordade RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tervishoiuteenuste kasutamise arv kuus intensiivsust seoses töövõime ja tööturul osalemisega. 12. Retseptikeskuse andmed retseptide kohta Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult). Põhjendus: Andmed retseptiravimite ja ortooside kohta on vajalikud haavatavate sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Periood: Kõik väljakirjutatud retseptid perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Retseptiravimid • Ortoosid: kõik ortoosid meditsiiniseadme retseptidel • Retsepti väljakirjutamise aasta ja kuu • Väljakirjutatud retseptide arv kuus  • Eelnevas punktis välja toodud väljakirjutatud retseptidest väljaostetud retseptide arv (sõltumata väljaostmise ajast) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik retseptiandmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Retseptiravimid RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest tulenevate tööle liikumise takistusi. Ortoosid RQ3 Võimaldab tuvastada abivahendite kasutamist, mis on seotud töövõimega. Retsepti RQ2 Võimaldab analüüsida retseptide väljakirjutamise aasta ja väljakirjutamise ajastust. kuu Väljakirjutatud RQ2 Võimaldab hinnata ravimikasutuse retseptide arv kuus intensiivsust seoses tööturul osalemisega. Väljaostetud retseptide RQ2 Võimaldab hinnata tegelikku ravimite arv kasutamist. 13. Töötamise registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata haavatavate sihtrühmade olukorda tööturul. Periood: Kõik töösuhted, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Töötamise identifikaator • Töötamise kande oleku kood • Töötamise liik töötamise liikide klassifikaatori järgi • Töötamise alguse kuupäev • Töötamise lõpu kuupäev • Töötamise lõpetamise aluse kood • Tööaja määr • Ameti kood ametite klassifikaatori järgi • Töötamise peatamise alguse kuupäev  • Töötamise peatamise lõpu kuupäev • Töötamise peatamise põhjus • Töökoha asukoha maakond • Kirje algversiooni ID • Kirje lõppversiooni ID • Töötamise muutmise aeg Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töötamise andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Töötamise alguse kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi Töötamise lõpu kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi Töötamise liik RQ1 Võimaldab eristada töötamise vorme seoses nõrga tööturuseotusega. Tööaja määr RQ1 Võimaldab tuvastada mittetäistööaja ja muud ebastandardsed töövormid. Ameti kood RQ2, RQ3 Võimaldab siduda töökohad ametirühmadega. Seda saab seostada teenuste kasutuselevõtuga Töötamise lõpetamise aluse RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida töötamise kood lõppemise põhjuseid ja nendest tulenevaid tööturutakistusi. Töötamise peatamise kuupäevad RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töötamise ja põhjus katkestusi ja nendega seotud takistusi. Töökoha asukoha maakond RQ2 Võimaldab analüüsida piirkondlikke erinevusi tööturule ligipääsus. Töötamise identifikaator, kande Andmetöötluseks vajalikud tehnilised oleku kood, kirje ID-d, muutmise tunnused aeg 14. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata haavatavate sihtrühmade olukorda tööturul. Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Tulu liik • Väljamakse summa (eurod) • Tasu maksmise aasta ja kuu Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tuluandmete sidumiseks teiste isikukood pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Tulu liik RQ1 Võimaldab eristada töö- ja mittetöist tulu tööturuga seotuse hindamiseks. Väljamakse summa RQ1 Võimaldab hinnata sissetulekute taset seoses nõrga tööturuseotusega. Tasu maksmise aasta ja RQ1 Võimaldab luua sissetulekute trajektoore, et kuu tuvastada nõrgalt tööturuga seotuse perioode. 15. Eesti hariduse infosüsteemi andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Õppe haridusliik • Õppima asumise kuupäev • Õpingute lõpetamise kuupäev • Koolist lahkumise kuupäev • Kutse ja kõrghariduses õppekaval õpisündmuse katkestamise kuupäev • Akadeemilise puhkuse alguse aeg • Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg • Kooliaste  • Õppevorm • Õppekavale vastav haridustase • Õppekava valdkonna nimetus Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik haridusandmete sidumiseks tööturu ja isikukood teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Õppe haridusliik RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Õppima asumise ja RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise lõpetamise kuupäevad ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Vastav teave on kättesaadav ainult EHISest ja täiendab Töötukassa andmetes sisalduvat haridustaseme infot. Lahkumise ja RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise katkestamise kuupäev ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi. See teave täiendab Töötukassa andmeid, võimaldades käsitleda haridusteid, mis ei lõpe formaalse haridustaseme omandamisega. Akadeemiline puhkus RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida õpiteekonna katkestusi, tööturult eemalt olekut ja haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Seda teavet ei ole võimalik tuletada üksnes haridustaseme andmete põhjal ning see on kättesaadav ainult EHISest. Kooliaste, haridustase RQ2 Võimaldab tuvastada haridustaseme ja ja õppevorm õpingute intensiivsuse ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Õppekava valdkond RQ2 Võimaldab siduda õppevaldkonna tööturu väljavaadetega. 16. Töötukassa andmekogu andmed hüvitiste ja toetuste kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Hüvitise või toetuse liik (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, töövõimetoetus, töötutoetus) • Hüvitise või toetuse väljamakse kuupäev • Hüvitise brutosumma/toetuse netosumma Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik hüvitiste ja toetuste andmete isikukood sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Hüvitise või toetuse liik RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada sissetulekut asendavaid hüvitisi, mis on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise takistustega. Hüvitise või toetuse RQ3 Võimaldab analüüsida hüvitiste ja toetuste väljamakse kuupäev saamise ajastust seoses töötamisega. Hüvitise brutosumma / RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata sissetulekutoetuste toetuse netosumma mahtu seoses nõrga tööturuseotusega. 17. Tervisekassa andmekogu andmed töövõimetuslehtede kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: Töövõimetuslehed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Töövõimetuslehe liik • Töövõimetuslehe alguskuupäev • Töövõimetuslehe lõppkuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus  Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõimetuslehtede andmete isikukood sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Töövõimetuslehe liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervislikke takistusi tööturul osalemisel. Töövõimetuslehe RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute alguskuupäev ajaperioodi tööturul osalemisel. Töövõimetuslehe RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute lõppkuupäev ajaperioodi tööturul osalemisel. 18. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed eestkoste kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: Eestkoste andmed, kus isikule on määratud eestkostja vähemalt üheks päevaks perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud eestkostetava isikukood • Eestkoste alguskuupäev • Eestkoste lõppkuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ2 Võimaldab tuvastada isikuid, kellel on eestkostetava isikukood õiguslikud ja funktsionaalsed takistused tööturul osalemisel. Eestkoste alguskuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste perioodi. Eestkoste lõppkuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste perioodi. 19. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed vangistuste kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: Vangistuses viibimise andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Vangistuse alguskuupäev • Vangistuse lõppkuupäev • Vaatlusaasta Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik vangistuse andmete sidumiseks teiste isikukood pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Vangistuse RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse alguskuupäev (vangistus) perioodi ajastuse Vangistuse RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse lõppkuupäev (vangistus) perioodi ajastuse Vaatlusaasta RQ1 Võimaldab seostada vangistusperioode aastapõhiste tööturunäitajatega. 20. Rahvastiku statistilise registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Periood: 01.2021–01.2025, iga aasta alguse seisuga. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Aasta, mille kohta andmed käivad • Emakeel • Sünniriik • Residentsus • Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on elanud välismaal  Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik rahvastikuandmete sidumiseks tööturu isikukood ja teenuste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Aasta RQ1 Võimaldab ajastada isiku taustatunnused ja analüüsida nende seoseid tööturu olukorraga ajas. Emakeel RQ2 Võimaldab tuvastada keelebarjääre tööturule sisenemisel. Sünniriik RQ2 Võimaldab tuvastada rändetaustaga seotud takistusi. Residentsus RQ2 Võimaldab tuvastada õiguslikke ja halduslikke takistusi tööturule ligipääsul. Viimase saabumise RQ2 Võimaldab analüüsida rändeajastust seoses aasta tööturule lõimumisega. 21. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et haavatavate sihtrühmade uurimisel kaardistada nendega toimunud sündmused. Periood: Andmed surmade kohta perioodil 01.2021–12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Isiku surmaaasta ja kuu Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1 Vajalik vaatluste korrektseks lõpetamiseks isikukood pikaajalistes andmetes. Surmaaasta ja kuu RQ1 Võimaldab korrektselt määrata isiku väljumise vaatlusalusest populatsioonist. 22. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024 Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada haavatavad sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et hinnata haavatavate sihtrühmade olukorda tööturul. Periood: Andmed aastate 2021–2024 kohta. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood (sa_isik_id) • hh_id (tehniline) • Eraisiku liisitud liiklusvahendid • Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (mopeedist rekkani) • Finantsvarad • Võlakirjad • Hoiused • Aktsiad ja osakud • Maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) • Kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab • Lapsehooldustasu • 7+ lapsega pere vanema toetus / lasterikka pere toetus • Lapsetoetused kokku • Lapsetoetus • Elatisabi • Sünnitoetus • Üksikvanema lapse toetus • Muud lastetoetused • Puuetega inimeste sotsiaaltoetused • Töövõimetoetus • Õppimisega seotud hüvitised (sh õppelaenu kustutamine) • Doktoranditoetus • Muud õppimisega seotud hüvitised (sh töötukassa tasemeõppetoetus) • Pere- ja lastega seotud hüvitised • Haigusega seotud hüvitised • Kredex toetused • Energiahüvitis • Vanemahüvitis (v.a ema vanemahüvitis) • Ema vanemahüvitis • Kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist • Kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist • Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema vanemahüvitis) • Sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised • Toimetulekutoetus • Vajaduspõhine peretoetus • Muud sotsiaaltoetused • Mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi • Üksi elava pensionäri toetus • Hinnatõusu leevendamise toetus • Töötusega seotud hüvitised • Töötuskindlustushüvitis • Mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist • Mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi • Töötutoetus • Mitmel kalendrikuul sai töötutoetust • Muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) • Vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) • Riigi kood • Kodakondsus • Kodakondsus (detailne) / regioon • Püsiv puue / töövõimetus • Puue • Töövõimetus • Omandatav haridustase (ISCED) • Omandatav haridustase (detailne) • Kõrgeim haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (detailne) • Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta • Hariduse omandamise kestus (aastat) • Sugu • Töövõime • Eluaseme eest vastutav isik • Institutsionaalne leibkond • Sünnikuu • Perekonnaseis • Rahvus • Maakond • Kohalik omavalitsus • Väikelinn • Maa • Asulatüüp (linn/maa)- > linn • Olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal • Maksuresidentsus • Leibkonna tüüp (struktuur) • Leibkonna valimikaal • Isa pseudo-id • Leibkonna pseudo id • Ema pseudo-id • Leibkonna pseudo id (esialgne) • Indiviidi pseudo-id (esialgne) • Partneri pseudo-id • Indiviidi pseudo-id • Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal • Avalik teenistuja (civil servant) • Sotsiaalmajanduslik seisund • Ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses) • Tavapärane töötundide arv nädalas • Tegevusala (detailne) • Tegevusala (detailne) - EMTAK • Mitmel kalendrikuul töötas täisajaga • Mitmel kalendrikuul töötas • Mitmel kalendrikuul töötas osaajaga • Kui kaua on töötanud (kuudes) • Ametiala • Ettevõte/asutuse omanditüüp • Töötu ja otsib aktiivselt tööd • Mitmel kalendrikuul oli pensionil • Töötamise vorm • Registreeritud FIE-na • Kas vahetas aasta jooksul töökohta • Mitmel kalendrikuul oli töötu • Registreeritud töötu (asendab lowas-e) • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine • Töövõimetusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi • Vanadusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi • Toitjakaotusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi • Tulumaksu juurde-/tagasimaksed • Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse • Milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) • Eestis kinnipeetud tulumaks • Välisriigis kinnipeetud tulumaks • Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed • Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed (kõik, v.a SKA) • Maamaks • Töötaja töötuskindlustusmaksed • Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil • Rahaline palgatulu (bruto) • Rahaline palgatulu (neto) • Rahaline palgatulu Eestist • Rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav, A8.8) • Rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav, A8.1) • Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu • Varasem rahaline palgatulu • Töötasuhüvitis • Tunnipalk • Intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt • Dividendid • Intressid • Intressid (neto) • Kasum kapitaliinvesteeringutelt • Vara võõrandamine • Muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) • Erapensionid • Pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas • Pensionid erapensioniskeemidest - III sammas • Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud • II samba väljamaksed pensionieas • III samba väljamaksed pensionieas • II samba väljamaksed enne pensioniiga • III samba väljamaksed enne pensioniiga • Kinnisvara või maa renditulu • Kinnisvara või maa renditulu (neto) • Eluruumi üüritulu • Litsentsitasud  • Muu renditulu • Siirded teistelt leibkondadelt • Siirded teistelt leibkondadelt - elatis • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest välismaalt • Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) • Tasu loomingulise tegevuse eest (neto) • Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest • Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest • Tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest • Koondamishüvitised • Koondamishüvitis • Tööandja maksejõuetuse hüvitis • Koondamisega seotud tulud Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik EUROMODi (sa_isik_id); hh_id (tehniline); Isa sisendandmete sidumiseks teiste pseudo-id; Ema pseudo-id; Partneri pseudonümiseeritud andmetega pseudo-id; Leibkonna pseudo id; ning isiku- ja leibkonnatasandi Leibkonna pseudo id (esialgne); näitajate moodustamiseks. Indiviidi pseudo-id; Indiviidi pseudo-id (esialgne); Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal Leibkonna tüüp (struktuur); Leibkonna RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada leibkonna valimikaal; Eluaseme eest vastutav koosseisu ja demograafilisi isik; Institutsionaalne leibkond; tunnuseid, mis on olulised Perekonnaseis; Sugu; Vanus tööturuga seotuse ja (sissetulekute kalendriaasta lõpus); tööturutakistuste analüüsimisel. Sünnikuu Riigi kood; Kodakondsus; RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada rände-, Kodakondsus (detailne) / regioon; elukoha- ja piirkondlikke Rahvus; Maakond; Kohalik tegureid, mis on seotud tööturuga omavalitsus; Väikelinn; Maa; nõrga seotusega. Asulatüüp (linn/maa); Olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal; Maksuresidentsus Omandatav haridustase (ISCED); RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada Omandatav haridustase (detailne); haridustaseme ja õpingute Kõrgeim haridustase (ISCED); intensiivsuse ning seostada neid Kõrgeim haridustase (detailne); tööturule sisenemise valmisoleku Kõrgeima haridustaseme omandamise ja takistustega. Need tunnused tagavad haridustaseme aasta; Hariduse omandamise kestus ühtlustatud ja tervikliku käsitluse (aastat) EUROMODi raamistiku sees ning võimaldavad siduda hariduse sissetulekute, toetuste ja tööturul saavutatud tulemustega. Püsiv puue / töövõimetus; Puue; RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest Töövõimetus; Töövõime tulenevaid tööturubarjääre ja nende mõju tööturul osalemisele. Need võimaldavad hinnata, kuidas tervisest tulenevad piirangud seostuvad tööturuseisundi ja toetuste kasutamisega indiviidi tasandil. Avalik teenistuja; Sotsiaalmajanduslik RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada seisund; Töötamise vorm; tööturuseisundit ning tööturuga Registreeritud FIE-na; Töötu ja otsib seotuse vorme ja kestust, aktiivselt tööd; Registreeritud töötu; tööturutakistusi. Mitmel kalendrikuul oli töötu; Mitmel kalendrikuul oli pensionil Mitmel kalendrikuul töötas; Mitmel RQ1, RQ2 Võimaldab mõõta tööturuga kalendrikuul töötas täisajaga; Mitmel seotuse kestust, tööturutakistusi, kalendrikuul töötas osaajaga; Kui kaua intensiivsust ja dünaamikat ajas. on töötanud (kuudes); Kas vahetas aasta jooksul töökohta; Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine; Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine Ametiala; Ettevõtte/asutuse RQ1, RQ2 Annab teavet töökoha kvaliteedi omanditüüp; Ettevõtte töötajate arv ja struktuursete tööhõive (kohalikus üksuses); Tavapärane tunnuste kohta. töötundide arv nädalas; Tegevusala (detailne); Tegevusala (detailne) – EMTAK Rahaline palgatulu (bruto); Rahaline RQ1 Võimaldab hinnata töötulu taset palgatulu (neto); Rahaline palgatulu ja stabiilsust, mis on olulised Eestist; Rahaline palgatulu välismaalt tööturuga nõrga seotuse (maksustatav); Rahaline palgatulu tuvastamisel, mis on olulised välismaalt (mittemaksustatav); Mitmel tööturuga nõrga seotuse kalendrikuul sai rahalist palgatulu; tuvastamisel, sh olukordades, kus Varasem rahaline palgatulu; Tunnipalk; Töötasuhüvitis isikul on küll töösuhe, kuid sissetulek on ebaregulaarne või madal. Töötusega seotud hüvitised; RQ3 Võimaldab kaardistada töötusega Töötuskindlustushüvitis; Töötutoetus; seotud toetuste saamist. Muud töötushüvitised; Mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist; Mitmel kalendrikuul sai töötutoetust; Mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi Töövõimetoetus; Töövõimetusega RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada tervisest seotud hüvitised; Mitmel kalendrikuul tulenevaid toetusi, mis on seotud sai töövõimetusega seotud hüvitisi; tööturubarjääridega. Haigusega seotud hüvitised Lapsehooldustasu; Lapsetoetus; RQ1, RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida tööturul Lapsetoetused kokku; Üksikvanema osalemist, perekondlike lapse toetus; Elatisabi; Sünnitoetus; 7+ kohustuste ja toetuste seoseid lapsega pere vanema toetus; Muud tööturul osalemisega. lastetoetused; Pere- ja lastega seotud hüvitised Toimetulekutoetus; Vajaduspõhine RQ3 Võimaldab kaardistada peretoetus; Sotsiaaltoetused ja sotsiaalabi saamist ning eluasemega seotud hüvitised; Muud haavatavuse ja teenuselünkade sotsiaaltoetused; Mitmel kalendrikuul mustreid. sai sotsiaaltoetusi; Üksi elava pensionäri toetus; Hinnatõusu leevendamise toetus; Energiahüvitis Õppimisega seotud hüvitised; Muud RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida õppimisega seotud hüvitised; haridusega seotud toetuste rolli Doktoranditoetus tööturul osalemisel ja oskuste arendamisel. Finantsvarad; Võlakirjad; Hoiused; RQ2 Võimaldab hinnata majanduslikke Aktsiad ja osakud; Maa suurus; ressursse ja piiranguid. Kinnisvara omanik; Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv; Eraisiku liisitud liiklusvahendid Intressid; Intressid (neto); Dividendid; RQ2 Võimaldab tuvastada töövälise Kasum kapitaliinvesteeringutelt; Vara sissetuleku, mis võib mõjutada võõrandamine; Kinnisvara või maa tööturul osalemist. renditulu; Kinnisvara või maa renditulu (neto); Eluruumi üüritulu; Litsentsitasud; Muu renditulu Puhaskasum/-kahjum indiv. RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida ettevõtlusest; Puhaskasum/-kahjum alternatiivseid sissetulekuallikaid indiv. ettevõtlusest välismaalt; Tulu ja ebastabiilseid töövorme. registreeritud indiv. ettevõtlusest; Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest; Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest; Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto); Tasu loomingulise tegevuse eest (neto); Muud sissetulekud Tulumaksu juurde-/tagasimaksed; RQ1 Toetab netosissetuleku ja Madala sissetulekuga töötava isiku iga- tööturuseisundi korrektset aastane tagasimakse; Eestis mõõtmist. kinnipeetud tulumaks; Välisriigis kinnipeetud tulumaks; Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed; Töötaja töötuskindlustusmaksed; Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed; Maamaks; Milliselt vormilt andmed pärinevad Koondamishüvitised; RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töösuhete Koondamishüvitis; Tööandja lõppemisega seotud toetusi. maksejõuetuse hüvitis; Koondamisega seotud tulud  Lisa 2. Andmekaitseline mõjuhinnang Suures osas on andmekaitse mõjuhinnanguks vajalik info ära toodud taotluses isikuandmete töötlemiseks teadusuuringuks (edaspidi taotlus). Järgnevalt on välja toodud punktide kaupa, kus on info esitatud. Töödeldavad isikuandmed ja nende säilitustähtajad Uuringus töödeldavad isikuandmed ja nende allikad on ära toodud taotluse lisas 1. Isikustatud andmete säilitamise tähtajad uuringu osas on ära toodud taotluse punktides nr 8 ja 10.3. Andmete pärimise perioodi seletus on esitatud taotluse punktis 9.1 ja 5. Isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus Uuringu eesmärk, miks andmeid töödeldakse on ära toodud taotluse punktis 4 ja andmete töötlemise õiguslik alus punktis 3. Uuringus isikuandmete töötlejad Uuringus isikuandmete töötlejad on ära toodud taotluse punktis 2. Täiendavalt töötlevad andmeid algandmete andjad, kes on välja toodud taotluse lisas 1. Andmetöötlus varad ja protsess Andmetöötlus varad ja protsess on kirjeldatud taotluse punktides 8 ja 10. Isikuandmete töötlemise turvalisus sh lepingulised suhted volitatud töötlejatega Isikuandmete töötlemise turvalisus on läbi mõeldud ja kirjeldatud taotluse punktides 8 ja 10. Andmeandjad edastavad andmed Statistikaametile turvalisel viisil, mis on toodud taotluse lisas 1 iga andmekogu osas. Statistikaamet pseudonümiseerib talle edastatud andmestikud ning paneb kokku lisaks uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed, mida uuringu eesmärgil töötleb uuringu põhiläbiviija OECD. Uuringu läbiviimine toimub turvalises Statistikaameti keskkonnas (täpsemalt saab vaadata siit: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi- statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil#Kuidas-statistikaametis- uuringuid-sailitatakse-4). Uuringu turvaliseks läbiviimiseks sõlmitud lepingud on toodud taotluse punktides 3 ja 10.3. Eesti Töötukassa, Statistikaameti ja OECD vahel sõlmitakse leping konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil pärast AKI uuringu loa saamist. Andmetöötlusest teavitamine Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast. Teavitamine on kirjeldatud ühtlasi taotluse punktis 11.2. Uuringust teavitatakse eraldi st teavitamine ei ole asutuse andmekaitsetingimuste põhine. Uuringust teavitus on lisatud taotluse lisana 3, mis avaldatakse Eesti Töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtedel pärast AKI uuringu loa saamist. Andmesubjekti õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang ja õigused Uuring ei too andmesubjektidele kaasa kohustuste suurenemist või muid kohustusi. Teoreetiliselt võimalikud ohud seoses uuringuga andmesubjektile oleksid uuringus töödeldavate isikuandmete leke kas IT tehnilise haavatavuse tõttu või inimliku tegevuse tõttu ning uuringu andmekoosseisu kasutamine muul eesmärgil. Uuringu läbiviimine on planeeritud tehniliselt turvaliselt (põhjalikumalt kirjeldatud AKI taotluse põhiosas) tagamaks isikuandmete töötlemise turvalisus sh kasutatakse andmete pseudonümiseerimist uuringu selles etapis, kus see on võimalik. Projekti läbiviimist rahastatakse 12.09.2025 Euroopa Komisjoni ja OECD vahel sõlmitud lepingu alusel (REFORM/IM2025/012: 25EE04 – Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections (TSI2025/46.01)), mille raamleping (European Union Contribution Agreement) käsitleb muuhulgas isikuandmete töötlemise tingimusi OECDs. OECD tegutseb vastavalt oma andmekaitse-eeskirjadele ning tagab andmete konfidentsiaalsuse ja nende õigeaegse kustutamise. Vastutavad töötlejad hindavad, et arvestades meetmeid (kirjeldatud taotluses), mis on võetud uuringu turvalisuse tagamise osas, on risk aktsepteeritav. Uuringus isikuandmete leke oleks isikule suure mõjuga, kuid võttes kasutusele kirjeldatud meetmeid ei ole andmete leke tõenäoline. Isiku õigus teavitamisele tema isikuandmete töötlemisest on täidetud kodulehe teavituse kaudu. Isiku õigus andmete kustutamisele ei kohaldu, sest andmeid töödeldakse õigusaktide alusel. Andmete parandamine uuringu teostamise faasis enam ei ole asjakohane. Andmeid saab parandada andmebaasis, kust andmed pärinevad. Uuringuks võetakse teatud aja hetkeseisuga andmed. Isikutel on võimalus vajadusel pöörduda töötukassa või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad asutuste kodulehtedel. Vastutavad töötlejad ei näe muid täiendavaid suuri ja tõenäolisi ohte andmesubjektile isikuandmete töötlemisest uuringu kontekstis ning hindavad, et isiku õigused on tagatud.  Uuring „Nõrgalt tööturuga seotud inimeste tööalaste väljavaadete ja sotsiaalse kaasatuse parandamine“ (“Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections”) Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ja Statistikaamet Uuringu eesmärk: Uuringu eesmärk on edendada tööturul haavatavas olukorras olevate inimeste (näiteks tervisepiirangutega või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks. Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega seotud barjääre, arvestades mh tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete kättesaadavusega. Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja mudeli piloteerimise osas. Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving the provision of active labour market policies in Estonia“ jätku-uuringuga. Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240). Uuringus kasutatavad isikuandmed: Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse juba olemasolevaid andmeid erinevatest andmekogudest ja andmestikest. Uusi andmeid uuringu raames ei koguta. Andmeandjad edastavad uuringus kasutatavad isikuandmed Statistikaametile, kes viib saadud andmed pseudonümiseeritud kujule ning lisab andmetele uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed. Statistikaamet teeb andmed pseudonümiseeritud kujul OECD-le uuringu läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti turvalises keskkonnas. Uuringu eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse uuringusse andmed ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 ning uuringu keskmes on kõik 16–65-aastased tööealised inimesed. Uuringus kasutatakse järgmiste andmekogude ja andmestike andmeid: 1. Töötukassa andmekogu andmed (registreeritud töötuse perioodide andmed, tööturuteenuste ja -toetuste andmed, hüvitiste ja toetuste andmed, osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime kestuse ja ulatuse andmed, andmed  erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest); 2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (puude, erihoolekande ja eestkoste andmed); 3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed (kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste ja toetuste andmed); 4. Tervisekassa andmekogu andmed (osutatud teenuste ja töövõimetuslehtede andmed); 5. Retseptikeskuse andmed (väljakirjutatud retseptide andmed); 6. Töötamise registri andmed (töösuhete andmed); 7. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed (palgaandmed); 8. Eesti hariduse infosüsteemi andmed (õpingute ja haridustaseme andmed); 9. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed (vangistuse andmed); 10. Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil (andmed emakeele, sünniriigi, residentsuse ja viimase riiki saabumise aasta kohta); 11. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed (andmed surmade kohta); 12. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed (tööealiste inimeste andmed haavatavate sihtrühmade ning neil esinevate tööturule sisenemise ja seal püsimise takistuste väljaselgitamiseks ning nende tööturu olukorra hindamiseks); Täpsem andmekoosseis sh selle säilitustähtajad koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist (lisatakse lingina). Kooskõlastused uuringu läbiviimiseks ja uuringu läbiviimise õiguslik alus: Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Uuringu läbiviimise õiguslikud alused on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses. Nimetatud taotluse ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist (lisatakse lingina). Tulemuste avaldamine ja kasutamine: Uuringuga tugevdatakse suutlikkust pakkuda haavatavatele rühmadele tõhusamaid tööturuteenuseid. Uuringu tulemusena suudab Eesti Töötukassa pakkuda sihipärasemat, vähem killustatud ja tulemustele orienteeritud aktiivset tööturupoliitikat nii töötavatele kui ka töötutele ning rakendada uut allhanke korras osutatavate teenuste rahastamismudelit. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemusena: • tuvastatakse tööturu vaates haavatavas olukorras olevad sihtrühmad; • paraneb arusaam takistustest, mis haavatavaid sihtrühmi tööturule sisenemisel ja seal püsimisel mõjutavad; • kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad; • esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks; • töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist. Uuringu tulemusi jagatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes püüavad parandada haavatavate rühmade integreerimist tööturule ja täiendada avalikke tööturuasutusi lepinguliste teenustega. Eestist saadud õppetundides tõstetakse esile tulemuspõhiste lepingute ülesehitust ja rakendamist, tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahelist koordineerimist ning strateegiaid, mille eesmärk on jõuda inimesteni, kes on tööturuga nõrgalt seotud. Uuringu eeldatav lõputähtaeg on september 2027. a. Küsimuste korral: [email protected] Uuringuga seoses on isikul õigus pöörduda vastutavate töötlejate andmekaitsespetsialistide poole aadressidel [email protected] või [email protected] või esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule.